1-16-1873/254 · 1-16-1873/254 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 22.12.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1873 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Nikita Grulevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu NIKITA GRULEV, isiku...
Full Text of the Judgment · 1-16-1873/254
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 22.12.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1873 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri
abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Nikita Grulevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu NIKITA GRULEV, isikukood 39005072219, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 27.01.2015 27.04.2017 ja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.12.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
RESOLUTSIOON
Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. NIKITA GRULEV vangistusest
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, a prokurörile. Nikita Grulevile j
Asjaolud
Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Grulevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega tunnistati Nikita Grulev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati
eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud 28 pä va vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetav karistus Viru Maakohtu 30.01.2015 e
otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistusega ning üksikkaristustest
raskeima suurendamise teel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.01.2015.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , ei toeta kinnipeetava
Kohtuistung
Kinnipeetav soovib . Alguses pidi minema elama tingimisi enne tähtaega vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kuid lle ei sobi sealsed ta tingimused ja sellepärast otsustas ümber. Selgitab, et talle ei pakuta seal tööd ja ravi eest peab ise maksma. Vabaduses saab ise endale tööd kindlustada ja ka ravi saab ta paremini kätte. Kui kohus vabastada tingimisi enne tähtaega, siis
on ta minema. Pani toime vargusi, et narkootikume saada. nõus rehabilitatsioonikeskusesse Tunnistab b. Enne tis narkootikumide tarvitamise, vanglas on oma süüd ja kahetse vangistust jät
ta varguste, mitte narkootikumide . Isikul on 2 kohta, pärast kuhu saaks tööle minna, kuid garantiikirja ei saanud, sest tööandjad on talle võõrad. Alkoholiga ei ole isikul kunagi probleeme olnud. Distsiplinaarkaristused on suitsetamise eest selleks mitte ettenähtud kohas. Kui tööle ei saa, siis lähe õppima. Esialgu tööle minna, et jalad alla saada. b tahab siiski
P
rokuröri seisukoht
Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör Nikita Grulevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist,
kuna tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalselt vangistust kannab ta teist korda. Kriminaalhooldus süüdimõistutule varasemalt piisavalt mõju ei avaldanud ning isik
on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav
katseaeg kulgeks edukamalt. Vangistatul on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval
juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas ning et ta suudab
vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus
kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest
ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema ennetähtaegse vabastamise korral kooskõlas karistuse ohustatud ning see ei oleks
mõistmise üldiste eesmärkidega. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide
tarvitamisega (enne vangistamist oli metadooni asendusravil) ning tal võib olla tagasilanguse
perioode, mida võib pidada uue kurite Väärib märkimist, et o toimepanemise riskifaktoriks.
süüdimõistetu üldise vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise poolt uue j uue a
2 aasta jooksul on vastavalt 85% ja 51%, millised on suured riskid. Neil asjaoludel ei toeta prokuratuur Nikita Grulevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kohtumääruse põhjendused
KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, lei süüdimõistetu ei ab, et
kuulu vangistu . Kohtu hinnangul ei kaalu Nikita sest tingimisi enne tähtaega vabastamisele
Grulevi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus
kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. - Isikut on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine
olnud juhuslik ning varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole talle vajalikku
eripreventiivset mõju avaldanud jätka , isik on nud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on varavastased, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. sh toimepandud vägivallaga,
Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud erinevates
sotsialiseerivates tegevustes, sh osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Viha juhtimine, tugigrupi Corrigo töös ning vestlustes kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust
käitumisele ja seosest kuritegevusega. Samuti on ta osalenud vangla tööhõives, varem
koristajana, käesoleval ajal köögitöölisena. Isikul on vabanemisel võimalus asuda narko rehabilitatsioonikeskusesse vabade kohtade olemasolul, mistõttu ei ole elukoht kindel. Samuti
puudub isikul garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek
majandusliku toimetulemise soodustamiseks. Kinnipeetav ei ole kunagi ametlikult töötanud, sissetulekuks oli vabaduses kriminaalsel teel saadud tulu, kõik kuriteod on varavastased rahalise
kasu saamiseks. Toimetulekut mõjutasid negatiivselt ka sõltuvusprobleemid. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, enamus kuritegudest on toimepandud grupis, samuti tunnistab ise mõjutatavust. Samuti on isikul narkosõltuvus, mida ise tunnistab. On varasemalt olnud metadooni asendusravil, kuid tulemusteta.
Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on
vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Nikita Grulevil on 6 kehtivat
distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid.
Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 85% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 51% e näol on tegemist väga kõrgete , t millis skiga. Kohus ri
leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud, kuna isik on
varem 3-l korral kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud talle pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kriminaalhooldus ja katseaeg mööduksid probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina
tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna üksnes erandlikud asjaolud ja
võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et Nikita Grulevi
puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti isiku vangistusest ennetähtaega vabastamist.
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Nikita Grulevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega.
Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro