3-16-1301/97 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1301

Haldusasi

K. K., K. K., M. V., H. K., L-E. H., O. L., O-J. L., MTÜ

WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja Ring Kuubis OÜ

kaebus Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korralduse nr

998-k tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse ja

Mittetulundusühingu AIDS-i Tugikeskus vahel 30.06.2016

sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide

üürilepingu tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kohustada Tallinna Linnavalitsust lõpetama Tallinna linna ja

mittetulundusühingu AIDSi Tugikeskus vahel 30.06.2016

sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide

üürilepingu hiljemalt 30 päeva jooksul menetlust lõpetava

lahendi jõustumisest

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebajad I – XI: K .K. (I), K. K. (II), M. V. (III), H. K. (IV),

L-E. H. (V), O. L. (VI), O-J. L. (VII), MTÜ WAF (VIII),

OÜ Maidiga (IX), Vormivabrik OÜ (X) ja Ring Kuubis

OÜ (XI)

Kaebajate esindaja advokaat Rainer Ratnik

Vastustaja – Tallinna Linn; volitatud esindajad Kent

Märjamaa ja Terje Krais

Kolmas isik – mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus,

seaduslik esindaja Nelli Kalikova

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. novembril 2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused läbi vaatamata avalikes huvides ja teiste isikute (lapsed,

ümbruskonna elanikud, äriühingute kliendid ja töötajad) õiguste kaitseks esitatud

osas (vastavalt otsuse põhjenduste punktile 13).

2. Jätta kaebused ülejäänud osas rahuldamata.

3-16-1301

2(20)

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2017.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korraldusega nr 998-k otsustati anda XXXXXXXX

XXX XXX ruumid otsustuskorras tähtajatult üürile mittetulundusühingule AIDS-i Tugikeskus.

Korralduse p 2.1. kohaselt kasutatakse üürile antavat äriruumi rehabilitatsiooni ja võõrutusravi

korraldamiseks, sh süstlavahetuseks (edaspidi nimetatud ka kahjude vähendamise keskus või

Keskus). Eelnevalt kasutas sama isik Tallinna Linnavalitsuse 07.12.2011 korralduse nr 1919-k

(I kd, tl 7) alusel Erika tn 5a äriruume.

2. Tallinna Halduskohtule esitasid K .K., K. K., M. V., H. K. ja L-E. H. (kaebajad I–V)

30.06.2016 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korralduse nr 998-k tühistamiseks

(haldusasi nr 3-16-1301). Kohus määras vastustajaks Tallinna linna ja kaasas kolmanda isikuna

MTÜ AIDS-i Tugikeskus.

Pärast kaebuse esitamist ilmnes, et vastustaja ja kolmas isik on sõlminud üllanimetatud

korraldusele tuginedes 30.06.2016 äriruumi üürilepingu (I kd , tl 55).

Kaebajad I-V esitasid 07.07.2016 kaebuse täienduse, milles taotlevad Tallinna Linnavalitsuse

ja MTÜ AIDS-i Tugikeskus vahel 30.06.2016 sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn

äriruumide üürilepingu tühisuse tuvastamist või alternatiivselt Tallinna Linnavalitsuse

kohustamist viidatud lepingu lõpetamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul menetlust lõpetava

lahendi jõustumisest

O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja Ring Kuubis OÜ (kaebaja VI-XI)

esitasid 01.07.2016 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korralduse nr 998-k

tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1313, volitatud esindaja advokaat Rainer Ratnik).

3. Kohus liitis 30.08.2016 määrusega ülal nimetatud kaebused ühte menetlusse

haldusasjaks nr 3-16-1301.

Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2016 määrusele haldusasjas nr 3-16-1301 ja

18.07.2016 määrusele haldusasjas nr 3-16-1313 on kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused

jäänud rahuldamata.

3-16-1301

3(20)

4. Kaebajad VI-XI esitasid 26.09.2016 taotluse kaebuse täiendamiseks järgmiste nõuetega:

tuvastada Tallinna Linnavalitsuse ja Mittetulundusühingu AIDS-i Tugikeskus vahel 30.06.2016

sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide üürilepingu tühisus või alternatiivselt

kohustada Tallinna Linnavalitsust lõpetama Tallinna linna ja mittetulundusühingu AIDSi

Tugikeskus vahel 30.06.2016 sõlmitud XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn äriruumide

üürilepingu hiljemalt 30 päeva jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.

Arvestades, et kohus on eelnevalt 29.07.2016 määrusega lubanud samasuguste nõuete

menetlusse võtmise kaebajate I–V puhul, pidas kohus 28.09.2016 kohtumäärusega lubatavaks

ka kaebajate VI–XI kaebuse täiendamist.

5. Kohus on kaasanud asjas kolmanda isikuna MTÜ AIDS-i Tugikeskus ja määranud asja

arutamise kohtuistungil. Kohus kohustas 28.09.2016 määrusega Tervise Arengu Instituuti

(TAI) esitama kohtule kaebajate VI-XI esindaja poolt viidatud analüüs (kahjude vähendamise

teenuse vajaduse kohta Tallinna erinevates piirkondades).

6. Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 26.09.2016 (IV kd, tl 65-71) ja 09.11.2016

(IV kd, tl 124-127).

Vastustaja (Tallinna linn) on esitanud oma kirjalikud seisukohad 29.08.2016 asjas 3-16-1301

(II kd, tl 147–154) ja 29.08.2016 asjas nr 3-16-1313 (III kd, tl 117-125) ning täiendavad

seisukohad ja tõendid 19.09.2016 (IV kd, tl 32-34) ning 17.10.2016 (IV kd, tl 100-101) ja

10.11.2016 (IV kd, tl 137-140).

Kolmas isik on esitanud oma kirjalikud seisukohad 21.07.2016 (II kd tl 1-7), 19.09.2016 (IV

kd, tl 19-31) ning 17.10.2016 (IV kd, tl 103-104).

POOLTE SEISUKOHAD

7. Kaebajad I-V väidavad oma esialgses kaebuses järgmist:

7.1. Korraldusega seotud dokumentidest, sh seletuskirjast ei selgu, miks otsustati uue

süstlavahetuspunkti asukoha valikul just XXXXXXXX XXX XXX lahenduse

kasuks ning milliseid asukohti või alternatiive lisaks veel kaaluti.

7.2. Korraldus on motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Vastustaja on otsuse tegemisel

jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata ega ole kaalunud kohalike elanike

põhjendatud huve. XXXXXXXX XXX XXX vahetus läheduses asub palju

elumaju, millel on avatud sissepääsuga suured ja varjulised sisehoovid. Läheduses

asub arvukalt laste-ja noorteasutusi ning vaid kolme minuti jalutuskäigu kaugusel

on suured kortermajad. Linnavalitsus on oma otsust selgitanud alles 21.06.2016

Põhja-Tallinna Halduskogu avalikul istungil.

7.3. On ilmne, et süstlavahetuspunktiga kaasnevad negatiivsed mõjutused kohalikele

elanikele. Vastustaja ei kaasanud otsuse tegemisel XXXXXXXX XXX XXX

vahetuid naabreid ning ei taganud neile õigust olla ära kuulatud. Kohalikke

elanikke teavitati Tallinna Linnavalitsuse plaanidest alles kaks tööpäeva enne

otsuse vastuvõtmist.

7.4. Vastustaja 30.06.2016 ettepanek XXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXXX XXX

XXX omanikele püstitada nende hoonete vahele piirdeaed näitab, et Tallinna

Linnavalitsus on pärast otsuse vastuvõtmist saanud aru, et nende väide, et

uimastisõltlastele on seal ebamugav pidama jääda, on väär ning XXXXXXXX

3-16-1301

4(20)

XXX XXX asukoht toob kaasa samad probleemid, mis olid Erika tn 5a

süstlavahetuspunktis. Süstlavahetuspunkti avamine toob kaasa vajaduse tagada

täiendavalt kohalike elanike turvalisust.

7.5. Vastustaja oleks asukoha valimisel pidanud kaasama XXXXXXXX XXX XXX

vahetud naabrid kui kolmandatest isikutest menetlusosalised (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3), kelle õigusi asukohavalik ja ruumide üürileandmine

otseselt riivab.

7.6. Kaebajad I-V märkisid 07.07.2016 täiendavas seisukohas, et nende kaebeõigust ei

välista vaidlustatud haldusakti alusel lepingu sõlmimine, kui vaidlustava

haldusakti varasemast kehtivusest sõltub haldusorgani järgneva tegevuse

õiguspärasus. Korralduse nr 998-k täitmine ei takista selle alusel sõlmitud

üürilepingu tühisuse tuvastamist või vastustaja kohustamist see leping lõpetada.

Kaebajad VI-XI väidavad esialgses kaebuses järgmist.

7.7. Kaebuse sisuks pole, et süstlavahetust ja metadooniravi ei korraldataks, vaid et

XXXXXXXX XXX XXX asukoht ei ole selleks sobilik. Tallinna linn on

haldusakti andmisel selgelt ebaõigesti tuvastanud faktilised asjaolud seoses

XXXXXXXX XXX XXX asukohaga (nt lasteasutuste lähedus). Asukohta on

muudetud kiirustades, ekslikult ja asjaolusid arvestamata.

7.8. Haldusmenetlusest ja haldusorgani selgitustest ei selgu, mis oli see avalik huvi või

erahuvi, mille tõttu süstlapunkti asukohta muudeti.

7.9. Enne haldusakti andmist ei määratlenud haldusorgan XXXXXXXX XXX XXX

piirkonna elanikke ja tegutsevaid äriühinguid kolmandate isikutena. Kolmandaid

isikuid ei teavitatud haldusmenetlusest, mille sisuks oli XXXXXXXX XXX XXX

määratlemine sobilikuks kohaks metadooniravi ja süstlavahetuspunkti tarvis.

Kolmandatele isikutele ei teatatud haldusmenetlusest, neid ei kuulatud ära ega

antud võimalust enda seisukohtade või vastuväidete väljendamiseks. Haldusakti

andmisel ei ole ära kuulatud kolmandaid isikuid, kelle õiguste, elu, laste ja

kasvandike turvalisuse suhtes on selge puutumus. Süstlavahetuspunkti lähedusse

koguneb narkootikumidega kaubitsejaid, kes ka ise kasutatud süstlaid punkti

toovad.

7.10. Kaebajad on eeldanud, et haldusorgan lähtub menetletavast üldplaneeringust.

Seega on haldusakt vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Haldusorgan ei ole

põhjendanud, miks haldusorgan ei lähtu töös olevast üldplaneeringust, mille

kohaselt on tegemist kortermajade piirkonnaga. Ei ole võetud arvesse, et selles

miljööväärtuslikus piirkonnas ei ole lubatud elanikel kaitsta oma kodusid rauduste

või uute aedadega.

7.11. Kaalutlus, mis lähtub Erika tn ja Paldiski mnt asukohtade lähedal asuvate

eluruumide arvust, on ebaõige ja osundab ebavõrdsele kohtlemisele. Eluruumide

osaline väiksem arv ei saa olla sisuliseks kaalutluseks olukorras, kus on teada, et

piirkonna elanike huve ja õigusi igal juhul riivatakse. Haldusorgan oleks pidanud

kaaluma erilist kaitset vajava sotsiaalse grupi – laste – huvide kaitset. Vastustaja

kaalutlused on vastuolulised: selgitades samal ajal, et asukohaks ei sobi koolide

3-16-1301

5(20)

lähedus, põhjendatakse, et XXXXXXXX XXX XXX asukoht on lasteasutuste

lähedusest hoolimata sobilik.

7.12. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb järgnevas.

7.12.1. Kaebaja VI on XXXXXXXX XXX XXX kaasomanik ja elanik.

Kinnistul on suur avatud hoov, kus käivad ümbruskonna lapsed mängimas,

sealhulgas kaebaja poeg. Haldusakti mõjuna väheneb kinnisvara väärtus, see

muudab tema ja tema perekonna elu ebaturvaliseks ja seab ohtu tema tervise

ning riivab kaebaja õiguspärast ootust XXXXXXXX XXX XXX piirkonna

planeeringust tulenevalt. Miljööväärtuslikus piirkonnas ei saa kaebaja ehitada

enda hoovi ette aeda ega panna kodu ette turvaust.

7.12.2. Kaebaja VII elab kaugemal (Rohu 26), kuid tema laste koolitee, kulgeb

igapäevaselt koolitee vahetus läheduses. Haldusakti mõjuna muutub kaebaja

laste elu ebaturvaliseks ning seab ohtu nende tervise.

7.12.3. Kaebaja VIII on enam kui kümme aastat tegutsenud üle tee

XXXXXXXX XXX XXX asukohast. huvialakoolina, kus käib iga päev

orienteeruvalt 100 last. Haldusakt riivab kaebaja ettevõtlusvabadust, sest

haldusakti mõjuna ei julge paljud lapsevanemad enam lapsi kooli saata.

7.12.4. Kaebajal IX on Paldiski mnt 29 õmblusvabrik ja pood. XXXXXXXX

XXX XXX süstlavahetuspunkti avamine muudab piirkonna ebaatraktiivseks

mistahes klientidele. OÜ

Maidiga on oluline tööandja, kuid piirkond muutub haldusakti mõjul vabriku töötajatele

ebaturvaliseks.

7.12.5. Kaebaja X tegutseb Paldiski mnt 29 laste koolivormide tootmisega. Sinna

tuleb iga päev koolivormi tellima ja proovima umbes 20 last.

7.12.6. Kaebaja XI opereerib Ubin bistrood aadressil Paldiski mnt 29. See on

kogupererestoran, mis on planeeritud Pelgulinna korterelamute piirkonda.

XXXXXXXX XXX XXX süstlavahetuspunkti avamine muudab piirkonna

ebaatraktiivseks vaba aja veetmise kohaks ja tekib oht, et sinna kogunevad

ümbruskonnas viibivad narkomaanid.

7.13. Kaebajad märgivad täiendavates seisukohtade järgmist. Kaebajad peavad

vastustaja püüdlusi Keskuse muude asukohtade leidmisel formaalseks ega näe

asjas tõendiväärtust kolmanda isiku esindaja esitatud seletustel ja materjalil.

Politsei- ja Piirivalveameti info kohaselt on varasema Keskuse asukoha (Erika 5a)

ümbruse kriminogeenne olukord olulislet halvem kui XXXXXXXX XXX XXX

ümbruses,. Vastustaja on süstlavahetuspunkti tegevust varasemas asukohas

lõpetades arvestanud läheduses asuvat lasteasutust. Vastustaja (Põhja-Tallinna

linnaosavanem) on omaks võtnud, et isikute, kelle õiguste riive on ettenähtav, ära

kuulamata jätmine oli teadlik. Kaebaja on ka väitnud, et keskuse asukoha muutuse

on tinginud vastustaja huvi toetada Arsenali kaubanduskeskuse arendajate

ärihuvisid.

8. Vastustaja märkis vastuseks kaebajate I–V kaebusele (haldusasi nr 3-16-1301) vastuses

29.08.2016 järgmist.

3-16-1301

6(20)

8.1. Kaebuse väidetest saab järeldada, et kaevatav haldusakt võib hakata riivama

kaebajate (ja kolmandate isikute) õigusi tulevikus, mistõttu puudub kaebajatel

kaebeõigus kaebuse esitamise hetkel. Kaebajatel puudub kaebeõigus ka seetõttu,

et tegu on nii avalikes huvides esitatud kaebusega (populaarkaebus) kui ka teiste

isikute kaitseks esitatud kaebusega. Samal ajal kaebajate enda subjektiivsete

õiguste riivet ei esine.

8.2. PS §-s 26 sätestatud õigus perekonna- ja eraelu kaitsele ei hõlma endas õigust

turvalisele elukeskkonnale selliselt nagu kaebajad väidavad. Kaebajatel ei ole

õigust nõuda, et nende elukohtade läheduses, avalikes kohtades, ei liiguks

uimastisõltlasi. Ka uimastisõltlastel on õigus oma elu ja tervise kaitsele ning riigi

abile sõltuvushäire ületamisel. Elukeskkonna turvalisus ei ole iseseisvalt kaitstav

hüve. Tegu on ühiskonna seisundiga, mis väljendub läbi kogu ühiskonnas leviva

kuritegevuse ja muude ohtude taseme. Samuti ei ole kaitstav õigus kaebajate

subjektiivne tunnetus avaliku ruumi ebaturvalisuse suhtes. Sisuliselt seavad

kaebajad enda subjektiivse heaolu kõrgemaks ühiskonna ja teiste isikute

vajadustest. Kolmanda isiku tegevus ei ole ohtu suurendav, vaid vastupidiselt

selgelt suunatud ühiskonnas tekkiva uimastiprobleemi vähendamisele, st

ühiskonna suuremale turvalisusele.

8.3. Kaebajad ei ole tõendanud oma õiguste rikkumist (turvalisuse vähenemist).

Kaebajatest ainult kaebaja I on XXXXXXXX XXX XXX kinnistu piirinaaber.

Teistel kaebajate ei ole ühist piiri vastustaja kinnistuga.

8.4. Tehingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole lubatav, sest kaebajatel puutub otsene

puutumus ja kaalukas huvi sekkumaks kahe isiku vahelisse eraõiguslikku

tehingusse. Kuna vaidlustatud korraldus ei ole õigusvastane, puuduks ka alus

üürilepingu tühisuse tuvastamiseks.

8.5. Vastustaja ei ole kohustanud kolmandat isikut, vaid otsuse taotleda just nende

äriruumide kasutusse andmist otsustuskorras, on MTÜ AIDS-i Tugikeskus kui

eraldiseisva õigusvõimega juriidiline isik teinud autonoomselt.

8.6. Ruumide kasutusõigus ei saa kuidagi rikkuda kaebajate õigusi ega kujuta endast

kaebajatele ja muudele isikute mitte mingisugust ohtu, vaid selleks saab ikkagi

olla kolmanda isiku sisuline tegevus või pigem sellega potentsiaalselt kaasnevad

tagajärjed. Kaebajad ei ole puudutatud isikuteks, keda pidanuks haldusmenetlusse

kaasama –vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebajate subjektiivseid õigusi.

8.7. Süstlavahetuse või võõrutusravi korraldamine ei ole kohaliku omavalitsuse

avalikõiguslikuks ülesandeks ning Tallinna linn pole sellist ülesannet endale ka

vabatahtlikult võtnud. MTÜ AIDSi Tugikeskus osutab kõnealuseid teenuseid

Tervise Arengu Instituudiga (TAI) sõlmitud lepingu alusel. Seega on tegu

olemuslikult riiklike ülesannetega, mida ei pea rahastama ega korraldama kohalik

omavalitsus. Rehabilitatsiooni ja kahjude vähendamise teenustega tegelevatel

eraõiguslikel juriidilistel isikutel on õigus ise otsustada oma tegevuskoha üle.

8.8. Ükski õigusakt ei sea kriteeriume, milline on linnaruumis parim (või sobivaim)

asukoht süstlavahetus- ja võõrutusraviteenuse osutamiseks. Ilmselgelt ei olegi

asukohta, mis rahuldaks kõiki asjaosalisi.

3-16-1301

7(20)

8.9. Korralduse punkti 2 sisuks ei ole kohustus selles asukohas just nimetatud

tegevuseks, vaid tegu on üürilepingu tingimuse määramisega, mis on suunatud

Põhja-Tallinna Valitsusele. Kuna ruumid antakse kasutusse otsustuskorras ja

soodustingimustel (mitte avalikul pakkumisel ja turuhinnaga), peab selleks

esinema avalik huvi ning seetõttu on üürilepingu tingimustes määratud ruumide

kasutusotstarve.

8.10. Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega teinud diskretsioonivigu.

haldusaktiga ei otsustatud ega kaalutud, milline on sobivaim või parim asukoht

MTÜ AIDS-i Tugikeskuse tegevuseks, vaid sellega on kaalutud, kas esineb

piisavalt suur avalik huvi, mis annaks aluse XXXXXXXX XXX XXX äriruumide

üürileandmiseks

otsustuskorras.

Vaidlustatud

korralduses

on

piisavalt

põhjendatud, milles seisneb oluline avalik huvi ruumide otsustuskorras

üürileandmiseks. Samuti on korralduse seletuskirjas põhjalikult selgitatud avaliku

huvi olemasolu ning ka kaebajad ei eita avaliku huvi olmasolu.

8.11. Vastustaja on vastuseks kaebajate VI-XI kaebustele (algselt haldusasi nr 3-16-

1313) korranud suures osas juba ülal toodud argumente. Vastustaja on sesiukohal,

et ka neil kaebajatel puuudb kaebeõigus. Ruumide kasutusõigus ei saa puudutada

kaebajate õigusi. Kaebus on esitatud avalikes huvides ja kolmandate isikute

õiguste kaitseks.

8.12. Täiendavates sesiukohtades märgib vastustaja, et vaidlustatud korralduse andmine

lähtub ülekaalukast avalikust huvist ega seondu Arsenali keskuse arendusega.

Vastustaja arvates on kaebaja teinud ebaõiged järeldused PPA analüüsist ja TAI

analüüsist, samuti vääralt järeldanud, et vastustaja on omaks võtnud teadlikult

isikute ärakuulamisest loobumise.

9. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.

9.1. Kolmanda isiku tegevus seisneb järgnevas: süstlavahetus, võõrutusravi,

narkosõltlaste rehabilitatsioon ja ennetustegevus. Käesolevas kohtuvaidluses käib

arutelu ainult ühe asutuse, mis tegeleb nii süstlavahetusega kui ka rehabilitatsiooni

ja võõrutusraviga, üle. Tallinnas on vajadus täiendavate süstlavahetuspunktide

järele enamuses linnaosades ning on vaja suurendada metadooniravi võimalust 4-

5 korda.

9.2. Tallinna linnas ei ole selliseid piirkondi, kus ei oleks laste- vms asutusi, sest

Tallinn on tihedalt asustatud linn. Tallinnas on narkomaanide hulk suur ja ei ole

ühtegi piirkonda, kus neid ei ole (v.o. Viimsi ja Nõmme on veel intaktsed). Ka

transporti kasutavad nad kõikjal. Tegevuse keelamine tooks endaga kaasa tõsise,

pöördumatute tagajärgedega avaliku huvi kahjustamise.

9.3. MTÜ tegevuses moodustab süstlavahetuse projekt väikse osa, mitte üle 10-15 %

ja klientide (süstlavahetajate) arv päevas ei ületa 15 inimest (2 inimest tunnis).

Kõik muud tegevused on suunatud mittesõltlastele.

9.4. Lähedalasuvate majade turvalisust tagavad vastavad ohutusabinõud. Kõige

väiksema kasuteguriga oleks taolise asutuse paiknemine linna serval või

lagendikul. Kinnisvara arendajad on arvamusel, et kinnisvara hinda ennetavate

3-16-1301

8(20)

asutuste lähedal olek oluliselt ei langeta üldse või kui langetab, siis mitte oluliselt

(vt http://bit.ly/29Nywu8).

9.5. Iga süstlavahetuse kliendiga viiakse läbi profülaktiline vestlus, mille sisuks on

käitumise kontroll ja vähimagi ditsipliinirikkumise korral politsei väljakutse.

Kahes kohas (maja ees ja hoovis) pannakse ülesse turvafirma kaamerad. Maja

hoov isoleeritakse (paigaldatakse turvavärav), mis ei võimalda klientidel siseneda

hoovi, plaanis on paigaldada ka veel üks turvavärav kõrval asuvasse hoovi.

Kokkuleppel MUPO-ga lisatakse patrullimise marsruuti ka XXXXXXXX XXX

XXX.

9.6. 29.08.2016 seisukohas selgitas kolmas isik süstlavahetuse teenuse põhimõtteid

ning kirjeldas varasemaid sarnaseid kogemusi, millest nähtub, et teenuse

osutamisega ei kaasne ohtusid, mida kaebajad kardavad tekkivat.

9.7. Täiendavates seisukohtade rõhutab kolmas isik, et tal on õiguspärane ootus, et

üürileping Tallinna Linnavalitsuse ja MTÜ AIDS-i Tugikeskuse vahele jääb

kehtima ning puuduvad igasugused alused selle tühisuse tuvastamiseks.

10. Kohtuistungil 17.11.2016 jäid menetlusosalised senistele seisukohtadele.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kaebajad on vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2016 korralduse nr 998-k,

millega otsustati anda XXXXXXXX XXX XXX ruumid otsustuskorras tähtajatult üürile

Mittetulundusühingule AIDS-i Tugikeskus (III kd, tl 11). Vastustaja ja kolmas isik on sõlminud

sellele korraldusele tuginedes 30.06.2016 äriruumi üürilepingu (I kd, tl 55). Kaebajad taotlevad

vaidlustatud korralduse tühistamist ja sellele korraldusele tuginedes sõlmitud lepingu tühisuse

tuvastamist. Alternatiivselt taotlevad kaebajad lepingu lõpetamiseks kohustamist 30 päeva

jooksul kohtuasja lõpplahendi jõustumisest.

12. Esmalt on tõusetunud küsimus kaebajatel kaebeõiguse olemasolust. Kohus on ka juba

29.07.2016 kohtumääruses tõdenud, et kaebajate puutumus vaidlustatud haldusakti on erinev

ning kaebeõigust ei pruugi olla kõikidel kaebajatel.

Kaebuse kohaselt on kaebajad sisustanud oma kaebeõigust järgmiste argumentidega:

1) kaebajad I-V elavad kas külgnevas majas või kuni 300 m kaugusel;

2) kaebaja VI on XXXXXXXX XXX XXX, Tallinn kaasomanik ja elanik;

3) kaebaja VII elab kaugemal (XXXX XX), kuid XXXXXXXX XXX XXX asub tema 3. ja 5.

klassi minevate laste igapäevase koolitee ja kooli vahetus läheduses;

4) kaebaja VIII tegutseb Paldiski mnt 25 (üle tee XXXXXXXX XXX XXX asukohast) ning on

huvialakool, mis õpetab lapsi laulma ja tantsima ja kus käib iga päev orienteeruvalt 100 last.

Haldusakt riivab kaebaja ettevõtlusvabadust (haldusakti mõju tõttu ei julge paljud

lapsevanemad enam lapsi WAF kooli saata) ning õiguspärast ootust;

5) kaebaja IX tegutseb Paldiski mnt 29, kus on tema õmblusvabrik ja pood. XXXXXXXX XXX

XXX süstlavahetuspunkti avamine muudab piirkonna ebaatraktiivseks klientidele ja

3-16-1301

9(20)

piirkond

muutub

kaebaja

töötajatele

ebaturvaliseks.

Haldusakt

riivab

kaebaja

ettevõtlusvabadust ja õiguspärast ootust;

6) kaebaja X tegutseb Paldiski mnt 29 ja põhitegevuseks on laste koolivormide tootmine,

mistõttu tuleb igal päeval ca 20 last koolivormi tellima ja proovima. Kaebajal on õiguspärane

ootus Tallinna planeeringutest, et hoones XXXXXXXX XXX XXX ei asuta osutama

süstlavahetusteenust ja metadooniravi;

7) kaebaja XI opereerib aadressil Paldiski mnt 29 bistrood Ubin, mis on Pelgulinna

korterelamute piirkonda planeeritud kogupererestoran. XXXXXXXX XXX XXX

süstlavahetuspunkti avamine muudab piirkonna vaba aja veetmise kohana ebaatraktiivseks.

Nähtuvalt piirkonna kaardilt (II kd, tl 157) elab K .K. (kaebaja I) XXXXXXXX XXX XX, mis

asub XXXXXXXX XXX XXX vahetult külgnevas majas; K. K. (kaebaja II) XXXXXXXX

XXX XX, mis asub 81 m kaugusel; M. V. (kaebaja III) XXXXXXX X, mis asub 190 m

kaugusel, H.

K. (kaebaja IV) XXXXXXX XXXX X, mis asub 290 m kaugusel; ja L-E. H. (kaebaja V)

XXXXXXX XXXX X, mis asub 300 m kaugusel. Kaebajad I-V väidavad vaidlustatud

korralduse negatiivset mõju ka ümbruskonnas asuvate paljude elumajade ning noorte- ja

lasteasutuste tõttu. Kaebaja O. L. (kaebaja VI) kinnistu asub XXXXXXXX XXX XXX

(kinnistusregistri väljavõte; III kd, tl 31). Kaebajate VI elukoht ja kaebajate VIII-XI asukohad

XXXXXXXX XXX XXX suhtes on näha asukoha kaardilt (III kd, tl 128).

13. Kaebajad I-VI on välja toonud, et Keskuse tegevus rikuks ka ümbruskonna elanike ja

sealhulgas laste õigust turvalisele ja ohutule elukeskkonnale. Kaebaja VIII on välja toonud, et

tema klientideks on lapsed, kelle jaoks tegevuskoha ümbrus muutuks vaidlustatud haldusakti

tõttu ebaturvaliseks. Kaebaja IX leiab, et vaidlustatud haldusakti tulemusena muutuks nende

tegevuskoha ümbrus ebaturvaliseks nii nende kui kaubandusasutuse klientidele kui ka nende

töötajatele. Kaebaja X väidab turvatunde vähenemist teda külastavate klientide

(koolivormiproovi tulevad lapsed) jaoks. Kaebajad väidavad, viidates Laste Õiguste

Konventsioonile, üldisemalt vajadust kaitsta laste kui sotsiaalselt eriliselt tundliku ühiskonna

grupi õigusi.

13.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas

teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses

sätestatud juhul (lg 2). Sellisteks õiguslikeks alusteks on kehtivas õiguses

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg 2 ja planeerimisseaduse § 141, mis

praeguses olukorras ei kohaldu. Sellist normi, mis annaks kõnealusel juhul õiguse

kohtusse pöörduda avalikes või teiste isikute huvides, kehtiv õigus ei sisalda.

13.2. Seega puudub praeguse asja kaebajatel õigus kohtusse pöörduda eesmärgil

kaitsta avalikku huvi (turvalisus, heakord) või teiste isikute huvi (lapsed, kohalikud

elanikud, äriühingutest kaebajate kliendid ja töötajad).

13.3. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised

väited on tõendatud. HKMS § 151 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta juba

menetlusse võetud kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse

võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Tegemist on

diskretsiooniliste alustega, mis võimaldavad kaebuse tagastada või läbi vaatamata jätta

3-16-1301

10(20)

vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu

08.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-16, p 8).

13.4. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebused tuleb jätta läbi vaatamata

osas, milles need on esitatud avalikes huvides või teiste isikute õiguste kaitseks.

Tegemist on kohtu hinnangul kaebeõiguse ilmselge puudumisega.

14. Kohtupraktikas (nt viidatud määrus asjas nr 3-3-1-12-16 (p 8) ja seal viidatud praktika)

tuleneb, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse

menetlusse võtmist. Kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, et hinnangu andmine isiku suhtes

antud haldusaktile või tehtud toimingule aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele

(viidatu lahend asjas nr 3-3-1-12-16, p 13). Ka väheintensiivsed õiguste riived on HKMS § 44

lg-st 1 tulenevalt halduskohtus vaidlustatavad (Riigikohtu 16.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-

8716, p 8). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse

tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.

14.1. Kohus möönab eeltoodut silmas pidades, et ei saa välistada vaidlusega hõlmatud

kinnistu lähinaabrite (sealsete elanike) puhul nende eraelu riivet, mis seisneb turvatunde

ja heaolu väidetavas vähenemises. Samuti äriühingutest kaebajate omandiõigusriivet

läbi nende ettevõtlust (käive, klientuuri püsimine) mõjutavate tegurite. Äriühingutest

kaebajad on väitnud Keskuse juures (tulevikus) viibivate uimastisõltlaste heidutavat

mõju nende klientidele, mis omakorda võib mõjutada käivet ja sissetulekuid.

14.2. Seejuures on kaebaja VII (O-J. L.) suutnud näidata oma seost kõnealuse

kinnistuga ainult sel määral, et tema laste koolitee viib selle kinnistu lähedusse. Kohtu

hinnangul

on

kaebaja

subjektiivsete

õiguste

rikkumine

seeläbi

äärmiselt

vähetõenäoline. Kuigi alaealiste laste turvalisus nende kooliteel on kindlasti osa isiku

era- ja perekonnaelust, ei ole haldusasjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal

põhjust arvata, et ajutine lühiajaline viibimine XXXXXXXX XXX XXX läheduses ka

juhul, kui Keskus seal tegutsema hakkab, riivaks kaebaja laste turvalisust rohkem, kui

möödumine paljudest muudest linnaruumis paiknevatest objektidest (erinevad sotsiaal-

ja tervishoiuasutused, meelelahutusasutused, alkoholiga kauplevad müügiasutused ja

toitlustuskohad).

15. Vaidlustatud korralduse on vastustaja andnud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013

määrusega nr 32 kehtestatud „Linnavara kasutusse andmise kord" (edaspidi Kord) § 3 1g 3 р

2, § 4, § 5 1g 1 р 2 ja 1g 2 p -de 1-7 ja 9-11, § 7, § 41 p 3, § 44, § 45 1g 1, §-de 48-49 alusel.

Vaidlustatud korralduse p-s 2 on sätestatud tingimused, millistel Põhja-Tallinna Valitsusel

tuli leping kolmanda isikuga sõlmida. Korralduse p 2.1 näeb ette, et üürile antavat äriruumi

kasutatakse rehabilitatsiooni ja võõrutusravi töö korraldamiseks (sh süstlavahetusteenus).

Vaidlust ei ole selle üle, et vara otsustati kolmandale isikule üürile anda otsustuskorras. Korra

§ 41 p 3 kohaselt võib linnavara anda otsustuskorras kasutusse mittetulundusühingutele.

Kõnealune norm ei näe ette, et Tallinna linn peaks veel mingeid kriteeriume seejuures arvesse

võtma. Seega tugineb vastustaja korraldus kehtival õiguslikul alusel.

16. Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on ebapiisavalt põhjendatud ning

sellest ei nähtu andmise aluseks olnud asjaolud ega kaalutlused.

16.1. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalikult olema põhjendatud kirjalik haldusakt ja

soodustava haldusakti andmisest keeldumine Haldusakti põhjenduses tuleb märkida

3-16-1301

11(20)

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2). Vaidlustatud korralduse õigusliku

alusena on esitatud asjakohased viited „Linnavara kasutusse andmise korrale“ (vt ülal

otsuse punkt 15).

16.2. Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti

adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata (lg 4).

Praegusel juhul vaidlustatud korraldusega rahuldas vastustaja küll MTÜ AIDS-i

Tugikeskus (haldusakti adressaat) taotluse, kuid samas ei saa välistada selle korralduse

mõju ka muudele isikutele. Vastava küsimuse on kaebajad tõstatanud ka praeguses

halduskohtumenetluses. Vaidlustatud korralduses on selle faktilise alusena välja toodud

tuginemine

kolmanda

isiku

avaldusele

ning

selgitatud

võõrutusravi

ja

rehabilitatsiooniteenuse osutamise vajalikkust ja sellega seonduvat avalikku huvi.

Vaidlustatud korralduse kohta on ka Põhja-Tallinna linnaosa valitsus koostanud

seletuskirja (I kd, tl 9p-10). Haldusakti põhjendus esitatakse HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et kaebajatele olid seletuskirjas

esitatud põhjendused kättesaadavad.

16.3. Seletuskirjas on vastustaja märkinud järgmist. XXXXXXXX XXX XXX, varem

elamuna kasutusel olnud hoone, on tunnistatud Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri

2002 otsusega nr 432 erastamisele mittekuuluvaks seoses edasise kasutusotstarbe

muutmisega mitteeluhooneks. Peale hoone renoveerimist 2002. aastal anti hoone üürile

heategevusliku mittetulundustegevuse eesmärgil kolmele üürnikule, kasutamiseks

pensionäride päevakeskusena. Peale mittetulundusühingute Eesti Pensionäride

Ühenduste Liit ja Tallinna Pensionäride Ühendus tegevuse ümberkolimist jääb hoones

asuvaid eraldi sissekäiguga äriruume kasutama üks üürnik (mittetulundusühing

Tehnikaspordiklubi KVART). MTÜ AIDS-i Tugikeskus on loodud vabatahtlike rühma

poolt 1. veebruaril 1994. aastal. Tugikeskusel on kaks osakonda (Kopli tn 32 ja Erika tn

5a). Mõlemas osakonnas toimub HIV/AIDS-iga elavate inimeste psühhosotsiaalne

toetus ja abi. Mitmeid projekte rahastab Tallinna linn, Tervise Arengu Instituut

(süstlavahetus, metadooniravi, jne), kõik konsultatsioonid ja abi päevakeskuses on

tasuta. Põhja-Tallinna Valitsuse Halduskogu komisjonid ja komisjoni töös osalejad

toetasid elanike nõudmist Erika tn 5a süstlavahetuspunkti sulgemiseks ja tegevuse

korraldamiseks sobivamas asukohas. Seletuskirja kohaselt on XXXXXXXX XXX

XXX hoone esimesel ja teisel korrusel asuvad äriruumid üldpinnaga 182,8 m² sobilikud

HIV/AIDS-iga elavate inimeste psühhosotsiaalse ennetustöö korraldamiseks ja sellega

kaasnevate teenuste osutamiseks, mis on suunatud süstivate narkomaanide ja nende

lähedaste abistamiseks. MTÜ AIDSi Tugikeskuse teenused on vajalikud nii Tallinna

linnale tervikuna kui ka Põhja-Tallinna linnaosale, kuna nende tegevus hoiab kontrolli

all suurt osa riskikäitumisega inimesi, tagades elanikkonna tervise ohutust (kasutatud

süstalde kogumine) ja kriminaalse aktiivsuse vähendamist. Vastustaja on MTÜ AIDS-i

Tugikeskus avaldust ruumide üürimiseks rahuldades arvesse võtnud, et MTÜ AIDS-i

Tugikeskus pakub abi, mis puudutab väga tundlikke valdkondi (HIV/AIDS,

suguhaigused, narkomaania, prostitutsioon, jms) ning annab panuse Tallinna linna jaoks

olulise sotsiaalprobleemiga tegelemisele.

16.4. Kohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses esitatud selle õiguslik alus ning

korralduses koos selle aluseks oleva seletuskirjaga on esitatud asjaolud ja vastustaja

sisuline selgitus, miks ta on otsustanud kolmanda isiku avalduse ruumide üürimiseks

3-16-1301

12(20)

rahuldada. Samuti on selgitatud, miks antakse ruumid kasutada otsustuskorras.

Haldusakti põhimotiivid on esitatud ka korralduses endas.

17. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Kaebajad on seisukohal, et

vaidlustatud käskkirjas puuduvad selle andmise aluseks olnud kaalutlused ja et vastustaja on

õiguspärase kaalumise üldse teostamata jätnud, st pole arvesse võtnud kaebajate erahuvi ega

seda kaalunud.

Kohtupraktikas on leitud, et otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest

õigustest ja huvidest on kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum. Sellise kaalumisotsuse

tegemise pädevus on täitevvõimul, mitte kohtul. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele

saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt

või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise

kohtupraktikaga (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 19). Kohus saab

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul kontrollida üksnes kaalutlusreeglitest

kinnipidamist ega saa sekkuda otsustuse otstarbekusse (HKMS § 158 lg 3).

18. Kaebajatel on õigus selles, et ei vaidlustatud korraldusest ega selle seletuskirjast ei nähtu

peale avaliku huvi arvesse võtmise ja MTÜ AIDS-i Tugikeskus huvide arvestamist muude

isikute õigusi või huvisid, mida vastustaja oleks arvestanud või kaalunud. HMS § 58 ja

riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt saab vormi- või menetlusvigadele tuginedes

haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul, kui need vead on viinud ebaõige

lõpptulemuseni. Seega analüüsib kohus allpool, kas vaidlustatud korraldus pidanuks selliseid

kaalutlusi sisaldama ning kas väidetav põhjendamispuudus (kaalutluste märkimata jätmine)

võib tingida vaidlustatud korralduse tühistamise.

19. Vastustaja on seisukohal, et tema otsustusruum vaidlustatud korralduse andmisel

seisneb selles, kas täidetud on vara tasuta kasutusse andmise eeldused. Kohus ei nõustu siiski

vastustajaga nagu piirduks vastustaja otsustamisruum Korra § 41 p 3 alusel vara kasutusse

andmisel üksnes sellega, et ruumide kasutusse saaja vastab ruumide otsustuskorras kasutusse

saamiseks õigustatud isiku tingimustele (sh, et tegemist on mittetulundusühinguga) ning et

vastustaja on tuvastanud ruumide kasutusse andmiseks ülekaaluka avaliku huvi. Vastustaja

möönis kohtuistungil siiski, et ka mittetulundusühingule vara kasutusse andmisel ei saa

otsustada seda kaalutlusõigust kasutamata, näiteks kui ruume soovitakse mingi ilmselgelt

isikute õigusi kahjustava tegevuse tarbeks ja näiteks tegevuseks, mis eeldab mingite normide

järgimist või lubade olemasolu (vastustaja kohtuistungil esitatud näite kohaselt lõhkeaine

ladustamine).

Vastustaja on vaidlustatud käskkirja preambulas märkinud, et korraldus antakse arvestades

avalikust huvist lähtuvalt HIVi/AIDSiga elavate inimeste rehabilitatsiooni ja võõrutusravi

teenuse osutamise vajalikkust sotsiaalhooldusalase ja heategevusliku mittetulundustegevuse

eesmärgil. Samas on märgitud, et korralduse andja lähtub mittetulundusühingu AIDS-i

Tugikeskus 31. mai 2016 avaldusest (III kd, tl 127).

20. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kehtiv õigus ei sisalda mingeid piirnorme või

kriteeriume, mille täidetust oleks vastustaja pidanud arvestama või kontrollima. Ka TAI

dokument „Kahjude vähendamise teenus“ (IV kd, tl 26-31) ei ole selliseks siduvaks ega

õigusnorme sisaldavaks dokumendiks, vaid annab soovituslikke juhiseid Keskuse töö

turvaliseks korraldamiseks.

3-16-1301

13(20)

21. Vastustaja on rõhutanud, et tema rolliks vaidlustatud korraldusega on olnud Tallinna

linnale kuuluvate ja kolmandale isikule tema tegevuseks soovitud ruumide üürile andmise

otsustamine. Vastustaja on selgitanud, et eesmärgid, milleks kolmandale isikule ruumid

kasutada antakse, ei seondu vastustaja kui kohaliku omavalituse üksuse ülesannetega ning

korraldust andes tegutses ta MTÜ eesmärke toetades. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil,

et kolmanda isiku tegevust rahastatakse muu hulgas ka TAI kaudu, kuid ruumide leidmine on

seni jäänud MTÜ enda õlule. Vastustaja on seisukohal, et kõnealuse korralduse eesmärk oli

kolmanda isiku avalduse lahendamine, mitte otsustamine MTÜ tegevuskoha valiku ja

alternatiivsete asukohtade ja XXXXXXXX XXX XXX kui parima asukoha üle.

21.1. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud

vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet,

noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni,

heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti

ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega

antud kellegi teise täita. KOKS § 6 lg 2 näeb ette, et omavalitsusüksuse ülesanne on

korraldada vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja

huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja

hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui

need on omavalitsusüksuse omanduses.

21.2. Uimastipoliitika ja -ennetustegevus on esmajärgus riiklikud ülesanded. Eesti

uimastitarvitamise poliitika alusdokumendiks olev siseministeeriumi koostatud Eesti

uimastitarvitamise poliitika valge raamat (IV kd, tl 35-59) on väärtustanud erinevate

valitsusasutuste ja sektorite koostööd ning erinevate valitsusalade tegevuse koosmõju

ning koordineeritud juhtimist läbi uimastiennetuse valitsemiskomisjoni (lk 17),

paigutades uimastitarvitamise vähendamise poliitika juhtimise struktuuri tippu

Vabariigi Valitsuse (lk 43).

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 5 järgi kuulub rahva tervise kaitse ministeeriumi

valitsemisalasse.

21.3. Eelnevalt loetletud omavalitsusüksuse ülesannetest ei nähtu, et vastustaja peaks

tegelema analüüsiga kuhu paigutada kahjude vähendamise keskused (sh nn

süstlavahetuspunktid) ja teostama vastavat riskianalüüsi. Vastustaja on rõhutanud, et

tegutses vaidlustatud korraldust andes vabatahtliku koostöö korras, soovides oma

territooriumil probleemide lahendamisele kaasa aidata. Vastustaja kohustuseks oli

kolmanda isiku avalduse õiguspärane lahendamine.

22. Menetlusosaliste vahel ei ole erimeelsusi selles, et kolmanda isiku teenuste järele on

ühiskonnas ja seejuures Tallinna linnas vajadus. Kolmas isik on oma erinevaid tegevusi

kirjeldanud (III kd, tl 57-59) ja lisanud oma tegevuse toetuseks klientidelt saadud tagasiside

koos tõlgetega (III kd, 61-62; 75-92p) ja toetusallkirjad (III kd, tl 71-73 ning

juurdepääsupiirangutega toimikud). Samuti on esitatud ülevaade kahjude vähendamise

rahvusvahelisest praktikast ja kahjude vähendamise teenuse ülevaade (IV kd, tl 21-31). Kohus

ei jaga kaebajate esindaja kahtlust nende dokumentide arvesse võtmise võimalikkusest,

põhjusel, et kolmas isik on vaidluse lahendmaise tulemusest isiklikult huvitatud. Kolmanda

isiku seaduslik esindaja Nelli Kalikova on kohtule teadaolevalt Eesti üks suurema kogemusega

narkoprobleemide ja –ennetusega tegeleja ja tema kogemust kinnitavad dokumendid üksnes

3-16-1301

14(20)

veenavad teenuse vajalikkuses ning selgitavad selle sisu. Kaebajad ei ole esitatut ka sisuliselt

ümber lükanud.

Kolmas isik on selgitanud kohtule esitatud kirjalikes materjalides ja suuliselt kohtuistungil, et

tema tegevus koosneb erinevatest osadest, kusjuures süstlavahetusteenust ainsana tarbivad seni

veel sõltuvuses oleva süstivad narkomaanid. Ülejäänud teenused on mõeldud isikutele, kes

sõltuvuse all ei kannata. Võõrutusravi saavad inimesed, kes narkootikumidest loobuda

soovivad, nõustamisrühmadest käivad juba sõltuvusest vabanenud isikud, toetusgruppides

sõltlaste lähedased, toimub ka ennetustegevus (koolitused loengud, keskuse tutvustamine).

Kolmanda isiku esindaja on selgitanud, et kogu pakutavate teenuste kompleksist moodustab

süstlavahetusteenus umbes 10-15% ja igapäevaselt tähendab see umbes kaht klienti tunni

jooksul. Samas on esitatud teabe kohaselt programmiga näiteks 2016. a esimesel poolel kogutud

ja utiliseeritud kokku 71 193 kasutatud süstalt. Seega ei ole süstlavahetuse tõttu piirkonnas

täiendavalt liikuvate narkomaanide arv kuigi suur, kuid teenusest saadav kasu on

märkimisväärne.

Vajadust teenuse järele kinnitab ka TAI oktoobris 2016 valminud „Riskianalüüs. Kahjude

vähendamise keskustega kaasnevad riskid Tallinna näitel“ (IV kd, tl 106-123p). Kuigi selles

analüüsis tehtud järeldusi ei saanud vastustaja kuidagi aluseks võtta juunis 2016 vaidlustatud

korraldust andes, on kohus pidanud põhjendatuks selle analüüsi esitamist käesolevas

kohtumenetluses (HKMS § 158 lg 2), kuna esitatud on ka alternatiivne kohustamisnõue ning

koostatud analüüs annab probleemi kohta täiendavat taustateavet.

23. Vaidlust ei ole selles, et vajaduse XXXXXXXX XXX XXX ruumide järele on vähemalt

osaliselt tekitanud süstlavahetuspunkti sulgemine Erika tn 5a, mida Põhja-Tallinna Valitsus

otsustas teha hiljemalt 1.07.2016 (Põhja-Tallinna vanema 26.04. 2016 kiri, III kd, tl 10).

Vastustaja on tähelepanu juhtinud, et Erika 5a tegevuskohas toimus ainult süstlavahetus, kuid

ei olnud võimalik teha võõrutusravi, mistõttu ei täitnud kolmas isik selles tegevuskohas temaga

täielikult sõlmitud lepingu tingimusi. Kohus rõhutab, et käesolevas vaidluses ei ole asjakohased

kaebajate väited Erika tn 5a tegevuse lõpetamise asjaolude ja põhjuste kohta (sh väited

vastustaja rollist Arsenali keskuse arenduses). Liiatigi on TAI analüüsist ja kolmanda isiku

selgitustest ilmnenud, et Tallinna linn vajab uimastisõltlaste suurt arvu ja uimastiprobleemi

tõsidust arvestades selliseid kahjude vähendamise keskusi senisest enam.

24. Kuigi vastustaja on olnud seisukohal, et tema kaalumiskohustus korralduse andmisel ei

hõlmanud keskuse asukohtade valikut ega alternatiivide kaalumist, on vastustaja siiski enne

korralduse andmist tegelenud aktiivselt uute võimalike asukohtade leidmisega. Põhja-Tallinna

valitsus on vastuseks Pelgulinna asumi ja teiste elanike pöördumisele saadetud 21.06.2016

kirjas (III kd, tl 16-19) kirjeldanud võimalikke valikuid ja esitanud põhjendused nende

asukohtade sobimatuses või omanike keeldumisest ruume sel eesmärgil üürile anda. Vastustaja

on kohtule esitanud Põhja-Tallinna valitsuse kirjavahetuse erinevate kinnistuomanikega,

kellega on püütud läbi rääkida sobiva asukoha leidmiseks (III kd, tl 136-139). Põhja-Tallinna

halduskogu koosoleku protokollidest nähtub arutelu toimumine lahenduste otsimiseks, sh uute

lahenduste leidmine keskuse asukohale ja mobiilse lahenduse (buss) võimalikkus (I kd, tl

1623).

25. Kolmas isik on esitanud vastustaja nõudmisel MTÜ AIDS-i Tugikeskus asukoha

muutmisega seotud riskide ja nende maandamise analüüsi (III kd, tl 140-141). MTÜ on

seejuures tuginenud XXXXXXXX XXX XXX lähikonna elanike poolt väljendatud ohtudele ja

analüüsinud tõstatatud probleeme. Elanike poolt vastuseisu kogedes asus kolmas isik tema

3-16-1301

15(20)

selgituste kohaselt koguma teavet selle põhjuste kohta. Seejuures on kolmas isik tähelepanu

juhtinud turvalisuse suurendamisele ja probleemide ennetamisele: turvaväravad, piirdeaed,

turvakaamerad, MUPO täiendavad patrullid, MTÜ kavandatavad profülaktilised vestlused iga

oma kliendiga. MTÜ on oma riskianalüüsis välja toonud ka küsimused, millele Pelgulinna

elanikud oleks enda ja oma laste turvalisuse huvides pidanud juba varem vastavate

ametkondade ees tõstatama (halb tänavavalgustus, ohtlikud ülekäigurajad).

Kolmas isik on nii kohtule esitatud seisukohtades, viidatud riskianalüüsis kui ka kohtuistungil

rõhutanud, et hirmu Keskuse ees on põhjustanud vähene teadlikkus ja informeeritus ning

emotsioonidel põhinevad järeldused. Kolmanda isiku hinnangul on olnud ebapiisav riiklik

teavitustöö,

mida

peaksid

tegema

erinevad

ametkonnad

–

Sotsiaalministeerium,

Justiitsministeerium,

Siseministeerium,

Haridusministeerium

erinevad

komisjonid

ja

eksperdid. Kolmas isik, kes on sellega muuhulgas tegelenud ka alates 1997. aastast, peab

oluliseks kogukonna enda rolli pahede ja probleemidega võitlemisel.

26. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kui ka vaidlustatud korraldusest ei nähtu

huvide kaalumist, ei ole õige väita, et seda pole tehtud. Muuhulgas on silmas peetud, et

XXXXXXXX XXX XXX hoone juures ei ole tühermaad, mahajäetud hooneid vms, mis annaks

võimaluse uimastisõltuvusega isikute pikemaks ajaks kohale jäämiseks ja kogunemiskohtade

kujunemiseks. Kohus peab veenvaks, et sellise kaalutlusega on arvestatud ka vaidlustatud

korralduse andmisel. Kohtupraktika on tunnustanud võimalust arvestada kohtumenetluses

täiendavalt esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest

kaalutlustest haldusakti andmisel (nt Riigikohtu 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika).

Kohtu veendumust kinnitavad Põhja-Tallinna valitsuse 21.06.2016 kirjas esitatud selgitused.

Vastustaja ei ole pidanud sobivaks näiteks ruume, millel oleks ühine sissepääs kortermaja

eluruumidega või mis asuksid koolihoones või samas hoones kultuurikeskusega, kus

korraldatakse terve päeva vältel lasteüritusi või laste huvitegevust. Samuti ei ole peetud

sobivaks heakorrastamata ja väga suuri investeeringuid nõudvaid hooneid või hooneid, kus

puuduvad teenuse osutamiseks elementaarne taristu ja kommunikatsioonid, või millele

ligipääsetavus on sedavõrd halb, et Keskus selles asukohas ei hakkaks reaalselt toimima (nt

Paljassaare 40 hooned). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 21.07.2016 määruses praeguses asjas

leidnud, et kuna viidatud vastuses on peamiselt võetud kokku varasematel aruteludel või

koosolekul kajastatut, siis võib eeldada, et neist hiljem esitatud põhjendusest juhinduti

tegelikult juba haldusakti andmise ajal.

27. Kohus nõustub vastustajaga, et ühelgi isikul pole õigust nõuda, et tema elu- või

tegevuskoha vahetus läheduses ei paikneks mõni sotsiaal- või tervishoiuobjekt või ei tegutseks

mõni vastava suunitlusega asutus. Samas tuleneb aga põhiseaduse §-st 14 üldine põhiõigus

korraldusele ja menetlusele, mille sisuks on ka õigus sellisele menetlusele, mille tulemusena

isikut ei ohustataks. Praegusel juhul on kaebajad seisukohal, et Keskuse külastajateks on isikud,

kes ohustavad ümbruskonna elanikke (sh lapsi) ja turvalisust ning äriühingute kliente ja seeläbi

mõjutavad negatiivselt nende äritegevust. Teisalt näevad kaebajad ohtu selles, et Keskuse

kliendid loovad oma kohalviibimisega fooni õigusrikkumisteks (ümbrusesse kogunevad

uimastisõltlased). Taolise Keskuse vajalikkus on olnud samuti selge ja ka kaebajad ei sea seda

kahtluse alla. Vastustaja esindajad on märkinud, et mistahes sotsiaalselt tundlik objekt

(loomade varjupaik, süstlavahetuspunkt) toob kaasa vastuseisu.

Kolmanda isiku esindaja on kohtuistungil ja menetlusdokumentides kirjeldanud Keskuse

tegevuse erinevaid tahke (vt ülal otsuse p 22) ning selgitanud, et uimastisõltlaste osakaal

(süstlavahetusteenuse kasutajad) on kogu tegevuse mahtu ja erinevate teenuste saamiseks

3-16-1301

16(20)

keskust külastavate inimeste arvu arvestades vähene (paar inimest tunnis). Kolmanda isiku

esindaja väitis kohtuistungil ka, et nende kliendid ei erine näiteks tavalist polikliinikut

külastavatest inimestest. Samuti rõhutas kolmanda isiku esindaja, et nad selgitavad oma

klientidele kohustust Keskust külastades hästi käituda ning hoolimata mõneti pahelisest

kuvandist aktsepteerivad Keskuse kliendid neile seatavaid reegleid. Üürilepingu p 17.4.3.

kohaselt on kolmas isik kohustatud järgima linna heakorraeeskirja.

Pidades veenvaks kolmanda isiku selgitusi ning arvestades tema esitatud kirjalike materjalidega

pakutava teenuse olemuse kohta, on kohus seisukohal, et mistahes teoreetiliselt võimalikud

ohud ei saa seada kaebajate erahuve ülekaalukalt esiplaanile praeguses asjas välja selgitatud

avaliku huviga võrreldes. Erinevatel inimestel võivad olla erinevad emotsionaalsed vastuväited

erinevat laadi asutuste või objektide tegutsemisele (raviasutused, korrakaitseasutused,

meelelahutusasutused, lasteasutused). Keskuse tegevusega ei kaasne haldusasjas esitatud

tõendeid arvestades eelduslikult mingeid püsivaid negatiivseid mõjutusi. Teoreetiline võimalus

üksikute õigusvastaselt käituvate isikute näol ja nendega seoses tekkida võivad juhtumid ei ole

täielikult välistatud, kuid ei ole veenvat alust ka nende juhtumite eeldamiseks või arvata, et need

hakkaksid kaebajate elu ja ettevõtlust häirima rohkem kui mistahes ebakainete või muidu

õiguskorda rikkuvate inimeste liikumine avalikes kohtades. Ka ei nõustu kohus kaebajate

väitega nagu oleks neil tekkinud usaldus senise olukorra säilimise suhtes.

28. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajate esindaja viidet (kohtuistungil) rahvatervise

seaduse §le 4, mille p 1 kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma otsese

tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu ning punkti 10 kohaselt ei togi erinevate

teenuste osutamine kahjustada kellelgi tervist. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei

saa teha järeldust, et Keskuse tegevus tegelikult ohustaks lähiümbruse elanike tervist. Kaebajate

viide süstlavahetuspunkti lähedusest leitud süstlale Mardi tänava lasteaia juures (artikkel

portaalist www.delfi.ee; IV kd, tl 129) puudutab juhtumit aastast 2012 ning tegemist on

üksikjuhtumiga.

29. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 15.09.2016 vastusest vastustaja päringule (IV kd, tl

6264) nähtub, et XXXXXXXX XXX XXX lähiümbruses on perioodil 01.01.2015 -15.09.2016

esinenud hulgaliselt rikkumisi, sh narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse § 151 lg 1 rikkumisi ja muid avaliku korra vastaseid süütegusid. Sellest saab järeldada,

et ka ajal, mil XXXXXXXX XXX XXX aadressil ei tegutse MTÜ AIDSi Tugikeskus, on

kaebajate elu- ja tegevuskohtade läheduses esinenud hulgaliselt õigusrikkumisi, sh

narkootikumide tarvitamist ning piirkonnas on liikunud (narko)joobes isikuid. PPA on andmed

Erika tn 5a, XXXXXXXX XXX XXX ja hetkel süstlavahetuspunkti asukoha (Niine tn 2)

ümbruses süütegude toimepanemise kohta kohtu ja vastustaja päringute alusel ning esitatud

teave ei võimalda põhjalikumat analüüsi, miks neid tegusid toime pannud isikud parasjagu seal

viibisid. Kaebajate 26.09.2016 menetlusdokumendis (IV kd, tl 66-71) tehtud analüüs PPA

vastuse põhjal erinevate süstlapunkti asukohtade kriminogeensuse kohta ei tee olematuks

XXXXXXXX XXX XXX toimunud süütegusid ja asjaolu, et piirkonnas on ka varem liikunud

uimastijoobes isikud, kes pole kolmanda isiku Keskusega kuidagi seotud.

30. Füüsilistest isikutest kaebajad on väitnud, et nende turvalisust ohustab olukord, kus

kõrvuti hoonega XXXXXXXX XXX XXX või lähiümbruses paiknevad nende avatud

hoovidega elumajad, kuhu võivad takistamatult siseneda ja seal viibida keskust külastavad

uimastisõltlased.

3-16-1301

17(20)

Kohtu hinnangul ei ole tõene väide, et miljööväärtusliku piirkonna elanikena ei saa kaebajad

enda kaitseks ehitada aedu ega väravaid. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna linnavalitsus

küsinud e-kirja teel kooskõlastust XXXXXXXX XXX XXX ja XX hoonete vahelise

automaatikaga varustatud piirdeaia rajamiseks (I kd, tl 43). Kohtuistungil selgitas kolmanda

isiku esindaja, et kõrval asuva XXXXXXX XXXX X hoone juurde pääseb lukustatud värava

kaudu. Kinnistu XXXXXXX XXXX X omanikud ega elanikud ei ole ka kaebuse esitajate

hulgas. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil samuti, et kahest tellitud väravast ühe puhul

oodatakse veel elanike nõusolekut.

Kaebajate osundatud huvi miljöö säilimise vastu ei ole iseseisvalt kohtulikult kaitstav õigus (nt

Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2016 määrus

käesolevas asjas (p 11) ning 18.07.2016 määrus (p 11)).

31. Kohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses asjakohased väited selle kohta, kas

XXXXXXXX XXX XXX hoone on üldse kõnealusteks tegevusteks sobiv ja vajalikult heas

korras. Üürilepingu sõlmimine on kolmanda isiku enda risk, kui tal hiljem ei õnnestu neis

ruumides oma tegevust jätkata ja teenuseid osutada. Näiteks kui järelevalveasutused ei anna

teenuste osutamiseks vajalikke lube või kooskõlastusi või keelavad ettekirjutustega neis

ruumides teenuse osutamise või seavad täiendavaid kohustusi või tingimusi (nt ehitus- või

tuleohutuse aspektist). Seega ei ole asjakohased tõendid ka kaebajate esitatud fotod hoone

väidetavalt halvast seisukorrast (III kd, tl 23-26).

32. Kaebajate väited läheduses asuvatest eluhoonetest (kus paiknevad menetlusväliste

isikute eluruumid) ja lasteasutustest ei ole käesoleva kaebuse seisukohast asjakohased (vt ka

kaart III kd, tl 27). Nagu kohus eelnevalt leidis, ei ole kaebus lubatav osas, milles see ei ole

esitatud kaebajate enda õiguste kaitseks. Seega ei ole määrav XXXXXXXX XXX XXX

läheduses asuvate elamute ja lasteasutuste hulk.

33. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei saa tugineda oma kaebust esitades veel mitte

kehtivale üldplaneeringule ega loota, et tulevikus kehtestatav üldplaneering välistab mistahes

sotsiaalobjekti asumise nende elu- või tegevuskoha lähiümbruses. Haldusakti õiguspärasust

tuleb hinnata akti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2) ning kaebaja ei ole väitnud

korralduse vastuolu kehtivate planeeringutega. Ka varasemalt on selles hoones tegutsenud

mittetulundusühingud ja üks neist jätkab tegutsemist senini.

34. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on reaalselt kaalumise läbi viinud

ja seejuures avalikke ning erahuve kaaludes teinud õiguspärase kaalutlusotsuse. Vastustaja on

kohtu hinnangul välja selgitanud ülekaaluka avaliku huvi ning asjas ei ole ilmnenud, et

kaebajate erahuvid (huvi turvalise elukeskkonna ja perekonna ohutuse vastu ning äriühingute

huvi senise ettevõtluskeskkonna ning äritulu säilimise vastu) võiksid korralduse andmise

tulemusena oluliselt kahjustatud saada. Korraldusest, selle seletuskirjast, vastustaja 21.07.2016

selgitustest ega korralduse andmisele eelnevalt koostatud asjakohastest dokumentidest ei

tulene, et vastustaja oleks lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või et vaidlustatud korraldus

oleks muude diskretsioonivigadega.

35. Kaebajad heidavad vastustajale ette ära kuulamata jätmist haldusmenetluses. Nende

arvates olnuks hädavajalik vähemalt lähiümbruse elanike ja ettevõtjate ärakuulamine. Kaebaja

hinnangul oleks konservatiivse lähenemise korral piisav 300 m raadiuses asuvate isikute

kaasamine ja nende arvamusega arvestamine.

3-16-1301

18(20)

35.1. HMS § 40 lg 1 sätestab ärakuulamise nõude üldreegli – enne haldusakti andmist

peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või

muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusorganil on

kaalumisruum isikute kaasamisel HMS § 11 lg 1 p 3 alusel ning haldusmenetluse

õiguspäraseks läbiviimiseks vajalike menetlustoimingute valikul, kui seadus või määrus

ei näe ette kindlaid menetlustoiminguid (HMS § 5 lg 1). Kohus nõustub vastustajaga

selles, et kehtiv õigus ei sätesta konkreetselt, kuidas peaks menetlus toimuma praeguses

asjas vaidlustatud haldusakti andmiseks või üldse sarnasel juhul sotsiaal- või

tervishoiuteenuseid osutavale isikule ruume kasutusse andes.

Sellisteks

puhkudeks

ei

ole

kehtestatud

sarnast

menetlust

võrreldes

näiteks

planeerimismenetlusega, kus oleks ette nähtud võimalikult laiapõhjaline huvide ja arvamuste

väljaselgitamine. Seega kohalduvad haldusmenetluse üldnormid ja -reeglid. HMS § 46 lg 1

annab haldusorganile ka avatud menetluse läbiviimiseks kaalumisvõimaluse juhuks, kui see on

asja lahendamiseks vajalik ega kahjusta menetlusosaliste huve.

35.2. HMS § 40 lg-s 3 on sätestatud erandid, millal võib haldusmenetluse läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, sh kui menetlusosaline ei ole

teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende

kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik (p 5) või kui menetlusosaliste

arv on suurem kui 50 (p 6). Vastustaja esindaja märkis halduskohtu istungil, et kaebajate

poolt mõistlikuks peetud hulk isikuid (300 m ulatuses XXXXXXXX XXX XXX

asukohast) tähendaks rohkem kui tuhandet isikut, sest ainuüksi 100 m raadiuses asub

ligikaudu 200 eluruumi. HMS § 40 lg 1 kohaselt laieneb ärakuulamise nõue

menetlusosalistele. Vastustaja ei ole pidanud vaidlustatud korraldust ka kaebajate õigusi

ega kohustusi puudutvaks ega kaebajaid kolmandate isikutena menetlusse kaasanud

ning seetõttu pole pidanud vajalikuks ka nende ärakuulamist korralduse andmise

menetluses. Sarnane on ka olukord näiteks loakohustusega tegevusaladel, kus

haldusorganil tuleb endal, arvestades haldusmenetlusele omast uurimispõhimõtet, jõuda

järeldusele, milliseid isikuid võib teise isiku tegevus mõjutada.

35.3. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist ruumide üürile andmisega

sellise teenuse osutamiseks, mis ohustaks endast väga laia isikute ringi või millest

lähtuks olulised mõjud või ohud. Seega on kohtu hinnangul vastustaja enamuse

kaebajate puhul õiguspäraselt ja menetluse otstarbekuse põhimõtet järgides jätnud

sellise laiapõhjalise menetluse läbi viimata.

35.4. Kohus möönab, et otseselt XXXXXXXX XXX XXX hoonega piirnevate

kinnistute omanike ja elanike menetlusse kaasamine ja nende arvamuse ärakuulamine

olnuks hea halduse põhimõtet arvestav. Seejuures on kohus eeltoodut arvestades aga

seisukohal, et kui ka vahetute naabrite ärakuulamata jätmist pidada menetlusveaks, ei

saanuks see viia teistsugusele lõpptulemusele, kuna kohtumenetluses pole ilmnenud

väiteid ega asjaolusid, mis annaks alust järelduseks, et kaebajate arvamuse ärakuulamise

tulemusena oleks vastustaja otsustanud teisiti (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1).

Kohtu arvates ei ole ärakuulamise ebapiisavusele õigusliku hinnangu andmisel määrav

kaebajate poolt viidatud Põhja-Tallinna linnaosa vanema väljaütlemine

(http://nihilist.fm/sustlavahetus-arme-kaota-pead/ 20.06.2016; IV kd, tl 135-136p), milles ta

nõustub, et elanike arvamust ei küsitud ning viitab oma pikaajalisele praktikale, mille kohaselt

on vastuseis taolistele asutustele alati. Vaidlust ei ole, et ärakuulamist ei toimunud ja

munitsipaalametniku seisukohavõtt viidatud veebikeskkonnas ei väljenda veel vastustaja kui

3-16-1301

19(20)

terviku

suhtumist

menetlusõiguse

järgmise

vajadusse.

Samas

on

linnaosavanem

süstlavahetuspunkti

otsuse

tagamaid

analüüsides

(http://nihilist.fm/paldiski-mnt-

sustlavahetuspuuan-vastata-kusimustele/ 14.06.2016 ja http://nihilist.fm/sustlavahetus-arme-

kaota-pead/ 20.06.2016) käsitlenud küsimust oluliselt laiemalt kui kaebajad välja on toonud,

peatudes muuhulgas ka teenuse vajalikkusel ja alternatiivide otsimisel ning asukoha valikul.

Elanike vastuseis nende lähiümbruses tegevust alustava kahjude vähendamise keskuse suhtes

on vastustajale siiski olnud teada juba enne korralduse andmist (eelnevalt käsitletud ka otsuse

p-s 24) ja vastustaja on arvestanud erinevate võimalik vastuväidetega, mis nähtub ka eelnevalt

viidatud dokumentidest. Kuna alternatiiviks on põhimõtteliselt olulise avaliku huvi objektiks

oleva teenuse osutamata jätmine või selle kättesaadavuse minimeerimine, ei saa

ärkuulamispuudust praeguses asjas pidada menetlusveaks, mis tooks kaasa vaidlustatud

korralduse tühistamise.

36. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on nii vormilt kui

sisult õiguspärane ning puudub alus tühistamisnõude rahuldamiseks. Kuna vastustaja ja

kolmanda isiku vahel sõlmitud leping tugineb õiguspärasel haldusaktil ning pole ilmnenud ka

muid tehingu tühisuse aluseid, tuleb rahuldamata jätta ka tühisuse tuvastamise nõue.

Alternatiivselt esitatud kohustamisnõude rahuldamiseks puudub samuti alus, kuna

kohustamisnõude rahuldamise eelduseks oleks haldusorgani õigusvastane tegevus, mida

praeguses asjas pole tuvastatud.

Seega tuleb kaebus jätta läbi vaatamata otsuse põhjenduste p-s 13 nimetatud osas ning ülejäänud

osas jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

37. Kaebajad on tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel ja esialgset õiguskaitset taotledes

ning on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks.

37.1. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 3 ei tagastata kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lõike 2 alusel

37.2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema kanda.

Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud

menetluskulude kohta dokumente, mistõttu jäävad ka nende võimalikud menetluskulud

nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

Tallinna Ringkonnakohtu resolutsioon.

1. Jätta rahuldamata K .K., K. K., M. V., H. K., L-E. H., O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ

Maidiga, Vormivabrik OÜ ja Ring Kuubis OÜ 11. oktoobri 2017. a vastuväide kohtu

tegevusele seoses apellantide 3. oktoobri 2017. a menetlusdokumendile lisatud täiendavate

tõendite haldusasja nr 3-16-1301 materjalide juurde võtmata jätmisega.

3-16-1301

20(20)

2. Jätta K .K., K. K., M. V., H. K., L-E. H., O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja

Ring Kuubis OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-16-1301 resolutsiooni

punkt 1 ja muuta otsuse resolutsiooni punkti 2, sõnastades selle järgmiselt:

„Jätta K .K., K. K., M. V., H. K., L-E. H., O. L., O-J. L., MTÜ WAF, OÜ Maidiga, Vormivabrik OÜ ja

Ring Kuubis OÜ kaebused rahuldamata.“

Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

4. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.