4-16-7997/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 7997 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

F.D kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.10.2016 590, 16, otsusele väärteoasjas nr 2 004672 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: F.D

(isikukood xxx), elukoht xxxx , e-post: xxxx , töökoht xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p 1, V™S)

§ 135

RESOLUTSIOON:

1. F.D kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida Jätta

prefektuuri 13.10.2016 6, 004672 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2590, 1

2.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) §

156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx J S koostas menetlusalusele isikule F.D-le 20.09.2016 väärteoprotokolli AB 1461867, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 20.09.2016 kell 16:12 xxxx m xxxx, -Viru mootorsõidukit , r/ Lääne maakonnas, - juures, liikus Simuna suunas. Juhtis Väike Maarja vallas, Triigi külas, maja nr 51 mootorsõidukit asulas kiirusega 85 km/h + /- 3 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Antud teelõigu lubatud suurim sõidukiirus on 50 . Lõppkiiruseks 82 km/h.

km/h Kiirus mõõdetud seadmega Stalker MDR nr AS004094. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi gu LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärte on kvalifitseeritud

LS § 227 lg 2 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V koostas menetlusalusele isikule F.D-le

13.10.2016 otsuse, menetlusalune isik juhtis 20.09.2016 kell 16:12 millest nähtub, et

mootorsõidukit Lääne Väike Maarja vallas, Triigi külas. -Viru maakonnas, - Juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 85 km/h + /- 3 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Antud teelõigu lubatud suurim sõidukiirus on 50 . Lõppkiirus 82 km/h.

km/h Kiirus mõõdetud seadmega Stalker MDR nr AS004094. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärte gu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. määrati LS § 2 Menetlusalusele isikule

27 lg 2 alusel karistuseks

2 kuuks. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

3. 03.11.2016 esitas menetlusalune isik F.D Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüd jätta talle i, kuid palus kohaldada rahatrahvi ja juhtimisõigus alles. juhtimisõiguse ära võtmise korral kaota ta töökoha Kaebuse kohaselt ks .

Igakuise sissetuleku tagajärjel kannatavad enim tema ülalpeetavad, viis last, kellest neli on alaealised. Varasemad trahvid on jäänud lõppastmes tasumata, kuna kohtutäiturid on kontod arestinud.

Vastus

menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku F.D . Kohtuvälise kaebusel

e oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

5. Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx M E leidis, et F.D on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.

Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses antud ütlustes selgitab, et ei näinud asula märki, kuna päike paistis esiklaasi ja pimestas. Spidomeetrit ei jälginud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistusvõiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist ) arvestama ka süüdase isikut.

Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 9 kehtivat liiklusalast süüteokaristust, nende eest määratud rahatrahvid on tasumata.

Seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd need ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist.

6. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust.

Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest.

7. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmine ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades, eelpool toodut ning, asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 2

(kaheks) kuuks. F.D Kohtu otsus muutmata ja väline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja k aga ohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja

materjalidega, leiab, et Politseija F.D kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.10.2016 6, 4672 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2590, 1

10. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumises.

Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. - . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kiirusmõõturi kasutamise protoko ja lliga.

12. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

13. Kohus loeb menetlusaluse isiku

F.D süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti

20.09.2016 kell 16:12 F.D

poolt juhitud sõiduauto use mõõtmise xxxx, r/m xxxx kiiruseks 85 km/h. Kiir laiendmäära mõõdetud kõrvalteelt seistes. Protokoll on i matus oli + /- 3 km/h. Kiirust sikule tutvustatud.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D tunnistaja V M süü tõendatuks veel ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos liiklusjärelevalvet Triigi külas. 20.09.2016 xxxx J S kell 16: 12 peeti kinni sõiduauto xxxx, reg. xxxx, mille kiiruseks märgiga mõõtis J. S 85 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. F.D väitus, et ta ei näinud asula märki, kuna päike oli teda pimestanud. Antud väide ei ole õige, kuna päike paistis paremalt küljelt ja päike ei saanud menetlusalust isikut pimestada.

15. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.D süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnista süüte toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta b o

Triigi külas sõiduautot esmakordselt, spidomeetrit ei jälginud, päike paistis esiklaasi ja pimestas.

16. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

227 lg 2

o.

27 lg 2 F.D-le karistuseks järgi kvalifitseeritud väärte LS § 2 alusel määrati juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

17. Kohus leiab, et F.D p toime kaudse tahtlusega. ani väärteo KarS § 16 lg 4 kohaselt on tegu pandud toime kaudse tahtlusega, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. F.D s juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel, teadis või vähemalt möönis, et ta ületa sõidukiirust. äide, et ta ei jälginud spidomeetrit F.D v , kinnitab, et menetlusalune isik

suhtus liiklusnõuete täitmisesse hoolimatult ja pidas võimalikuks, et ta ületab sõidukiirust.

Sellise hoolimatu

käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

18. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

19. Tõendamist leidis, et § LS 227 lg 2 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS 227 lg 2 kohaselt § mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– –

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

20. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalus ele isikule LS § 227 lg alusel määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust

2 kuuks. alla sanktsiooni keskmist

määra.

21. F.D-le Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590, 16, 004672 on

, määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. üheksa Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv mitu at väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, sh analoogse väärteo eest, rahatrahvid on tasumata. F.D Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.

22. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku F.D kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.10.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 004672 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik