2-16-113773/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-113773

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi XXXX vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

411,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kadri

Timuska

(isikukood

48702164914, OÜ Julianus Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee);

Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, tegelik elukoht

teadmata).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja XXXX suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja osaühingu Aktiva Finants

(registrikood 10746479) kasuks välja XXXX OÜ (registrikood XXXX) ja kostja vahel

12.05.2014 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevus 300 eurot, võla sissenõudmiskulu

30 eurot ja viivis 57,84 eurot.

3. Mõista kostjalt XXXX hageja osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2016

põhivõlasummast 300 eurost kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui

242,16 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt XXXX hageja osaühingu Aktiva Finants kasuks välja

menetluskulud summas 200 eurot (riigilõiv 100 eurot ja põhjendatud

õigusabikulud 100 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (200 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 29.06.2016 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Pärnu Maakohtu 13.07.2016 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kostjale kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis

12.10.2016 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras.

2. Hageja esitas 08.11.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Nõude aluseks on XXXXOÜ

(registrikood XXXX) ja kostja vahel 12.05.2014 sõlmitud laenuleping. XXXXOÜ loovutas

30.07.2015 kokkuleppega nõude hagejale. Harju Maakohus võttis hagi 14.11.2016 määrusega

menetlusse. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 300 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivist

57,84 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist. Hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist summas 550 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 450 eurot) ja

menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 15.11.2016). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.12.2016) ega

käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS

§ 317 alusel on täidetud.

4. Kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused

ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 200 eurot (100 eurot

riigilõiv ja põhjendatud õigusabikulud 100 eurot), välja mõista. Menetluskuludelt viivise välja

mõistmise aluseks on hageja taotlus ja TsMS § 177 lg 4.

6. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik