2-16-16916/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2016. a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-16-16916 Tsiviilasi Swedbank AS hagi XXXXvastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Silja XXXX (e-post: silja.XXXX@swedbank.ee) Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Swedbank AS (hageja) ja XXXX(kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS (edaspidi hageja) hagiavaldus XXXX vastu võlgnevuse 16 000 (kuusteist tuhat) euro nõudes, millest põhivõlgnevus on summas 10 263,84 eurot, intress summas 428,79 eurot ja viivised summas 5307,37 eurot.

1.2. Kostja kohustub hagejale tasuma nõude põhivõlgnevuse, s.o 10 263,84 (kümme tuhat kakssada kuuskümmend kolm eurot ja kaheksakümmend neli senti) eurot tingimusel, et nimetatud summa tasumise tähtajaks on 31.01.2017. a.

1.3. Lisaks kompromissi punktis 1.2. nimetatud võlgnevusele kohustub kostja hagejale hüvitama tsiviilasja nr 2-16-16916 menetluskulud, s.o pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.

1.4. Kostja kohustub tasuma kompromissi punktis 1.2. nimetatud võlgnevuse summas

10 263,84 eurot ja kompromissi punktis 1.3. nimetatud riigilõivu summas 350 eurot, s.o kokku summas 10 613,84 eurot (kümme tuhat kuussada kolmteist eurot ja kaheksakümmend neli senti) hiljemalt kuupäevaks 31.01.2017. a hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX (saaja: Swedbank AS, makse selgitus: XXX XXXX, viitenumber: 3343641).

1.5. Kostjal on õigus kompromissi punktis 1.4. nimetatud kogusumma tasuda hagejale punktis 1.4. sätestatust ennetähtaegselt.

1.6. Juhul, kui kostja ei täida tasumise kohustust või ei täida seda kohaselt, on hagejal õigus pöörata oma käesoleva kompromissi punktis 1.1 sätestatud nõue summas

16 000 eurot, millele lisanduvad kompromissi punktis 1.3. nimetatud menetluskulud summas 350 eurot, sundtäitmisele. Kostja eelnev teavitamine kompromissi kohtutäiturile täitmiseks esitamisest ei ole hagejale kohustuslik.

1.7. Käesoleva kompromissiga loobuvad pooled kõigist käesolevast tsiviilasjast tulenevastest käesolevas kompromissis märkimata nõuetest teineteise vastu (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kõik muud kohtuja kohtuvälised menetluskulud).

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-16-16916 menetlus.

3. Tagastada hagejale riigilõiv summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot ning kanda see hageja Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, makse selgitusega: „XXXX XXXX“, viitenumber: 3343641.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi XXXXvastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 22.12.2016. a kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissiga põhjalikult tutvunud, selle sisu on neile arusaadav ja vastab nende tegelikule tahtele ning nad on teadlikud kompromissi sõlmimisega neile tulenevatest kohustustest. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled paluvad kinnitada kompromissleping kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata kohtumäärusega ja lõpetada tsiviilasja 2-16-16916 menetlus. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, summas 350 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is (saaja: Swedbank AS, makse selgitus: „XXXX XXXX“, viitenumber: 3343641). Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises kolmele päevale.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 09.11.2016 riigilõivu 700 eurot. Vastavalt TsMS §

150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 350 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, makse selgitusega: „XXXX XXXX“, viitenumber: 3343641. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik