1-08-7169/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 25.veebruar 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-7169 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi

I.P süüdistuses KarS § 199 lg.2p.4;§ 199lg.2p.4,7-§ 22 lg.3 ;§ 346-§ 22 lg.3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 17.septembrist 2008.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.P Prokurör Katrin Tron Süüdistatav I.P (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Riine Lumiste RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu otsus 17.septembrist 2008.a. I.P suhtes ja nimelt,

1) I.P süüdimõistmises ja karistamises KarS prg. 199 lg 2 p.4,7 ja 22 lg 3 järgi.

2) I.P-le KarS prg. 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

2

Teha uus millega o t s u s,

1) Mõista I.P õigeks KarS prg. 199 lg 2 p.7 ja 22 lg 3 järgi.

2) Lugeda maakohtu otsusega KarS prg. 199 lg 2 p. 4

ja 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteod hõlmatuks süüdimõistmisega KarS prg. 199 lg 2 p.4 järgi.

3) Kandmisele kuuluva karistuse – 7 kuud ja 28

päeva – aja alguseks lugeda I.P kinnipidamise päev, s.o. 31.jaanuar 2009.a.

4) KarS prg. 64 lg 2 alusel viia KarS prg. 346 - § 22

lg.3 järgi mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

5) Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu otsusega 17.septembrist 2008.a. mõisteti I.P süüdi KarS § 199 lg.2p.4 järgi ja karistati s 1 (üks) aastase vangistusega. KarS § 199 lg.2 p.4,7-§ 22 lg.3 järgi ja karistati 6 (kuus) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg.1

alusel mõisteti liitkaristus kergema karistuse kaetuks lugemisega raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse karistuse kandmisele asumise päev. KarS § 68 alusel arvestati

karistusaja hulka I.P eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2008.a. kuni 16.01.2008.a. KarS § 346 - § 22 lg.3 järgi mõisteti I.P süüdi ja karistati rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o. 3000 (kolm tuhat) krooni. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku

3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 40 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o. 2000 (kaks tuhat) krooni.

KrK prg. 199 lg 2 p.4 järgi mõisteti I.P mõisteti selles, et tema isikuna,

kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 24.12.2007.a. kella 22.00 kuni 25.12.2007.a. kella 07.00 ajal Tallinnas, Xxxxxxxxxxxx xx asuvas G. H. S. numbritoas nr: XXX võttis võõra vallasajas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T. K. jope põuetaskust T. K.’le kuuluva rahakoti, milles oli sularaha 2000.00 krooni ja 250 EUR’i, Pluskaart, Amex krediitkaart, Finnair Plus Mastercard, Visa Electron kaart, kontokaardid, tekitades T. K.’le varalise kahju 5911.00 krooni.

Samuti tema 30.01.2008.a. kella 19.00 piku Tallinnas, XXXXXX X asuvas R. E.

F. AS kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R. E. F. AS’ile kuuluvat kaupa kogumaksumusega 1483.00 krooni väärtuses, kuid ta peeti peale kassadest möödumist turvatöötajate poolt kinni.

KarS prg. 199 lg 2 p.4,7 ja 22 lg 3 järgi mõisteti I.P süüdi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 18.07.2007.a. öösel aitas

V. T.’il viimase poolt eelnevalt Tallinnas, XXXX XX asuvast restoranist A.

varastatud asjad ( 26 642.00 krooni väärtuses) nimetatud restorani aknast alla tõsta ja transportida Tallinnas XXXXXX tänavalt XXXXX tänavale.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 22.07.2007.a. kella

01.45 paiku Tallinnas Laikmaa ja Gonsiori tänavate nurgal, hoides kinni kannatanust ja juhtis sellega kannatanu M. K.’i tähelepanu kõrvale, võimaldades samal ajal V. T.’il võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. K.’i tagataskust ära võtta viimasele kuuluva EV kodaniku passi ja sularaha 2000.00 krooni.

KarS prg. 346 ja 22 lg 3 järgi mõisteti I.P süüdi selles, et tema 22.07.2007.a. kella 01.45 paiku Tallinnas, Liivalaia tänava läheduses aitas V. T.’il

otsida kohta, kuhu V. T. saaks peita kannatanu M. K.’i nimele välja antud EV kodaniku passi.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellatsioonis avaldab süüdistatav arvamust , et kohus on teda karmilt karistanud, mõistes temale 8 kuud vangistust. Väidab, et ta pani viimase kuriteo

toime jaanuaris ning pärast seda on ta üritanud elada normaalselt. Palub pöörata tähelepanu sellele, et ta ei olnud tagaotsitav, ilmus kutsete peale kohale

ja tal on alaline elukoht. Palub suhtuda temasse armulikult ja mõista talle kergem karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

4

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele.

Kohtukolleegium peab esiteks vajalikuks käsitleda küsimusi, mida ei ole

apellatsioonis puudutatud, kuivõrd kriminaalkolleegiumi hinnangul on täiendavalt tuvastatav materiaalõiguse väär kohaldamine.

Esiteks, on maakohus mõistnud I.P muuhulgas süüdi KarS prg. 199 lg 2 p.7 ja 22 lg 3 järgi, s.o. kaasaaitamises grupilisele vargusele. Süüdistuse sisust

sellist koosseisulist raskendavat asjaolu välja lugeda ei ole võimalik. Kui süüdistuse pool leidis ja seda tunnistas ka maakohus, et I.P tegevus M. K.i varguse episoodis on vaadeldav kaasaaitamisena, siis ei saa antud juhul

rääkida sellest, et I.P pani selle kuriteo toime grupis V. T.iga. Kui

kuriteol on rohkem kui üks vahetu täideviija, siis kvalifitseeritakse kaasaaitaja

tegevus isikute grupi poolt toimepandud kuriteole kaasabi osutamisena. Kui kuriteo panevad toime täideviija ja kaasaaitaja, siis puudub kvalifitseeriv tunnus - teo toimepanemine isikute grupi poolt. Kuriteole kaasaaitaja grupi koosseisu ei kuulu. Seega tuleb I.P mõista õigeks KarS prg. 199 lg 2 p.7 ja 22 lg 3 järgi. Vaidlustatud kohtuotsusega on maakohus kvalifitseerinud eraldi ja mõistnud ka

eraldi karistused I.P kuriteo täideviijana toimepandud kuritegude ja

kuriteole kaasaaitajana toimepandud kuritegude eest ja mõistnud ning

liitkaristuse KarS prg. 64 lg 1 alusel. Kohtukolleegium leiab, et sellega on maakohus rikkunud KarS prg. 63 lg 2 sätteid. Nimelt sätestab KarS prg. 63 lg 2 , et KarS prg. 64 järgi mõistetakse liitkaristus siis, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole varem nendest

ühegi eest karistatud. Käesoleval juhul vastavad kõik I.P poolt toimepandud teod ühele kuriteokoosseisule ja nimelt KarS prg.-s 199 ettenähtud

vargusele. Asjaolu, et süüdistuses on süüdistaja kvalifitseerinud eraldi ühe ja

sama KarS eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritavad kuriteod, eristades neid kuritegusid, kus on tehtud viide KarS üldosa mõnele paragrahvile (näit. prg. 25, 26,22) kuritegudest, kus sellise viite tegemise vajadus puudub, ei õigusta kohtu poolt karistuse mõistmist reguleerivate sätete rikkumist. KarS prg. 199 lg 2 p.4 ja 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteod on hõlmatud kvalifikatsiooniga KarS prg. 199 lg 2 p.4 järgi ning subsumeeruvad kõik nimetatud kvalifikatsiooni.

KarS prg. 64 lg 2 sätestab, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline

karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud kui mõni mõistetud

karistustest on eluaegne vangistus. Kohtukolleegium märgib, et juhul kui on

tegemist eriliigiliste põhikaristustega, tuleb lugeda moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad KarS § 64 lg-st 2

ja 4. Selline põhimõte tuleneb ka Riigikohtu otsusest 3-1-1-31-06. Seega tuleb kohtuotsuse resolutiivosas teha viide ka KarS prg. 64 lg –le 2.

2. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioonis esitatud taotlus

maakohtu poolt mõistetud karistuse - 8 kuulise vangistuse - kergendamiseks alus puudub. Maakohus on I.P-le karistuse mõistmisel arvestanud Julia

5

I.P isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning

vastutust raskendavate asjaolude puudumist. I.P isiku

iseloomustamiseks märkis maakohus, et I.P on varem korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Teda iseloomustab ka

asjaolu, et ta tarvitab narkootikume, millest tingituna ta ka uusi kuritegusid

sooritab. Kohtu hinnangul ei ole I.P endale õiguspäraseid järeldusi

teinud ja jätkab süstemaatiliselt uute kuritegude toimepanemist ning kõige

eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et I.P tuleb karistada vangistusega. Arvestades asjaolu, et I.P, kes ise kirjutas apellatsiooni

ringkonnakohtusse ja teadis seega väga hästi, et sellele järgneb kohtuistung,

hakkas apellatsioonimenetlust tahtlikult venitama - ta ei võtnud vastu

kohtukutseid kuna ei elanud enam oma elukohas, ta ei tundnud huvi oma apellatsiooni arutamise aja vastu, ta ei teatanud ringkonnakohtule oma asukohta ja tunnistas et pani 2.01.2009.a. toime uue kuriteo – on kohtukolleegium arvates

antud juhul põhjendatud alus järeldada, et ka apellant ise saab aru oma

apellatsioonis esitatud taotluse ja selle põhjenduste paljasõnalisusest ning on

esitanud apellatsiooni ainult eesmärgiga, et venitada kohtuotsuse jõustumist ning sellega venitada vabaduses viibimist ja vanglasse minemist. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on

kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega,

arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Asjaolu, et käesoleva otsusega kohtukolleegium tühistab osaliselt maakohtu otsuse ei anna kohtukolleegiumi arvates alust I.P-le KarS prg. 199 lg 2 p. 4 järgi mõistetud vangistuse vähendamiseks, kuna see karistus hõlmab nüüd

endise 2 episoodi asemel sisuliselt 4 kuriteoepisoodi. Apellatsioonis ei ole

esitatud ega kohtukolleegium ei ole ka tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kergendada I.P-le mõistetud karistust.

31.jaanuaril 2009.a. oli I.P kinni peetud Tallina Ringkonnakohtu

13.jaanuari 2009.a. määruse alusel ning sellest ajast on ta viibinud vahi all. Seega algab I.P kandmisele kuuluva karistuse aja algus 31.jaanuarist 2009.a.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4,: 338 p.2; 340 lg 2 p.2,4,6; 342-345 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse.

Julia Katškovskaja

Malle Preimer Jüri Paap