4-16-9041/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2016.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Väärteoasja number

4-16-9041

Kohtunik

Leili Raedla

Kaebuse esitaja

A.G (isikukood XXX; elukoht: XXXX)

kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 24.11.2016.a otsusele.

Menetlustoiming

kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Jätta A.G kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjäreleval-

vekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.11.2016.a otsus nr

2302,16,015702 läbi vaatamata. Tagastada kaebus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse

pool

või

menetlusväline

isik

sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

18.12.2016.a edastati Harju Maakohtule A.G kaebus PPA PP korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.11.2016.a otsusele nr 2302,16,015702. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel ning võeti põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 70 lg 4 sätestab, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.

Sama §-i lg 5 kohaselt märgitakse 4-16-9041 menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisele väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Otsusest väärteoasjas nr 2302,16,015702 nähtub, et rikkumine leidis aset 01.11.2016.a. Menetlusalune isik esitas vastulause 16.11.2016.a, milles selgitas mootorsõiduki juhtimisõiguse säilimise olulisust. Otsuses on märgitud, et nimetatud otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule (Liivalaia 24, Tallinn) 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 16.12.2016.a.

A.G on edastanud kaebuse Harju Maakohtule 19. detsembril 2016.a kell 0:43. Seega on A.G esitanud kaebuse peale kaebetähtaja möödumist. Samuti ei ole kaebuses A.G esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Seega peab äraolek objektiivselt takistama kaebuse tähtaegset esitamist. Välismaal viibimine ei saa nüüdisaegseid infotehnoloogia vahendeid arvestades takistada kaebuse ettevalmistamist ja tähtaegset esitamist, seda enam, et kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja saanud esitada kaebuse e-posti teel ning seda ka öösel kell 0:43. Kaebuses on kaebaja selgitanud, et ajavahe oli takistuseks kaebuse õigeaegsele esitamisele. Siinkohal märgib kohus, et ajavahe Rootsiga on Eestil kõigest 1 tund, mis ei saa mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist ning tundub pigem ettekäändena.

Seega leiab kohus, et ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et A.G ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebus tuleb esitajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Leili Raedla

Kohtunik