Legislator Case Law & Legislation
1-09-2240/3 AI generated

1-09-2240/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-09-2240/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-09-2240

Legislator headnote

AI generated

1-09-2240/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-09-2240

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-09-2240

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-09-2240

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Maksim Kink

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Janis Jürgen-Määri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Janis Jürgen-Määr (ik: 38307284924; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Janis Jürgen-Määr tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 16.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Jürgen-Määri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Janis Jürgen-Määr tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 02.06.2008.a kohtuotsusega KarS § 329 ja § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 15.01.2008.a otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust.

2

Karistuse kandmise algus oli 02.06.2008.a ja lõpp on 28.10.2009.a.

J. Jürgen-Määri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei õpi ega tööta, läbis sotsiaalprogrammi LOP. Vangistuse jooksul on 1- korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama endisesse elukohta , töökoha loodab vabanedes leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Jürgen-Määri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuigi J. Jürgen-Määril on osaliselt täidetud KarS § 76 sätestatud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna risk uue kuriteo toimepanemiseks on väga kõrge. Ohu tõenäosus on kõige suurem seoses mõjutatavuse ja alkoholi kuritarvitamisega.

Janis Jürgen-Määr taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör toetab J. Jürgen-Määri tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui ta pöördub vabatahtlikult narkoloogi poole ning isikule tuleb määrata täiendavad lisakohustused.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Jürgen-Määr tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Jürgen-Määri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibib vanglas ning viimane kuritegu oli sooritatud katseajal. Isik omab vaid 7. klassi haridust ning eriala puudub. Vabanemisjärgselt puudub garanteeritud töökoht ja kinnipeetaval on suured rahalised võlgnevused. Vabanemisjärgseks elukohaks oleks korter, mida üürib kinnipeetava ema.

Arvestades J. Jürgen-Määri poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik