1-16-4433/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4433 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Marge Voogma Kriminaalasi

G.B süüdistatuna KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav

G.B , (ik XXX, EV kodanik,

keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht

xxxx; varem kohtu poolt karistatud 11.03.2009. Viru

Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahaline karistus 557.31

eurot; 03.05.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi

rahaline karistus 664.20 eurot

) süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi Kaitsja Kohtuistung Vandeadvokaat Matti Reinsalu 26.10. ja 22.11.2016

RESOLUTSIOON: Tunnistada G.B süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.B ei pane 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

Katseajaks allutada G.B kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) - xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma krimina

alhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada G.B osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda 02.12.2016. Mõista G.B-lt Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud, milleks on - sundraha 645,00 eurot, - tunnistaja kohtusseilmumise kulu 26,47 eurot, - kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 874,56 eurot.

Menetluskulud kokku summas 1546,03 eurot tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust: esimesel kuul 149,03 eurot ja järgmisel üheteistkümnel kuul igakuiselt vähemalt 127,00 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700085909 ning selgitusega: „G.B,

1-16-4433 menetluskulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse ätestatud korras. seadustikus s

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest so. hiljemalt 09.12.2016. Apellatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 23.12.2016. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 09.01 2017.

Süüdistus

G.B tema 10.06.2015 kella 21.55 paiku xxxx elamu süüdistatakse selles, et hüppas

puukuuri juures otsast puid riita laduvale K T puuhunniku otsa ja lükkas ülevalt hunniku puuhalge pähe ja näkku. K jõudis panna käed kaitseks näo ette ja puud kukkusid talle vastu T käsi, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustusi – parema labakäe marrastus ja hematoom

ning , paistetus ja hematoom. vasaku käe IV sõrme alumise sõrmelüli murd

Tõendid ja kohtu põhjendused

1.G.B ennast xxxx, tegemist on süüdi ei tunnista, tema ütlustest nähtub, et elab kahe pere elamuga, teises korteris elab K T pere. Suhted naabrite vahel on olnud pingelised, ta ei suhtle kannatanuga juba aastaid. 10.06.15. tal kannatanuga kontakti ei olnud, ta ei mäleta, kus ta tol päeval oli, p onflikti olnud. Väidab uudega seoses ei ole tal naabriga kunagi mingit k , et T neil on olnud vaidlusi hoovi kasutamise valetavad, kuna üritavad oma maad kätte saada,

3

osas. Tunnistab, et on varem T karistatud, ühel korral ka K pojapoja löömise eest, kuid väidab, et ka neil varasematel kordadel ta süüdi polnud.

2

.Kannatanu K T sõnul elab ta xxxx umbes 18 aastat, samas majas elab ka G.B . Alguses ei olnud suhetel viga aga kogu aeg

läks hullemaks, G.B hakkas ukse taga käima ja kiusama. Enne 10.06.2015. juhtunut oli ta tellinud koorma puid, kui koorem saabus, jooksis G.B õue, vehkis rusikatega, ajas koorma minema. Ta oli sunnitud tellima uue koorma. Võis olla 10.06.2015 kella 16.00 paiku, kui ahjupuid kohale jõudis. 10 ruumi 45 cm pikkusi

Ta loopis puud koos autojuhiga auto pealt maha hunnikusse hakkas neid laduma. ja

Puuhunnik oli loo tud osaliselt varikatuse alla, sea riita sinna bi lt ta võttis ning ladus puid samasse varikatuse alla. Puuhunnik oli umbes 3 meetrit sealt kõrge, ta võttis järjest ja puud jäid püstseina. G.B istus sel ajal oma trepi peal ja vahtis tõusis seal umbes tund aega, siis

püsti ja läks oma aeda ja hakkas seal põmmima plekkaeda. Kui ta oli jõudnud umbes pool

hunnikut ära laduda uli G.B oma aiast, hüppas puuhunniku peal kõhuli ja lükkas talle t puid peale.Väidab, et G.B oli kerge lükata, sest tal oli üks külg puhtaks laotud, hunnik oli

ikkagi kõrge, tema oli see hetk kükakil, võttis maast pu , kargas püsti ja id, G.B naeris jooksis tuppa. rmeluu Juhtunu tagajärjel oli tal sõ katki, käed olid marraskil, muidu oleks nägu ka lõhki olnud, aga ta pani käed näo ette ja puud kukkusid käte peale. Ta kutsus politsei, kes

vaatas ta üle aga G.B korterisse sisse ei saanud, pärast politsei lahkumist läks ta koos

minia A T kiirabisse. -17.00 paiku aga Arvab, et see puudelükkamine võis olla kella 16.00 täpselt ei mäleta.

3.Tunnistaja A T, K T xxxx ja G.B on nende minia ütlustest nähtub, et temagi elab naaber. 10.06.2015 enne kl. 17.00 toodi neile koorem puid ja K T hakkas kohe puid laduma.

Ta oli toas, kui kuulis 21.30 paiku, et G.B enne uks käis, kella kümmet kuulis

kolistamist vastu plekki.

Peale kolistamise lõppu nägi aknast, et G.B tuli kahe kuuri vahelt enda aiast, algul seisis seal k

utid ahe kuuri vahel, käed taskus, ja kõikus, mõned min vist ol

id möödas, kui G.B läks ja lükkas vanaisale puuvirna peale, hüpates enne ise sinna otsa, siis tuli igavese hooga alla ja jooksis kohe tuppa, ta karjus aknast G.B-le, et oota ja läks välja, selle ajaga oli G.B tuppa jõudnud.

K T politseinik hakkas pildistama

oli käsi paistes ja kutsus kohe politsei välja, ja võttis vanaisalt ütluse ja ütles, et peate kiirabisse minema. Nad läksid kiirabisse kohe peale politsei

lahkumist, enne poolt 12, kiirabis

fikseeriti sõrmeluu murd. Tema ütlustest nähtub veel, et paar päeva enne seda tulid neile küttepuud, siis G.B saatis need puud lihtsalt ära, tuli oma uksest välja, ütles, et siia te puid maha ei pane, autojuht ka ei saanud aru, miks ei tohi panna ja . Nad telli sõitis ära sid uued puud, mis jõdsid kohale 10.06.2015.

4.Tunnistaja R K, politseiametniku ütlustest nähtub, et sai väljakutse 10.06.2015

. xxxx linnas xxxx, et naaber G.B oli oma naabrile K le kuuride juures puuhalgusid käe pea l olid K T ja tema minia A

oli ükanud hunnikust. Kohapeale jõudes seal õue peal. K rääkis, et

seal puid ladunud, siis oli Pavel tulnud ja

gi hunnikust lükanud puuhaluga vastu kätt, ta te

pildid ta käest, millel oli marrastus ja sõrm oli pai üle, käisid ka stes, paarimees kuulas K G.B ukse taga, koputasid aga ust ei avatud. K peaks kodus olema, oli ütles, et G.B näinud, et läks tu

ppa.

5.Lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele kinnitavad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava k teokoosseisu olemasolu G.B tegevuses veel uriteo objektiivse süü

4 -politseiametniku poolt 10.06.2015 sündmuskohal koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos

3 fotoga

– millest nähtub kannatanu vasaku käe sõrme paistetus ja paremal käel nahamarrastus

ning sinetus, ühel fotol nähtav ka puuhunnik sündmuskohal. -patsiendikaart nr R292519 10.06.2015 – millest nähtub, et 10.06.2015 pöördus kannatanu ise

kell 23:50 EMOsse avaldades, et samal ell 22.00 naaber tuli kallale, l õhtul u. k ükkas puuvirna, tuvastati paremal labakäel on marrastused ja hematoom, vasaku labakäe IV sõrme paistetus, alumi

se sõrmelüli murd. -k politsei 22:10 oopia patrullilehest 10.06.2015 tööl olnud patrulli töö kohta, millest nähtub, et

oli se xxxx, naaber G.B T r, mille väljakut lükkas puuvirna K suunas ümbe tagajärjel sai kannatanu stada ja tundis füüsilist valu. viga

-v - kuriteoteade nr 3120,15,0042663 reg. kp 10.06.2015 äljatrükk politsei infosüsteemist

22:04- K T helistas kell 22:04 politseisse ja teatas, et toodi küttepuid ja ladus puid riita, naaber lükkas puuvirna pähe, äsi valus, sõrm paistes. k

- rakirjad Viru Maakohtu 11.03.2009 ja 03.05.2011 kohtuotsustest ning karistusregistri ä väljavõte G.B kohta isikut on karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mõlemal - juhul on karistuseks rahaline karistus.

6. teokoosseisu Kohus loeb KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süü

olemasolu G.B

tegevuses tõendatuks eelkõige kannatanu üksikasjalike ütlustega juhtunu kohta. Tema ütlustes esinevad vastuolud toimunu kellaaja kohta on seletatavad tema

kõrge vanuse (sündinud 1935.a.) ja kuriteosündmusest möödunud pika ajaga. Tekitatud tervisekahjustused on fikseeritud Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas vahetult peale nende tekitamist. Kannatanu ütl ütlused, kes juhtunut pealt usi kinnitavad tunnistaja A T

nägi, samuti poli ütlustega, kellele kannatanu vahetult peale tseiametnikust tunnistaja R K kuriteosündmust vigastuste saamise asjaolud avaldas.

Kohus ei pea usaldusväärse paljasõnalist ennastõigustavat väidet, et ta ks G.B

10.06.2015 kannatanuga ei kohtunud. Tema ütlused on üldsõnalised mistõttu pole olnud võimalik kontrollida nende paikapidavust.

7.Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab kuriteosündmuse tõendamist leidnud

asjaoludest nähtuvalt et süüdistatava G.B poolt kannatanule puuhalgude peale

lükkamine , et teostab süüteokoos on toimunud otsese tahtlusega, ta teadis seisule vastava

asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis, et tekitab sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

8.Kohus leiab, et süüdistatava G.B käitumises esinevad KarS § 121 järgi lg 1

kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnused, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

9.

aastase vangistuse. § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni ühe KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus seda, et kuritegu on toime pandu s isiku suhtes, K T xxxx.a. d kõrges ea on sündinud

G.B damisel arvestab kohus, et kuriteod pani ta toime otsese süü suuruse hin tahtlusega, ka sellega, et kuriteoga tekitatud kahju ei olnud suur.

5

Kohus leiab, et G.B varasemat karistatust arvestades pole tema puhul rahalise karistusega karistuse Arvestades kuriteo tehiolusid, G.B eesmärkide saavutamine võimalik. süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale

käitumisele tema karistamisega sanktsiooni keskmise määra lähedase jättes

vangistusega, vangistuse tingimisi koh

aldamata ja allutades G.B käitumiskontrollile.

Menetluskulud

10.KarS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas on sundraha 645.00 eurot,

tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 26.47 eurot ja kaitsjatasu 874.56 eurot. Kohtu hinnangul

puuduvad alused menetluskulu osaliseks riigi kanda jätmiseks ja see kuulub täies ulatuses G.B-lt us rahuldab G.B väljamõistmisele. Koh kaitsja taotluse ja määrab menet

luskulude tasumise osit ühe aasta jooksul.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 2. detsembri 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

02.12.2016 kohtuotsus 1-16-4433 jõustus 21.03.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Referent

/allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar