1-16-5714/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Kriminaalasi nr . 1-16-5714

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag

Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016

. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-5714 Kriminaalasi F.I’i vastu esitatud süüdistus KarS § 263 lg.1

p.1

järgi.

Menetlusosalised ja nende esindajad

süüdistatav: F.I (isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel

; põhiharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxx, ehitaja; varem kriminaalkorras

karistatud ja 6 kehtivat karistust: 1) Jõgeva Maakohtu 10.10.2005. a otsusega mõistetud KarS § 121, § 199 lg 2 p 4, 7 järgi § 64 lg 1 alusel 6 kuud vangistust; 2) Tartu Maakohtu 25.09.2008. a otsusega mõistetud KarS § 263 p 1, § 424 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 4 kuud 1 päev vangistust; 3)

Tartu Maakohtu 04.09.2009. a otsusega mõistetud KarS § 2891 lg 1 järgi KarS § 65 lg 1 alusel 3 aastat 4 kuud 1 päev

vangistust; 4) Tartu Maakohtu 21.05.2012. a otsusega mõistetud KarS § 329 järgi rahaline karistus 190 päevamäära,

s.o 608 eurot; 5) Tartu Maakohtu 27.05.2013. a otsusega mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 5 kuud vangistust; 6) Tartu Maakohtu 31.01.2014. a otsusega mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4, 5, § 121 ja § 424 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 11 kuud vangistust (vabanes karistuse kandmiselt 21.08.2015. a). Üks kehtiv väärteokaristus.

elukohast lahkumise keeld alates 18.01.2016.a. Tõkend:

2

Kaitsja: Vandeadvokaat Karl Saavo – Advokaadibüroo

Karl Saavo; asukoht Tartu linn Riia 4; telefon 7339002 e- ; post:

karl.saavo@gmail.com;

Prokurör :

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto;

Kohtuistungi toimumise aeg 21., 23., 28..november 2016. a.

Juhindudes KrMS §311, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.2, p.4, p.9, § 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

1. Süüdi tunnistada KarS § 263 lg.1 p.1 järgi ja karistuseks mõista F.I

10 (kümme) kuud vangistust.

2. Karistuse kandmise algust F.I’i puhul arvestada alates tema saabumisest karistust kandma.

3. T - e õkend lukohast lahkumise keeld F.I’i suhtes jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni.

Kohtuotsuse täitmisele pööramisel saadab kohus F.I-le KrMS § 414 lg.1 alusel teatise

selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Isiku määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist või vahistamist vangla taotluse alusel.

Kriminaalmenetluse kulud:

menetluskulud on: F.I 1) sundraha 645 eurot ; (KrMS § 179 lg.1 p.2) 2) tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 191,40 eurot ja kohtumenetluses 498,48 eurot (KrMS § 175 lg.1 p.4), kokku riigi õigusabi tasu 689,88 eurot; 3) kannatanule Rihard Ormak hüvitatud kulud 35,85 eurot (KrMS § 175 lg.1 p.2)

Kokku on teadaolevad menetluskulud 1370,73 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend eurot 73 senti) eurot.

KrMS § 180 lg.1, lg.3 alusel määrata F.I hüvitatavaks menetluskulude summaks 1370,73 eurot ja mõista välja 1370,73 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend eurot 73 senti) eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr .

EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr .EE932200221023778606 Swedbangas või arvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil

3

juhtudel 99916700085640. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-16-5714

“ F.I, menetluskulu”.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise

tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest,

saadetakse kohtuotsus estatud korras. kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sät

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 20. detsembril 2016.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas üldmenetluse korras F.I-le esitatud järgmist süüdistust:

F.I ´it süüdistatakse selles, et tema 04.10.2015.a. kella 20:30 paiku Jõgeva maakonnas s o avalikus kohas koos Põltsamaa vallas Adavere alevikus bussioote paviljonis,

uurimisel tuvastamata isikuga tungis kallale xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx, mille käigus lõi ühel korral tugevajõuliselt rusikaga näkku ja püüdis veelkordselt xxxxxxxxxxxxx

rünnata, kuid teda takistati, tekitades kannatanule nina pindmise vigastuse ja valutunde, seejärel lõi eeluurimisel tuvastamata isik ühel korral rusikaga näkku ning seejärel xxxxxxxxxxxxxxxx

F.I võttis kannatanul kaelast kinni ning lõi talle küünarnukiga näkku, seejärel lõi

eeluurimisel tuvastamata isik korduvalt kannatanu xxxxxxxxxjalaga jalgadesse,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja valutunde, pannes sellega toime avaliku korra raske rikkumise, rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt .

Seega pannes toime avalikus kohas F.I käitumise üldnõuete rikkumise v

ägivallaga, pani toime KarS § 263 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti F.I kohtu alla määrusega 17.08.2016 temale esitatud

süüdistuses KarS § 263 lg.1 p.1 järgi. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 21.-28. novembril. F.I süüdistuses süüdi osaliselt – selles et ta lõi üht tunnistas ennast temale esitatud

poissi, kahte pois . si ei löönud Kaitsja leidis kaitseaktis ja kohtulikus vaidluses, et F.I tegevus on kvalifitseeritud õigesti, vaidlusalune on karistuse kohaldamine. Kohtuliku uurimise tulemusena selgub, kas süüdistus on täielikult tõendatud. Prokurör toetas esitatud süüdistust.

4

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära kannatanu ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja d, tunnistajad

hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et F.I tuleb süüdi

tunnistada temale esitatud süüdistuses § 263 lg.1 p.1 järgi ja tema süü esitatud süüdistuses on täies ulatuses tõendamist leidnud.

On leidnud tõendamist, et F.I 20 süüdistuses märgitud kohas 04.10.2015.a. kella Adavere alevikus bussiootepaviljonis, s.t. avalikus kohas koos uurimisel tuvastamata isikuga lõi ühel korral tugeva jõuga rusikaga näkku ja püüdis xExxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxt veelkord rünnata, kuid teda takistati, ja seejärel võttis F.I kannatanul xxxxxxxxxxxxxl kaelast kinni ja lõi talle küünarnukiga näkku

.

Kannatanul xxxxxxxxxxx tekkis F.I löögist nina pindmine vigastus, kannatanu

tundis valu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxe

tekitati sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja valutunne. Eeluurimisel tuvastamata

isik lõi kannatanu ühel korral rusikaga näkku xxxxxxxxxxxxxxx .

Sellise käitumisega F.I rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg.1 p.1 nõudeid, mille kohaselt

Seega pannes toime avalikus kohas uete rikkumise F.I käitumise üldnõ v

ägivallaga, pani toime KarS § 263 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.I tegevus süüdistuses kirjeldatud ja kohtu poolt tuvastatud viisil on tõendatud jär õ gmiste kohtuistungil uuritud t enditega: 1)kannatanu xxxxxxxxxxx tega selle kohta, et ta tuli Adavere bussipeatuses koos ütlus

xxxxxxxxx xxxxx ja xxxxxx Statoili Tallinna bussilt maha, bussipeatuses olid tüdrukud bensiinijaamast tuli bussipeatusesse kamp inimesi, 7-8 inimest, kes tarvitasid alkoholi. F.I seisis kannatanule ette, kannatanu ei teadnud siis tem anime, kannatanu ütles talle tere ja F.I lõi kannatanule rusikaga näkku. Kannatanu sai aru, et isik on joobes. Kannatanu tundis löögist valu, ninast hakkas verd jooksma ja F.I hakkas teist korda kannatanut lööma, kuid keegi tuli vahele ja takistas. xxxxxx juurde ja seal Kannatanu nägi, et F.I liikus nägi kannatanu F.I järsemat liigutust xxxxxxxpoole. See, kes vahele tuli, viis kannatanu Statoili tanklasse pesema ja kannatanu xxxxx rohkem ei näinud. Kannatanul ei ole F.I-ga varem mingit kokkupuudet olnud, ta ei ole ise kedagi ähvardanud. xxxxxxxxxxx läks järgmisel päeval arstile. Tal ninavalu kestis umbes kaks nädalat, valus oli nuusata, nuusates tuli verd, pea valutas. Kannatanuoli sündmuse ajal 15-aastane. 2)kannatanu xxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et ta tuli koos xxxxxxxxAdaveres bussist maha. Kaks tüdrukut ootasid neid seal, nad rääkisid tüdrukutega. Statoilist tuli kamp inimesi bussijaama.

xxxxxx ja xxxxx - käest küsiti, kas nad on seal mingit poissi tüdrukut näinud. Pikka kasvu prillidega noormees tuli xxxxxx juurde, F.I läks xxxxx juurde ja noormees, kes tuli xxxxxx juurde, lõi näkku silma alla. liikus eemale, siis tuli tema juurde F.I, võttis xxxxxxx xxxxxx

kannatanul vasaku käega ümber kaela kinni, küsis nime ja kui oli nime teada saanud, lõi xxxxxxxx küünarnukiga vastu lõuga. Kannatanu küsis, miks teda rünnatakse, kuid ei saanud vastust. Kannatanule oli hirmutav, kuidas F.I tal kaelast kinni võttis ja kaelast kinni hoides

5

liikus koos kannatanuga edasi ja siis lõi F.I küünarnukiga kannatanule vastu lõuga. Kannatanu tundis päris tugevat valu, siis läks F.I oma Kamba juurde tagasi. Kannatanu

võttis oma mütsi, mis oli maha kukkunud ja üritas kähku minema saada. Kanantanul oli hirmta oli juba ühelt noormehelt silma alla saanud, siis tuli teine hoop ja ta ei tahtnud rohkem. Lõuavalu kestis pea kaks päeva. Vasaku silma alt oli turses. Järgmisel päeval näitas arstile. 3)tunnistaja xxxxxxxxxxxx taja oli andis ütlusi, et tunneb F.I väksest peale. Tunnis

koos F.I-ga Statoili tanklas ja siis läks bussijaama. Kannatanud tulid bussi pealt

. Bussijaamas olid kaks tüdrukut, kes rääkisid, et need kutid ähvardavad koolis nugadega. Siis F.I lõi ühte kannatanut käega vastu põske. Löögi tagajärjel tuli kannatanul veri ninast välja ja tunnistaja viis selle kannatanu Statoili pesema. Tunnistajal endal oli sel ajal käsi kipsis.

Kedagi prillidega neil seltskonnas ei olnud, olidki ainult tunnistaja ja F.I. Tunnistaja ei tunne kohtuistungil ära kannatanuid, kuid kinnitab, et koos tema ja F.I-ga kedagi rohkem ei olnud. Mingit pikka prillidega isikut ei olnud. Tunnistaja ei löönud kedagi.Tunnistaja sõnul oli tema täitsa kaine, ta ei mäleta kõike, tal on olnud autoavarii ja mäluga probleeme. 4)tunnistaja xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx ootas Adavere bussijaamas andis ütlusi, et tema koos xxxxxx ja xxxxxxx -7 inimest. bussi pealt. Üle tee Statoilis oli seltskond inimesi 6 Tüdrukud

olid xxxxx ja xxxxxxxx mõne minuti rääkinud, kui tuli see kamp Statoilist bussijaama. Tunnistaja seisis koos xxxt ja xxxxx ja xxxxxxxa, üks teisest seltskonnast tuli xxxxu juurde ja lõi rusikaga kuhugi nina juurde. Tolles seltskonnas olid mehed ja üks naine, tüdrukuid ei olnud, oli täiskasvanud naine. Tunnistaja seisis löödi. xxxxxxxxxxxx 1-2 meetrit eemal, kui xxxxxx xxxxxxxtuli ninast verd, tunnistaja hakkas kartma ja läks koos sõbrannaga kaugemale. Mingit jutuajamist enne löömist tunnistaja ei kuulnud. Pärast läks tunnistaja õpilaskodu juurde ja nägi seal xxxxxx

uuesti, tal oli nina verine ja särk verine. 5)tunnistaja xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx ootas Adavere e andis ütlusi, et tema koos bussipeatuses bussilt xxxxxxxx ja xxxxxx. Üle tee Statoili tanklas oli kamp inimesi, umbes 6, nende hulgas ka F.I. Kui buss oli tulnud, tuli see kamp bussijaama, nende hulgas oli ka üks naine, mitte koolitüdruk. F.I tuli tunnistaja ja tema kaaslaste juurde, seisis

xxxxx xxxxxxx xxxx ette ja lõi rusikaga näkku. See oli päris tugev löök, kõikus eemale. Tunnistaja hakkas kartma ja nad läksid koos sõbrannaga eemale, kartsid, et Rivo võib ka teistele midagi teha. Teised püüdsid F.I siis takistada. Seltskonnas oli veel üks seotud käega

mees ja üks prillidega. Tunnistaja nägi hiljem Erikut ja Rihardit veel, Rihard oli täiesti teistsugune, kõndis mööda. Erikul oli verine paber nina ees.

6) süüdistatav F.I andis ütlusi, et ta oli Tallinnas sünnipäeval, kus oli joonud, hommikul tuli Adaverre tagasi ja jõi xxxxxxxxxxxxxxx edasi, oli hommikust peale joonud.

Kõik seltskonnas olid purjus. Nende seltskonnas oli 4-5 inimest, kes vahetusid, tema ja

xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kogu aeg. Selstkonnast tundis F.I ainult ühe poisiga nina pesema Statoili, poisil sai nina veriseks kui F.I lõi. Nende juurde tulid kaks noort t poi üdrukut, kes kaebasid, et need sid ähvardavad neid noaga koolis. F.I ütleb, et ta ei mäleta tallest õhtust õieti midagi. Mäletab ainult ühe poisi löömist, aga kui teine poiss ütleb

ka, et F.I lõi teda, ju ta siis lõi. F.I mäletab, et ta küsis ühelt poisilt nime, see on parempoolne kannatanu saalis, poiss ütles nime. Siis ta võttis kannatanul kaelast kinni ja lõi küünarnukiga lõua piirkonda. Ta mäletabki ainult selle poisi löömist, kellelt nime küsis. F.I ütleb, et tegelikult ei mäleta ta õieti midagi, aga kui kannatanud nii räägivad, ju siis oli. xxxxxx ütles ka, et F.I olevat kedagi löönud. F.I nõustub, et võis olla, et poisid ei saanudki aru, miks F.I neid lõi. Tema lõi sellepärast, et tüdrukud ütlesid, et poisid käivad nugadega

ähvardamas. F.I annab ütlusi, et ühe poisi müts jäi bussijaama ja F.I saatis selle poisile õpilaskodusse. Kes oli seltskonnas see pikk prillidega noormees, F.I ei teadvat. F.I arvates oli tookordse käitumise põhjus alkoholis. F.I vabandab kannatanute ees.

6

Enda isikusse puutuvalt andis F.I seletuse, et ta töötab praegu töölepingu alausel

katseajaga, on lootust jääda püsivale tööle. Praeguseks on tal elu korda saamas on töö, -

elukaaslane (ootab last), ta elab normaalset elu. Käib psühhiaatri juures, juba vanglast vabanemisel andis psühhiaater talle ravimid kaasa. Alkohol ja rahusitid ei sobi kokku. Ta on

teinud järelduse, et ei taha enam varasemat elu elada, kavandab võtta alkoholivastase ravi.

F.I esitab garantiikirja töötamise kohta ja väljavõtte xxxxxxxxxxxxxxxx patsiendiportaalist selle kohta, et on aprillis 2016 ja 22.09.2016 käinudxxxxxxxxxxxx juures.

Need uuritud isikulised tõendid tõendavad, et Adavere bussijaamas lõi F.I esmalt xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga näkku, seejärel võttis käega kaelast kinni ja lõi xxxxxxxxx küünarnukiga vastu lõuga. Sündmuses osales seltskonnast veel keegi pikka kasvu prillidega noormees, kes lõi Rihard Ormakut käega silma piirkonda. Selle isiku nime ei ole õnnestunud tuvastada.

Kohus on seisukohal, et kannatanute xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütlused on täpsed ja detailsed. Nad kumbki teavad enda löömist. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx annavad ütlusi löömise kohta, mida nad nägid pealt. Tunnistaja xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx nägi pealt a löömist, xxxxxxxxx xxxxxxxx on noormees, kelle kohta ütlevad kannatanud, et tal oli käsi kipsis. F.I ise mäletab selle poisi löömist, kellelt ta nime küsissee kannatanu on xxxxxxxxxxxx. Kannatanud ega tunnistajad xxxxxxr ja xxxxxxxxx ei tundnud seda pikka prillidega noormeest, kes lõi esimesena xxxxxxxx F.I sõnul selline isik seltskonnas oli, kuid ta ei tea nime. Tunnistaja xxxxxxxx eitab sellise isiku olemasolu. Kohus leiab, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et seltskonnas ei olnudki kedagi rohkem kui tema ja F.I, ei ole tõelevastavad. Need ütlused on vastuolus kahe teise tunnistaja

ja kahe kannatanu ütlustega, aga ka süüdistatava F.I ütlustega. Kohus loeb

kannatanute ütlustega, tunnis ütlustega ja süüdistatava F.I tajate xxxxxxx ja xxxxxxxxx ütlustega tõendatuks, et F.I-xxxxxxxx seltskonnas oli pikk prillidega noormees, kuid selle noormehe isikut ei ole õnnestunud kindlaks teha. Lisaks F.I-le lõi ka see noormees kannatanu xxxxxxxxxxxxxx käega näkku. Tõsikindlalt ei ole tuvastamist leidnud, et seejärel pärast F.I lööki lõi eeluurimisel tuvastamata isik xxxxxxxxxxxxxxx jalgadesse.

7)xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx 15, tal on tervisekaart (tl.18) tõendab, et pöördus arstile 5.10.20 tuvastatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

, mis on tekkinud “eile rusikaga löögist vastu nina”.

8)xxxxxxxxxxxxx tervisekaart (tl.19), kus on 5.10.2015 fikseeritud

“ ”, saadud “eile löögist rusikaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vasaku sarn

a piirkonda”.

Need kirjalikud tõendid kinnitavad kannatanutel vigastuste tekkimist kannatanute poolt kirjeldatud viisil. 9)politsei patrullileht (tl.17-18) 4.oktoobri 2015 kohta, milles fikseeritud väljakutse Adavere õpilaskodu juurde, kus õpilaskodu õpilased

xxxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxxx on bussijaama peksa saanud. Lööjaid oli kolm. See tõend kinnitab, et kannatanud pöördusid kohe teatega õpilaskodu kasvataja poole, kes kutsus välja politsei.

Korrakaitseseaduse § 54 järgi

7

Asjas ei ole vaidlust, et sündmus toimus Adavere alevikus, bussipeatuses. Seal liikusid vabalt erinevad isikud, sinna liikus kamp Statoili tanklast, seal ootasid bussi saabumist tunnistajad xxxxxxxxja xxxxxxxx. Seega on tegemist avaliku kohaga. F.I ja temaga koos olnud pikk prillidega noormees käitusid avalikus kohas vägivaldselt nad lõid kannatanuid, - tekitades nii hirmu nii kannatanutes kui kõrvalisstes isikutes (tunnistajates) xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx.

F.I rikkus avalikus kohas käitumise nõudeid, käitudes vägivaldselt ja realiseeris selliselt KarS § 263 lg.1 p.1 koosseisu.

Kohus on seisuko xxxxxxxxxx hal, et F.I ja tunnistaja ütlused noorte tüdrukute

kohta, kes olevat rääkinud F.I-le koolis nugadega vehkivatest kannatanutest, on

väljamõeldis oma tegevusele õigustuse andmiseks. Tunnistajad xxxxxxx ja xxxxxxxx on kohaliku kooli õpilased, kes ei näinud sündmuskohal ühtki teist õpilase eas tüdrukut, selliseid - noori tüdrukuid ei näinud sündmuskohal ka kannatanu xxxxx ja xxxxx. Seega ei saanud neid olla. Ja vaatamata sellele, kas selliseid tüdrukuid oli või ei olnud, ei õigusta see F.I rünnet kahele alaealisele kannatanule.

Kohus leiab, et F.I on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes.

KarS § 16 lg. 3 sätestab, et

Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et F.I lõi mõlemat kannatanut rahulikus olekusilma

eelneva sõnavahetuseta vm konfliktita, teadlikult seistes kannatanu ette ja seejär xxxxx el

liikudes kannatanu xxxxxx ette, hoides teda kaelast kinni. Selline on tahtlik läbimõeldud tegevus.

t F.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, milles jääb välja kindlakstegemata isiku poolt xxxxxxxxx

löömine jalgadesse.

F.I

F.I tuleb temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja mõista karistus. käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUSE KOHALDAMINE

F.I tuleb süüdi tunnistada

F.I käitumises loeb kohus vastutust rasken

davaks mittekoosseisuliseks asjaoluks KarS § 58 p.10 järgi süüteo toimepanemist grupi poolt, kuna on tõendatud, et kannatanut

Ormakut lõi ka teine isik, kes oli F.I-ga ühes grupis. Kohus loeb kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg.1 p.3 järgi praegusel ajal vabandamist. See ei ole ülevoolav vabandus, kuid kohtu hinnangul vastab F.I oskustele ja sotsiaalsele taustale.

Karistamise aluseks on süü KarS § 56 järgi. Karistuse valikul arvestatakse. 1)kergendavaidraskendavaid asjaolusid 2)võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest 3)õiguskorra kaitsmise huvisid.

Prokurör taotles karistuseks mõista vangistuse alla keskmise määra- 1 aasta 6 kuud. Prokuröri hinnangul on süüdistatava süü keskmisest suurem. F.I ja tema kaitsja palusid karis

tust, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. Sündmusest on möödunud üle aasta. Pärast seda on ta

käitunud seaduskuulekalt. Süü e F.I i ole nii suur, et seda vangistusega karistada.

8

avaldab, et ta soovib vangistuse asemel üldkasulikku tööd teha. Ta laseb teha alkoholivastase süsti. Kannatanud karistuse kohta arvamust ei avaldanud.

Kohus leiab, et F.I süü toimepandud teos ei ole väike. Ta sooritas kaks rünnet,

kummagi ründe erineva isiku suhtes ja teise isiku löömisele eelnes

isiku kinnihoidmine.

Selline kannatanu kinnihoidmine kaelast kujutas endast oma võimu, üleoleku demonstreerimist, kannatanu allutamist endale. Löök mõlemale kannatanule oli tugev. Löök

lõi kannatanu kõikuma, tekkis verejooks ninast, valu kestis päevi. xxxxx Ka kannatanu

xxxxxx puhul oli löök tugev, eriti arvestades, et löök toimus küünarnukiga, kuid põhjustas kannatanus tugeva valuaistingu ja valu püsis paar päeva. F.I poolt on olnud tegemist

vägiva alaealiste suhtes. Mõlemad kannatanud olid sündmuse toimumise ajal 15 llaga - aastased. Kohtumenetluse ajal, aasta hiljem on ka visuaalselt näha, et tegemist on alaealistega. F.I ise oli teo toimepanemise ajal 35 aastane. See tähendab, et keskealine täiskasvanu - ründas rusikatega alaealisi, omamata selleks arvestatavat motiivi. Kõik need süüteoga seonduvad asjaolud tähendavad, et F.I süü ei ole väike. F.I jut sellest, et kannatanud on vehkinud koolis nugadega näitab, et ta otsib ka

tagantjärele õigustust oma käitumisele. Täisealisele süüdistatavale peaks ka täna olema

arusaadav, et see on naeruväärne õigustus ja ta lei olnuks mingit õigustust asuda karistusaktsiooni teostama.

Võimalust mõjutada F.I edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest tuleb

hinnata tema senise käitumise ja karistatuse alusel, kuid hinnates ka tänaseks kujunenud

objektiivset olukorda.

F.I on varem kriminaalkorras kuuel korral karistatud. Eelviimane karistus 5 kuud vangistust, mis asendati 300 tunni üldkasuliku tööga, mõisteti talle Tartu Maakohtu otsusega 27.05.2013.a. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Viimane karistus mõisteti F.I-le 31.jaanuaril 2014.a. Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-14-914, mil kohus konstateeris, et F.I on kõik üldkasuliku töö tunnid tegemata. Kohus liitis mõistetud karistused ja mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud vangistust. Selle karistuse kandmiselt vabanes F.I 21.08.2015.a. ehk vähem kui kaks kuud enne käesolevas asjas käsitletava kuriteo

toimepanemist, olles ära kandnud karistuse täies ulatuses. Tema ennetähtaegse vabanemise küsimust arutas kohus 2015.a. jaanuaris ja Tartu Ringkonnakohus veebruaris 2015 (tl.42-43). Ennetähtaegse vabanemise arutamisel on F.I esitanud samasugused lubadused nagu

praeguet talle on garanteeritud töökoht (garantiikiri), ta on teadvustanud alkoholi

liigtarvitamise riske, on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, teda toetavad vanemad (seda lubadust praegu ei ole) ja elukaaslane (Tartu Ringkonnakohtu määrus 4.02.2015 tl.42-43).

Vabanemisel 21.08.2015 on F.I kõik need lubadused täitmata jätnud: ta jätkas päevade Käesoleval ajal: me saime kuulda, et vanglast välja tulles kaupa alkoholi tarvitamist. olid tal kaasas ravimid ja psühhiaatri nõuanded. Ta teadis, et ravimid ja alkohol ei sobi kokku.

Kuulsime, et ka just praegusel ajalkohtumenetluse perioodilei ole ta loobunud alkoholi tarvitamisest. Varasem karistuspraktika näitab seega ükski karistusliik ei ole mõjunud. F.I on varem -

karistatud kõigi võimalike karistusliikidega. Mõistetud üldkasulikust tööst ei teinud ta ära tundigi, kandmata karistus liideti viimase kohtuotsusega mõistetava karistusega. Varasematest kohtulahenditest nähtub ka, et F.I ei ole allunud ka järelevalvemeetmele ta ei täitnud - elektroonilise järelevalve nõudeid, lõikas jalavõrul rihma katki.

Kohtu hinnangul on F.I isik, kelle mõjutamiseks ei piisa leebematest karistusliikidest kui vangistus. F.I kandis ära viimase kohtuotsusega mõistetud vangistuse 1 aasta 11

9

kuud, kuid vähem kui kaks kuud pärast vangistusest vabanemist pani ta toime uue süüteo alkoholijoobes ja vägivallaga. Umbes samasuguse faabulaga süüteo eest ta just kandis karistust

vangistuse näol. Küsides selle järgi, et kas mõistetav vangistus peaks olema reaalselt

kandmisele määratud või asendatud või tingimuslik, leiab kohus, et F.I isikut

arvestades ei ole aluseid karistuse asendamiseks või tingimuslikult mõistmiseks. Reaalne vangistus tuleb ära kanda.

Andmed selle kohta, et F.I on praegusel ajal töökoht, et tal on elukaaslane ja ta saab

teatavat ravi, võivad küll õiged olla, kuid need ei anna alust muuliigilise mõjutusvahendi valimiseks. Kui isik, kes teeb avalduse alkoholist loobumise kohta ja soovib sellele tuginedes

teha karistusena üldkasulikku tööd, jätkab tegelikult alkoholitarvitamist ka veel kohtumenetluse perioodil, ei saa tema lubadustega tõsiselt arvestada. Eelmisest üldkasulikust tööst ei teinud F.I ära tundigi.

KarS § 263 lg.1 p.1 järgi on sanktsioon rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus eespool põhjendas karistusliigina vangistuse valikut. Kohus leiab, et vangistuse kui karistuse

kestus on proportsionaalne pikkuses 10 kuud. Vangistus kestusega 10 kuud vastab kohtu hinnangul ründele kummagi kannatanu suhtes ja kasutatud vägivalla intensiivsusele.

Menetluskulude jaotus

KrMS § 180 lg. 1 sätestab: Käesolevas as KrMS § 17 jas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse 5 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 gi õigusabi alusel 645 eurot; tasu rii

eest kohtueelses menetluses 191,40 eurot ja kohtumenetluses 498,48 4 alusel eurot KrMS § 175 lg. 1 p. , kokku riigi õigusabi tasu

689,88 eurot. Kannatanule Rihard Ormakule on kohtuotsuse kuulutamise aja 28.11.2016 seisuga hüvitatud kulud 35,85 eurot.

Kokku on kohtuotsuse kuulutamise päeva 28.11.2016.a. seisuga teadaolevad menetluskulud 1370,73 eurot. Pärast kohtuotsuse kuulutamist on kohus määranud kannatanule hüvitamiseks veel kulu 66,25 eurot.

Kohus ei pea põhjendatuks KrMS § 180 lg.3 sätete rakendamist. F.I sõnul käib ta püsivalt tööl, tööd palju ja tööpäevad on pikad. Ülalpeetavaid ei ole. Vabaduses on viibinud F.I juba aasta. Sellises olukorras on täisealisel töövõimelisel isikul jõukohane kanda oma kulud ja arvestada menetluskulude kandmise vajadusega.

Koos kohtula

hendiga antakse F.I-le maksedokument KrMS § 159 lg.3, lg.4 alusel, mis sisaldab maksete tegemiseks vajalikke andmeid. Menetluskulude riigi tuludesse

vabatahtliku tasumise tähtaeg (KrMS § 417 lg.2) on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest kulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva . Kui menetlus jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile

sundtäitm täitemenetluses sätestatud korras. iseks

10

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag