2-16-15757/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-16-15757

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik

Raivo Einula

Otsuse kuupäev

21. detsember 2016

Tsiviiltoimik

2-16-15757 Nõue XXXXversus XXXXabielulahutuse nõudes

Menetlustoiming Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXX, Eesti kodanik

Kostja XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXX, Läti Vabariigi kodanik

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

8. detsember 2016 Tallinn,Tartu maantee kohtumaja avalik istung

Tsiviiltoimik 2-16-15757

R E S O L U T S I O O N

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada abielu, milline on sõlmitud XXXXEesti Vabariigi Tallinna Perekonnaseisuametis XXXX(Eesti Vabariigi isikukood XXXX) ja XXXX (Eesti Vabariigi isikukood XXXX) vahel ja mille kohta on koostatud abieluakt, kanne nr XXXX.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Asjaolud

18. oktoobril 2016 esitas XXXX kohtule hagi oma abikaasa XXXX vastu abielu lahutamiseks. Pooled on abiellunud XXXX Tallinnas, mida kinnitab abieluakt, kanne nr XXXX. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud mais 2016, kuna abielu ei laabunud. Kostja lahkus Eestist, kus pooled viimati abikaasadena koos elasid, ja asus elama Lätti. Pooled elavad seega eri kohtades ega suhtle omavahel. Seetõttu leiab hageja, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja palub abielu lahutada.

Asja arutamiseks määratud kohtuistungil 8. detsembril 2016 jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on poolte vahel katkenud lõplikult ja nende taastamine välistatud ning hageja ei soovi mingil juhul leppimist. Hageja on lõplikult veendunud, et ta soovib lahutust. Hageja palus hagi rahuldada ja abielu lahutada.

Kostja on edastanud kohtule oma kirjaliku seisukoha, milline on dateeritud 30.11.2016. Selles kinnitab kostja, et ta on hagiga täielikult nõus ja avaldab, et poolte abielu purunes ületamatute erimeelsuste tõttu. Kostja palub kirjaliku seisukohaga arvestada ega pea võimalikuks kohtusse ilmuda.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviiltoimik 2-16-15757

Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja seletusega kohtus ja kostja kirjaliku seisukohaga on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine abielu vormis on võimatu. Kostja on õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas kohtule edastatud vastuses, et poolte abielusuhted on tõepoolest lõppenud. TsMS sätestest tulenevalt võib kohus ärakuulamiseks lugeda ka poole kirjaliku seletuse. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Hageja on veendunult kinnitanud, et ta ei taha temaga koos abielus olla, vaid soovib kindlalt lahutust. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks sügavamalt analüüsida abielulahutuse põhjusi ega asjaolusid, mis põhjusel poolte abielusidemed katkesid või mis olid need indikaatorid, mis poolte erimeelsusi süvendasid või mille ajel hageja kohtusse pöördus.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

/digitaalallkiri/

Raivo Einula, Kohtunik