4-16-7191/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016.a, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7191 Kohtukoosseis eesistuja , liikmed Sten Lind ja Ivi Pavel Gontšarov Kesküla Väärteoasi B.A (B.A) liiklusseaduse 227 lg 4 väärteoasi § järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) 26. oktoobri 2016.a otsus Kaebuse esitaja menetlusaluse isiku (B.A; ik XXX) B.A kaitsja Hannes Toodu, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta menetlusaluse isiku B.A kaitsja Hannes Toodu apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 26. oktoobri 2016.a otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul kirjalikult alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskus väärteoprotokolli nr 2302,16,012864, mille koostas 9.09.2016 kohaselt juhtis B.A 9.09.2016 kl 17.19 Rapla maakonnas Tallinn- -Ikla maantee 46. Pärnu kilomeetril mootorsõidukit Lexus LS460 registreerimismärgiga X , kiirusega 165 km/h XXXXX +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. B.A ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 70 km/h, rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Pärnu Maakohtu 26.10.2016 otsusega tunnistati B.A süüdi LS § 227 lg 4 järgi ja karistuseks mõisteti 10 päeva § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud arest 10 tunni aresti. KarS

üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel kohustati B.A järgima kontrollnõudeid ja kohustusi, vastavalt

KarS §-s 75 sätestatul isakaristusena võeti ära LS § 227 lg 5 p 3 alusel e. L B.A-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

2 (3)

2.1. Kohus leidis, et B.A süü LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises

on tõendatud kiirusemõõturi kasutamise väljatrüki, väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokolli 9.09.2016 DVD salvestuselt nähtuvaga. , videosalvestuse, s.o Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja väärteo menetlemisel rikkunud väärteomenetlusõigust. VTMS §-s 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega VTMS § s 30 sätestatud aluseid - väärteomenetluse lõpetamiseks maakohus ei tuvastanud.

2.2. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et LS § 227 lg 4 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuks. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse 6 kuust kuni 12 kuuni. Karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus B.A puhtsüdamliku kahetsuse ning raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Samuti arvestas maakohus, et B.A on kaks kehtivat väärteokaristust samalaadsete liiklusseaduse rikkumiste eest. Neist üks rahatrahv on B.A

tasutud, 22.07.2016 rikkumise eest tasub ta trahvi maksegraafiku alusel. Süüd

suurendavaks asjaoluks luges maakohus, et B.A rikkumine oli tahtlik ning selliselt

tegutsedes seadis ta ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise. Maakohus leidis, et

mõjutamaks B.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagamaks õiguskorra

kaitsmise huve, tuleb karistuseks mõista 10 päeva aresti. mõistetud Maakohus osundas, et

karistus on keskmisest määrast madalam, kuna B.A on toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Maakohus võttis arvesse, et kuna B.A on nõus tegema üldkasulikku tööd, lisaks ta on peres ainuke, kes töötab, elukaaslane on lapseootel ja kodune, on põhjendatud 10 päeva aresti asendam htajak on 2 kuud. ine 10 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamise tä s määras

2.3. Maakohtu hinnangul on B.A suhtes lisakaristusena põhjendatud kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist. Maakohus võttis väärteo toimepanemise seejuures arvesse asjaolusid suurt kiirust, s.o 165 km/h. Maakohtu hinnangul oli B.A , B.A juhitud sõiduki toimepandud tegu väga ohtlik, arvestades, et ülekuulamise protokollis on ta selgitanud, et ei pööranud sõidukitest möödumisel tähelepanu spidomeetri . B.A versioon selle kohta, et le möödasõidul keeras ette kõrvalteelt auto, mille tõttu B.A oli sunnitud kiirendama, ei leidnud

maakohtu hinnangul kinnitust.

Kokkuvõttes leidis maakohus, et on põhjendatud kohaldada lisakaristust

arvestades, et B.A LS § 227 lg 5 p 3 alammääras, s.o võtta juhtimisõigus 6 kuuks, elukaasl

ane on lapseootel ja juhtimisõigus on vajalik töö teostamiseks. Maakohus märkis

veel, et ei pea B.A kahetsust siiraks, kuna menetlusaluse isiku versioon toimunust ei haa

kunud ülejäänud tõenditega.

3. 27.10.2016 esitas menetlusaluse isiku B.A kaitsja H. Toodu apellatsiooniteate. Maakohtu motiveeritud otsus oli Pärnu Maakohtus kättesaadav alates 16.11.2016.

APELLATSIOON

4. 1.12.2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus menetlusaluse isiku B.A kaitsja H.

Toodu apellatsioonkaebus, milles ta selle taotleb otsuse tühistamist lisakaristuse osas ning

kohaldamata jätmist. lisakaristust mõistes Apellandi hinnangul on maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti VTMS § 149 p 2 tähenduses ning ei vasta väärteo raskusele ja see menetlusalusele isikule. Apellant nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

4.1. Apellant ei nõustu maakohtu hinnanguga nagu olnuks B.A tegu ohtlik. Apellant

selgitab, et , möödasõitu sooritades on peamine jälgida möödasõidu ohutust st võimalikke

vastutulevaid ja sõidukeid, millest möödutakse ning pidev sõiduki spidomeetri jälgimine

3 (3)

möödasõidul oleks vastupidi ohtlik. Kohus on otsuse põhjendustes märkinud, et raskendavad

asjaolud puuduvad ning kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, kuid karistuse

määramisel on jätnud sellega arvestamata. Samuti on kohus jätnud arvestamata väärteo

toimepanemise asjaoludega, mis peaksid nähtuma mõistetud karistuses. Kohus jättis arvestamata, et väärtegu pandi toime asulavälisel teel, pikal sirgel, hea nähtavusega teelõigul. Tegemist oli valge ajaga, hea nähtavusega ning teekate oli kuiv. Kõik need asjaolud mõjutavad oluliselt väärteo ohtlikkuse hindamist ning heade teeolude ja asulavälise tee puhul on õnnetusse sattumise oht ilmselgelt väiksem kui see oleks näiteks pimedal ajal ja kehvade teeolude puhul. , Menetlusalust isikut arvesse võttes on kohus lähtunud vaid varasematest väärteokaristustest ja jätnud arvesamata, et apellant on pere ülalpidaja ning juhtimisõigus on vajalik töökohustuste täit andis maakohtus ütlusi, et saab varsti isaks ning maal elades, kus puudub miseks. B.A ühistransport on lisaks töökohustuste täitmistele vajalik juhtimisõiguse olemasolu ka lapse ja , lapse ema sõidutamiseks kuna vastsündinud lapsega on vajalik käia Pär , nu linnas arsti juures kontrollis.

4.2. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-122-13 p-s 9 rõhutanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Seega aktualiseerub Riigikohtu hinnangul lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Riigikohus märkis samas lahendis, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg

isikule mõjub ja lisas, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kuigi kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on

kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Samuti on lubamatu

lisakaristuse määramist põhistada üksnes üldpreventiivsete või õiguskorra kaitsmise

argumentidega. Riigikohus on rõhutanud, et lisakaristuse mõistmisel üksnes õiguskorra kaitsmise huvidest lähtumine on ekslik. B.A-le mõistetud põhikaristus on üle keskmise raske

ning põhjendatud ei ole kergendavate asjaolude ilmnemisel lisakaristuse kohaldamine.

Lisakaristus mõjub iseäranis karmilt. märkinud, et ainult korduvalt B.A-le Riigikohus on

alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada (3-1-1-10-03 p 7) . Seega ei kehti kohtupraktikas seisukoht, et lisakaristuse kohaldamata jätmine võib kõne alla tulla vaid erandlikel asjaoludel, selline seisukoht kehtiks üksnes korduva alkoholijoobes juhtimise kohta.

Apellandi puhul käesolevas väärteomenetluses ei esine asjaolusid, mis vältimatult tingiksid lisakaristuse kohaldamise ning juhtimisõiguse ära võtmine on ilmselges vastuolus Riigikohtu seisukohtadega.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE

5. 13.12.2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus kohtuvälise menetleja kirjalikud seisukohad apellatsiooni suhtes. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus

menetluses ning oma ringkonnakohtule edastatud seisukohtades apellatsiooni ei toeta, järgmistel põhjustel.

5.1. Apellatsioonis esitatud argumendid kordavad maakohtus esitatut ning kohus on neile oma seisukoha andnud. Maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning nii kohtuvälises menetluses, kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse

isiku poolt. Kohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud.

4 (3)

5.2. asjaoludele vaid ka eripreventiivsetele Kohus ei ole viidanud ainult üldpreventiivsetele nt spidomeetri mittejälgimine. Näiteks on pere juurdekasvu arvestades jäetud arest kohaldamata

üldkasuliku tööga asendades. Ka juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. B.A poolt

juhitud sõiduki kiirus oli vähemalt 70 km/h suurem lubatud sõidukiirusest. Selline kiiruse

ületamine pole juhuslik vaid teadlik valik. Kummastav on kiiruse ületamise põhjendamine

möödasõidu sooritamisega, kui liiklusseadus selleks luba ei anna. Ka möödasõidul peab sõidukiirus jääma lubatu piiridesse. Seda enam, et teised liiklejad on õigustatud eeldama, et kõik liikluses osalejad peavad reeglitest kinni (§ 14 lg 2, § 16 lg 1). B.A pole karistatud ohu tekitamises vaid lubatust suuremal sõidukiirusel sõiduki juhtimise eest. Kuid sõidukiiruse sel määral ületamine iseenesest kasvatab riski – peatumisteekond on pikem, peatumisel on suurem võimalus vigu teha, teised liiklejad ei oska nii suure kiiruse vahega arvestada jne. Rääkimata teel ette tulevatest ootamatustest. Kiiruse ohtlikkusest on ajakirjanduses räägitud juba aastaid ning seda kinnitab ka Maanteeameti kodulehel olev statistika. Apellatsioonis püütakse viidata, et kõik muud olud vähendasid ohtu nt kuiv teekate, valge aeg jne, kuid need asjaolud ei kõrvalda ohtu, eriti ohtu, mis tuleneb juhi riskist. B.A on varasemalt kahel korral samalaadilise teo eest karistatud. Seda pole arvestatud raskendava asjaoluna, kuid karistuse määramisel ei saa jääda samadesse raamidesse varasemaga, sest järelikult ei ole varasemad karistused oma eesmärki täitnud ning karistusliigi ja –määra valikul tuleb olla rangem. Seda pidi teadma ka B.A , riskides igal järgneval korral rangema karistusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium , apellatsioonis , tutvunud väärteotoimiku, kaevatava kohtuotsuse

esitatud väidete kohtuvälise menetleja kirjalike seisukohtadega, leiab, et Pärnu , Maakohtu

otsuses esitatud m vaidlustatud osas, s.o lisakaristust puudutavalt, on otiivid ja järeldused

põhjendatud ning asjakohased, mistõttu jääb apelleeritud otsus muutmata ja edasikaebus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.

7. Väärteoasjas ei vaielda selle üle, et B.A pani toime LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo.

Küll aga on menetlusaluse isiku kaitsja seisukohal, et B.A karistus ei ole kooskõlas lisa seaduse ega kohtupraktikaga.

Apellatsioonikohus selle seisukohaga ei nõustu.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-122-13 selgitanud tõepoolest, nagu kaitsja on edasikaebuses et lisakaristust, nagu märkinud, põhikaristustki, tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on

isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi süütegu õiguskorra kaitsmise huve. de toimepanemisest hoiduma ning Lisakaristuse mõistmisel tuleb arves lisakaristus ei täida mitte tada selle kahetise iseloomuga:

ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub

lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada aga sedagi, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub, võttes seejuures arvesse,

kas tegemist oli harjumus- . Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb või juhusesüüteoga vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

9. B.A-le Eelmärgitut silmas pidades peab apellatsioonikohus maakohtu otsust lisakaristuse kohaldamise ja selle määra osas täielikult seaduslikuks ja põhjendatuks. Vastuseks

5 (3)

apellatsioonile märgib kolleegium, et maakohus ei ole põhistanud lisakaristuse kohaldamist üksnes üldpreventiivste kaalutluste ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Esmalt on oluline pöörata

B.A süü suuru tähelepanu tunnistati süüdi LS § 227 lg 4, s.o se osas sellele, et B.A

paragrahvis sisustab toodud raskeima koosseisu alusel. Veelgi enam, kui viidatud lõiget

sõidukiiruse ületamine juba üle 60 km/tunnis võrra, siis B.A-le etteheidetav tegu seisnes kiiruse ületamises mitte vähem kui väärib märkimist 70 km/tunnis. Teiseks , et menetlusalusel

isikul on kaks kehtivat .

karistust samalaadsete väärtegude eest Teisisõnu ei ole mõistetud

karistused, s.o rahatrahvid, B.A mepanemisest eemale uute liiklusalaste väärtegude toi hoidnud. Arutatavas väärteoasjas on ta taas ületanud lubatud sõidukiirust, sõites asulavälisel teel kiirusega 165 - 5 km/h. +/ Apellandi väide, et möödasõidu tegemisel tuleb jälgida sõidukeid ning mitte spidomeetrit, on ennastõigustav. õhjust sõidukiiruse ületamiseks B.A-lei olnud. P Maakohus on tuvastanud videosalvestuse põhjal, et erinevalt B.A poolt maakohtus väidetust,

ei sõitnud ükski sõiduk talle ette, mis tinginuks näiteks kokkupõrke vältimiseks kiiruse ületamise. B.A ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitanud, et esmalt sõitis ta mööda on

kahest sõidukist ning seejärel „ otsustas ta suure hoo “ tõttu asuda mööduma ülejäänud sõidukitest. B.A on ülekuulamise protokollist nähtuvalt „suure kiirustamise selgitanud, et peale nagu alati ei pannud ja pööranud piisavat tähelepanu kiiruse meeletu ületamisele“ ning „olen eelnevalt palju kordi just kiiruse ületuse tõttu seadust rikkunud“. Menetlusalune isik on

seega saanud väga hästi aru oma teo endal välja kujunenud lubamatusest ning on teadlik

harjumuse st ületada kiirust. Kui isik selgitab, et ta käitub suurtel kiirustel liikluses sõites

tähelepanematult, kinnitab see veelgi, et tema käitumine liikluses on juba kujunenud hoolimatuks ja ükskõikseks. Seetõttu on eripreventiivseid kaalutlusi arvestades igati kohane

reageerida B.A tema ajutise isoleerimisega liiklusest. õigusvastasele tegevusele

Ringkonnakohtu hinnangul selgub eeltoodust üheselt, et senised karistused B.A

liikluskäitumisele mingitki mõju avaldanud ei ole, s.o tema osas esineb endiselt negatiivne tulevikuprognoos – menetlusaluse isiku liiklusrikkumised võivad jätkuda edaspidigi. Sellise

seisukoha valguses on temale lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol nii üld kui eripreventiivseid eesmärke silmas pida - des kohane ning ka vajalik. Nimelt leiab ka kriminaalkolleegium, et menetlusaluse isiku liikluskäitumise muutmiseks ei ole 10 tunni ulatuses. Olukorras, kus piisav vaid üldkasuliku töö sooritamine

varasemad rahatrahvid ei ole oma eesmärki täitnud, üksikute töötundide tegemine korduva liiklusrikkuja käitumise muutmisel oluliselt mõjusam meede ei oleks.

10. B.A käitumise ohtlikkust ei vähenda apellatsioonis esitatud väited selle kohta, et kiiruse ületamine toimus asulavälisel teel, hea nähtavuse ja ilmastikutingimustega ajal. B.A teo ohtlikkus seisneb selles, et ta ületas kiirust märkimisväärses ulatuses ja seda teelõigul, kus

sõidukite kiirused on niigi suured (90 km/h). Seejuures on tuvastatud, et B.A möödus kiirust märkimisväärselt ületades mitmetest suure kiirusega sõidukitest. B.A suurendas oma tahtliku

tegevusega liiklusriski oluliselt. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks kaitsja kokkuvõttes

seisukohtadele teo ohtlikkuse osas selgitada veel sedagi, et mootorsõiduk on iseenesest

käsitatav kõrgendatud ohu allikana. Seetõttu tuleb isikult, kes asub mootorsõidukit juhtides

liiklusesse, eeldada ja nõuda selle juhtimisel erilist hoolsust ja vastutustundlikku käitumist

liiklusreegli ja korduvalt te järgimisel. Kiiruse piirang, mida B.A arutataval juhul rängalt

rikkus, kehtib liiklusohutuse tagamiseks. kestev B.A kui mootorsõiduki juhi ükskõiksus liiklusreeglite järgimisel võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii tema enda kui

kaasliiklejate suhtes. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et B.A tegevus kujutas arvestatavat ohtu nii temale endale kui teistele liiklejatele.

11. B.A-le lisakaristuse kohaldamine on kooskõlas karistuspoliitika ning väljakujunenud

kohtupraktikaga, sealhulgas kaitsja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-122-13 kajastatud

6 (3)

seisukohtadega. Kaitsja on osundanud ka lahendile 3-1-1-10-03, mille p-le 7 tuginevalt on selgitanud, et üksnes korduvalt alkoholijoobes sõitmise eest on erandlikult võimalik jätta isikule

lisakaristus kohaldamata. Ringkonnakohus märgib, et see seisukoht ei piira kuidagi

kriteeriumeid kohaldada lisakaristust korduva liiklusrikkuja suhtes. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et lahendi 3-1-1-122-13 p-dest 10-11 tulenevalt on lisakaristuse kohaldamine

põhjendatud eelkõige korduvate liiklusrikkujate suhtes. Riigikohus on seal selgitanud, et korduv nõuete rikkumine võimaldab järeldada isiku allumatust kehtestatud korrale, mis muudab

tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu

vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Käesoleva määruse p käsitletud -des 9 ja 10 on konkreetseid B.A puudutavaid asjaolusid, mis tingivad lisakaristuse kohaldamise. B.A-le lisakaristuse kohaldamine on igati kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuivõrd on tuvastatud,

et senised karistused ei ole omanud mõju ning B.A on jätkanud samalaadsete liiklusrikkumiste toimepanemist, sh viimasel korral erakordselt ulatuslikult, ajal, kui viimane

karistus on täitmisel. Seega esinevad kaalukad eripreventiivsed vajadused B.A-le lisakaristuse mõistmiseks, milliste arvestamise vajadust kassatsioonikohus oma otsuses ongi toonitanud.

12. Põhikaristuse osas on maakohus arvesse võtnud kergendava asjaoluna B.A kahetsust.

Lisakaristuse osas aga on maakohus osundanud, et B.A kahetsust ei saa pidada siiraks.

Ringkonnakohus leiab, et B.A kahetsust on võimalik arvesse võtta ka lisakaristuse kohaldamisel, kuid see seisukoht ei too kaasa maakohtu kohaldatud lisakaristuse muutmist.

Nimelt on maakohus niigi kohaldanud B.A suhtes lisakaristust seaduses ette nähtud miinimummääras, kuivõrd LS § 227 lg 5 p 3 näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise alates 6 kuust.

Maakohus võttiski B.A-lt juhtimisõiguse 6 kuuks. Seega ei ole võimalik vähendada

lisakaristuse määra ning kohaldatud määr on igati proportsioonis B.A süü suurusega.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioon , mille kohaselt vajab B.A i väited

juhtimisõigust seoses töökohustuste täitmisega pidada üleval peret ja sõidutada , tarvidusega

rasedat abikaasat, temale lisakaristuse määramata jätmiseks alust ei anna. Nimelt ei kõiguta

kirjeldatud argumendid vähimalgi määral mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist tingivate, eelnevalt kirjeldatud asjaolude kaalukust ega mõjuta kohtute käsitlust lisakaristuse kohasusest. B.A-le rakendatav vastav keeld raskendab temal nii tööülesannete täitmist kui nõuab temalt täiendavaid pingutusi selleks, et tagada oma pereliikmetele transport.

Sellised tagajärjed, s.o vajaduse oma elu ümber korraldada, on B.A oma korduvate liiklusrikkumistega endale ise võtnud. B.A oli viimase rikkumise ajal 9 9.2016 teadlik, et .0

kiiruse ületamine võib viia temalt juhtimisõiguse äravõtmiseni. Selline teadmine B.A väärtegu toime panemast aga ei takistanud.

14. Eeltoodust tulenevalt märgib ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et nõustub B.A-le

lisakaristusena kohaldatud mo ega ning leiab, et otorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmis apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Mõistetud karistus on kooskõlas KarS §

56 lg- B.A eripreventiivset s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab

prognoosi ja õiguskorr kaitsmise huvisid. Apellatsiooni argumendid vaidlustatud otsuse a tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu -

Maakohtu 26.10.2016 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastanud digitaalselt/