4-16-6107/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6107 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2016 Väärteoasi

Z N- . i väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja Z.N sünd. , isikukood , elukoht XXX XXX xxx, töökoht xxx Kaitsja

Maano SAAR

EVÄLI vandeadvokaat Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes KÜÜNARPUU Põhja Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juht politseikolonelleitnant Oleg LODEIKINI 29.07.2016 otsus

väärteoasjas nr.2302,16,008744 .N i karistamise osas Liiklusseaduse §224 Z -

lg.2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 (üheksasada)

eurot ja lisakaristusena Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega tähtajaga 6 (kuus) kuud – tühistada osaliselt, s.o. põhikarist

use suuruse ja lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas.

Mõista .N ile Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 140 Z -

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 560 (viissada kuuskümmend) eurot ja lisakaristusena Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) kuud.

2

Ülejäänud osas jätta Põhja Prefektuuri 29.07.2016 otsus muutmata.

Z.N-i kaebus rahuldada.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule alates otsuse avalikult

30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 22.12.2016.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja Andres Kruuk koostas 04.07.2016

väärteoprotokolli nr. AB 1264160 .N i kohta selles, et viimane juhtis Z - 09.06.2016 kell 23.30 Harjumaal Tallinnas Suur-Sõjamäe teel parklas mootorsõidukit

juhile keelatud seisundis. Alkoholisisaldus juhi veres oli mitte väiksem kui 1,23 mg/g.

Sellega rikkus .N Liiklusseaduse §69 lg.3 ja pani toime väärteo Z Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juht Oleg Lodeikini 29.07.2016 otsusega väärteoasjas

nr.2302,16,008744 määrati .N ile Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi karistuseks Z - rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 900 € ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1

järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Väärteomenetluse seadustiku §74 lg.1 p.15 alusel mõisteti menetlusaluselt isikult välja menetluskulud kokku 38 €. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt puudusid.

Z - .N i kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas 18.08.2016 Viru

Maakohtule kaebuse, milles palus menetleda kaebust Viru Maakohtus, kergendada

põhikaristust ja tühistada lisakaristus või lühendada selle tähtaega.

Kaebuse kohaselt on antud juhul menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud

rahatrahv üle 2/3 Liiklusseaduse §224 lg.2 sanktsiooni määrast ning lisaks on

kohaldatud lisakaristust ½ lisakaristuse määras. Kaitsja leidis, et selline karistus ei ole süü suurust arvestades proportsionaalne. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud

tegu iseloomustavad järgmised asjaolud: menetlusaluse isiku organismis leidunud

alkoholikogus ei olnud suurim võimalik alkoholikogus Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsiooni järgi; menetlusalune isik ei osalenud sõidukiga avatud liikluses, vaid sõiduki juhtimine toimus liikluseks suletud parklas öisel ajal; sõiduki juhtimine vältas küllaltki lühikest aega ja piiratud teepikkusel; tegemist ei olnud kiirendusvõistlusega,

kus kiirused oleksid olnud ohtlikult suured. Varasemalt ei ole menetlusalust isikut karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis või juhile keelatud seisundis.

Kaitsja hinnangul oli tegemist keskmisest väiksema süüga ja kaitsja leidis, et

3

menetlusalusele isikule määratud karistus ei ole kooskõlas Karistusseadustiku §56 lg.1

sätetega. Lisaks sellele märkis kaitsja, et juhul, kui menetlusaluse isiku juhtimisõigust

piiratakse 6 kuuks, satub menetlusalune isik ebaproportsionaalselt raskesse olukorda. Juhtimisõiguse äravõtmine muudab senise töösoorituse töökohas võimatuks. Töökoha kaotus tähendab senise sissetuleku lakkamist. Menetlusaluse isiku ülalpidamisel on 2 alaealist last, kellest ühele maksab menetlusalune isik elatist. Määratud põhikaristust ei ole menetlusalusel isikul samuti hõlbus kanda. Menetlusaluse isiku sissetulek on

ca xxx

€ kuus, terve palga äramaksmine rahatrahviks ei ole lihtne.

Maakohtu istung 01.11.2016

Maakohtu istung oli edasi lükatud seoses kaitsja taotlusega.

Maakohtu istung 02.11.2016

Maakohtu istung oli edasi lükatud seoses kohtuniku ja kaitsja töövõimetuslehel viibimisega.

Maakohtu istung 30.11.2016

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik .N oma kaitsja poolt esitatud Z kaebuse ja selles toodud taotluste juurde. Menetlusalune isik seletas, et ühele lapsele

maksab ta elatist, teine laps on veel väike ja elukaaslane saab viimast kuud emapalka. Peale seda jääb elukaaslane lapsega koju ilma sissetulekuta, kuna lasteaia kohta ei ole. Lisaks tavalistele pere majanduskuludele on perel ka autoliising.

Kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli toetas maakohtu istungil kaebust ja märkis, et otsuse tegemisel tuleb hinnata asja tehiolusid, majanduslikku võimekust, tuvastatud alkoholikogust ja seda, et juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneb töö kaotus ja sellest tulenevalt kannatavad lapsed.

Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu palus maakohtu istungil jätta

kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Esindaja märkis, et ei saa nõustuda

seisukohaga, et menetlusaluse isiku süü on väike, tema tegu oli toime pandud

tahtlikult. Menetlusalune isik läks autorooli vahetult peale alkoholi tarvitamist.

Võrdselt ei saa kohelda neid menetlusaluseid isikuid, kes on tarvitanud alkoholi

vähem ja rohkem. Menetlusaluse isiku auto oli kohas, mis oli teiste autodega piiratud, seega oli tekitatud oht varale, samuti olid autode vahel jalakäijad, juhitavuse kaotuse oht oli suur. Otsuse tegemisel karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puudusid, kohtuistungil avaldas menetlusalune isik kahetsust, kohus peab otsustama,

kas kahetsus on siiras. Eripreventsiooni mõttes on arvestatud varasemaid karistusi,

üldpreventsioonina on vajalik menetlusaluse isiku kõrvaldamine liiklusest, mis vähendab teiste liiklejate ohtu.

Maakohtu otsuse põhjendused

4

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

– igrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 1,49 mill

0,25 0,74 milligrammi. –

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse

alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 04.07.2016 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1264160 ja vaidlustatavast 29.07.2016 otsusest väärteoasjas nr.2302,16,008744, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3.

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või

rohk

em või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas

õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga

või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse

vanemliikluspolitseinik Kalev Savi 09.06.2016 ettekandest Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo juhile, et mootorsõidukijuht .N i kontrolliti Z -

indikaatorvahendiga, selle näit oli 0,48 mg/l. Peale seda kontrolliti sama juhti tõendusliku alkomeetriga, kuid juht ei saanud alkomeetrisse puhumisega hakkama ja peale kolmandat ebaõnnestunud katset soovis minna ekspertiisi.

5

K 10.06.2016 kell 00.15 on Wismari äesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et

Haigla AS- -s ning s võetud .N ilt vereproov alkoholijoobe tuvastamiseks EKEI Z -

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 14.06.2016 uuringuaktiga nr.12405 tuvastati .N

Z etanoolisisaldus veres 1,28 +/- 0,05 mg/g.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. Nimetatud asjaolu üle väärteomenetluses vaidlust ei ole ja uuringuakti tulemustega on

kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda seletused maakohtu istungil. Menetlusalune isik kahetses oma tegu.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut

on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §69 lg.3. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas

alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv u ulatuses. Otsuse kohaselt karistust 225 trahviühik

kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Samas on tegemist kõige leebema karistuse liigiga antud sätte järgi.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle sanktsiooni keskmise määra. Kuigi väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse

§224 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja

karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid,

muuhulgas ka rikkumise raskusastet, väärteo tehiolusid ja juhi isikut. Maakohus

nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud

6

eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest –

on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud,

kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

Nagu nähtub vaidlustatavast 29.07.2016 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist pikalt põhjendanud üleüldiste väidetega joobes juhi tekitatavate ohtudega.

Vaidlustatavas 29.07.2016 otsuses on enne resolutsiooni vaid viimane lõik, mis

käsitleb konkreetset menetlusalust isikut. õhjendused üldised ja Samas on ka need p neist ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule

vajalik -le määrata maksimaalsele lähedase suurusega rahatrahv. Otsuses on viidatud 3

kehtivale väärteokaristusele, kuid ei ole hinnatud, millal, mille eest ja missuguses

suuruses on need karistused määratud/mõistetud. Asjaolu, millele viitas kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil, et alkoholi piirmäära on ületatud oluliselt, ei

saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see vahemik on seadusandja poolt välja toodud juba Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsioonis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 18.06.2015 otsuses kohtuasjas nr. 3-1-1-59-

15 s

märkinud, et üü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut. Seega sõltub isiku süü suurus konkreetse juhtumi asjaoludest. Maakohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsja väitega,

et käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud

konkreetse väärteo asjaoludega ja neid karistuse määramisel hinnanud. Maakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et menetlusaluse isiku süü käesolevas väärteoasjas on

tulenevalt kaebuses viidatud asjaoludest väiksem. Maakohus peab siinkohal silmas eelkõige väärteo toimepanemise aega ja kohta.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on

rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas

väärteoasjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Käesolevas väärteoasjas nähtub Karistusregistri väljavõttest, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud

väärteokorras 3 korda, käesolevaks ajaks on kehtivaid väärteokaristusi 2, kõik 3 karistusteks määratud rahatrahvi on tasutud. Karistusteks on menetlusalusele isikule

määratud rahatrahvid 10 – trahviühiku ulatuses. 30

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, et

alkoholijoobes sõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk

liikluses kõrgendatud ohu allikas. Asudes juhtima sõidukit alkoholijoobes, on igal

juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Samas leiab

maakohus, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning

sellele lisaks arvestada menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust maakohtu istungil.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas,

vähendada kohtuvälise menetleja otsuses määratud rahatrahvi suurust ning mõista

menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemana.

Maakohus peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses.

7

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust

kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 6 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Karistusregistri väljavõtte ja menetlusaluse isiku seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole menetlusalusele isikule varem lisakaristust kohaldatud. Menetlusalune isik on

varasemate väärtegude puhul rahatrahvid mõne aja (3 päeva – 2 kuud) möödumisel

ära tasunud, kuid jätkanud vaatamata sellele väärtegude toimepanemist. Samas nähtub

kohtuvälise menetleja otsusest, et alkoholi piirmäär, mis oli menetlusalusel isikul tuvastatud, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele

asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige

enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Seega nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vaid põhikaristuse määramine ei ole antud menetlusaluse

isiku puhul piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt.

Lisakaristus antud menetlusaluse isiku puhul on vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Küll aga leiab maakohus, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses põhjendanud lisakaristuse kohaldamise tähtaega.

Vaidlustatavast 29.07.2016 otsusest nähtub, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust ja juhtimisõiguse äravõtmine aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning

kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted. Ühtlasi nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et menetlusaluse isiku ütlustes toodud selgitused ja põhjendused sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda temale inkrimineeritud rikkumise ulatust.

Maakohus nõustub selle seisukoha ja põhjendustega, kuna igasugune karistamine, s.h.

lisakaristuse kohaldamine karistusena, peab lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest. Samas tuleb iga karistuse puhul alati eraldi põhjendada selle suurust ja kohaldamise tähtaega. Ka samalaadsete karistuste määramisel/mõistmisel peavad karistused olema diferentseeritud ning nende määramise/mõistmise põhjendused selged ja arusaadavad. Käesolevas väärteoasjas sellised põhjendused kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad. Makohtu istungil seletas kohtuvälise menetleja esindaja, et lisakaristuse kohaldamise

tähtaja määramisel võeti aluseks sanktsiooni keskmine määr. Samas ei osanud kohtuvälise menetleja esindaja selgitada asjaolu, miks lisakaristuse kohaldamisel võeti otsuse tegemisel aluseks keskmine määr ja põhikaristuse määramisel mitte. Sellised põhjendused puuduvad ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Arvestades menetlusaluse isiku veres tuvastatud alkoholi piirmäära ületamise suurust,

tema kahetsust, varasemate väärtegude olemasolu, käesoleva väärteo toimepanemise

tehiolusid n (vt ka Riigikohtu ing karistuse mõju menetlusalusele isikule kriminaalkolleegiumi 13.12.2013 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-122-13), leiab maakohus, et

põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine veidi alla alammäära, s.o. tähtajaga 2 kuud. Maakohus on seisukohal, et karistus ei tohi olla menetlusalusele isikule mugav ja piiranguid mittekaasatoov, kuid samas möönab, et samal ajal tuleb arvestada ka

8 sellega, et käesoleval juhul satuvad menetlusaluse isiku alaealised tütred isa töökoha täielikul kaotamisel ilmselgelt olukorda, kus nende heaolu halveneb ja võib kaasa

tuua nende ülalpidamise võimatuse. Mõistes lisakaristuse kohaldamise tähtaja alla

alammäära, arvestab maakohus siinjuures ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.10.2016 otsuses kohtuasjas nr.3-1-1-75-16 toodud asjaolusid.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja

osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas, vähendada lisakaristuse kohaldamise tähtaega ning mõista menetlusalusele isikule lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud.

Kokkuvõtteks tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse ja lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas, teha nendes osades uus otsus ning rahuldada selles osas menetlusaluse isiku kaebus.

Ülejäänud osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik