1-15-1300/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-1300

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär Kelly Kasepuu

Kriminaalasi N.B (N.B) tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud) Süüdimõistetu N.B

isikukood: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht vabanemise korral puudub Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine riigi õigusabi korras

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 426 lg-test 1 ja 2 ja § 432 lg-test 3, 32, 33, kohtunik

määras:

Jätta N.B temale Tartu Maakohtu 04.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 15-1300 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista N.B-lt riigi tuludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 120 (ükssada kakskümmend ) eurot.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355

2 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis.

Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida on 99915700015653, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates

kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 04.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1300 tunnistati N.B süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust N.B-le Tartu Maakohtu 29.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3679 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistust alates 04.03.2015. a. Kohtuotsus jõustus 21.03.2015. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 04.03.2015. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 05.10.2017. a.

23.11.2016. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta N.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetavaga seotud kõrge riskitaseme tõttu.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör esitas N.B tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles palub kohtul jätta N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.B poolt toime pandud korduvad kuriteod (sh ka vangistuse kandmise ajal) ning nende

iseloom, hulgalised distsipliinirikkumised vanglas ning tema varasem elukäik annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud. N.B puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Samuti puuduks N.B käesoleval ajal vabaduses nii elu- kui töökoht.

N.B avaldas kohtule, et soovib vabaneda. Tööle saaks Norrasse sõbra juurde. Eluaset saaks korteris, mille ema pärandina jättis. Ta ei pöörduks tagasi oma mineviku juurde.

Kaitsja leidis, et ehhki N.B minevik iseloomustab teda negatiiivselt, tuleks praegu mil ta on

vanglas sotsiaalprogramme läbinud ning teinud järeldused möödunust, anda N.B-le võimalus ennetähtaegselt vabaneda ning kriminaalhooldusega elu korrigeerida.

3 Kohtuniku seisukoht N.B kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muu hulgas KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on N.B temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem

kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Samas on kohtunik seisukohal, et puuduvad N.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise

materiaalsed eeldused. Nimelt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku

ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine (KarS § 76 lg 4).

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et N.B kuritegelik aktiivsus on olnud väga suur. Teda

on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude (isiku-, vara-,

õigusemõistmisevastaste jne süütegude) toimepanemise eest. Ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Seejuures ei suuda N.B vanglaski end õiguskuulekalt ülal pidada. Nimelt pani ta oma viimase kuriteo toime vanglas karistust kandes. Lisaks on ta süstemaatiliselt toime

pannud erinevaid distsipliinirikkumisi. Talle on tulnud korduvalt kohaldada ka täiendavaid julgeolekumeetmeid kaaskinnipeetavate füüsilise ründamise tõttu.

Kõik eelnevalt kirjeldatu osutab N.B kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute

juurdumisele. Ta ei suuda varasematest kogemustest õppida ega allutada end ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Lisaks ei oska ta kontrollida oma emotsioone ning käitumist ega lahendada probleeme seaduskuulekaid viise kasutades. See viitab kohtuniku hinnangul suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkab N.B oma endist kuritegelikku elustiili ning paneb toime uued kuriteod.

Positiivne on see, et N.B on vanglas osalenud kuriteospetsiifilistes sotsiaalprogrammides („Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“) ning väidab, et saab oma probleemidest aru ning et ta tahab oma varasemat elustiili muuta. Samas on N.B ka varasemate vangistuste ajal sotsiaalprogramme läbinud (sh ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“), kuid ei ole suutnud seal

õpitut praktikas rakendada. Vangla kontrollitud tingimustest tavaellu naasmine, sealsete probleemidega põrkumine ning ka varasema suhtlusringkonnaga, mille suures osas moodustavad

kriminaalkorras karistatud ning alkoholi tarvitavad isikud, lävima hakkamine on teda headest plaanidest hoolimata varem või hiljem ikkagi kriminaalse elustiili juurde tagasi viinud. Kohtul puudub põhjus asuda seisukohale, et seekord läheb teistmoodi, eriti kui arvestada seda, et N.B ei ole vanglaski suutnud õiguskuulekalt ning teiste isikute tervist mittekahjustavalt käituda.

Lisaks puudub N.B vabanedes kindel töökoht. Arvestades tema pikaajalist vanglas

viibimist ja vähest tööl käimise kogemust, ei ole usutav, et kinnipeetav suudaks tööjõuturul

konkureerida ning kiiresti saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Teda on materiaalselt

lubanud toetada tema õde, kuid ilmselgelt ei saa sellisele toetusele loota järjepidevalt ja pikaajaliselt. Kohtunik juhib tähelepanu sellele, et ka enne vangistust olnud N.B kindlat töökohta, vaid tema ainukeseks legaalseks sissetulekuks oli töövõimetuspension. Seetõttu hankis ta toimetulekuks vajalikke vahendeid kuritegelikul teel – pani toime varavastaseid kuritegusid.

Järelikult tõstab töökoha puudumine ning sellest tõukuv legaalsete materiaalsete vahendite ebapiisavus N.B puhul uute kuritegude toimepanemise riski veelgi.

4

N.B ei ole vabaduses ka kindlat elukohta. Enne vangistust elas ta õele kuuluvas korteris aadressil XXXX. Sinna ei ole tal enam võimalik elama asuda, kuna korter on teisele isikule välja üüritud. Samuti ei ole N.B sinna elama asumisega nõus korteriühistu, kuna N.B on

varem käitunud ebaperemehelikult ning häirinud naabreid korteris toimunud joomingutega. Sotsiaaltöötaja sõnul oleks N.B käesoleval ajal võimalik peatuda Lubja tänava varjupaigas. Kuna nimetatud koht ei paku turvalist ning stabiilset elukeskkonda, siis tõstab see N.B puhul kuriteo toimepanemise riski veelgi. Nimelt vähendab stressiolukordades viibimine N.B

võimet enda käitumist kontrollida ning see võib tipneda uute vägivallakuritegude toimepanekuga tema poolt.

Kõike eelnevat kogumis hinnanud asub kohtunik seisukohale, et N.B katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist.

Menetluskulud

Käesolevas asjas on menetluskuludeks N.B-le riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada N.B.

Peet Teidearu Kohtunik