2-16-123202/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-16-123202

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-123202 Tsiviilasi Osaühing XXXX hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX); Hageja lepinguline esindaja: Kädi Sacik-Korn (e-post kadi@europark.ee); Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX). Menetlustoiming Maksekäsu kiirmenetluses esitatud kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta maksekäsu kiirmenetluses esitatud kompromissleping hagimenetlusse.

2. Kinnitada Osaühing XXXX(hageja) ja XXXX(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1. kostja kohustub hagejale tasuma võlgnevuse summas 992,50 eurot (võlgnevus) alljärgneva maksegraafiku alusel: makse kuupäev: makse suurus: 1) 10.01.2017 50 eurot; 2) 10.02.2017 50 eurot 3) 10.03.2017 50 eurot; 4) 10.04.2017 50 eurot; 5) 10.05.2017 50 eurot; 6) 10.07.2017 50 eurot; 7) 10.08.2017 50 eurot 8) 10.09.2017 50 eurot 9) 10.10.2017 50 eurot 10) 10.11.2017 50 eurot 11) 11.12.2017 50 eurot 12) 10.01.2018 50 eurot 13) 12.02.2018 50 eurot 14) 12.03.2018 50 eurot

2-16-123202

15) 10.04.2018 50 eurot 16) 10.05.2018 50 eurot 17) 11.06.2018 50 eurot 18) 10.07.2018 50 eurot 19) 10.08.2018 50 eurot 20) 10.09.2018 42,50 eurot

2.2. punktis 2.1 väljatoodud igakuine osamakse tuleb tähtaegselt tasuda hageja OÜ XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank selgitusega „Võlgnevuse likvideerimine (XXXX);

2.3. kui kostja hilineb osamakse tasumisega kolmel järjestikusel kuul, on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse jäägi tasumist korraga.

3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-123202 menetlus.

4. Tagastada hagejale pool tema poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, st 22,50 eurot ning kanda see hageja OÜ XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXAS-is Swedbank selgitusega “riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-16-123202 (sõiduk XXXX)”.

5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, pooled on loobunud edasikaebeõigusest.

Asjaolud

Osaühing XXXX esitas 07.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku XXXX vastu võlgnevuse summas 970 eurot ning menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus tegi 18.10.2016 võlgnikule makseettepaneku. Pooled esitasid 16.12.2016 Pärnu Maakohtule nende vahel sõlmitud kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetas kohus 19.12.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

2-16-123202

kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on edasikaebeõigusest loobunud.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud 07.10.2016 Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu summas 45 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-16-12302 tasutud riigilõivust, so 22,50 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada OÜ XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank selgitusega “riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-16- 123202 (sõiduk XXXX)”.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik