2-16-16670/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(s.h tagaseljaotsus kostja 2 suhtes)

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht

23. detsember 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16670

Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi XXXX ja XXXX vastu

solidaarselt kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1232,21 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Haigekassa (reg.kood: 74000091;

asukoht: Lembitu 10, Tallinn 10114)

Hageja

esindaja:

Mirja

XXXX

(e-post:

mirja.XXXX@haigekassa.ee)

Kostja

1:

XXXX(IKXXXX;

viibimiskoht:

XXXX)

Kostja

2:

XXXX(IKXXXX;

viibimiskoht:

XXXX)

Asja läbivaatamine

TsMS § 405 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Haigekassa hagi XXXX ja XXXX vastu solidaarselt

kahju hüvitamise nõudes s.h XXXX suhtes tagaseljaotsusega.

2. Mõista XXXXja XXXXsolidaarselt Eesti Haigekassa kasuks välja 1232,21

eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

3.2.

Hagejal menetluskulud puuduvad.

3.3.

XXXX suhtes on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Eesti Haigekassa ja XXXX võivad kostja 1 suhtes tehtud kohtuotsusele esitada

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb

esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Eesti Haigekassal on õigus kostja 2 XXXXsuhtes tehtud tagaseljaotsuse peale esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress

talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte

2 (5)

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal 2 XXXX on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju

Maakohtule

(Kentmanni

13,

Tallinn,

menetlusposti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee)

päeva

jooksul

alates

tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest

põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Tartu Maakohtu 09.06.2016 kohtulahendist kriminaalasjas nr 1-16-9148 nähtub, et kostjad on

süüdi tunnistatud XXXX (isikukood XXXX) 16.03.2015 tervisekahjustuste tekitamises.

Kostjate teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks AS Valga Haigla ja SA

Tartu ülikooli Kliinikum poole. Hageja tasus AS-le Valga Haigla ja SA-le Tartu Ülikooli

Kliinikum kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest allnimetatud raviteenuste arvete alusel

kokku summas 1191,99 eurot, apteegile soodusmääraga väljakirjutatud retsepti alusel

ravimsoodustus 3,98 eurot ning töövõimetuslehtede alusel ajutiste töövõimetuse hüvitist

kokku summas 36,24 eurot.

Raviteenuste, retsepti ja töövõimetuslehtede loetelu:

1) 16.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 48,43 eurot;

2) 16.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 134,40 eurot;

3) 17.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 22,75 eurot;

4) 22.03.2015-24.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 974,19 eurot;

5) 30.03.2015 arve seeria XXXX alusel summas 12,22 eurot;

6) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr XXXX alusel summas 18,12 eurot;

7) ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr XXXXalusel summas 18,12 eurot.

3 (5)

8) 16.03.2015 retsepti nr XXXXX alusel summas 3,98 eurot.

Seega on hageja tasunud kannatanule ja kannatanu eest ravikindlustushüvitisi kokku summas

1232,21 eurot.

Hageja palub XXXX ja XXXX solidaarselt välja mõista 1232,21 eurot, menetluskulud palub

hageja jätta kostjate kanda.

Kostja 1 XXXX vastus esitatud hagile

Kostja 1 tunnistab hageja nõuet ja palub hagi rahuldada, kuid selgitab, et vanglas puudub tal

sissetulek, mistõttu ei ole tal enne vanglast vabanemist võimalik nõuet täita. Hageja palub, et

haginõuet menetletakse alles peale tema kinnipidamisasutusest vabanemist, samuti palub

hageja, et talle koostatakse vanglast vabanemise järgselt maksegraafik nii nõude täitmiseks

kui ka menetluskulude hüvitamiseks.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud.

Haigekassal on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku

suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik

ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu

maksmise

kohustuse

nende

tervishoiuteenuste

eest,

mis

on

kantud

haigekassa

tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 kohaselt peab kostja kui õigusvastaselt kahju tekitanud isik hagejale kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse

tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud,

ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute

vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 65

lõige 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist.

Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleneb kostjate vastutus kahju tekitamise eest seadusest.

Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostjate vastu deliktiõiguse alusel tuleb

kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti

üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü.

Kohus on Tartu Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsuse alusel tuvastanud, et kostjad mõisteti süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille tagajärjel

tekitati kannatanule XXXX´le (isikukood XXXX) tervisekahju (tl 7-13). Kohus on

seisukohal, et kostja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavav kuritegu on VÕS § 130 järgi

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on toimepandud teo tagajärg (põhjuslik

seos), põhjuslik seos kostjate grupiviisiliselt toime pandud teo ja kahju vahel on antud juhul

tõendatud (tl 7-13). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.

4 (5)

Kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule tervisekahju

põhjustamisega VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja

kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd. Kohus on seisukohal,

et kahju tekitajad vastutavad antud juhul kahju tekitamise eest.

Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kannatanu XXXX (isikukood XXXX) oli

ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-e alusel (tl 25). Kannatanule on

seoses kostjate poolt tekitatud tervisekahjuga osutatud tervishoiuteenuseid raviteenuste arvete

alusel kokku summas 1191,99 eurot, apteegile soodusmääraga väljakirjutatud retsepti alusel

on kannatanule antud ravimsoodustust 3,98 eurot ning töövõimetuslehtede alusel on

kannatanule välja makstud ajutiste töövõimetuse hüvitist kokku summas 36,24 eurot (tl 19-

26). Hageja on kostjatele kohtuväliselt edastanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks

nõudeavalduse nr 5-3.4/19479-1 summas 1232,21 eurot (tl 15-18, tl 27-30), kostjad ei ole

hageja poolt esitatud nõudeid täitnud.

Kohus on seisukohal, et kostja 1 ettepanek maksegraafiku koostamiseks ei ole antud juhul

käsitletav hagi rahuldamata jätmise alusena. Kohus küsis TsMS § 328 lg 2 kohaselt hageja

seisukohta kostja 1 maksegraafiku koostamise taotluse suhtes. Hageja ei nõustunud oma

vastuses

nõude

täitmisega

ja

maksegraafiku

koostamisega

peale

kostja

kinnipidamisasutusest vabanemist. Hageja leidis, et tööle on kinnipidamisasutuses võimalik

asuda AS Eesti Vanglatööstus kaudu, seega on võimalik nõuet tasuda ka enne vabanemist.

Ühtlasi märkis hageja, et välja mõistetud nõude täitmiseks maksegraafiku alusel on kostjal 1

peale vanglast vabanemist võimalik sõlmida kokkulepe kohtutäituri juures.

Kohus on seisukohal, et kuigi TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel

kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva, ei ole kostja

1 taotlus antud juhul põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et kinnipidamisasutuses on

võimalik tööle asuda AS Eesti Vanglatööstus kaudu, seega on võimalik nõuet tasuda ka enne

vabanemist. Arvestades, et kostja 1 viibib kinnipidamisasutuses aastaid, ei ole põhjendatud

ega õiglane hageja asetamine olukorda, kus nõude täitmine on takistatud aastate vältel. Lisaks

märgib kohus, et antud hagi on 21.11.2016 menetlusse võetud, menetluse peatamine kostja 1

esitatud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilasja menetluse peatamise alused on

sätestatud TsMS § 353-359, antud juhul ei ole kostja 1 kinnipidamisasutuses viibimine

menetluse peatamise aluseks.

Tagaseljaotsus kostja 2 XXXXosas

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 21.11.2016 kohtumäärusega.

Hagiavaldus koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega on kostjale 2 toimetatud

kätte isiklikult allkirja vastu.

Kostja 2 ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1

alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning nõue

põhjendatud, seega tuleb rahuldada Eesti Haigekassa hagi XXXXja XXXXvastu solidaarselt

kahju hüvitamise nõudes s.h XXXXsuhtes tagaseljaotsusega.

5 (5)

Kohus mõistab XXXXja XXXXsolidaarselt Eesti Haigekassa kasuks välja 1232,21 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3

sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud

menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik