Legislator Case Law & Legislation
1-09-2632/4 AI generated

1-09-2632/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-09-2632/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-09-2632/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
withdrawal from accident insurance sanction against insured claimant refusal of insured person failure to substantiate appeal dismissal of damages claim severe personal hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-2632 (kohtueelses menetluses nr 08260105661) riik S.M versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Jane Pajus

Süüdistatav S.M

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xxxx

xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ; asub alates

21.11.2008 kinnipidamiskohas; enne vangistust töötas ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada S.M süüdi (KarS) 424 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku

vangistus 7 kuud; KarS § 65 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest

vangistus 7 kuud ja Tartu Maakohtu 23.10.2008 otsusega liitkaristusena mõistetud karistusest vangistus 4 kuud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista S.M-ile liitkaristus vangistusena 7 kuud; Tartu Maakohtu otsusega S.M-ile mõistetud karistusest kantud vangistus 3 kuud 3 päeva arvestada liitkaristusena mõistetud vangistusest maha ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 3 kuud 27 päeva ning vangistuse alguseks lugeda 23. veebruar 2009; tõkend vahi alla võtmine jätta S.M-ile endiseks; KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta S.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks; Tartu Maakohtu 12.

detsembri 2006 otsusega S.M-ile KarS § 424 järgi mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 12500 krooni jätta iseseisvale täitmisele. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu välja mõista S.M-ilt

kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 30 krooni, ekspertiisi tegemise kulu 140 krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele.

2 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on S.M-ile mõistetavaks karistuseks KarS 424 järgi 7 kuud vangistust, KarS § 65 lg 1 alusel lugeda

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.10.2008 otsusega liitkaristusena mõistetud 4 kuud

vangistust raskemast karistusest kaetuks ja liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust, mille

kandmise algust lugeda 21.11.2008 ja osaliselt ärakantud karistust 3 kuud 3 päeva vangistust liitkaristusest maha arvates mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kokkuleppe sõlmimise päeva s.o 23.02.2009 seisuga 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1

p 1 alusel S.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. KarS § 64 lg 5 kohaselt viiakse täide iseseisvalt Tartu Maakohtu Viljandi km 12.12.2006 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära summas 12 500 krooni.

S.M-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles alkoholijoobes, isikuna, kes

on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.12.2006 otsusega nr x-xx-xxxxx süüdi mõistetud

KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis ja karistatud rahalise karistusega 250 päevamäära ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, juhtis

16.10.2008 kella 14:00 ajal Viljandi linnas Riia maanteel mootorsõidukit Honda Civic registreerimisnumbrimärgiga xxx xxx.

S.M-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

3 KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi meditsiinilise tuvastamisega tekkinud kulud – 140 krooni.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja

muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 30 krooni, ekspertiisi tegemise kulu 140 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik