2-14-60996/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing (eesistuja), Gaida Kivinurm ja Ulvi

Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. detsember 2016, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-60996

Tsiviilasi

Nordecon AS ja Skepast&Puhkim AS (praeguse

nimega Skepast&Puhkim OÜ) hagi Eesti Vabariigi

(Maanteeameti kaudu) vastu tasu maksmiseks või

alternatiivselt kahju hüvitamiseks või alusetult saadu

hariliku väärtuse hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 14. septembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Nordecon AS ja Skepast&Puhkim OÜ

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4 167 507,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (apellant I): Nordecon AS (registrikood

10099962)

Hageja II (apellant II): Skepast&Puhkim OÜ (endiste

ärinimedega Ramboll Eesti AS ja Skepast&Puhkim AS,

registrikood 11255795)

Hagejate ühised lepingulised esindajad advokaadid Arne

Ots ja Martin-Johannes Raude

Kostja (vastustaja): Eesti Vabariik (Maanteeameti

kaudu), lepinguline esindaja advokaat Raiko Lipstok

Kohtuistungi toimumise aeg

9. detsember 2016, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14. septembri 2016 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid

muuta otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt hagejate Nordecon AS

ja Skepast&Puhkim OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2 (15)

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada vandeadvokaadi vahen-

dusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Eesti Vabariik ei pea kautsjoni tasuma.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 teisele lõikele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nordecon AS (hageja I) ja Skepast&Puhkim OÜ (endiste ärinimedega Ramboll Eesti AS ja

Skepast&Puhkim AS, hageja II, ühiselt edaspidi „hagejad“) esitasid 17. novembril 2014 Harju

Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, kostja) vastu tasu maksmiseks või

alternatiivselt kahju hüvitamiseks või alusetult saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks. Hagejad

palusid kostjalt välja mõista põhivõlana 3 495 604,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

387 011,08 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 18. novembrist 2014 kuni põhivõla tasumiseni.

Hagejad palusid teha vaheotsuse nõude põhjendatuse kohta. Vaheotsuse tegemine võimaldab

keskenduda nõude õigusliku aluse küsimusele ja alles siis minna üle nõude sisu ja suuruse

tõendamise juurde. Hagejate nõude suuruse hindamine nõuab väga suure mahu tõendite

käsitlemist, mis võib osutuda asjatuks, kui kohus ei peaks pidama hagejate nõuet põhjendatuks.

2. Hagiavalduses tuginesid hagejad sellele, et nemad ühiselt töövõtjana ja kostja tellijana

sõlmisid 15. aprillil 2011 riigihanke nr 121531 „Maantee E263 Aruvalla-Kose teelõigu

projekteerimine ja ehitus“ tulemusena hankelepingu (edaspidi „leping“).

Lepingu alusel projekteerisid hagejad Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose

teelõigu kilomeetritel 26,6–40,0 ning ehitasid 13,05 km pikkuse Aruvalla-Kose teelõigu 2 + 2

sõidurajaga ja eraldusribaga eritasandiliste ristmikega liiklussõlmedega, koguja- ja

kergliiklusteedega I klassi maanteeks (edaspidi „teelõik“).

Leping koosnes üld- ja eritingimustest. Üldtingimusteks olid FIDIC töövõtulepingu tingimused

seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks, esimene väljaanne 1999 (lepingu osa d,

edaspidi ka „FIDIC üldtingimused“). Lepingule kohaldusid lisaks eritingimused (lepingu osa c)

ja tellija tingimused (lepingu osa e). Tellija tingimuste p-s 6.3.4 toodud tabelis loetleti

õigusaktid jm normdokumendid, mis lepingule kohalduvad. Neist asjakohaseim on teede- ja

sideministri 28. septembri 1999 määrusega nr 55 kehtestatud „Tee projekteerimise normid ja

nõuded“ (edaspidi „projekteerimisnormid“), mida muudeti majandus- ja kommunikatsiooni-

ministri 13. mai 2004 määrusega nr 132.

Insenerina FIDIC üldtingimuste tähenduses tegutsesid Vealeidja Osaühing ja Läti äriühing

Akciju sabiedriba „Celu inzenieri“ (edaspidi ühiselt „insener“). Kostja ees oli inseneril

riigihanke nr 115418 tulemusena sõlmitud lepingu alusel kohustus teostada teelõigu tehnilist,

administratiivset ja lepingulist järelevalvet projekteerimisel ja ehitamisel hagejatega sõlmitava

lepingu osaks olevate FIDIC üldtingimuste alusel. Hageja ees tulenesid inseneril volitused ja

pädevus FIDIC üldtingimustest ja eritingimustest.

3 (15)

3. Pooltel tekkis vaidlus lepingu täitmisel tulenevalt sellest, et hagejad kasutasid algselt lepingu

täitmisel pinnase filtratsioonimooduli määramisel Sojuzdornii meetodit. Nii nimetatakse

Sojuzdornii seadmega läbiviidavat filtratsioonimooduli mõõtmise meetodit, mille puhul pinnas

tihendatakse 5–6% veesisalduse juures 3×25 teatava tugevusega löögiga.

Kostja avaldas 14. augustil 2012, et Sojuzdornii meetodi kasutamine pinnase filtratsiooni-

mooduli mõõtmisel ei ole sobilik. Sellele järgnes kirjavahetus ja kohtumised, kus hagejate

eesmärk oli veenda kostjat Sojuzdornii meetodit aktsepteerima. Kostja soovis mõõtmist GOST

25584-90 lisa 5 järgsel meetodi (edaspidi „GOST-meetod“). Selle puhul tihendatakse pinnas

optimaalse veesisalduse juures 3×40 tugevama löögiga. Kostja teatas alternatiivselt

aktsepteeritava meetodi 18. juuni 2013 kirjaga, millest nähtub, et ta soovis ja aktsepteeris

filtratsioonimooduli määramist kahe rõngaga infiltromeetri katsega.

Hagejad pöördusid 26. novembril 2013 vaidluse lahendamiseks Vaidluste Lahendamise

Komisjoni (edaspidi „VLK“) poole. VLK leidis 11. veebruari 2014 otsuses, et Sojuzdornii

meetodi kasutamine töövõtja poolt ei olnud lepingu kohaselt algselt lubatud ega kooskõlastatud

ning töövõtjal ei ole Sojuzdornii meetodi hilisema kasutamise keelamise tõttu tellija poolt õigus

nõuda tellijalt FIDIC üldtingimuste p-de 13.1, 13.3, 13.7 ja 20.1 alusel täiendavat tasu ja kulude

hüvitamist. Hagejad VLK otsusega ei nõustunud ja pöördusid tähtaegselt kohtusse.

4. Hagejate väited Sojuzdornii meetodi lubatavuse osas on kokkuvõtvalt järgmised:

 lepingu sõlmimise ajal kehtinud tava ja praktika kohaselt kasutati filtratsioonimooduli

mõõtmiseks Sojuzdornii meetodit, sh kostja ja tema töövõtjad on vähemalt 15 aasta

jooksul enne lepingu sõlmimist kasutanud filtratsiooninõuete täitmise kontrolliks

Sojuzdornii meetodit ning lepingu täitmisel aktsepteerisid nii insener kui ka kostja kuni

augustini 2012 pinnase filtratsioonimooduli väärtuse mõõtmist Sojuzdornii meetodil;

 kostja teatas lepingu täitmise käigus, esimest korda 14. augusti 2012 kirjaga, et

Sojuzdornii meetod ei ole talle filtratsioonimooduli määramiseks enam sobilik;

 hagejatelt nõuti seejärel, et filtratsioonimooduli väärtus tuleb määrata maksimaalse

tiheduse

ja

optimaalse

veesisalduse

juures

pinnase

Proctorteimi

järgsel

maksimaaltihedusel, aga leping seda ette ei näinud. Pooled on lepingus erinormina

leppinud pinnase filtratsioonimooduli väärtuse kokku vastavatest õigusaktidest (sh

projekteerimisnormidest) erinevalt, mistõttu ei ole vastav üldakti regulatsioon

kohaldatav. Tellija tingimused on erinormiks kõigi üldiste normide ja juhiste suhtes,

mis lepingu osas kehtivad;

 Sojuzdornii meetodiga on võimalik mõõta pinnase filtratsioonimoodulit Proctorteimi

maksimaaltihedusel, sest Sojuzdornii meetod annab filtratsioonimooduli osas tulemuse,

mis vastab pinnase Proctorteimi maksimaaltihedusele. Sojuzdornii meetodi kohta

ametliku standardi puudumine ei välista selle kasutamist;

 kostja poolt eelistatud nn GOST-meetodi kasutamine ei olnud lepinguga lubatud ning

selle kasutamine oli vastuolus projekteerimisnormidega;

 insener on hagejate poolt esitatud tööprogrammi kooskõlastades aktsepteerinud

Sojuzdornii meetodi kasutamist;

 kostja ja insener olid teadlikud Sojuzdornii meetodi kasutamisest. Vastavad

31. juuli 2012, 2. augusti 2012 ja 9. augusti 2012 katseprotokollid, millel Sojuzdornii

meetodit kajastatakse, on inseneri poolt allkirjastatud;

 Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamise tulemusena ei olnud hagejal enam võimalik

kasutada seni kasutatud ja lepingu edasiseks täitmiseks kavandatud materjali ning

hageja pidi selle asemel hakkama kasutama kõrgemate filtreeruvusomadustega kallimat

materjali.

4 (15)

5. Hagejatel tekkisid Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamise ja alternatiivse mõõtemeetodi

rakendamise nõudmise tõttu täiendavad kulud, mille summa moodustab rahalise põhinõude.

Need kulud tekkisid seetõttu, et hagejad ei saanud lepingut täita viisil, millega nad olid lepingu

sõlmimisel õigustatult arvestanud, st Sojuzdornii meetodi keelamine on põhjuslikus seoses

hagejatele lisakulutuste tekkimisega.

Esimese võimalusena soovivad hagejad kostjalt täiendavate kulude hüvitamist FIDIC

üldtingimuste p-de 13.1, 13.3, 13.7 ja 20.1 alusel. Hagejate arvates on nad vastava nõude

esitanud tähtaegselt, sest esimese teate Sojuzdornii meetodi keelamisest tuleneva lepinguhinna

suurenemise kohta esitasid nad kostjale 24. augusti 2012 kirjaga ning üksikasjaliku nõude

9. juuli 2013 ja 30. juuli 2013 kirjades. Kuna pooled jõudsid alternatiivse filtratsioonimooduli

määramise metoodika valiku kooskõlastamiseni tellija poolt alles 2013. aasta suvel, siis on

hagejad järginud FIDIC üldtingimuste p-s 20.1 ette nähtud 28- ja 42-päevaseid tähtaegu.

Teise võimalusena palusid hagejad nõudesumma mõista välja kahju hüvitisena VÕS § 115

alusel. Kostja lepingurikkumine seisnes tehtud töö vastuvõtmisest õigustamatus keeldumises.

Kolmas võimalus on mõista välja hüvitis alusetu rikastumise sätete, sh VÕS § 1028 lg 1 alusel.

Viivist nõudsid hagejad VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu peamiselt järgmiste väidetega:

 Sojuzdornii meetodi kasutamine oli õigusaktidest tulenevalt lubamatu, sest projektee-

rimisnormides kohustusliku tingimusena sisalduv standardse Proctorteimi maksimaal-

tiheduse järgimise nõue kehtib ilma, et seda peaks tellija tingimustes üle kordama;

 Sojuzdornii meetodiga pole filtratsioonimooduli määramine Proctorteimi maksimaal-

tihedusel võimalik. Kostja keelas Sojuzdornii meetodi kasutamise pärast seda, kui

ilmnes, et hagejate ehitatud dreenikihilt ei filtreerunud vesi ära, vaid jäi sinna püsima;

 kostja ega insener ei ole Sojuzdornii meetodi kasutamist heaks kiitnud, kuigi insener

jättis ekslikult tähelepanuta tööprogrammis Sojuzdornii meetodi nimetamise, aga see ei

muuda kõnealust meetodit lubatavaks;

 Sojuzdornii meetodi kasutamine ei ole poolte kokkulepitud tava ega välja kujunenud

praktika. Lepinguväline varasem tava ega praktika ei oma tähtsust, sest võimalikud

varasemad rikkumised ei õigusta uut rikkumist lepingu täitmisel;

 hagejatel puudus lepingule eelnenud riigihankemenetluses pakkumust tehes alus

eeldada, et kostja aktsepteerib Sojuzdornii meetodi kasutamist, st hagejad võtsid ise

teadlikult riski, kui tegid pakkumuse Sojuzdornii meetodi kasutamise eeldusel ning riski

realiseerumise tõttu peavad nad vastutama võimaliku kahjuliku tagajärje eest;

 kostja eelistas GOST 25584-90 lisa 5 järgse meetodi kasutamist, mis on standardi-

seeritud SRÜ-s riikide ülesel tasemel ning puudus takistus selle kasutamiseks lepingu

täitmisel. Kostja arvates tuli kõigepealt määrata vastava pinnase maksimaalne tihedus

Proctor katsega, misjärel tuli GOST 25584-90 lisa 5 järgse meetodiga määrata, milline

on selle pinnase filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaalsel tihedusel;

 Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamine ei ole lepingu muutmine, sh pole see

täiendava töö nõudmine FIDIC üldtingimuste p 13.1 tähenduses;

 hagejad on tulenevalt FIDIC üldtingimuste p-st 20.1 kaotanud õiguse täiendavale tasule,

kuna nad ei järginud nõudest teatamise tähtaega;

 hagejate alternatiivsed nõuded lepingulise kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise

sätete järgi ei ole põhjendatud;

 viivisenõue ei ole samuti põhjendatud, kuna põhinõue on alusetu.

5 (15)

MAAKOHTU OTSUS

7. Maakohus jättis 14. septembri 2016 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda. Rahaliselt maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud.

Hagejate taotlusel tegi maakohus vaheotsuse nõude põhjendatuse kohta. Kostja ei olnud

esitanud vaheotsuse tegemisele vastuväiteid. Kuna maakohtu hinnangul hagejate nõue ühelgi

õiguslikul alusel põhjendatud ei ole, siis kujunes otsus lõppotsuseks.

8. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid riigihanke tulemusena töövõtulepingu. Leping sõlmiti

lähtuvalt hagejate 28. veebruari 2011 hinnapakkumusest. Pooled leppisid kokku siduvas

eelarves. Seda kinnitab ka lepingu eritingimuste p 4.11, mille kohaselt töö tegelike mahtude ja

maksumuste riisikot kandis töövõtja ning tal ei olnud õigus nõuda heakskiidetud lepingusumma

suurendamist ja/või lisatasu põhjendusel, et loendites oli töö maht või maksumus määratletud

ebapiisavalt või ebaadekvaatselt või et tegelike tööde maht osutus suuremaks.

Hagejad kui ehitusvaldkonna professionaalid pidid teadma ja ette nägema kriteeriume, mille

muutumisest tingituna võis tööde maksumus eelduslikult muutuda (vt Riigikohtu

12. novembri 2014 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p-d 19–22). Teede ehitamisel on üks

selline kriteerium tee rajamisel kasutatav pinnasmaterjal ja sellega seonduv. Seega tuleb hinnata,

kas hagejatele pidi olema ettenähtav, et kostja võib Sojuzdornii meetodi kasutamise keelata.

Lepingust ega asjakohastest õigusaktidest ei tulenenud pinnase filtratsioonimooduli määramise

kohustuslikku metoodikat. Hagejad kasutasid Sojuzdornii meetodit, kostja eelistas

GOST-meetodit. Pooled ei vaidle selle üle, et käesoleval juhul ei kohaldu Maanteeameti

peadirektori 16. veebruari 2012 käskkiri nr 0065, millega kehtestati filtratsioonimooduli

määramise metoodika, mis nägi ette sisuliselt GOST-metoodi kasutamise.

Lepingule kohaldusid mh tellija tingimused, mille p 6 nägi ette teetööde tehnilised kirjeldused.

Punkti 6.1 kohaselt pidi töövõtja töö tegemisel juhinduma tellija kinnitatud teeprojektist,

teetööde tehnilistest kirjeldustest ja p-s 6.3.4 loetletud normdokumentidest, sh projekteerimis-

normidest. Projekteerimisnormide p 3.2 (6) kohaselt loeti dreenivateks pinnased, mille

filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga saavutatava maksimaalse tiheduse juures on

vähemalt 0,5 m ööpäevas. Samas p 3.3 (3) kohaselt tuli töökihis kasutada dreenivaid pinnaseid,

mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m

ööpäevas. Seega nägid projekteerimisnormid ette filtratsioonimooduli määramise standardse

Proctorteimi maksimaaltihedusel.

Tellija tingimuste p-des 4.5.4 ja 4.5.5 määratleti filtratsioonimooduli arvsuurus, kuid ei

kirjeldatud, millisel tihedusel tuleb see määrata. Tihedus on määratletud projekteerimis-

normides, mis on lepingu osa. Standardse Proctorteimi maksimaaltiheduse järgimise nõue

kehtis ilma seda tellija tingimustes kordamata.

Hagejad kui vastavas valdkonnas tegutsevad professionaalid pidid mõistma, et lepingule

kohalduvad ka need nõuded, milliseid otseselt lepingus kirjas ei ole, kuid mis on viiteliselt

saanud lepingu osaks. Järelikult pidid hagejad pinnase filtratsioonimooduli määrama standardse

Proctorteimi maksimaaltihedusel, kuivõrd see tulenes lepingus viidatud normidest, mis olid

viiteliselt saanud lepingu osaks.

9. Pooled vaidlesid lisaks selle üle, kas hagejate kasutatava Sojuzdornii meetodiga oli võimalik

määratleda pinnase filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel.

Hagejad leidsid, et see oli võimalik ning nende väidet kinnitavad PT 31. oktoobri 2014

ja 24. aprilli 2015 arvamused ning selgitavad seisukohad (edaspidi koos „PT arvamused“).

Kostja vastas samale küsimusele eitavalt ning tugines Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ)

Teedeinstituudi prof AA 31. märtsi 2015 arvamusele (edaspidi „TTÜ arvamus“), Tallinna

Tehnikakõrgkooli (TTK) ehitusteaduskonna dekaani prof MK ja lektori SS 31. märtsi 2015

6 (15)

vastustele kostja esitatud küsimustele (edaspidi „TTK vastused“), TTÜ koostatud dokumendile

„Tee-ehituses kasutatavate filtratsioonimooduli erinevate määramismeetodite teadusliku

lõpparuande lisa“, AA 4. detsembri 2015 selgitavatele seisukohtadele, TTK 1. detsembri 2015

arvamusele, Teede Laboratoorium OÜ juhataja KM 30. novembri 2015 arvamusele (edaspidi

„KM arvamus“) ja selle lisaks olevatele Teede Tehnokeskuse katseprotokollidele nr 1189/13 ja

nr 13.

Eelmises lõigus loetletud tõendeid hinnates jõudis maakohus järeldusele, et Sojuzdornii

meetodiga ei ole võimalik määrata pinnase filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi

maksimaaltihedusel. TTÜ arvamuses ja TTK vastustes on põhjalikult selgitatud, kuidas ja

milliste katsete põhjal asjatundjad vastava järelduseni jõudsid. PT järeldused on tehtud ainult

0% peenosiste sisaldusega liiva B katseandmete põhjal, aga sellist materjali teedeehituses ei

kasutata. Maakohus tõi meetodite tehnilise võrdluse osas mh esile:

 standardse Proctorteimi maksimaalne tihedus saavutatakse reeglina ca 2–3 korda

kõrgema veesisalduse juures võrreldes Sojuzdornii meetodiga. Seetõttu erineb

Sojuzdornii meetodi puhul filtratsioonitorus saavutatav tihedus oluliselt standardse

Proctorteimi maksimaalsest tihedusest (TTK vastuste p 1);

 Sojuzdornii meetodile omane tihendamine 5–6% veesisalduse juures võib anda

rahuldava (maksimaalsele kuivmahumassile lähedase) tulemuse vaid väga ühtlase-

teraliste liivade puhul, mis ei oma tähtsust enamike tee-ehitusprojektide puhul, kuna

tavapäraselt kasutatakse tee-ehitusprojektides mitte-ühtlaseteralisi liivasid – nii oli see

ka vaidlusaluses projektis, kus töövõtja kasutas valdavalt kruusliivasid (TTK

1. detsembri 2015 arvamus);

 saviosakesed ei lahustu nii väikese niiskussisalduse juures ja lühikese aja (20 min)

jooksul nagu kasutab Sojuzdornii meetod ning sellest ongi tingitud katsete suur erinevus.

Kui pinnases leidub saviosakesi, siis 5–6% niiskuse juures need ei lahustu ja materjal

jääb kuivaks, mille tulemusel tekib kunstlikult suur poorsus ja näivalt hea filtratsioon,

mis ei vasta tegelikkusele. Vaidlusalusel teelõigul kasutati savikamat pinnast, mille

puhul ei ole Sojuzdornii meetodiga võimalik määrata filtratsioonimoodulit standardse

Proctorteimi maksimaaltihedusel (KM arvamus).

TTÜ arvamuse ja TTK vastuste usaldusväärsust ei vähenda kostja varasem koostöö AA, SS ja

MK-ga. Eestis on peamisteks tee-ehituse teaduslikeks kompetentsikeskusteks TTÜ ja TTK ning

puuduvad objektiivsed alused kahelda viidatud arvamuste usaldusväärsuses.

Eeltoodust järeldas maakohus, et Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik määrata pinnase

filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel.

10. Sojuzdornii meetodi kasutamise õigus ei tulenenud tavast ega poolte praktikast. Tõendatud

ei ole, et pooled oleksid vastava tava järgimises kokku leppinud. Samuti ei saa pidada pooltele

siduvaks praktikaks sellise pinnase filtratsioonimooduli määramise meetodit, mis ei vasta

lepingust tulenevatele nõuetele. Sojuzdornii meetodi kasutamist ei õigusta hagejate tõendid, et

seda on varasemate lepingute täitmisel kasutatud või et seda meetodit on aastaid teedeehituse

valdkonnas kasutatud. Kui Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik saavutada lepingule vastavat

töö tulemust, ei õigusta ka meetodi varasem kasutamine selle kasutamise jätkamist. Maakohus

tuvastas kostja esitanud tõenite põhjal, et varasemates tee-ehitus projektides, milles kasutati

Sojuzdornii meetodit, on täheldatud teekonstruktsioonide enneaegset lagunemist. Sellest

järeldas maakohus, et Sojuzdornii meetodit kasutades ei ole võimalik nõuetekohaselt filtreeruva

tee ehitamine. KM arvamus, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 22. veebruari 2016 kiri ja

sellele lisatud tabel kinnitavad, et Sojuzdornii meetod ei olnud ka varasemalt teede

ehitusvaldkonnas ainus filtratsioonimooduli määramiseks kasutatud meetod.

7 (15)

Hagejad esitasid 3. mai 2011 tööprogrammi insenerile kooskõlastamiseks. Insener esitas

17. mail 2011 märkused tööprogrammile ja 22. märtsil 2011 esitasid hagejad korrigeeritud

tööprogrammi, mille insener kooskõlastas 21. juulil 2011. Inseneri kohustused ja volitused on

sätestatud FIDIC üldtingimuste p-s 3.1. Selle punkti teise lause kohaselt ei ole inseneril volitusi

lepingu muutmiseks. Sojuzdornii meetodi kasutamine eeldas lepingu muutmist, kuna lepingust

tulenevalt ei vastanud vastav meetod projekteerimisnormides ettenähtud nõuetele. Kuna

inseneril volitused lepingu muutmiseks puudusid, ei ole inseneri poolt tööprogrammi

heakskiitmine käsitletav lepingu muutmisena. Lepingu muutmist ei tõenda ka 21. juuli 2011

objekti koosoleku protokoll, millel viibisid kostja esindajad. Kasutatava filtratsioonimooduli

mõõtmise meetodis lepingust erinevalt kokkuleppimiseks oleks tulnud vormistada selleks

volitusi omavate isikute poolt lepingu muudatus. Sellist muudatust ei ole tehtud. Asjas ei oma

tähendust hagejate esitatud kaetud tööde aktid, kuna nende aktsepteerimine inseneri poolt ei

muuda Sojuzdornii meetodi kasutamist lubatavaks olukorras, kus selle meetodiga ei ole

võimalik saavutada nõuetekohast tööd.

Eelnevast tulenevalt ei olnud Sojuzdornii meetodi kasutamine filtratsioonimooduli määramisel

hagejate poolt lubatud ega siduvalt kostjaga kooskõlastatud.

Sojuzdornii meetodi keelamise näol ei ole tegemist FIDIC üldtingimuste p-st 13.1 tuleneva

muudatusega. Selleks, et Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamist saaks käsitleda inseneri

algatatud muudatusena, pidanuks leping või selle sõlmimisele eelnenud hankedokumendid

sätestama, et filtratsioonimoodul tuleb määrata Sojuzdornii meetodiga.

11. Pooled vaidlevad lisaks selle üle, kas hagejatel on FIDIC üldtingimuste p 20.1 alusel õigus

tasunõudele. Hagejad peavad täiendava tasunõude aluseks augustis 2012 Sojuzdornii meetodi

kasutamise keelamist kostja poolt. Seejärel toimus pooltevaheline kirjavahetus ja kohtumised,

kus hageja eesmärgiks oli veenda kostjat Sojuzdornii meetodit aktsepteerima. Seega hiljemalt

kostja 25. septembri 2012 kirjast pidi hagejatele olema selge, et kostja ei aktsepteeri Sojuzdornii

meetodi kasutamist. Esitatud tõenditest nähtub, et hagejad esitasid kostjale esialgse nõude

täiendava tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks 9. juulil 2013 ja üksikasjaliku nõude

30. juulil 2013. Seega ei ole hagejad järginud nõudest teatamisel FIDIC üldtingimuste p-st 20.1

tulenevat 28- ja 42-päevast tähtaega, mille tulemusel on hagejad nõudeõiguse kaotanud.

Eeltoodust tulenevalt pidi hagejatele ettenähtav olema see, et kostja võib keelata Sojuzdornii

meetodiga filtratsioonimooduli määramise, kuna selle meetodi kasutamises ei olnud lepingus

kokku lepitud ega vastava meetodiga võimalik nõuetekohase töö saavutamine, so pinnase

filtratsioonimooduli mõõtmine standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel. Hageja võttis ise

riski, kui tegi pakkumuse Sojuzdornii meetodi kasutamise eeldusest ning riski realiseerumise

tõttu peab hageja vastutama võimaliku kahjuliku tagajärje eest. Hagejatel ei ole tekkinud

täiendava tasu nõuet FIDIC üldtingimuste p-de 13.1, 13.3, 13.7, 20.1 ega VÕS § 639 alusel.

12. Hagejate alternatiivne kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel on põhjendamatu, kuna

tõendatud ei ole kostjapoolne lepingu rikkumine. Lepingus ei olnud kokku lepitud Sojuzdornii

meetodi kasutamist, mistõttu ei saa lepingu rikkumiseks pidada seda, kui kostja keeldus selle

meetodiga mõõdetud töid vastu võtmast.

13. Ka teise alternatiivina esitatud alusetust rikastumisest tuleneva nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel

on põhjendamatu, kuna nõude eeldused ei ole täidetud. Kohus nõustus kostja seisukohtadega.

Hagejad ei järginud infiltromeetri katse teostamisel kostja seatud nõudeid. Esiteks ei teostanud

hagejad kahe rõngaga infiltromeetri katset, mida kostja eelistas. Teiseks ei järginud hagejad ka

ühe rõngaga infiltromeetri katse aktsepteerimise eeltingimusena kostja seatud tingimusi. Kuna

hagejad pole filtratsioonimooduli määramisel järginud inseneri ega kostja seatud nõudeid, siis

kasutasid hagejad omavoliliselt meetodit, mida insener ega kostja pole kooskõlastanud. Seega

ei saa väita, et kostja on alusetult rikastunud.

14. Hagejate viivisenõue on põhjendamatu, kuna põhinõue on põhjendamatu.

8 (15)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu

otsuse tühistada ja uue vaheotsusega tuvastada, et hagejate nõue kostja vastu seoses lepingu

täitmise käigus Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamisega on põhjendatud. Menetluskulud

paluvad hagejad panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

16. Esiteks, eirates lepingu sõlmimise ajal teedeehituses kehtinud tava ja praktikat ning kostja

mööndut, et enne lepingut oli Sojuzdornii meetodi kasutamine levinud, jättis maakohus

kohaldamata VÕS § 23 lg 1 p-d 2 ja 3 ning § 25 lg 2.

Leides, et lepingust ega muudest asjassepuutuvatest õigusaktidest ei tulenenud pinnase

filtratsioonimooduli väärtuse määramise kohustuslikku metoodikat, tulnuks lähtuda

filtratsioonimooduli määramise metoodika väljaselgitamisel teedeehituses kehtinud tavast ja

praktikast ning pidada Sojuzdornii meetodi keelamist ettenähtamatuks.

17. Teiseks, eirates FIDIC üldtingimuste p 8, mille kohaselt pidid hagejad lähtuma lepingu

täitmisel Sojuzdornii meetodi kasutamist ettenägevast tööprogrammist, kohaldas maakohus

ebaõigesti VÕS § 8 lg 2.

Tuvastades, et FIDIC üldtingimuste p 8 järgi pidid hagejad lähtuma tööprogrammist ning

lepingu raames kostja kui professionaalse teedeehituse tellija teadmisel ja heakskiidul

kooskõlastatud tööprogrammi järgi pidi filtratsioonimooduli mõõtmine toimuma Sojuzdornii

meetodil, tulnuks pidada Sojuzdornii meetodi keelamist ettenähtamatuks.

18. Kolmandaks, nõustudes kostja vastuolulise käitumisega, kus kostja keelas Proctorteimi

maksimaaltiheduse ettekäändel Sojuzdornii meetodi kasutamise pärast Sojuzdornii meetodi

aktsepteerimist ja kasutamist, jättis maakohus kohaldamata VÕS § 6 lg 2.

Tuvastades, et kostja kui professionaalse teedeehituse tellija teadmisel ja heakskiidul

kooskõlastati Sojuzdornii meetodi kasutamist ettenägev tööprogramm ja allkirjastati

Sojuzdornii meetodi järgi teostatud pinnasetööde aktid ning et ka kostja ise tellis lepingu raames

filtratsioonimooduli

mõõtmise

Sojuzdornii

meetodil,

tulnuks

pidada

Proctorteimi

maksimaaltiheduse ettekäändel Sojuzdornii meetodi keelamist lubamatuks.

19. Neljandaks jättis maakohus käsitlemata hagejate väited ja tõendid, millest nähtuvalt ei

pakkunud lepingu sõlmimise ajal filtratsioonimooduli mõõtmist Sojuzdornii meetodist erineval

meetodil Teede Tehnokeskus AS ega TTÜ Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium.

Asjakohaseid väiteid ja tõendeid käsitledes tulnuks leida, et maakohtu poolt peamiseks tee-

ehituse teaduslikuks kompetentsikeskuseks peetud TTÜ-s (ega Teede Tehnokeskuse AS-s)

polnud lepingu sõlmimise ajal filtratsioonimooduli mõõtmine muul kui Sojuzdornii meetodil

võimalik, mistõttu ei saanud lepingu sõlmimisel Sojuzdornii meetodi keelamist ette näha.

20. Viiendaks, jättis maakohus tähelepanuta hagejate väited, et GOST meetodi kui kostja poolt

ainuvõimalikuks peetud filtratsioonimooduli mõõtmise meetodi ettenägemine ja rakendamine

polnud eluliselt võimalik.

Hinnates kostja väidet, et GOST oli tegelikult ainsaks meetodiks, millega oleks saanud

kontrollida

filtratsiooni

vastavust

lepingule,

projekteerimisnormidele

ja

muudele

normatiivdokumentidele, ning asjas esitatud tõendid, et filtratsioonimoodulit GOST 25584-90

lisa 5 standardi järgi määramist alustati Tehnokeskus AS laboris 2011. aasta lõpus ja

filtratsioonimoodul GOST 25584-90 lisa 5 standardi järgi akrediteeriti 2012. aasta kevadel,

tulnuks leida, et kostja väited GOST-i kui 2011. aasta kevadel lepingu sõlmimisel

ainuvõimaliku ettenähtava meetodi kasutamisest on valed.

21. Kuuendaks, pidades Sojuzdornii meetodil ehitatud teid lepingule ja nõuetele

mittevastavaks, kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 76 lg 1 ja § 635 lg 1.

9 (15)

Olukorras, kus pakkumuse esitamise ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud praktika ja tava

kohaselt mõõtsid pinnase filtratsioonimoodulit Sojuzdornii meetodil kõik turuosalised ja ka

kostja ise ning kostja aktsepteeris ja kasutas Sojuzdornii meetodit lepingu raames, tulnuks asuda

seisukohale, et lepingutingimustele vastavuse kontroll pidi toimuma Sojuzdornii meetodi järgi.

22. Seitsmendaks esitasid hagejad nõude tähtaegselt.

Kostja teatas Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamisest 14. augustil 2012. Hagejad avaldasid

juba 24. augustil 2012, et alternatiivse metoodika kehtestamisega kaasneb lepinguhinna

märkimisväärne suurenemine. See avaldus tehti FIDIC üldtingimuste p-st 20.1 tuleneva

28-päevase tähtaja sees.

Hagejatel ei olnud võimalik vahetult pärast kostja 14. augusti 2012 kirja ette näha, kui suureks

täpselt kujunevad Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamisest tingitud lisakulud. Nad said

arvutada täiendavate kulude täpse suuruse kõige varem pärast kostja aktsepteeritava meetodi

teadasaamist. Kostja teatas alternatiivselt aktsepteeritava meetodi 18. juunil 2013. Hagejad

teatasid nõudest 9. juuli 2013 kirjas ja selle täpse suuruse 30. juuli 2013 kirjas. Seega teatasid

hagejad nõudest 28-päeva ja selle suurusest 42-päeva jooksul.

Maakohus jättis tähelepanuta, et 42-päevase tähtaja võimalik rikkumine ei välistaks FIDIC

üldtingimuste p 20.1 viimase lõigu järgi nõuet, vaid võiks üksnes tingida nõude vähendamise

ja sedagi vaid olukorras, kui nõude hilisem esitamine takistaks või kahjustaks nõude uurimist.

Maakohus jättis ka tähelepanuta, et FIDIC üldtingimuste p 20.1 tähtajad ei omaks tähendust

kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise nõuete puhul.

23. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

24. Ringkonnakohus kuulas pooled ära kohtuistungil, tutvus poolte väidete ja asjas esitatud

tõenditega ning leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, aga ringkonnakohus muudab osaliselt

otsuse põhjendusi. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse esitanud hagejate kanda.

25. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste

asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1 ja

lg 5). Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis ei pea ringkonnakohus oma

otsust põhjendama osas, milles ta järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi. Selles osas

piisab märkimisest, et ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega (TsMS § 654

lg 6).

26. Tegemist on tehnilist laadi tavalisest keerukama vaidlusega, mistõttu esitab ringkonnakohus

järgnevalt otsuse I osas kokkuvõtva käsitluse vaidluse põhiküsimusest, analüüsib seda II osas

õiguslikult, vastab III osas apellatsioonkaebuse väidetele ja teeb lõpuks IV osas menetluslikud

otsustused. Siinjuures märgib ringkonnakohus vastavalt vajadusele, millises osas ta nõustub

maakohtu põhjendustega eelmises punktis toodud menetlusõiguslikul alusel.

I

27. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-s 16 lepingu sõlmimist ja lepingudokumentide

koosseisu puudutavad olulised asjaolud, mis ei ole apellatsioonimenetluses vaidluse all. Neist

asjaoludest ja viidatud lepingudokumentidest tegi maakohus VÕS § 76 lg 1 ja § 635 lg 1

kohaldades otsuse p-des 18–20 ja 22 mh järelduse, et pooled olid sõlminud siduva eelarvega

töövõtulepingu, mille täitmisel hagejad pidid saavutama kokku lepitud tulemuse ehk rajama

nõuetekohaselt filtreeruva tee. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.

10 (15)

28. Nii pooled kui ka maakohus on üksmeelselt lähtunud sellest, et vaidluse põhiküsimus on

Sojuzdornii meetodi kasutamise lubatavus või mittelubatavus teelõigu muldkehas kasutatud

pinnase filtratsioonimooduli mõõtmisel. Hagejate apellatsioonkaebuses on sarnaselt maakohtu

otsusega lähtutud sama probleemi sõnastusest viisil, kas hagejatele pidi olema Sojuzdornii

meetodi kasutamise keelamine ettenähtav (vaidlustatud otsuse p-d 17 ja 21). Vaidlust ei ole

selles, et lepingus filtratsioonimooduli määramise metoodikas pooled kokku ei leppinud

(vaidlustatud otsuse p 23).

Ringkonnakohus peab eelnevas kirjeldatud küsimuse asetust põhimõtteliselt õigeks ja

asjakohaseks. Poolte väidetest tulenevalt saab põhiküsimuse jaotada osaküsimusteks, kas

Sojuzdornii meetodi kasutamine:

(1) tulenes tööprogrammist, mh seetõttu, et see muutus lepingu osaks;

(2) on kostja ja inseneri poolt heaks kiidetud;

(3) ei olnud keelatud lepinguga, mh tulenevalt sellest, kas tellija tingimused välistasid

projekteerimisnormide p-de 3.2 (6) ja 3.3 (3) kohaldamise;

(4) samuti oleks keelamine ka vastuolus hea usu põhimõttega;

(5) oli kooskõlas teedeehituses levinud tava ja pooltevahelise praktikaga, mh seetõttu,

et lepingu sõlmimise ajal ei olnud GOST-meetodiga määramine veel võimalik;

(6) tagas kohased mõõtmistulemused, sh võimaldas filtratsioonimooduli määramise

standardse Procterteimi maksimaaltihedusel.

Hagejad vastavad neile osaküsimustele jaatavalt ja kostja eitavalt. Maakohus nõustus

põhimõtteliselt kõigis osades kostjaga.

29. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, milline tähendus tuleb omistada tööprogrammile (II kd

tl 66–125). Hagejad leiavad, et inseneri kooskõlastusega (II kd tl 126) muutus see lepingu osaks,

kostja sellega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-s 39 tuvastatud

asjaoludest tehtud järeldusega, et inseneril puudus pädevus muuta lepingutingimusi. Lisaks

põhjendab ringkonnakohus järgnevalt, miks ei saa tööprogrammis kirjeldatud meetodit pidada

siduvaks vastuolu korral lepingu muude tingimustega.

FIDIC üldtingimuste p 8.3 kohaselt on tööprogramm sisuliselt lepingu täitmise ajakava (FIDIC

ingliskeelses tekstis time programme). Seda tähendust ei muuda alapunkti d kohane lisaaruanne

(supporting report), mis alalõigu i järgi sisaldab töö tegemisel kasutatavate tehnoloogiate

lühikirjeldust. Nimelt on FIDIC üldtingimuste sõnastuse ja mõtte kohaselt tegemist

tehnoloogiate kirjeldusega, mida töövõtja ette näeb. Tellijal ei ole kohustust sellega nõustuda

ega ka esitada koheselt oma vastuväiteid, kui ta töövõtja märgitud meetodiga ei nõustu.

Kostja tõi põhjendatult esile, et viidatud punkti teise lause järgi on töövõtjal kohustus

tööprogrammi uuendada, kui selgub, et senine programm ei ole enam kooskõlas lepingu

täitmise tegeliku kulgemise või tellija juhistega. Kui hagejad oleksid juba lepingu täitmise

faasis pidanud tööprogrammis märgitud Sojuzdornii meetodi kasutamist sellises tähenduses

siduvaks, nagu nad teevad seda praegu kohtumenetluses, siis pidanuks nad ka ise tööprogrammi

vastavalt kostja ja/või inseneri juhistele muutma. Sellele ei ole hagejad tuginenud.

Eelnevat kinnitab erialakirjanduses väljendatud seisukoht, et tööprogramm ei saa mõjutada

lepingu sisu (vt Totterdill, B. W. FIDIC Users’ Guide: A Practical Guide to the 1999 Red and

Yellow Books, 2006, lk 179).

30. Eelmises punktis märgitud põhjustel ei olnud inseneril õigust ega võimalust heaks kiita

lepingu täitmise tingimuste muudatust. Hagejad ei ole tõendanud, et vastava heakskiidu oleks

kordagi väljendanud kostja. Kostja heakskiitu Sojuzdornii meetodi kasutamisele ei saa

järeldada katseprotokollidest ega ka muudest hagejate tõenditest.

11 (15)

31. Põhjendatud ei ole hagejate käsitlus, et tellija tingimused välistasid projekteerimisnormide

p-de 3.2 (6) ja 3.3 (3) kohaldamise. Hagejad ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et lepingu

täitmisel tuli projekteerimisnorme järgida (vaidlustatud otsuse p 24). Maakohus põhjendas

p-des 25 ja 26 asjakohaselt ja piisavalt, et tellija tingimused näevad küll ette filtratsiooni-

mooduli arvsuuruse, aga ei välista standardse Procterteimi järgse maksimaaltiheduse nõuet.

Sellest tegi maakohus p-s 27 õige järelduse, et hagejad pidid lepingu täitmisel kasutatava

pinnase

filtratsioonimooduli

määrama

standardse

Proctorteimi

maksimaaltihedusel.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

32. Hagejad tuginevad lisaks väidetele, et lepingu täitmisel Sojuzdornii meetodi kasutamise

keelamine oli vastuolus hea usu põhimõttega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste

täitmisel toimida heas usus. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb ka VÕS § 76 lg-st 2.

Hea usu põhimõtte funktsioon on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste

kuritarvitamist. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus

käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu 22. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-28-15, p 13 teine lõik, samuti seal viidatud 20. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-137-10, p 14). Vastuolu hea usu põhimõttega võib avalduda ka lepingupoole vastuolulises

käitumises (vt nt Riigikohtu 21. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-16, p 14 kolmas

lõik), selliseks peavad hagejad kostja väidetavat varasemat nõustumist Sojuzdornii meetodi

kasutamisega.

Maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks kuritarvitanud lepingust või seadusest tulenevaid

õiguseid. Samuti ei tuvastanud maakohus kostja käitumist halvas usus või vastuoluliselt. Ka

ringkonnakohus ei tuvasta esitatud tõenditest kostja sellist käitumist, mis annaks alust hea usu

põhimõtte kohaldamiseks hagejate soovitud viisil, st eelkõige selliselt, et kostjal puuduks õigus

tugineda projekteerimisnormide p-dele 3.2 (6) ja 3.3 (3). Katseprotokollide (I kd tl 127–131 ja

III kd tl 53) koostamine ega nendega tutvumine ei väljenda samuti varasemat nõustumist

konkreetse meetodi kasutamisega. Ilma kritiseeritava meetodiga katseid korraldamata või

nende tulemustega tutvumata ei saanuks kostja asuda 14. augustil 2012 seisukohale, et

Sojuzdornii meetodil läbi viidud filtratsioonimooduli mõõtmine pole piisav.

33. Hagejad ei saa edukalt tugineda varasemale tavale, sest see on vastuolus projekteerimis-

normidega. Ringkonnakohus nõustub kostja esitatud ja vaidlustatud otsuse p-des 36–37 sisulist

järgimist leidnud käsitlusega, et projekteerimisnormid on seadus VÕS § 25 lg 2 tähenduses.

Kuna maakohus tuvastas õigesti, et Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik määrata pinnase

filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel (vaidlustatud otsuse p 34, vt

ka käesoleva otsuse järgnev p 34), siis oleks selle meetodi kasutamine vastuolus

projekteerimisnormide p-dega 3.2 (6) ja 3.3 (3).

VÕS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud

lepingus või seaduses. VÕS § 23 lg 1 teise lause p 2 näeb ette, et kohustused võivad tuleneda

poolte vahel väljakujunenud praktikast ja p 3 sätestab kohustuste allikana lepingupoolte kutse-

või tegevusalal kehtivad tavad. Nende normide ülesehitusest tuleneb eelkõige, et poolte

praktika ega vastava tegevusala tavad ei asenda lepingus kokku lepitud kohustusi.

Ringkonnakohus nõustus eespool p-s 31 maakohtu järeldusega, et lepingu lisaks olevad tellija

tingimused ei asendanud neid norme, vaid üksnes täpsustasid erinevate pinnaste

filtratsioonimoodulile esitatavaid arvulisi tingimusi. Seega on maakohus vaidlustatud otsuse

p-s 37 õigesti järeldanud, et kui Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik saavutada lepingule

vastavat töö tulemust, ei õigusta ka meetodi varasem kasutamine selle kasutamise jätkamist.

12 (15)

Tõendatud ei ole hagejate väide, et praegu vaidlevatel pooltel oleks omavahelises suhtes

kujunenud välja praktika kasutada filtratsioonimooduli määramisel Sojuzdornii meetodit.

Hagejad ei tugine sellele, et pooled oleks leppinud kokku sellekohase tava järgimises. Seega ei

saa hagejad tugineda väidetavale praktikale ega tavale VÕS § 25 lg 1 alusel. Kuna hagejate

kirjeldatud tava on vastuolus üldkehtivate projekteerimisnormidega, siis ei ole selle

rakendamine lepingu täitmisel lubatav vastavalt VÕS § 25 lg-le 2, sest kõnealune tava on

seadusega vastuolus.

34. Ringkonnakohus nõustub kostja ja maakohtuga, et Sojuzdornii meetod ei taganud kohaseid

mõõtmistulemusi (vaidlustatud otsuse p-d 28–32 ja kokkuvõttena p 34). Maakohus põhjendas

piisavalt, miks on kostja esitatud asjatundjate arvamused tervikuna kaalukamad.

Menetlusnorme vastavate tõendite hindamisel maakohus ei rikkunud.

Ringkonnakohus arutas pooltega apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks korraldatud istungil

samuti küsimust, millised tõendid on pooled esitanud oma asjakohaste väidete kinnituseks

Sojuzdornii meetodi sobivuse kohta. Hagejate esitatud ja viidatud arvamuste järeldused (VI kd

tl 88, VI kd lt 177–186 ja I kd tl 167 pöördel) on üldsõnalised ja nende põhjendused ei veena

ka ringkonnakohut. Eelkõige ei selgu ühestki hagejate tõendist, et konkreetsel juhul oleks

lepingu täitmisel muldkeha rajamiseks kasutatud pinnaste puhul võimalik Sojuzdornii

meetodiga saavutada standardse Procterteimi maksimaaltihedus.

35. Eelneva põhjal saab vahekokkuvõttena märkida, et Sojuzdornii meetod ei võimaldanud

kohaselt hinnata, kas hagejad kasutavad teelõigu muldekeha rajamisel pinnaseid, mis vastavad

tellija tingimuste p-dele 4.5.4 ja 4.5.5 ning projekteerimisnormide p-dele 3.2 (6) ja 3.3 (3).

II

36. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 641

lg 1 esimene lause näeb töövõtulepingu täitmise kohta ette, et töö peab vastama

lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele mh siis, kui

tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Seega, kui pooled on lepingus kokku leppinud kohustuse

täitmise tingimustes (töö omadustes), siis tuleb nendega lepingu täitmisel arvestada.

37. VÕS § 77 lg 1 esimese lause järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele

vastava kvaliteediga. Üksnes juhul, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene

lepingust või seadusest, võimaldab sama lõike teine lause lepingupoolel kohustuse täita

asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Lepingu p 2 alapunktis e nimetatud

tellija tingimuste kaudu olid pooled kokku leppinud, millise kvaliteediga peab olema

muldkehas kasutatav pinnas – käesoleva vaidluse vaatekohast eelkõige selles, milline peab

olema pinnase filtratsioonimooduli arvnäitajaja. Tellija tingimuste p-s 6.3.4 esitatud tabeli

viienda rea kaudu muutusid lepingu osaks ka projekteerimisnormid (I kd tl 88).

38. Teelõigu muldkeha rajamisel kasutatava pinnase filtratsioonimooduli omadused nägid ette

tellija tingimuste p-d 4.5.4 ja 4.5.5, kusjuures filtratsioonimoodul tuli määrata kooskõlas

projekteerimisnormide p-dega 3.2 (6) ja 3.3 (3). See tähendab, et lepingust tulenevalt pidid

hagejad teelõigu muldkeha rajamisel kasutatava pinnase filtratsioonimooduli määrama

standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel (eespool p 31 ja vaidlustatud otsuse p 27).

39. Kuna nii tellija tingimused kui ka projekteerimisnormid moodustasid lepingu osa, siis tuli

hagejatel

tagada

pinnase

filtratsioonimoodul

vastavalt

eelmises

lõigus

viidatud

lepingutingimuste sisule. Eespool p-s 35 sõnastatud vahetulemuse kohaselt Sojuzdornii meetod

seda ei võimaldanud.

40. Hagejate nõuete lahendamisel on maakohus õigesti järginud hagis märgitud õiguslike

alternatiivide järjekorda.

13 (15)

41. Esimese võimalusena soovisid hagejad sisuliselt täiendava tasu väljamõistmist VÕS § 108

lg 1 alusel koosmõjus FIDIC üldtingimuste p-dega 13.1, 13.3, 13.7 ja 20.1.

Kõnealuse nõude üks eeldus on, et kostja oleks nõudnud täiendava töö tegemist. Kuna

ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuse p-des 41 ja 42 tehtud maakohtu järeldusega, et

Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamine ei ole muudatus FIDIC üldtingimuste p 13.1

tähenduses, siis ei ole see eeldus täidetud ja hagi ei saa sel õiguslikul alusel rahuldada.

42. Teise võimalusena nõudsid hagejad lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS

§ 115 lg 1 alusel. Maakohus käsitles seda nõudealust vaidlustatud otsuse p-s 46 ja leidis, et

kostja ei ole töö vastuvõtmisest keeldunud, vaid vastupidi, tõendatud on töö vastuvõtmine.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selles osas põhjendusi muuta.

Kostja 14. augusti 2012 kirja tuleb tõlgendada avaldusena ka selle kohta, et kostja ei võta

hagejatelt vastu tööd, kui teelõigu muldkeha pinnase filtratsioonimoodul on mõõdetud

Sojuzdornii meetodil. Töö hilisem vastuvõtmine, kui see oli tehtud ja mõõdetud teisel viisil, ei

välista varasemat keeldumist. Öeldu ei muuda aga ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust teise

võimalusena esitatud nõude edutuse kohta.

Lepingulise kahju hüvitamise nõude eeldus on VÕS § 115 lg 1 järgi, et kostja rikkus lepingulist

kohustust. Õige on hagejate käsitlus, et tellijal on VÕS § 638 kohaselt töö vastuvõtmise

kohustus. Siiski tuleb tellijal selle sätte alusel vastu võtta valmis töö, st lepingutingimustele

vastav sooritus. Vastavalt eespool p-s 38 märgitule võis kostja nõuda hagejatelt lepingus kokku

lepitud kvaliteediga täitmist, sh filtratsioonimooduli vastavust lepingutingimustele ja selle

mõõtmist projekteerimisnormidega kooskõlas oleval meetodil. Järelikult ei rikkunud kostja

lepingut, kui ta keeldus vastu võtmast tööd, mis oli tehtud madalama kvaliteediga. Lisaks ei ole

hagejad toonud esile ega tõendanud, et nad oleks pakkunud kostjale vastuvõtmisel valmis tööd

enne selle tegelikku vastuvõtmist (vrd Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

93-15, p 11 esimene lõik ja selles viidatud varasem praktika). Kõnealuse eelduse täitmata

jätmise tõttu ei saa hagejad nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

43. Kolmanda võimalusena soovisid hagejad sama nõude rahuldamist alusetu rikastumise

sätete, eelkõige VÕS § 1028 lg 1 järgi. Muu hulgas eeldab selline nõue, et saaja (kostja) oleks

üleandjalt (hagejad) midagi saanud sellise kohustuse täitmisena, mida ei ole olemas, ei teki või

mis langeb hiljem ära. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu täitmisel andsid

hagejad kostjale üle tegelikult võlgnetava, mistõttu VÕS § 1028 lg 1 alusel nõude rahuldamise

eeldus ei ole täidetud.

44. Viivise nõude jättis maakohus põhjendatult rahuldamata põhinõude edutuse tõttu.

III

45. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus kokkuvõtvalt järgmist.

46. Esimese väite esimeses osas heidavad hagejad maakohtule ette VÕS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3

ning § 25 lg 2 kohaldamata jätmist. See etteheide ei ole põhjendatud, sest maakohus järeldas

õigesti lepingust tervikuna tulenevat kohustust määrata filtratsioonimoodul kooskõlas

projekteerimisnormidega. Vastav kohustus tulenes lepingust ja selle sisustamisel ei olnud enam

vaja lähtuda tavast ega praktikast. Lisaks põhjendas ringkonnakohus eespool p-s 33 täiendavalt,

miks ei saa ka õiguslikult tugineda tavale ega praktikale.

Sama väite teine osa käsitleb lisaks küsimust, kas filtratsioonimooduli määramise kohustusliku

metoodika puudumine võimaldaks pidada Sojuzdornii meetodi keelamist ettenähtamatuks.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt – nii nagu sisuliselt tegi ka

maakohus. Projekteerimisnormide p-dest 3.2 (6) ja 3.3 (3) pidi olema hagejatele aru saada, et

filtratsioonimoodul tuleb määrata standardse Procterteimi maksimaaltihedusel. Ala

asjatundjatena pidi samuti olema neile ettenähtav, et Sojuzdornii meetod seda ei võimalda.

14 (15)

47. Teine väide ei ole põhjendatud, sest tööprogramm ei muutunud lepingu osaks (eespool p 29).

Kostjale ei olnud tööprogrammi järgimine kohustuslik, st hagejad ei saa nõuda kostjalt

tööprogrammi täitmist VÕS § 8 lg 2 alusel.

48. Kolmas väide on põhjendatud osaliselt, aga see ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist.

Kõnealuse väite esimeses osas heidavad hagejad kostjale asjatult ette käitumise vastuolulisust.

Maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks enne Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamist sama

meetodi aktsepteerinud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu vastavate põhjendustega.

Õige on hagejate etteheide selles osas, et maakohus ei vastanud hea usu põhimõttel rajanevatele

hagejate väidetele, millega rikkus TsMS § 442 lg 8. Selle puuduse kõrvaldas ringkonnakohus

eespool p-s 32 käsitledes hagejate vastavaid väiteid sisuliselt. Kokkuvõttes jättis maakohus

õigesti kohaldamata mh VÕS § 6 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõtte.

49. Neljas väide on menetlusõiguslikust aspektist samuti osaliselt õige, aga ka see ei anna

põhjust maakohtu otsust tühistada.

Maakohus jättis käsitlemata hagejate väited ja tõendid, millest nähtuvalt ei pakkunud lepingu

sõlmimise ajal filtratsioonimooduli mõõtmist Sojuzdornii meetodist erineval meetodil Teede

Tehnokeskus AS ega TTÜ Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium. Selle asemel

tuvastas maakohus vaidlustatud otsuse p-s 37 viidatud tõendite põhjal, et Sojuzdornii meetod ei

olnud varasemalt teede ehitusvaldkonnas ainus filtratsioonimooduli määramiseks kasutatud

meetod. Kaudselt hindas maakohus sellega ka hagejate tõendeid, kuigi see vaidlustatud otsusest

piisava selgusega ei nähtu.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et viidatud tõendeid käsitledes tulnuks leida, et TTÜ-s

ega Teede Tehnokeskuse AS-s polnud lepingu sõlmimise ajal filtratsioonimooduli mõõtmine

muul kui Sojuzdornii meetodil võimalik.

50. Viies väide ei lähtu päris täpselt kostja vastuväidetest ega ma maakohtu otsusest. Kostja ega

maakohus ei ole märkinud, et GOST-meetod oli kostja poolt ainuvõimalikuks peetud

filtratsioonimooduli mõõtmise meetod. Tegelikult tuginevad hagejad tähtaegu käsitlevates

väidetes ka ise sellele, et kostja avaldas alternatiivselt aktsepteeritava meetodi (kahe rõngaga

infiltromeetri katse).

Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-s 37 õigesti, et Sojuzdornii meetod ei olnud

varasemalt teede ehitusvaldkonnas ainus filtratsioonimooduli määramiseks kasutatud meetod.

51. Kuuenda väitega heidavad hagejad maakohtule ette VÕS § 76 lg 1 ja § 635 lg 1 ebaõiget

kohaldamist. Ka see väide ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus vaidluse lahendamisel õigesti

lepingudokumentidest ja nende sisulisest tähendusest. Kui lepingus viidatud normdokumentide

abil on võimalik lepingutingimused kohaselt sisustada, siis ei saa vaidlust lahendada selle järgi,

kuidas käituvad teised turuosalised.

52. Seitsmendale väitele ei ole vaja vastata, sest hagejate nõue ei ole edukas ühelgi õiguslikul

alusel sõltumata selle esitamise tähtaegsusest.

IV

53. Eelneva põhjal tuvastas maakohus õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud ja tegi neist ka

õiged järeldused. Hagi jäi põhjendatult rahuldamata, võttes lisaks arvesse ringkonnakohtu

otsuses esitatud põhjendusi.

Nõuete rahuldamise eelduste puudumise tõttu ei olnud vaja täiendavalt kontrollida, kas hagejad

esitasid nõuded tähtaegselt (vaidlustatud otsuse p-d 43–44) ja kas 2012. aasta augustis teelõigul

esinenud tegelik olukord viitas puudustele lepingu täitmisel (p 33). Viidatud põhjendused tuleb

maakohtu otsusest välja jätta.

15 (15)

54. Lõpuks käsitleb ringkonnakohus vaheotsuse tegemise eeldusi, sest selles osas esineb

maakohtu menetluses teatav menetlusõiguse normide rikkumine.

TsMS § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju

hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude

põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole

taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas oli vaheotsuse tegemine sisuliselt otstarbekas.

Vastavalt TsMS § 449 lg 2 kolmandale lausele tegi maakohus õigesti asjas lõppotsuse.

TsMS § 449 lg 1 ei näe siiski ette võimalust vaheotsusega tuvastada üksnes kahju hüvitamise

või muu rahalise kohustuse tekkimise üksikuid eeldusi. Seega peab kohus vaheotsuse tegemisel

olema valmis hindama kõiki nõude eeldusi (Riigikohtu 19. novembri 2008 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-94-08, p 11 esimene lõik). Nõude põhjendatuse kindlakstegemise vaheotsusele

järgnevas menetluses lahendab kohus üksnes vaidluse nõude suuruse üle (Riigikohtu

22. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-10, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul tähendab eelmises lõigus märgitu koosmõjus TsMS § 392 lg-ga 1

sisuliselt seda, et maakohus peab TsMS § 449 lg 1 sätestatud vaheotsuse tegemise taotluse

rahuldamise korral viima läbi kohase eelmenetluse kõigi nende väidete ja asjaolude osas, mis

võivad omada tähtsust nõude põhjendatuse üle otsustamisel. Käesoleval juhul on teise

alternatiivina esitatud kahju hüvitamise nõude eeldused muu hulgas hagejatel kahju tekkimine

ja selle põhjuslik seos kostja käitumisega lepingu täitmisel. Neid asjaolusid käsitlevate väidete

ja asjaolude osas ei viinud maakohus läbi ammendavat eelmenetlust, millega rikkus TsMS

§ 392 lg 1 p 3 ja 4 ning lg 2.

Siiski ei toonud kirjeldatud rikkumine kaasa ebaõiget kohtulahendit, sest hagi jäi rahuldamata

nõude muude eelduste puudumise tõttu. Samuti ei ole tegemist olulise rikkumisega TsMS § 656

lg 1 tähenduses. Seega ei anna rikkumine alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Hagejate apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata.

55. Nii hagi kui apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, st hagejad kannavad TsMS § 162 lg 1

ja § 171 lg 1 alusel ka apellatsioonimenetluse kulud. Seega on maakohus jätnud õigesti

menetluskulud hagejate kanda. Selles osas tuleb vaidlustatud otsust siiski täpsustada, sest

maakohus ei ole otsustanud kulude kandmise eest vastutamise ulatust.

TsMS § 165 lg 1 esimene lause sätestab mh, et kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks,

vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna hagejad

olid lepingu järgi ühiselt tegutsevad töövõtjad ja nõudsid hagiga võlgnetava rahasumma

väljamõistmist neile solidaarselt, siis on põhjendatud jätta kulud hagejate kanda samuti

solidaarselt.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kulude jaotuse mõlemas senises kohtuastmes.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei

tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm