2-14-57725/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-14-57725 Tsiviilasi AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal hagi Narva linna (Narva linnavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 15. septembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Narva linna (Narva linnavalitsuse kaudu) määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Narva linn (Narva linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75008485, lepinguline esindaja Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

15. septembri 2016 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus rahuldas 5. juuli 2016 otsusega AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali (hageja) kahju hüvitamise nõude Narva linna (Narva linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu ja mõistis välja

1 129,20 eurot põhinõude ja 232,92 eurot kõrvalnõuete katteks, viivise põhinõudelt kuni täitmiseni ja jättis menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja esitas 2. ja 3. juunil 2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 1421,50 eurot.

3. Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 15. septembri 2016 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kindlaks hageja hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1156,53 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud. Maakohtu hinnangul on hageja menetluskulud ajakulu osas põhjendatud osaliselt. Maakohus luges hageja poolt menetlusdokumentide koostamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5,75 tundi kogumaksumusega 482,50 eurot. Maakohus ei arvestanud hageja poolt esitatud tõlkekulusid ja ekirjaga tutvumist, kuna need ei ole arvestatavad menetluskuludena. Samuti ei arvestanud kohus hageja poolt toodud kostja 3. novembri 2014 vastusega tutvumist ja sellele arvamuse koostamist, kuna tsiviilasja materjalides puudub selline dokument. Maakohus luges põhjendatuks kohtuistungitega seotud menetluskulud ja arvestas neid täies ulatuses. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1156,53 eurot, sh menetlusdokumentide koostamine 482,50 eurot, kohtuistungiteks ettevalmistamine ja kohtuistungitel osalemine 410,03 eurot, sõidukulud 64 eurot ja riigilõiv 200 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 15. septembri 2016 osalist tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramise kohta summas 904,03 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) peab hageja menetluskulusid kliendi nõustamise ja hagiavalduse koostamise osas vähendama 1 tunni võrra, kuna kliendi nõustamine ei ole seotud kliendi esindamisega kohtus ja ei ole käsitletav menetluskuluna; 2) avaldab hageja menetluskuludena kaks korda arvamuse koostamist kostja vastuse kohta, kuigi tegelikult on arvamus esitatud üks kord (19. novembril 2014). Arvestades dokumendi mahtu on selle koostamise osas põhjendatud ajakulu 1,5 tundi; 3) määrab hageja menetluskuluna kostja 19. novembri 2014 arvamusega tutvumise ja vastuse koostamise, kuid toimikus puudub antud kuupäevaga dokument. Olemas on kostja 14. jaanuari 2015 arvamus ja hageja 25. märtsi 2015 esitatud vastus, kuid viimase dokumendi osas puudub võimalus menetluskulusid esitada, kuna antud dokumendi allkirjastaja on Arvi Luhakooder, kes osales menetluses nõustajana. Antud osas on seega avaldatud ajakulu (1 tund) täiesti põhjendamatu; 4) ei ole kostja 25. septembri 2015 e-kirja mahtu arvestades põhjendatud sellega tutvumise ajakulu

30 minutit; 5) ei ole põhjendatud 21. oktoobri 2015 istungiks ettevalmistamise ajakulu, kuna selleks momendiks puudusid asjas uued dokumendid; 6) on hageja 26. oktoobri 2015 määruskaebuse täiendavate vastuväidetega tutvumise ja 28. oktoobri 2015 taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks 45 minutit; 7) on hageja 5. novembri 2015 arvamuse maht paar lõiget ja selle koostamise põhjendatud ajakuluks võib olla 15 minutit; 8) puudub AET-s 16. novembri 2015 kuupäevaga dokument. 16. detsembri 2015 kuupäevaga dokument on varem (28. oktoobril 2015) esitatud taotlus, seega on selles osas ajakulu täiesti põhjendamatu; 9) puudusid 2. juuni 2016 istungiks ettevalmistamise ajaks uued dokumendid. Hageja viitab sellele, et ta tutvus kõikide toimikusse kogutud dokumentidega ning seoses sellega ei ole antud ajakulu põhjendatud; 10) on eeltoodust tulenevalt põhjendatud menetluskuludeks kokku 904,03 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus menetluskulud õigesti kindlaks määranud. 19. novembri 2014 dokument on e-toimikus olemas ja peaks olema nähtav ka määruskaebuse esitajale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja 657 lg 1 p 1 järgi tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 15. septembri 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse muutmiseks ega tühistamiseks.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jättis.

9. Ringkonnakohus märgib, et kostja väited hageja 19. novembri 2014 arvamuse kahekordse esitamise ja 25. septembri 2015 e-kirja kohta on alusetud, kuna maakohus on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse nende osas rahuldamata jätnud. Samuti on kostja väitnud, et hageja on menetluskuluna määranud kostja 19. novembri 2014 arvamusega tutvumise ja vastuse koostamise, kuid toimikus puudub antud kuupäevaga dokument. Ringkonnakohus selgitab, et 2. juuni 2016 menetluskulu kindlaksmääramise avalduses on menetluskuluna märgitud „kostja arvamusega 19. novembri 2014 taotluse kohta tutvumine ja vastuse koostamine“. Vastus 19. novembri 2014 taotlusele on kohtule esitatud 25. märtsil 2015 (kd I, tl 89). Ebaõige on ka kostja väide selle kohta, et 25. märtsi 2015 dokument on allkirjastatud Arvi Luhakooderi poolt, mistõttu puudub selle dokumendi osas võimalus menetluskulusid esitada. Toimikust nähtub, et 25. märtsi 2015 dokumendi on allkirjastanud hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa (kd I, tl 89). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et toimikus puudub 16. novembri 2015 kuupäevaga dokument, kuid asjaoludest nähtub, et silmas on peetud 16. detsembri 2015 dokumenti (kd I, tl 198-199) ning tegemist ei ole sisu poolest sama dokumendiga, mille hageja esitas 28. oktoobril 2015 (kd I, tl 174- 175).

10. Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses vaidlustatud lepingulise esindaja kulude osas ei ole maakohus nende põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestades menetluse kestust ja keerukust. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Käesoleval juhul vastab ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi