1-16-4573/31 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-4573

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-4573 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed ja Sten Lind Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Kriminaala si R.T’i süüdistus KarS § 1 järgi

21 lg 1

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016. a otsus menetluses üld Apellatsiooni esitajad Süüdistatav R.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav R.T isikukood XXX ; emakeel vene keel; haridus: ; XXX X ; elukoht X X ; varem kriminaalkorras XX : XX; töökoht: XX ja väärteokorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Ennok Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016. a kohtuotsus R.T ’i suhtes jätta muutmata ja süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. id

Välja mõista ’ilt kümmend R.T Eesti Vabariigi kasuks 120 (sada kaks ) eurot

määratud kaitsjale vandeadvokaat ’ile Aivar Ennok

makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is

(a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank

2(10)

AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a ) EE401700017002872300 .

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. R.T on kohtu alla antud ja selles, et tema 02.05.2015.a kella 19.54 süüdistatakse

paiku X asuval AS S , XX territooriumil lõi ühe korra parema käe rusikaga kukla piirkonda TK millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Sellise oma tahtliku tegevusega pani R.T toime teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016.a. otsusega tunnistati R.T

süüdi KarS § 121 lg 1

järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, arvestades päevamäära

suuruseks 10 (kümme) eurot, s.o summas 2000 (kaks tuhat) eurot. KarS § 73 lg te 1, 3 sätteid kohaldades jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui -

R.T ei pane 1-

(ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust loetakse

kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Rahulda osaliselt tsiviilhagi R.T vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju ti TK hüvitamise nõudes ja mõisteti R.T-lt

TK kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot.

M eti R.T-lt õist välja kasuks 03.10.2016.a sissenõutava TK ks muutunud viivised

varalise kahju nõudelt summas 39,81 eurot ning TsMS § 367 alusel viivised varalise kahju

hüvitiselt alates 04.10.2016.a kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas). Rahulda osaliselt tsiviilhagi R.T vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju ti TK hüvitamise nõudes ja mõisteti kasuks välja 100 (ükssada) eurot. R.T-lt

TK

Rahuldada osaliselt

TK viivise väljamõistmise nõue mittevaralise kahju hüvitiselt ja mõisteti välja R.T-lt

TK kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitiselt, s.o 100 (ükssada) eurot, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras EKP intress + 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumis ( est kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. R.T-lt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja §

180 lg 1 alusel sundraha 645 eurot ja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 600 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrat , et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu i

jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ühes kuus kuulub tasumisele 103,75 eurot.

3(10)

2.1. Oma otsuses maakohus on asunud seisukohale, et uuritud tõendeid kogumis hinnates ning asetades neid omavahelisse konteksti, R.T süü talle inkrimineeritud KarS § 121 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Maakohus märkis, et käesoleva puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav ja s kriminaalasjas

kannatanu viibisid 02.05.2015.a õhtusel ajal X asuva S territooriumil. Seda kinnitavad XX kannatanu, tunnistajate , , JD DV JO ja süüdistatava R.T ütlused. Vaidlus on asjaolu üle, kas R.T on 02.05.2015.a löönud TK.

Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava ning teiselt poolt kannatanu ja tunnistajate ütlustes. ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda ühe korra Kannatanu

TK parema käe rusikaga kukla piirkonda. Süüdistatav eitab löömise fakti.

Hindamaks süüdistuse põhjendatust, , kelle ütlusi saab pidada usaldusväärseteks maakohus hindas ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu ütlused muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Maakohus sedastas, et k , ja

Maakohtu annatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistajate JD DV JO ütlused. arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu ütluste õigsuses, sest nende TK ja tunnistaja

DV

ütlused haakuvad omavahel ja on kooskõlas kirjalike tõenditega. Maakohus pidas tunnistaja

DV poolt antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik,

kes süüdistatavat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, R.T

süüstavaid valeütlusi. Kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et DV

nendega haakuvad sündmuskohal käinud politseiametniku ütlused. JO JD ning tunnistaja

Tunnistajad JD ning JO küll sündmust ise pealt ei näinud ja üldjuhul tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, kuid käesoleval juhul on tegemist KrMS § 66 lg 21 p 2 sätestatud olukorraga - tunnistajate

ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde.

Tunnistaja

ga: DV ütlused haakuvad ka kohtus avaldatud ja vahetult uuritud kirjalike tõendite 03.05.2015.a Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisiga ja 02.05.2015.a kiirabikaardiga, mille kohaselt on

kannatanul vasakul pool kuklas kerge hematoom ning diagnoositud peapõrutus. Kaitsja märkis kohtulike vaidluste käigus, et isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt kannatanul mingeid vigastusi

ei nähtu, samuti tunnistaja ütlused selles osas, kuhu kannatanut löödi, ei ole üheselt DV mõistetavad. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt kannatanul objektiivselt väliseid kehavigastuse tunnuseid ei esinenud, kuid kannatanu kaebas vasakul kukla piirkonnas valu. Maak kis, et ohus mär

kannatanu ütlusi, et teda löödi, ei saa kahtluse alla seada ainuüksi põhjusel, et objektiivselt tal

väliseid vigastusi ei nähtu, sest suuresti on see sõltuvuses löögi intensiivsusest ja tugevusest.

Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta tundis löömise tagajärjel valu ning kiirabikaardi ja Ida-

Tallinna Keskhaigla epikriisiga on kinnitust leidnud löögi tagajärjel tekkinud peapõrutus ja pindmine peavigastus. Maakohtul hinnangul on eluliselt usutav, et kuklapiirkonda löömine tekitas kannatanule valu. Mis puutub tunnistaja

mees DV kohtus antud ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas lõi tütarlast rusikaga näkku, umbes vasaku kõrva piirkonda, kuid muutis seda ning väitis, et löök

suundus vist kuklasse, kui maa d täpselt ei mäleta enam, märkis kohus, et sündmus oli lühiajaline ja sellise ootamatu sündmuse toimumisel on väga keeruline pealtnägijatel ja osalistel täpselt fikseerida toimunut. On tõenäoline, et möödunud aja tõttu ei pruugi tunnistaja enam nii täpselt mäletada, kas

löök suundus vasemale põsele või vasemale kuklapiirkonda. Oluline on siinkohal, et tunnistaja on kinnitanud, et kannatanut löödi vasemale peapiirkonda. Kahtlus tunnistaja ütluste tõepärasuses

võiks tekkida olukorras, kus tunnistaja on näiteks algselt väitnud, et kannatanut löödi kuklapiirkonda, kuid hiljem väidab, et löödi mõnda teise kehapiirkonda. Sellist vastuolu maakohtu

hinnangul aga käesoleval juhul ei esine. Maakohtu veendumust R.T poolt

TK

löömises tugevdab ka asjaolu, et kohapealt hädaabinumbrile helistades ütles TK, et R.T

lõi teda. Ei ole usutav, et kannatanu nii kiiresti, so vahetult pärast konflikti

süüdistatavaga, sellise versiooni välja mõtles ja häirekeskuse töötajale lihtsalt valetas.

4(10) Meditsiinitöötajate poolt kannatanul tuvastatud leid pea piirkonnas on ilmselgelt sellise iseloomuga, mis sai tekkida üksnes löögi tagajärjel. kohus, et kannatanu ja tunnistajate ütlusteg Seega ledis maa a ning kohtus avaldatud ja uuritud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist, et R.T lõi kannatanut ühel korral kuklapiirkonda.

ESITATUD APELLATSIOONID

3. Apellatsiooni esitas Aivar Ennok, kes vaidlustab kohtuotsuse süüdistatava kaitsja vandeadvokaat täies ulatuses.

Apellant on seisukohal, et kaevatav kohtuotsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise tõttu. Vastavalt KrMS § 339 lg 2 võib kohus tunnistada oluliseks ka

kriminaalmetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Vastavalt KrMS § 7 lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava

süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Käesolevas asjas seda kohtu poolt tehtud ei ole, millist olukorda apellant analüüsib alljärgnevalt. Tulenevalt RK lahendist 3-1-1-8-10 peaksid kohtuotsuses olema ümber lükatud kõik süüdistatava ja kaitsja vastuväited. Seda kaevatavas kohtuotsuses veenvalt tehtud ei ole. Tulenevalt eelpooltoodud

Riigikohtu lahendist on põhimõttest hõlmatud kaitseversioon, mis on eluliselt usutav. Apellent leiab, et süüdistatava poolt antud ütlused on eluliselt usutavad.

Asitõendi vaatlusprotokollist, mille vaadeldavaks objektiks on S X paigaldatud videokaamera XX

salvestus, ei nähtu, et süüdistatav R.T oleks kannatanut löönud. Nõustuda tuleb kohtuotsuse lk 6 tooduga, et V-le ja „Salvestuselt on näha, et jutuajamise ajal selgitab süüdistatav B-le ning seejuures teeb liigutuse kannatanu kaela suunas. Kannatanu hakkab telefoniga helistama ning seejuures räägib midagi süüdistatavale“. Nimetatud asjaolude nägemine salvestuselt ei viita sellele, et nimetatud objektiivselt tõendiallikalt nähtuks süüdistatavale inkrimineeritav tegu. Pigem viitab see süüdistatava V. Pankrtovi apellatsioonis väljatoodud seisukohale, et tunnistaja

DV ja kannatanu on tuttavad ja tunnistaja on huvitatud asja lahendamisest kannatanu kasuks. Apellant,

olles seotud oma kaitsealuse seisukohtadega , et mi

märgib ngit kannatanu löömist ei olnud ning jõuab järeldusele, et vaieldamatult autentsest video salvestisest nähtub süüdistatava liigutus, mitte

löök kannatanu kaela suunas, peale mida hakkab kannatanu telefoniga helistama. Nimetatud olukorra nägemine videosalvestiselt võib põhjendada süüdistatava korduvalt väljaöeldud seiskohta,

et olukord on tema kahjuks lavastatud. Süüdistatav ei eita, et tal oli kannatanuga küllaltki terav

sõnavahetus ning kannatanu võis kättemaksuks lavastada tema poolt väidetavalt toimepandud kuriteo.

Et asjaolud ei ole üheselt tõlgendatavad näitab ilmekalt ka asjaolu, et tulenevalt 02.05.2015.a. Politsei ja Piirivalveameti poolt isiku läbivaatuse protokollist, kannatanul nähtavaid kehavigastusi ei

ole. Nimetatud asjaolu tõendavad ka lähedalt pildistatud hea kvaliteediga fotod kannatanu kuklapiirkonnast. Kannatanu on protokolliga tutvunud, märkusi ei ole. Seega esialgsel läbivaatusel vahetult peale sündmust mingeid nähtavaid kehavigastusi ei tuvastatud, millist asjaolu kinnitavad ka fotomaterjalid.

Vigastused ilmnesid alles mõni aeg hiljem, kui Tallinna Kiirabi 02.05.2015 anamneesist nähtub, et

vasakul pool kuklas on kerge hematoom, haava pole, kannatanu kurdab peavalu, oli olnud ka iiveldus, mis on möödumas.

5(10)

Samas nähtub 03.05.15. Tallinna Keskhaigla epikriisist, et kannatanu pöördus seoses 02.05.2015

toimunud rünnakuga Ida Tallinna Keskhaigla erakorralisse vastuvõttu, kus diagnoositi temal - peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus ning raviarst soovitas pöörduda perearsti poole.

S 1) eega nähtub eeltoodust kannatanu väidetavate vigastuste kohta kolm erinevat olukorda:

nähtavaid kehavigastusi pole tuvastatud, mida tõendavad ka kvaliteetsed fotod kannatanu

kuklapiirkonnast; 2) vasakul pool kuklas on kerge hematoom, 3) eksisteerib ka pealaenaha pindmine vigastus. Antud olukorda peab apellant põhjendatuks tõlgendada nii, nagu seda on korduvalt välja öelnud nii

kohtueelse menetluse käigus kui kohtus süüdistatav R.T – tegemist on süüdistatava

kahjuks korraldatud lavastusega.

Kannatanu ja süüdistatava väga halvad suhted kulmineerusid sellega, et süüdistatav ütles, et ta vihkab kannatanut. Pole välistatud, et süüdistatav tegi käeliigutuse kannatanu pea suunas (nagu see

objektiivselt nähtub ka videosalvestiselt), kannatanu aga otsustas olukorda ära kasutada, et süüdistatavale õigusemõistmise kaudu solvangu eest kätte maksta tõendeid fabritseerides.

Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt süüdistatava ning teiselt poolt kannatanu ja tunnistajate ütlustes. ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda ühe korra Kannatanu

TK parema käe rusikaga kukla piirkonda. Süüdistatav eitab löömise fakti. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb ringkonnakohtul vaieldamatult hinnata, kelle ütlusi saab

pidada usaldusväärseteks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu ütlused muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega.

Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et tunnistaja ütlustes on vastuolud. Tunnistajana DV

ülekuulamisel kohtuistungil andis DV ütlusi, et kannatanut löödi näkku. Kohtuistungil tekkisid teatavad probleemid tõlkega. Tõlk palus täpsustada, kuhu täpselt löödi. Tunnistaja näitas käega oma

vasakut kõrva ja ütles, et löök toimus vist vasaku kõrva piirkonda. Järgneval täpsustamisel tõlk sisuliselt ütles tunnistajale ette, et löödi kukla piirkonda, millega tunnistaja ka nõustus. Kriitikaga tuleb suhtuda tunnistaja

JD ütlustesse, kes küll sündmust otseselt pealt ei näinud, kuid

annab siiski kaudselt süüdistatavat süüstavaid ütlusi, kuna vaieldamatult on nii süüdistatava

ütlustega kui ka videosalvestistega tõendatud, et ähvardas süüdistatavat spetsiaalselt JD kaasavõetud autost toodud kurikaga, pannes sellega toime kuriteo.

Seega on nii tunnistajate ütlustes, kannatanu tervislikku seisundit tõendavates tõendites kui ka

videosalvestises olulisi kõrvaldamata vastuolusid ja kahtlusi süüdistatava R.T

süüdisolekus, mis vastavalt seadusele tuleks apellandi arvates käesolevas asjas vaieldamatult tõlgendada süüdistatava kasuks ning süüdistatav talle inkrimineeritud süüdistuses õigeks mõista.

Süüdistatava kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 03.10.2016 otsus süüdistatava R.T süüdimõistmises Ka S § 121 lg 1 tunnustel ja mõista süüdistatav r talle inkrimineeritud süüdistuses õigeks.

4. Süüdistatav R.T märgib esitatud apellatsioonis, et ei ole nõus ta Harju Maakohtu otsusega ning vaidlustab maakohtu otsust : järgmistel põhjustel Kohtuotsus on subjektiivne ja on põhjen sõnadelt. datud ainult ja

TK DV

Audio- ja videomaterjalid, politsei isik

u läbivaatuse protokoll tõestavad, et süüdistatava vastu esitatud süüdistused on välja mõeldud.

Tunnistaja

elt erinevad ja ei vasta DV 07.05.2015 ütlused ja kohtuistungil ütlused olulis videomaterjalidele.

DV d isiklik tuttav käitumine sün muskohal näitab, et tema on TK ja mingil moel on

huvitatud asja lahendamisest kasuks.

, kui TK DV käitumine sel hetkel JD ähvardas süü pesapalli kurikaga otseselt näitab distatavat DV erapoolikut suhtumist sündmuste kohta.

Nimelt, V sellise 07.05.2016 ütlustest selgub, et ta nägi toimunut, kuid ei hoiatanud JD

tegevuse lubamatusest ega teavitanud sellest politseid.

Süüdistatav juhib tähelepanu asjaolule, et

JD oli tunnistatud süüdi KarS §120 lg1 järgi.

6(10)

Apellandile on arusaamatu, miks maakohtul ei esinenud kahtlusi

DV ütluste kohta. DV

ütluste 07.05.2016 järgi löödi kukla piirkonda. löödi TK Kohtuistungil seletas, et

DV TK näkku. Peale seda tõlk palus täpsustada kuhu täpselt löödi. ütles, et löödi kõrva. Tõlk DV palus veel täpsustada ja siis , et kukla piirkonda. Sellisel viisil tõlk viis tunnistaja seletas

TK ja

. DV ütlused omavahel kooskõlla Süüdistatavale on arusaamatu, miks maak ütluste kohta ohtul ei esinenud kahtlusi

JD . on JD huvitaud, et oleks

süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus. JD JD

016 on selge, et on kutsunud politseid peale seda, kui ütlustest 20.05.2 TK ähvardas süüdistatavat. Löögist kõik sõnadelt. Süüdistatav selgitab, et ta ei löönud tunnistajad teavad ainult

TK TK ja arvas, et kõik kohal toimunud on nähtav videokaamerate salvestustel. Seega,

süüdistataval ei ole alust valetada. Sellest, et toimunud konflikti videomaterjalid tegelikult puuduvad, sai

süüdistatav teada aasta pärast

prokuröriga kohtumisel. Enne seda oli süüdistatav rör saavad aru, et

arvamusel, et uurija ja proku tegemist valekaebusega ja valeütlusega.

Politsei 02.05.2016 isiku läbivaatuse protokollist selgub, et TK- kehavigastusi tuvastatud ei ole, l mis on tõestatud ka fotomaterjalidega. Kohtuistungil süüdistatav sai teada, et asjas on ilmunud kaks arsti p tõendit, mis on omavahel vastuolus. Samuti nimetatud tõendid on vatuolus olitsei läbivaatuse protokolliga ja fotomaterjali . ga Süüdistatav selgitab, et TK-ga

konflikti käigus ta väljendas oma suhtumist temasse. Nimelt, ütles, et ga ütles, et vihkab . Samuti selgitab, et vestlusel -ga ja B- TK DV TK-le oleks vaja

peksa anda. Kuid seda peaks tegema isa. Samas mainis , et kui tunnistajad on

TK ta TK tuttavad siis peaks nad - kaugemal hoidma, kuna on ebaaus inimene. TK st TK Enne politsei kohale saabumist tahtis

süüdistatav ainult ühte, et TK teeks tõkkepuu lahti ja

süüdistatav sõita, kuna saaks koju tal oli alust karta, et kutsub kohale bandiite, mis TK tegelikult juhtuski.

Kohtuotsusega tunnistati

selgitab, et süüdistatavat süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. Süüdistatav

käesolevas kriminaalasjas Süüdistatav p tühistada Harju Maakohtu on ta ise kannatanu. alub kohtuotsuse ja mõista talle esitatud süüdistuses õi teda geks.

PROKURÖRI VASTUS KAITSJA APELLATSIOONILE

5. Ringkonnakohtule esitatud vastuses p tes esitatud rokurör ei nõustu apellatsioonkaebus argumentidega ning

märgib järgmist.

Prokuratuur leiab, et R.T’i süü on leidnud täielikult tõendamist. Kannatanu

TK ütlustest nähtub, et konflikti käigus tõstis R.T käe löögiks, kuid kannatanu jõudis pea

paremale keerata ning löök tabas teda vastu kukalt, löögi tagajärjel tundis kannatanu valu.

Kannatanu ütlused haakuvad sündmust vahetult pealt näinud tunnistaja ütlustega, samuti on DV need kooskõlas kirjalike tõenditega. Harju Maakohus on oma otsuses öelnud, et peab tunnistaja DV ütlusi tõesteks, põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes süüdistatavat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, R.T’it süüstavaid valeütlusi. Lisaks haakuvad tunnistaja

ning tunnistaja

DV ütlustega ka sündmuskohal käinud politseiametniku JO JD ütlused, mille osas on Harju Maakohus oma otsuses leidnud, et, kuigi tunnistajad ning

JD JO sündmust ise

pealt ei näinud ja üldjuhul tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, on käesoleval juhul tegemist KrMS § 66 lg

21 p 2 sätestatud olukorraga tunnistajate ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne -

rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning

puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Tunnistaja DV ütlused haakuvad ka kohtus avaldatud

ja vahetult uuritud kirjalike tõenditega. Lisaks nähtub, et kannatanu oli oma esimeses kõnes

7(10)

häirekeskusesse ilmselgelt ärritatud häälega, mis annab võimaluse hinnata tema ütluste tõele vastavust. Seega on prokuratuur seisukohal, et kuigi R.T ise oma süüd talle inkrimineeritavas kuriteos ei tunnista, on tunnistajate ütlustega ja kogutud kirjalike tõenditega R.T’i süü leidnud t

äielikult tõendamist.

Apellant väidab, et asitõendi vaatlusprotokollist, mille vaadeldavaks objektiks on S X

XX

paigaldatud videokaamera salvestis, ei nähtu, et süüdistatav R.T oleks kannatanut

löönud. Apellant, olles seotud oma kaitsealuse seisukohtadega, et mingit kannatanu löömist ei olnud, jõuab järeldusele, et vaieldamatult autentsest videosalvestisest nähtub süüdistatava liigutus, mitte löök kannatanu kaela suunas, peale mida hakkab kannatanu telefoniga helistama. Nimetatud olukorra nägemine videosalvestiselt võib põhjendada süüdistatava korduvalt väljaöeldud seiskohta, et olukord on tema kahjuks lavastatud.

Prokuratuur on seisukohal, et kuigi videosalvestiselt ei ole löömise momenti näha, ei tähenda see veel seda, et löömist pole olnud. Löömist nägi vahetult pealt tunnistaja DV, kelle ütlused langevad kokku kannatanu ütlustega Apellant väidab, et asjaolud ei ole üheselt tõlgendatavad, kuna esialgsel läbivaatusel vahetult peale sündmust kannatanul mingeid nähtavaid kehavigastusi ei tuvastatud, millist asjaolu kinnitavad ka

fotomaterjalid. Vigastused ilmnevad alles mõni aeg hiljem. Antud olukorda peab apellant põhjendatuks tõlgendada nii, nagu seda on korduvalt välja öelnud nii kohtueelse menetluse käigus

kui kohtus süüdistatav R.T – tegemist on süüdistatava kahjuks korraldatud

lavastusega. Kannatanu ja süüdistatava väga halvad suhted kulmineerusid sellega, et süüdistatav ütles, et ta vihkab kannatanut. Pole välistatud, et süüdistatav tegi käeliigutuse kannatanu pea suunas (nagu see objektiivselt nähtub ka videosalvestiselt), kannatanu aga otsustas olukorda ära kasutada, et süüdistatavale õigusemõistmise kaudu solvangu eest kätte maksta tõendeid fabritseerides. Harju Maakohus on oma otsuses p leidnud õhjendatult , et vaatamata asjaolule, et isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt kannatanul objektiivselt väliseid vigastusi ei nähtu, ei saa seada kahtluse alla kannatanu ütlusi, et teda löödi, sest suuresti on see sõltuvuses löögi intensiivsusest ja tugevusest. Prokurör on samuti seisukohal, et selline, küllalt kerge füüsiline tagajärg on kooskõlas löögiga, mis kannatanu sõnul sihtmärgist mööda läks ehk ilmselt ei olnud löödud täie jõuga. Kannatanu ütlustest

nähtub, et ta tundis löögi tagajärjel ’u ütlused kinnitavad löömise fakti, ning valu, tunnistaja DV

kiirabikaardi ja Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisiga on kinnitust leidnud löögi tagajärjel tekkinud

peapõrutus ja pindmine peavigastus ja kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kuklapiirkonda

löömine tekitas kannatanule valu. Meditsiinitöötajate poolt kannatanul tuvastatud leid pea piirkonnas on ilmselgelt sellise iseloomuga, mis sai tekkida üksnes löögi tagajärjel.

Prokurör nendib siinkohal, et R.T ’i seisukoht, justkui oleks juhtunu olnud kokkumäng või kättemaks tema suunas, on alusetu, antud seisukoha kinnituseks ei ole ühtegi tõendit peale süüdistatava arvamuse, et tunnistajad olid kannatanuga tuttavad. Samas lükkavad väite ümber juhuslikult tunnistajaks sattunud isiku ’u ütlused, kes juhtus sündmuskoha juurest mööda DV kõndima, olles kannatanule tundmatu isik.

Apellant pöörab tähelepanu asjaolule, et tunnistaja ütlustes on vastuolud. Tunnistajana DV

ülekuulamisel kohtuistungil andis DV ütlusi, et kannatanut löödi näkku. Kohtuistungil tekkisid teatavad probleemid tõlkega. Tõlk palus täpsustada, kuhu täpselt löödi. Tunnistaja näitas käega oma

vasakut kõrva ja ütles, et löök toimus vist vasaku kõrva piirkonda. Järgneval täpsustamisel tõlk sisul

iselt ütles tunnistajale ette, et löödi kukla piirkonda, millega tunnistaja ka nõustus. Maak

ohus on põhjendatult jõudnud aga järeldusele, et see, et DV andis kohtus esialgu ütlusi, mille kohaselt lõi meesterahvas naist rusikaga näkku, umbes vasaku kõrva piirkonda, hiljem aga muutis

ütlusi, öeldes, et löök suundus vist kuklasse, kuid täpselt ei mäleta, märkis maakohus, et kuna

sündmus oli lühiajaline ja sellise ootamatu sündmuse toimumisel on väga keeruline nii

8(10)

pealtnägijatel kui osalistel täpselt fikseerida toimunut. Oluliseks on maakohus pidanud tunnistaja

kinnitust selle kohta, et löök toimus kannatanule vasakule peapiirkonda. Maakohtu hinnangul puudub tunnistaja ütlustes vastuolu.

Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et puuduvad alused kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonides toodud alustel. Maakohus on välja selgitanud kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud ning on tõenditele tuginedes veenvalt kummutanud tõstatatud kaitseversiooni. Prokuratuur on seisukohal,

et maakohtu otsus on põhjendatud, resolutiivosa järeldused vastavad tõendamiseseme tuvastatud

asjaoludele ning kohtulikul arutamisel ei ole rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtteid.

R.T us on ’i teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi, mõistetud karist seaduslik ja põhjendatud.

Eeltoodust lähtudes leiab prokuratuur, et Harju Maakohtu 03.10.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. de

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonides ning prokuratuuri vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsioonide argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

7. A aolu, et apellandid sj ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud

ebapiisavalt või ühekülgselt.

Esitat atava kaitsja ud apellatsioonides taotlevad süüdist ja süüdistatav maakohtu poolt käsitletud

tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 121 lg 1

järgi esitatud väited ei anna alust maakohtu . Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides

seisukohtade üm d ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui berhindamiseks, kuna nee veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Maakohus on p nimelt seda, õhjalikult ja veenvalt põhjendanud ka omapoolset tõendite eelistust ja miks kohus eelistab kannatanu , tunnistajate , , JO ning kirjalikke eid, nimelt TK JD DV ütlusi tõend

03.05.2015.a Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi ja 02.05.2015.a kiirabikaardi, mille kohaselt on

kann

atanul vasakul pool kuklas kerge hematoom ning diagnoositud peapõrutus ja sündmuskoha videosalvestust, süüdistatava ütlustele. Just eelpool nimetatud tõendikogum ehk ühtsesse konteksti

asetatud tõendid, annab alust tulla ainuvõimalikule järeldusele, et süüdistatav R.T pani toime talle inkrimineeritud kuriteo ning ta on selle toimepanemises süüdi.

Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on

kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul

mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul

nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis

kinnitavad kohtuliku uurimise

ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole

sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni toimunust kui ka süüdistatava ja süüdistatava väite kaitsja id kannatanu ja tunnistajate eba Maakohus on kohtukolleegiumi ütluste usaldusväärsusest. arvates olnud tõendite

hindamises ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel

väga põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja lisab vastuseks apellatsioonide

le järgmist.

9(10) 8. Esitatud apellatsioonis kaitsja märgib, et nõustub maakohtu järeldusega, et uuritud „salvestuselt

on näha, et jutuajamise ajal selgitab süüdistatav DV-le ja AB-le ning seejuures teeb liigutuse

kannatanu kaela suunas. Kannatanu hakkab telefoniga helistama ning seejuures räägib midagi süüdistatavale“. Kaitsja märgib, et nimetatud asjaolude nägemine videosalvestuselt ei viita sellele,

et nimetatud objektiivselt tõendiallikalt nähtuks süüdistatavale inkrimineeritav tegu. Kaitsja teeb järelduse, et pigem viitab see süüdistatava R.T apellatsioonis väljatoodud seisukohale, et

tunnistaja ja kannatanu on tuttavad ja tunnistaja on huvitatud asja lahendamisest kannatanu DV kasuks. Kohtukolleegium kaitsja ja süüdistatava sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et argument selle

kohta, et on kannatanu tuttav ning huvitatud asja lahendamisest kannatanu kasuks on DV paljasõnaline. Kriminaalasjas on omavahel kooskõlas uuritud kannatanu (t lk 84) ja (t lk 91) TK DV

olevad ütlused selle kohta, et kuni 02.05.2015 ei ole nad kunagi varem kohtunud ega tundnud üksteist. selgitas, et sattus sündmuskoha lähedusse juhuslikult, kuna saatis tütarlast koju ning DV

kuulis, kuidas keegi riidleb

ja seejärel nägi ka kogu olukorda. Tähelepanu vääriv on asjaolu, et

kannatanu ja tunnistaja

DV ütluste kohaselt juba sündmuskohal kõrvaliste isikute (DV ja AB) sekkumisel avald

as süüdistatav, et kogu olukord on lavastatud.

Kaitsja ning süüdistatav pole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava versiooni sellest, et kannatanu TK ja tunnistaja oleks omavahel tuttavad enne 02.05.2015 ning tunnistaj DV a DV

oleks huvitatud anda ütlusi kannatanu versiooni kasuks.

Kohtukolleegium märgib, et nähtuvalt süüdistusaktist kriminaalasjas oli eeluurimisel tunnistajana

ülekuulatud ka , kes kohtuistungi ajal viibis välismaal (t lk 83) tema ülekuulamist AB ning seega kohtuistungil ei ole toimunud. Tunnistaja

AB DV ütluste kohaselt ei ole löömise hetke näinud, kuid kuulis ja R.T vahel toimunud riidlemist TK . Kohtukolleegium märgib, et kui süüdistatava poolt kirjeldatud olukord oleks tõesti kannatanu ja tunnistajate poolt lavastatud, jääb ebaloogiliseks ja arusaamatuks asjaolu, miks AB ei ole löömise fakti näinud. Lavastatud kuriteo puhul annaks AB pigem R.T üheselt süüstavaid ütlusi, mida ta aga ei teinud.

9. Põhjendamatud on apellantide argumendid kannatanu ja tunnistajate kohtuistungil antud ütluste

ebausaldusväärsuse kohta. Ükski menetlusosaline ei taotlenud nimetatud isikute ütluste

usaldusväärsuse kontrollimist ega osundanud nendes ilmnenud vastuoludele, mida tulnuks asuda kõrvaldama vastava isiku poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamisega istungil. Sellest võib teha järelduse, et kannatanu ja tunnistajate ütlused on olnud ajas muutumatud, need riimuvad omavahel ja seetõttu tuleb neid pidada usaldusväärseteks.

10. Alusetud on kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud väited selle kohta, et tõlk aitas tunnistaja - DV l formuleerida millisesse pea ossa oli süüdistatava poolt kannatanule löök tekitatud. KrMS § 161 lg 5 kohaselt tõlgil on õigus tõlke täpsuse huvides esitada menetlusosalisele küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist

tõlk ei sekkunud ülekuulamise käiku. Kohtuistungi pro

kannatanu kuklasse tokollist nähtub hoopis, et tunnistaja DV vastas, et löök sattus just kaitsja täpsustavale küsimusele (T lk 92 prd). Kohtukolleegium märgib sedagi, et istungiprotokolliga mittenõustumisel on KrMS § 158 lg 1

kohaselt kohtumenetluse pooled võivad kolme päeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist esitada kohtuistungi protokolli parandamiseks kirjaliku taotluse, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

Ükski menetlusosaline ei taotlenud kohtuistungi protokolli parandamist, seega põhjendamatu on apellantide argument tõlgi sekkumisest ristküsitlemise protsessi. Kohtukolleegium samas nõustub täielikult maakohtu seiskohaga, et sündmus oli lühiajaline ja kogu sellise ootamatu sündmuse toimumisel on väga keeruline pealtnägijatel ja osalistel täpselt fikseerida

toimunut, seega on seletatav, miks tunnistajal oli raske meenutada millisesse pea ossa ühekordne löök täpselt sattus.

10(10)

11. Asjaolu, et kannatanu

protokollist ei olnud viimasel avastatud nähtuvalt TK läbivaatluse

nähtavaid keh ei lükka ümber avigastusi 03.05.2015.a Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisiga ja 02.05.2015.a kiirabikaardiga tehtud objektiivset leidu, mille kohaselt on kannatanul vasakul pool kuklas kerge hematoom ning diagnoositud peapõrutus. Menetlejal ei ole meditsiinilisi eriteadmisi, seega ta ei ole pädev tuvastama kehavigastusi, mis antud näha. juhul ei olnud ka

12. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. R.T’i

kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok taotles konsultatsiooni ja apellatsiooni süüdistatavaga

koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 120,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2

sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse R.T suhtes muutmata, siis ’i jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

13. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellantide poolt nimetatud ja KrMS § ettenähtud

-s 338 kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § st 1, § 337 lg 1 p- 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 3. oktoobri 2016 otsuse R.T’i suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.