4-09-2924/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-2924

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-09-2924

Kohtunik

Viktor Brügel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Väärteoasi AS Kalev Chocolate Factory kaebus Konkurentsiameti 16.02.2009 määrusele ja väärteomenetluse mittealustamisele

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – AS Kalev Chocolate Factory (RK 11267031)

Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat R Rüütel (Advokaadibüroo Glikman ja Partnerid, xxx)

Kohtuväline menetleja – Konkurentsiamet (xxx) RESOLUTSIOON

Jätta AS Kalev Chocolate Factory kaebus (esitatud vandeadvokaat R Rüüteli poolt) Konkurentsiameti 16.02.2009 määrusele ja väärteomenetluse mittealustamisele rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Asjaolud

1. AS Kalev Chocolate Factory (edaspidi KCF) esitas 15.01.2009 vandeadvokaat R Rüüteli kaudu Konkurentsiametile (edaspidi KA) kaebuse AS Elveso (edaspidi Elveso) poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamiseks ja olulist vahendit omava ettevõtja kohustuse mittetäitmise lõpetamiseks ja väärteomenetluse alustamise taotluse.

2 2. Kaebuse ja taotluse kohaselt sõlmisid Elveso ja AS Kalev (edaspidi Kalev) 20.05.2003 veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise lepingu. Alates 30.06.2006 on seoses ettevõtte võõrandamisega Kalevi asemel lepingu pooleks KFC, kellele Kalev andis üle Xxx asuva kinnisasja ning sellel asuva kondiitritehase koos tootmiseks vajalike seadmetega ja toomisega seotud lepingutega. 15.01.2009 peatas Elveso KCF-le veeteenuste osutamise, põhjuseks KCF andmetel Kalevi ca 378000 EEK suurune võlgnevus. Kaebuse esitaja leiab, et Elveso poolt teenuse osutamise katkestamine KCF-ile on vastuolus konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 p 6 ja § 18 lg 1 p 1. Elveso ei ole esitanud KFC vastu ühtegi võlanõuet või pretensiooni KCF, samuti KCF-le veeteenuste arveid. Elveso ei loe KFC-i veeteenuste osutamisel võlasuhte pooleks, vaid üksnes Kalevit. Seega ei puuduta Elveso ja Kalevi vaheline rahaline vaidlus KFC-i, küll aga on Elveso kohustatud täitma tema ja KCF vahelist veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise lepingut. Isegi kui Elveso oleks esitanud oma arved, võlanõuded ja pretensioonid KCF-le, poleks tal kui monopoolses seisundis oleval isikul seaduslikku alust teenuse osutamise katkestamiseks. Elveso on veeteenuste osutamise lõpetamise kaudu asunud takistama KFC majandustegevust ja seadnud tootmistegevuse jätkamise suurde ohtu. Seoses sellega palub KFC alustada Elveso ja tema juhatuse liikme Toomas Heinaru suhtes väärteomenetlust konkurentsialase väärteo toimepanemise tõttu ning käsitleda kaebust lisaks haldusmenetluse alustamise taotlusele ka väärteokaebusena KonkS § 73-5 ja § 73-7 sätestatud väärtegude toimepanemise kohta.

3. Oma 23.01.2009 avalduses KA-le haldus- ja väärteokaebuse täiendamise ja täiendava dokumentaalse tõendi esitamise kohta teatas KCF, et Elveso on taastanud KCF-ile veeteenuste osutamise, kuid soovis kaebust täiendada ning palus teha Elvesole ettekirjutus turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest hoidumiseks tulevikus. Täiendava tõendina esitas KCF Elveso vastuse Kalevi ja KCF ühisele kirjale, millega Elvesol paluti lõpetada Kalevile arvete esitamine ja esitada arved edaspidi KCF-ile.

4. Elveso esindaja vandeadvokaadi Indrek Lillo 26.01.2009 vastuse kohaselt KFC kaebusele on kaebus ja taotlus põhjendamatud ja tuleks jätta rahuldamata. Elveso arvates ei tulene vaidlusaluse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise lepingu üleminek KCF-le Kalevi ja KFC vahelisest ettevõtte osa müügilepingust. Nimetatud lepingu p 7.1. kohaselt pidi ettevõttelepingute üleandmine-vastuvõtmine toimuma lepingupoolte poolt eraldi kokkulepitud päeval, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu p 7.2 kohaselt ettevõttelepingud ning nendest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle ostjale poolte esindajate poolt vastava lepingu lisa allakirjutamisel. KFC kaebusest ei nähtu, et praeguseks oleks toimunud KFC-le p 7.1. ja 7.2 kohaselt ettevõttelepingute üleandmine. Ka ei ole kaebusele lisatud vastavat lepingu lisa vastavalt p 7.2. Lepingu p 7.4. paneb pooltele kohustuse pärast p 7.2. nimetatud lisa koostamist viivitamata teatama võlausaldajatele ja võlgnikele ning teistele õigustatud ja kohustatud isikutele ostja poolt ettevõttelepingute ülevõtmisest. Elveso väidab, et pärast ettevõtte osa müügilepingu sõlmimist ei ole talle kordagi teatatud vastavate lepingute üleandmisest. Kalevi ja KFC börsiteates räägitakse tehnoloogiliste seadmete üleandmisest, lepingute üleandmisest seal ei räägita. Kalevi ja KFC 18.09.2008 kahepoolses vastuses Elveso võlanõudele ja avalduses lepingu ümbervormistamiseks ei räägita ettevõtte üleandmisest 2006 a., vaid palutakse edaspidi leping ümber vormistada. Seega ei ole Kalev sidunud oma soovi lepingu üleandmiseks mitte ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 jj tähenduses, vaid sooviga anda veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping üle VÕS § 179 tähenduses. Viimaseks ei ole Elveso oma nõusolekut andnud. Elveso ei ole veeteenuse osutamist katkestades rikkunud KonkS § 16 p 6, kuna kauba müügist ei ole keeldutud põhjendamatult, vaid seetõttu, et Elvesole ei ole teenuse eest tasutud.

3 5. Kohtuvälise menetleja ametniku KA järelevalveosakonna nõunik K Otsa koostas 02.02.2009 teate väärteomenetluse alustamata jätmise kohta (edaspidi teate). Teate kohaselt alustas KA 16.01.2009 kaebuse alusel haldusmenetlust. Kohtuvälise menetleja arvates on põhjendamatu kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks vee-ettevõtjal KonkS alusel igal juhul keelatud katkestada veevarustust kliendi võlgnevuse tõttu. ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, § 8 lg 1 sätestab, kes on vee-ettevõtja klient. Elveso, Kalev ja KFC on erineval seisukohal küsimuses, kellel on kehtiv leping Xxx ühisveevärgivee võtmiseks ja reovee ärajuhtimiseks. KA ei saa asuda lahendama tsiviilvaidlust ega teenuslepingu osaliste eest ära otsustada, kes on Elveso klient. Elvesol on seadusest tulenev õigus kliendi võlgnevuse korral veevarustus katkestada. Selle õiguse kasutamise kord on ette nähtud Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (kinnitatud Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 18), mille § 12 lg 3 ja lg 6 p 1 alusel on vee-ettevõtjal üldjuhul õigus vee andmine ning reo-ja sademevee ärajuhtimine katkestada, teatades sellest 5 päeva ette, kui klient on viivitanud teenuste eest tasumisega üle ühe kuu arvates eeskirjale vastavast maksetähtajast. Veevarustuse katkestamise põhjuseks Elveso poolt ei ole vaidlus küsimuses, kes on Elveso kliendiks, kas KCF või Kalev, vaid tegelikult tarbitud teenuse eest pikema perioodi vältel maksmata jätmine. Elveso poolt veevarustuse katkestamise põhjus piirdub 05.01.2009 võlanõudes toodud asjaoludega, mille kohaselt võlgnevus oli 695175,95 krooni. Elveso taastas Xxx veevarustuse pärast võlgnevuse tasumist Kalevi poolt. Väärteoteate asjaoludel võib KCF-i ja Kalevit käsitleda KonkS § 2 lg 3 tähenduses käsitleda ühe ettevõtjana. KFC väide, et KCF ja Kalevi vaheline omavaheline tasaarveldus Kalevile esitatud ja viimase poolt tasutud veearvete eest on raamatupidamislikult ebamõistlik ja tülikas, on paljasõnaline. Jääb arusaamatuks, mil viisil võib KFC-i kahjustada arvete maksmine läbi oma emafirma. Põhjendamatu on arvata, et veevarustuse katkestamise tinginud võlgnevused võisid tekkida seetõttu, et Elveso on esitanud veeteenuse eest arved Kalevile. Tegelikku tarbimist ega arvete põhjendatust ei ole vaidlustatud. Üheks objektiivseks aluseks KonkS § 18 lg 2 tähenduses, mis annab eri-või ainuõigust või olulist vahendit omavale ettevõtjale õiguse teenuse juurdepääsu keelata, tuleb lugeda vastava teenuse osutamist reguleeriva seadusega ettenähtud õiguse kasutamist selleks sätestatud alustel ja korras. KonkS § 16 p 6 tähenduses on tegemist põhjendatud keeldumisega, kui veevarustus katkestatakse ÜVVKS § 8 lg 4 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud eeskirjas sätestatud alustel ja korras, kooskõlas ÜVVKS § 8 lg 4¹ ning väljumata KonkS IV ptk ettenähtud piiridest. Arvestades Kalevi valitsevat mõju KFC suhtes ning asjaolu, et teenuse tegelik tarbimine ja sellest tuleneva võla olemasolu ei ole vaidlustatud, siis puudub alus pidada veevarustuse ajutist katkestamist Elveso poolt põhjendamatuks keeldumiseks kauba müümisest KonkS § 16 p 6 tähenduses. Elvesol oli seaduslik alus katkestada veevarustus kliendi võlgnevuse tõttu ja tema tegevuses ei saa tuvastada KonkS § 16 p 6 ja § 18 lg 1 rikkumist, kuna Elveso on veevarustuse katkestamisel toiminud vastavalt ÜVVKS § 8 lg 4 alusel kehtestatud Rae valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 12 lg 6 p 1. Väärteoteates toodud väited AS Elveso poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste mittetäitmise kohta ei ole kinnitust leidnud, seega ei esine AS Elveso tegevuses KonkS §-des 75-5 või 75-7 ettenähtud väärteokoosseise, mistõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb väärteomenetlus jätta alustamata.

6. KFC esitas 11.02.2009 kohtuvälise menetleja ametniku K.Otsa tegevuse ja teate peale samaaegselt kaebused KA peadirektorile. Ühiskaebuse kohaselt oli asjas väärteomenetluse mittealustamine võimatu, kuna väärteomenetlus oli faktiliselt juba alanud. Alustatud väärteomenetluse lõpetamiseks peab kohtuvälise menetleja ametnik koostama väärteomenetluse lõpetamise määruse. Teatest on ilmne, et sisuliselt on tegemist väärteomenetluse lõpetamise otsusega. Väärteomenetluse mittealustamine oli põhjendamatu,

4 kuna ilma sisulise väärteomenetluse läbiviimiseta ei olnud võimalik tuvastada VTMS § 29 aluste olemasolu või puudumist. Kohtuvälise menetleja ametnik on teates viidanud mitmetele asjaoludele, mille tuvastamine eeldab menetlustoimingute läbiviimist. Teade kujutab endast sisuliselt väärteo lõpetamise määrust ja tuleb seetõttu tühistada, kuna pole läbi viidud nõuetekohast väärteomenetlust. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja ametniku 02.02.2009 teade väärteomenetluse alustamata jätmise kohta või lugeda väärteomenetlus alustatuks, viia läbi nõuetekohane väärteomenetlus ja tuvastada KCF kaebuses kirjeldatud õigusrikkumise toimepanemine ja karistada AS-i Elveso ja T Heinarut väärteo toimepanemise eest.

7. KA peadirektori asetäitja K Rõõmusaare 16.02.2009 määrusega jäeti KCF kaebus kohtuvälise menetleja ametniku tegevuse ja teate peale rahuldamata. KA ei pea õigeks seisukohta, justkui tähendaks KA poolt mistahes toimingute tegemine pärast väärteoteate saamist seda, et KA on alustanud väärteoteate põhjal väärteomenetlust. KCF on jätnud põhjendamatult arvestamata, et ta taotles 15.01.2009 kaebuses lisaks väärteomenetluse alustamisele Elveso suhtes ka haldusmenetluse alustamist, mis erinevalt väärteomenetlusest algab taotluse esitamisega haldusorganile automaatselt. KFC poolt KA-le 15.01.2009 kaebuse esitamisega algas KA-s haldusmenetlus ja kaebuse esitaja poolt viidatud K.Otsa toimingute näol on tegemist haldusmenetluse raames tehtud toimingutega. Asjaolu, et KA ametnik võis kasutada haldusmenetluse raames kogutud teavet ühtlasi seisukoha kujundamiseks selle kohta, kas Elveso tegevuses võivad esineda väärteotunnused, mis annaksid alust Elveso suhtes ka väärteomenetluse alustamiseks, ei tähenda, et ametnik oleks vastavate teabe kogumise toimingutega juba alustanud või läbi viinud väärteomenetlust. KrMS § 193 lg 1 tulenevalt on väärteomenetluse ajendiks väärteoteade või väärteole viitav muu teave ning lg 2 tulenevalt on väärteomenetluse aluseks väärteo tunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Väärteomenetlus ei saanud käesoleval juhul alata üksnes toimingust, vaid kohtuvälise menetleja ametnik oleks Elveso suhtes väärteomenetluse alustamiseks pidanud ka sedastama, et KCF 15.01.2009 kaebuses esitatud asjaoludel esinevad Elveso tegevuses KonkS § 73-5 ja/või § 73-7 kirjeldatud väärteo tunnused ning vastavast siseveendumusest lähtuvalt avaldama teatud viisil ka tahet alustada Elveso suhtes väärteomenetlust. Teatest lähtuvalt kohtuvälise menetleja ametnik K.Ots ei ole Elveso tegevuses aga väärteotunnuseid tuvastanud ja on seda teates selgelt väljendanud. KA ei pea õigeks, et kohtuvälise ametniku mistahes toimingud pärast väärteoteate saamist tähendavad automaatselt väärteomenetluse alustamist ja läbiviimist, vastasel juhul tuleks iga väärteoteate põhjal alustada koheselt väärteomenetlust, ilma, et menetlejal oleks võimalik veenduda, kas väärteomenetluse alustamiseks on seaduslik alus. VTMS § 59 lg 1 sätestatud 15-päevane tähtaeg ongi sätestatud selleks, et kontrollida väärteomenetluse ajendis väärteomenetluse aluse olemasolu, vältimaks väärteomenetluse alusetu alustamisega menetlusaluse isiku õiguste põhjendamatut riivet. Kaebuse esitajal puudub pädevus määrata, et järelevalveasutuse poolt tehtud toiminguid tuleb käsitleda just väärteomenetluse raames tehtud toimingutena, mitte aga haldusmenetluse toimingutena. Kohtuvälise menetleja ametniku pädevuses on otsustada, kas ta näeb, et konkreetsel juhul ja konkreetsetel asjaoludel on alust alustada isiku suhtes väärteomenetlust konkurentsiseaduse rikkumise tunnustel. KA on seisukohal, et KA ametnik K.Ots ei olnud Elveso suhtes väärteomenetlust alustanud, mistõttu oli väärteomenetluse alustamise teate koostamine võimalik. Asjaolu, et teates ei ole defineeritud „suurkliendi“ mõistet, ei muuda asjaolu, et Kalevit ega KCF ei saa võrdsustada veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust universaalteenusena tarbivate elanikega. Elveso käitumisele hinnangu andmisel ei oma tähtsust, kes isikuliselt on Elveso klient, kas Kalev või KCF, kuivõrd KonkrS § 2 lg 3 alusel võib mõlemat käsitleda ühe ettevõtjana. KCF arvates ei ole kohtuväline menetleja KonkS § 2 lg 3 kohaldatavust sisuliselt kontrollinud. KA-le jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid sisulisi asjaolusid võrreldes nendega, mis on esitatud teates, oleks KA ametnik pidanud

5 KonkS § 2 lg 3 kohaldamisel kontrollima. Kalevi valitsev mõju KCF üle on tuvastatav ainuüksi Kalevile KCF-is kuuluva osaluse põhjal. KFC ei ole põhjendanud, milliseid vähem- koormavaid vahendeid oleks Elveso pidanud KCF suhtes kohaldama, millisel õiguslikul alusel oli Elveso kohustatud selliseid vahendeid kohaldama ning millisel õiguslikul alusel tuleb KCF poolt mainitud vahendite mittekohaldamist lugeda Elveso poolt konkurentsi- seaduse rikkumiseks. Teates on põhjendatult märgitud, et Elvesol on seadusest tulenev õigus kliendi võlgnevuse korral veevarustus katkestada (ÜVVKS § 8 lg 4¹). KA hinnangul KCF etteheited KA tegevusele ei ole mitte sisulist laadi, vaid kantud vaidlustamise eesmärgist kui sellisest.

8. KCF esitas oma esindaja vandeadvokaadi Risto Rüüteli kaudu kohtuvälise menetleja juhi 16.02.2009 määrusele ja väärteomenetluse mittealustamisele 25.02.2009 kaebuse. Kaebuse kohaselt oli KA poolt väärteomenetluse mittealustamine võimatu, kuna väärteomenetlus oli faktiliselt juba alanud. KA seisukoht, et nagu oleks juhtumil kui sama õigusrikkumist on võimalik samal menetlejal hinnata samaaegselt väärteo –ja haldusmenetluses, on menetlejal võimalik valida, millise menetluse raames ta toiminguid teeb, on ebaõige. Paralleelselt käivate menetluste korral, mida menetleb sama ametnik, tuleb menetlusotoiminguid pigem pidada samaaegselt mõlema menetluse raames teostatavateks toiminguteks, et oleks kuidagigi tagatud menetlusi läbiviiva ametniku enesekontrolli võimalus. Väärteomenetluse mitte- alustamine oli põhjendamatu, kuna ilma sisulise väärteomenetluse läbiviimiseta ei olnud võimalik tuvastada VTMS § 29 aluste olemasolu või puudumist, mistõttu väärteomenetluse läbiviimine oli antud juhul vältimatu. Kliendi võlgnevus ei ole KonkS § 18 lg 2 kohaselt veeteenuse osutamise katkestamise objektiivseks aluseks. KA seisukoha puhul, et teenuse osutamist võib katkestada, kui klient ei ole arveid tasunud, on möödapääsmatu tuvastada, kes on vee-ettevõtja klient. Seisukoht, et KonkS § 2 lg 3 tähenduses on Kalev ja KCF üks ettevõtja, on seadusevastane. Veeteenuse osutamine ei ole kontsernipõhine toiming, vaid vee- ettevõtja sõlmib veeteenuse osutamise lepingu konkreetse äriühinguga KonkS § 2 lg 3 eesmärki silmas pidades ei ole selle sätte kohaldamine KFC suhtes võimalik, kuna tema tegevusele ei ole vaja konkurentsiõiguslikku hinnangut anda. KA väärteomenetluse mittealustamise kontseptsioon on üles ehitatud väärale väitele, et Elveso tegevuses silmselgelt puuduvad konkurentsiseaduse rikkumise tunnused, kuivõrd seadus võimaldas Elvesol lõpetada KCF-ile veeteenuste osutamise. ÜVVKS § 8 lg 4¹ Elveso tegevust ei legitimeeri. Ilma väärteomenetlust sisuliselt läbi viimata ei ole võimalik tugineda ÜVVKS § 8 lg 3 p 6 alusel Rae VVK 21.03.2006 määrusega nr 18 kinnitatud „Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.“ Eeskirja § 12 lg 6 p 1 kohaldamine eeldab esmalt arve esitamist kliendile ning arvel sätestatud tähtajaks selle arve mittetasumist. Elveso ei ole KCF- ile arveid esitanud, seega puudub alus väita, et KFC pole arveid arvetes määratud tähtajaks tasunud. KA ei ole selgitanud välja, kes on Elveso kliendiks. KA arvamus, et Rae valla õigusaktid sätestavad KonkS-sse erandeid, on vastuolus Põhiseaduse §-s 3 sätestatud seadusreservatsiooni põhimõttega. Kui kohus leiab, et antud asjas sai väärteomenetluse jätta alustamata seoses sellega, et ettekirjutus legitimeerib Elveso tegevuse, palub KFC jätta ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 ja eeskirja § 12 lg 6 p 1 kohaldamata ja tunnistada need põhiseadusega vastuolus olevaks. KFC on seisukohal, et 1-kuuline võlgnevus ei saa põhimõtteliselt olla veeteenuse osutamisest keeldumise objektiivseks põhjuseks. ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 tulenev volitus praeter legem määruse andmiseks ja selle volituse alusel antud määrus (eeskiri) on vastuolus PS §-s 3 sätestatud seadusreservatsiooni, § 4 sätestatud võimude lahususe ja § 154 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustusega korraldada kohaliku elu küsimusi seadusel alusel. Konkurentsivabadus kui ettevõtlusvabaduse üks osa on põhiseaduslik õigus, mis on riigielu küsimus, mitte kohaliku elu küsimus. Kohalik omavalitsus ei ole pädev reguleerima riigielu küsimusi ilma asjakohase volitusnormita. Volitusnormi vastuolu põhiseadusega toob vältimatult kaasa eeskirja § 12 lg 6 p 1 põhiseadusvastasuse. Juhul kui kohus nõustub KA-ga,

6 et väärteomenetluse alustamise välistas ÜVKKS § 8 lg 4 p 6 alusel antud Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1, palub kaebuse esitaja jätta need vaidluses kohaldamata ja tunnistada nii ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 kui Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1 põhiseaduse § 3, § 4, § 11 § 13 § 31 ja 154 vastuolus olevaks. Juhul kui kohus leiab, et põhiseadusega on vastuolu üksnes Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1, kuna ületab volituse piire, palub kaebuse esitaja jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks üksnes Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1. Juhul kui KA teade kujutas endast sisuliselt väärteo lõpetamise määrust, tulnuks see tühistada, kuna pole läbiviidud nõuetekohast väärteomenetlust. Kaebuse esitaja taotleb tühistada KA 16.02.2009 määrus ja kohustada KA-d viima läbi nõuetekohane väärteomenetlus, milles tuvastada KFC kaebuses kirjeldatud õigusrikkumiste toimepanemine ning karistada AS Elveso /Toomas Heinarut väärtegude toimepanemise eest. Juhul kui 02.02.2009 teade väärteomenetluse alustamata jätmise kohta on käsitletav väärteomenetluse lõpetamise määrusena, palume tühistada ka see teade, et vältida vastuoluliste määruste kehtivus.

Kohtumääruse põhjendused

9. Kohus, tutvunud esitatud KCF kaebusega (kohtusse laekunud 26.02.2009) ning kontrollinud kohtule esitatud kirjalikke materjale, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga, et kohtuvälise menetleja K.Otsa poolt tehtud toimingud kaebuses toodud asjaolude väljaselgitamiseks tähendasid ühtlasi väär- teomenetluse faktilist algatamist, mitte aga haldusmenetluse raames tehtavaid toiminguid, ning juhul kui kohtuväline ametnik on samaaegselt haldusmenetlust läbiviiv riikliku järelevalve teostaja, ei ole menetlejal endal võimalik määrata, millise menetluse raames ta toiminguid teeb. Kohtu hinnangul ei tugine kaebuse esitaja eeltoodud väited, aga samuti seisukoht, et paralleelsete menetluste korral tuleks läbiviidud menetlustoiminguid pidada samaaegselt mõlema menetluse raames teostatavateks toiminguteks, seadusele ja on seega meelevaldne ning põhjendamatu. Riikliku järelevalve menetlus on oma õiguslikult iseloomult haldusmenetlus ning selle toimingutele esitatavad nõuded võivad erineda väärteomenetluse kui karistusõigusliku menetluse toimingutele esitatavatest nõuetest. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta ka olulised erisused menetlusele allutatud isiku õiguslikus seisundis. Näiteks tekib väärteomenetluses menetlusalusel isikul esimese menetlustoimingu tegemisel õigus kaitsjale (VTMS § 19 lg 2). Seega on ilmne või vähemalt tõenäoline, et väärteomenetluses kaasneb menetlusaluse isiku õiguste ja vabaduste suhtes intensiivsem riive kui haldusmenetluses. Vältimaks isiku õiguste ja vabaduste põhjendamatut riivet on seadusandja pannud kohtuvälisele menetlejale kohustuse kontrollida väärteomenetluse algatamise põhjendatust ja rõhutanud, et väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemisel ei tohi väärteomenetlust alustada (VTMS § 29 lg 1). Väärib märkimist, et alusetu väärteomenetluse alustamine toob väärteomenetlust välistavate asjaolude esinemisel kaasa väärteomenetluse lõpetamise koos isiku õigusega kaitsja tasu hüvitamisele riigi-või kohaliku eelarve vahenditest (VTMS § 23).

11. Seega on olukorras, kus järelevalveasutusele on esitatud samaaegselt nii taotlus haldus- menetluse läbiviimiseks kui ka väärteoteade, loogiline ja menetlusseadustega kooskõlas viia väärteoteate põhjendatuse kontrollimiseks esmalt läbi isiku õigusi vähem riivav haldusmenetlus või sellega seonduvaid toiminguid ning selle käigus kogutud andmete alusel otsustada, kas need on piisavad väärteoteate alusel väärteomenetluse algatamiseks. Selles osas

7 langeb kohtu arvamus täielikult kokku kohtuvälise menetleja juhi määruses sedastatuga, et VTMS § 59 lg 1 sätestatud 15-päevane tähtaeg ongi kohtuvälisele menetlejale vajalik selleks, et kontrollida väärteomenetluse ajendis väärteomenetluse aluse olemasolu, vältimaks väärteomenetluse alusetu alustamisega menetlusaluse isiku õiguste põhjendamatut riivet. Kohus juhib tähelepanu, et KA pöördumistes Elveso esindajate poole selgituste saamiseks on tuginetud KonkS § 57 lg 1, mis seondub KA poolt riikliku järelevalve teostamisega.

12. Riigikohus on lahendis 3-1-1-2-06 märkinud, et tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 193 lg-st 1 alustatakse väärteomenetlust kui esinevad menetluse alus ja ajend ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Eelnev tähendab, et väärteomenetlus on alanud, kui väärtegu menetlema pädev ametnik asub tegema toiminguid, kontrollimaks tal tekkinud kahtlust, et toime on pandud väärtegu.

13. Eeltoodust nähtub, et väärteomenetlusega seonduvaid toiminguid võib kohtuväline menetleja asuda sooritama siis, kui tal on tekkinud põhjendatud kahtlus väärteo toime- panemise kohta, st üheltpoolt esineb väärteomenetluse alus ja teiseltpoolt puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Seega võib kohtuväline menetleja, kellel on kasutada lisaks väärteoteatele muid andmeid väärteomenetluse aluse ja menetlust välistavate asjaolude kohta, otsustada väärteomenetluse algatamise või sellest keeldumise ka ilma vältimatu väärteomenetluse läbiviimiseta. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja K.Otsa haldusmenetluse käigus kogutud andmete alusel asunud seisukohale, et väärteoteates esitatud väited isikute teos väärteotunnuste esinemise kohta ei ole kinnitust leidnud, st esinevad VTMS § 29 lg 1 p 1 ettenähtud väärteomenetlust välistavad asjaolud ja on otsustanud keelduda väärteomenetluse algatamiseks, milleks tal oli kohtu hinnangul seaduslik õigus. Seega kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja K.Otsa poolt väärteomenetlusega alustamisega seonduvaid toiminguid tehtud ja tema 02.02.2009 teadet väärteomenetluse alustamata jätmise kohta ei saa lugeda, vaatamata selle suurele mahule ja põhjalikule õiguslikule analüüsile, väärteomenetluse lõpetamise määruseks.

14. Mis puudutab kohtuvälise ametniku poolt asjaolude tuvastamist, kas AS Elveso/juhatuse liikme Toomas Heinaru tegevuses esinesid KonkS § 16 p 6 ja 18 lg 1 p 1 ettenähtud väärtegude tunnused, siis kohus nõustub kohtuvälise menetleja teates esitatud põhjendustega, et Elvesol oli KonkS §§ 16 p 6 ja 18 lg 2 kohaselt põhjendatud ja objektiivne alus veeteenuse osutamise katkestamiseks seoses kliendi võlgnevusega (ÜVVKS § 8 lg 3, lg 4 p 6, Rae VVK 21.03.2006 määrusega nr 18 kinnitatud Rae valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 2 lg 3 ja lg 6 p 1). Analoogiliselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et KCF väited Elveso poolt veeteenuse osutamise katkestamise ebaseaduslikkuse kohta motiivil, kuna Elvesoga sõlmitud lepingu järgi tuleks õigeks teenuse tarbijaks, so kliendiks lugeda KCF, kelle nimele ei ole Elveso poolt arveid esitatud, on KCF ja Kalevi omavahelisi suhteid arvesse võttes ebaveenvad ega oma väärteoteate lahendamisel määravat tähtsust. Täiendavalt kohtuvälise menetleja teates toodud motiividele, et Kalevit ja KCF on võimalik lugeda üheks ettevõtjaks (KonkS § 2 lg 3), nõustub kohus Elveso esindaja vandeadvokaat I.Lillo haldusmenetluse käigus esitatud seisukohaga, et Kalevi ja KCF vahelisest ettevõtte osa müügilepingust ei tulene selgelt ja ühemõtteliselt Elveso ja Kalevi vahel 2003.a. sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise lepingu üleminek KCF-ile vastavalt VÕS § 180-182. Kuigi kaebuse kohaselt toimus lepingu üleminek Kalevilt KCF-ile koheselt müügilepingu allakirjutamisega 30.06.2006.a., siis nimetatud lepingu punktid 7.1. ja 7.2. seostavad ettevõttelepingute üleandmise täiendavalt eraldi kokkuleppe/lisa allakirjutamisega. Kohtuvälisele menetlejale esitatud materjalide hulgas puudub vastav lisakokkulepe/lepingu lisa, samuti pole esitatud Elvesole ettenähtud viivitamatut teadet veelepingu ülevõtmisest

8 KCF poolt vastavalt p.7.4. Väärteoteate 23.01.2009 täienduse kohaselt saatsid Kalev ja KCF Elvesole ühiskirja alles 18.09.2008, millele Elveso vastas 28.10.2008, et käsitleb seda lepingu ülevõtmise taotlusena vastavalt VÕS § 179 ja on keeldunud ülevõtmisele oma nõusolekut andmast. Kohtu hinnangul juhul kui Kalev ja/või KCF oleksid tegelikult olnud huvitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise lepingu ülemineku korrektsest vormistamisest kooskõlas VÕS 180 jj sätetega ja veevarustuse arvete esitamisest alates ettevõtte (osa) üleminekust Kalevi asemel KFC-ile, oleks neil olnud selleks piisavalt aega ning Elveso põhjendamatu keeldumise korral kasutada selleks sobivaid õiguskaitsevahendeid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kohtuvälise menetleja pädevusse ei kuulu lahendada võimaliku väärteo toimepanemise kahtluse kontrollimiseks väärteomenetluse käigus osapoolte vahelist tsiviilõiguslikku vaidlust. Mis puudutab vastava otsustuse tegemist ainuüksi 30.06.2006 lepingu teksti alusel, siis kohus juhib lisaks eeltoodud märkustele täiendavalt tähelepanu asjaolule, et 30.06.2006 leping on pealkirjastatud ettevõtte osa müügilepinguna, mistõttu kolmandatele isikutele, sealhulgas kohtuvälisele menetlejale või kohtule, ei pruugi olla selge, kas võõrandatud osa hõlmab täielikult ka veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise lepingut. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise leping oli sõlmitud 2003.a. Elveso ja Kalevi vahel, kellele Elveso on veearveid jätkuvalt esitanud ja kes oli 15.01.2009 veekatkestuse hetkeks jäänud võlgnevusse summas üle 600000 krooni, oli kohtuvälise menetleja otsustus, lugeda veeteenuse osutamise katkestus Elveso poolt KonkS §§ 16 p 6 kohaselt põhjendatuks ja § 18 lg 2 kohaselt tuginevaks objektiivsele alusele, õige.

15. Mis puudutab kaebuse esitaja taotlust jätta ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 ja eeskirja § 12 lg 6 p 1 kohaldamata ja tunnistada need põhiseadusega vastuolus olevaks või jätta kohaldamata või tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks üksnes Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1, siis kohtu hinnangul väljub selline taotlus kohtuvälise menetleja teate/tegevuse peale esitatud kaebusest. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. KCF kaebuses kohtuvälise menetleja tegevuse peale ei ole küsimust Elveso tegevust lubavate/õigustavate õigusnormide põhiseadusele vastavusest püstitatud ning kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole selle suhtes seisukohta võetud, mistõttu kohus ei pea võimalikuks ega vajalikuks taotlust selles osas läbi vaadata. Lisaks selle märgib kohus, et karistusõiguses kehtiva nullum crimen põhimõtte kohaselt ei saaks taotluses märgitud õigusnormide võimalik põhiseadusvastasus kaasa tuua Elveso/Heinaru karistamist kaebuses soovitud viisil.

16. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes VTMS §§-dest 79 lg 1-2, lg 3 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Viktor Brügel Kohtunik