3-16-994/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-994

Haldusasi

M.M. kaebus Tallinna Vangla ja Andmekaitse

Inspektsiooni tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks,

Andmekaitse Inspektsiooni 18.04.2016 vaideotsuse nr

2.1-3/16/452 tühistamiseks ning Tallinna Vangla

kohustamiseks väljastada 13.10.2015 teabenõudes

nõutud teave

Menetlusosalised

Kaebaja – M.M.

Vastustaja I – Tallinna Vangla, volitatud esindaja

Teerika Marilin Martisen

Vastustaja II – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud

esindaja Maris Juha

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata Andmekaitse Inspektsiooni 18.04.2016 vaideotsuse nr

2.1-3/16/452 tühistamise ja Tallinna Vangla 13.10.2015 teabenõudele vastamiseks

kohustamise nõudes.

2. Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus vangistusseaduse § 11 lg 5 põhiseaduspärasuse

kontrollimiseks.

3. Rahuldada kaebus osaliselt. Tuvastada 10.01.2016 teabenõudele ja selgitustaotlusele

vastamise tähtaja ületamise õigusvastasus, sealhulgas koopia väljastamise tähtaja

ületamisel, 28.02.2016 vaide registreerimata jätmise õigusvastasus ja 13.10.2015

teabenõudele vastamise tähtaja ületamise õigusvastasus, välja arvatud samast

taotlusest koopia väljastamisel. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 4,50 eurot (neli

eurot ja 50 senti), mis tuleb kanda K. N.e arveldusarvele EExxxxxxxxxxx. Jätta

poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2017 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

3-16-994

2(14)

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M. esitas 13.10.2015 Tallinna Vanglale taotluse teabe saamiseks (registreeritud

15.10.2015, tl 5). Taotluses palus kaebaja koopiat kambrite 356, 429 ja 344 plaanidest koos

mõõtkavaga. Ühtlasi soovis ta saada Tallinna Vanglas kasutatavate voodite ja kappide mõõte

(kapi riiulitevahelist kõrgust, ühe kapi põhjapindala, voodiplaadi mõõte, voodiplaadi kõrgust

põrandapinnast), osutatud kambrite valgusavade, st akna mõõte ilma tuulutusaknata. Kaebaja

soovis saada esitatud taotlusest ka koopiat.

2. Kaebaja esitas 10.01.2016 Tallinna Vanglale avalduse (registreeritud 12.01.2016, tl 6).

Kaebaja soovis, et Tallinna Vangla vastaks tema 13.10.2015 teabenõudele, annaks selgitusi,

miks ei ole tema 13.10.2015 teabenõudele tähtaegselt vastatud ning teabenõude korras koopiat

samast avaldusest.

3. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 28.02.2016 vaide, milles nõudis 10.01.2016 avalduses

esitatud taotluste täitmist. 02.03.2016 andis kontaktisik kaebajale dokumendi nr 5-

18/15/29222-2, mis kannab kuupäeva 13.11.2015. Kuna see oli vastus kaebaja 13.10.2015

esitatud teabenõudele, võttis kaebaja 28.02.2016 vaide tagasi. Vaiet ei registreeritud.

4. Tallinna Vangla vastas kaebaja 10.01.2016 pöördumisele (registreeritud 12.01.2016; tl 6)

04.04.2016 (tl 10). Tallinna Vangla vabandab seal vastuskirja viibimise pärast. Kirja kohaselt

jäi pöördumisele tähtaegselt vastamata segaduse tõttu vangla dokumendihaldusprogrammis.

Tallinna Vangla sõnul käsitleti 13.10.2015 pöördumist selgitustaotlusena ja sellele vastati

13.11.2015. Kirjavahetuskaardi kohaselt sai kaebaja vastuse kätte 16.11.2015. 10.01.2016

pöördumisest sai kaebaja koopia 27.01.2016.

5. Kaebaja esitas 04.03.2016 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide Tallinna Vangla

tegevuse peale 13.10.2015 ja 10.01.2016 teabenõuetele vastamisel. AKI 18.04.2016 otsusega

nr 2.1-3/16/452 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. AKI nõustus Tallinna Vangla seisukohaga, et

kambrite

plaanide

väljastamine

võib

kahjustada

vangla

julgeolekut.

Väljastades

kinnipeetavale erinevate ruumide plaane, võib tekkida olukord, kus isikud püüavad plaanidelt

saadud teavet kasutades kambrist välja pääseda. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 2

järgi võib teabevaldaja keelduda teabenõude täitmisest, kui ta ei valda taotletavat teavet ega

tea, kes seda valdab, ning tal ei ole võimalik teabevaldajat kindlaks teha. Vangla on vastanud,

et neil ei ole süsteemset andmebaasi kambrites asuvate mööbliesemete ega mööbliesemete

vahelise kauguse või mööblieseme ja seina vahelise kauguse mõõtude kohta. AKI pädevuses

ei ole hinnata, kas vanglal peavad olema andmed sisustuselementide mõõtude kohta. Kaebaja

taotlused enda esitatud dokumentidest koopia saamiseks on rahuldatud.

6. Tallinna Halduskohtusse saabus 23.05.2016 M.M. kaebus erinevate tühistamis-,

kohustamis- ja tuvastamisnõuetega. Kaebuse kohaselt vajab kaebaja 13.10.2015 teabenõudes

nõutud teavet oma õiguste kaitseks, kuivõrd ta peab oma väiteid kohtumenetluses tõendama.

Rikkumiste tuvastamisega soovib ta ära hoida nende kordumist tulevikus.

7. Kohus jättis kaebuse 13.07.2016 määrusega käiguta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks

tasuda riigilõiv ning täpsustada kaebuse nõudeid.

8. Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused, märkides muu hulgas, et kaebuse esitamise

põhjuseks on tulevikus esitatav kahju nõue, mille aluseks on rikkumiste kumulatiivne mõju.

Kaebus võeti menetlusse 15.08.2016 määrusega. Kohtu menetluses on järgmised nõuded:

1) tuvastada, et Tallinna Vangla on õigusvastaselt ületanud kaebaja 13.10.2015 (nõue 1.1.1.,

teave ja koopia), 10.01.2016 (nõue 1.1.2., koopia), 28.02.2016 esitatud teabenõuetele (nõue

3-16-994

3(14)

1.1.3., koopia vaidest) ja 10.01.2016 (nõue 1.1.4.) esitatud selgitustaotlusele vastamise

tähtaega;

2) tuvastada, et Tallinna Vangla on õigusvastaselt jätnud registreerimata kaebaja 28.02.2016

esitatud vaide (nõue 1.2.);

3) tuvastada, et Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on jätnud õigusvastaselt täitmata 04.03.2016

vaidele lisatud teabenõude (nõue 1.3.);

4) tühistada AKI 18.04.2016 vaideotsus nr 2.1-3/16/452 ja kohustada Tallinna Vanglat

kaebaja 13.10.2015 teabenõudes palutud teave väljastada (nõue 1.4.);

5) tuvastada, et Tallinna Vangla tõlgendas õigusvastaselt kaebaja 13.10.2015 teabenõuet

selgitustaotlusena ning keeldus õigusliku aluseta väljastamast seal palutud teavet (nõue 1.5.).

9. Tallinna Vangla võttis kaebuse 14.09.2016 vastuses osaliselt õigeks nõuetes, milles kaebaja

palub tuvastada vastustaja I tegevuse õigusvastasus 10.01.2016 teabenõudele ja

selgitustaotlusele vastamise tähtaja ületamisel (nõue 1.1.2. ja 1.1.4.) ning nõudes tuvastada

28.02.2016 vaide registreerimata jätmise õigusvastasus (nõue 1.2.).

10. Kohus otsustas 30.09.2016 määruses asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning andis

menetlusosalistele tähtaja poolte esitatule vastu vaielda. Tallinna Halduskohtusse saabus

01.12.2016 kaebaja avaldus, milles ta esitab uued taotlused:

1) kui kohus tuvastab kaebuse punktides 1.1, 1.2 ja 1.5 nimetatud rikkumised, tuvastada ka

see, et ametnikud, kes rikkumised toime panid, on toime pannud distsiplinaarsüüteo

(vangistusseaduse (VangS) § 149, avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 50, § 15 lg 2 ja 3, § 69).

Kaebaja soovib, et tuvastataks just teo toimepanemine, kuivõrd karistada saavad üksnes

seaduses sätestatud isikud (ATS § 72 lg 2, VangS § 148).

2) tuvastada, et õiguskantsleri 30.06.2015 seisukoht nr 11-2/15055/1502901 on vastuolus

põhiseaduse mõttega ja kõik teabevaldajad, sh kohtud, peavad seaduses sätestatud mahus

väljastama isikule teavet, sh nende enda esitatud taotlustest, ilma et teabenõudja peaks seda

eraldi põhjendama. Tuvastada ka, et teabenõue võib sisalduda esitatavas dokumendis.

11. Kohus kahtles 09.12.2016 kohtunõudes, kas kaebajal on kohustamisnõude osas

kohtueelne menetlus läbitud. Kaebajale anti võimalus taotleda kohustamisnõudelt

tuvastamisnõudele üleminekut ning tuvastamisnõuet põhjendada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja seisukohad on järgmised:

12.1. Kaebaja sai 13.10.2015 teabenõudele vastuse ja teabenõude koopia alles 02.03.2016.

Kaebaja peab päevikut, kuhu kannab oma kirjavahetuse. Päevikust ei nähtu, et kaebaja oleks

16.11.2015 saanud vastuse 13.10.2015 teabenõudele. Vangla esitatud kirjavahetuskaarti on

võltsitud: märge, et kaebaja on saanud vastuse teabenõudele, on lisatud hiljem. Vanglal

puudus vajadus anda kaebajale uus koopia, kui ta on selle kätte saanud. Puudus ka vajadus

paluda, et kaebaja vaide tagasi võtaks. Kirjavahetuskaart ei näita, et kaebaja oleks saanud

20.10.2015 koopia 13.10.2015 teabenõudest. Samuti ei saanud ta tähtaegselt vastust

10.01.2016 teabenõudele. Vastuses ei ole selgitatud, miks kaebaja 13.10.2015 teabenõuet

käsitleti selgitustaotlusena ning miks ta sai 10.01.2016 teabenõude koopia 27.01.2016.

28.02.2016 vaiet ei registreeritud, niisamuti ei saanud kaebaja sellest koopiat. Vaiet ei saanud

kaebaja ka endale, kuna see võeti temalt ära. Arvestades sarnaste rikkumiste hulka, kohtles

vangla kaebajat kui objekti, mitte subjekti, rikkudes nii hea halduse tava. Kaebaja sai AKI-le

esitatud vaidest koopia, kuid mitte selle lisadest. Vaie koos lisadega on üks tervik. Vaiet ei

3-16-994

4(14)

menetletagi ilma selle lisadeta. Samamoodi tuleb menetleda vaiet koopia saamiseks. Erandiks

on juhud, kus sõnaselgelt märgitakse, millisest osast koopiat soovitakse. Avaldusele lisatud

taotlus avaldusest koopia saamiseks tuleb lugeda teabenõudeks ning see tuleb rahuldada

AvTS-is sätestatud korras.

12.2. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et seaduses imperatiivselt sätestatud tähtaegu ei ole

lubatud ületada (RKHKo 21.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-61-10). Tallinna Vanglas on

tavaline, et avaldusi menetletakse vale seaduse alusel, näiteks teabenõuet menetletakse

selgitustaotlusena. AvTS § 18 lg 1 kohaselt tuleb teabenõue täita hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.

Selgitustaotlusele tuleb vastata hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui teabenõudele 7 päeva jooksul

ei vastata, võib kaebaja esitada vaide või oodata, et vangla vastab sellele 30 päeva jooksul.

Kui kohe esitada AKI-le vaie, pikendab AKI vaide menetlemise tähtaega. AKI teeb

vaideotsuse pärast seda, kui Tallinna Vangla on teabenõudele vastanud. Vaie jäetakse

rahuldamata, kuivõrd vangla on kaebajale juba vastanud. Igal juhul tuleb vastus 30 päevaga,

kuigi seadus sätestab teabenõudele vastamiseks 5-päevase tähtaja. Rikkumise eest ei vastuta

keegi. Kui vastus ei sisalda selgitustaotluses küsitud teavet, tuleb AKI-le esitada uus vaie.

Taoline olukord tekitab asjatut aja- ja rahakulu, mille tagasinõudmine ei ole otstarbekas, kuna

see tekitab täiendavat kulu. Samuti pole tagatud õiguskindlus, kuna kaebaja ei tea, millal tema

soovitud teave talle väljastatakse. Ta ei saa arvestada seaduses sätestatud tähtaegu. Kaebusele

või vaidele saab mingi fakti lisada mitu kuud hiljem.

Taotlus teabe saamiseks ei tähenda soovi saada selgitusi. Avaldused tuleb täita, lähtudes

nende sisust. Kui sisu jääb arusaamatuks, tuleb haldusorganil välja selgitada avaldaja tegelik

tahe (RKHKo 23.10.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-03, p 24). Avaldused tuleb

registreerida hiljemalt saabumisele järgneval päeval ning sellest hakkab kulgema ka vastamise

tähtaeg (asjaajamiskorra ühtsed alusel § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 135

lg 1). Avaldajat tuleb teavitada viivitamatult sellest, kui nõue on puudulik või kui see tuleb

lahendada muu seaduse alusel (AvTS § 18 lg 1). Kui teabevaldaja palutud teavet ei valda,

teavitatakse sellest avaldajat või teavitatakse, kes palutud teavet valdab (AvTS §-id 22, 21 lg

1, 23 lg 1 p 2).

12.3. Vanglal tuleb 13.10.2015 teabenõue täita, kuna palutud teave vastab AvTS § 3

sätestatud tingimustele, kuid mitte AvTS § 23 sätestatud tingimustele. Küsitud teave ei kujuta

ohtu vangla julgeolekule. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on öelnud, et kinnipeetav peab

saama vabalt kambris liikuda, seal peab olema piisavalt loomulikku valgust, piisavalt

istekohti jne. Kaebaja ei ole küsinud infot seinte paksuse või materjali kohta. Puuduste

tõendamiseks on vaja palutud teavet. Kõik majad ehitatakse projektide alusel ning kasutusloa

saamisel kontrollitakse ehitise vastavust projektile. Vanglal on ilmselgelt plaanid olemas.

Vangla täidab pidevalt teabenõudeid, kus küsitakse erinevate kambrite pindala kohta (nt

teabenõue nr 5-18/16/14544). Niisamuti on kinnipeetavatele väljastatud andmeid valgusavade

mõõtude kohta. Vangla peab teadma kambri sisustuselementide mõõtu, garanteerimaks, et

kinnipeetavate õigused on kaitstud. Kõik sisustuselemendid on ühte mõõtu, v.a väikeste

kambrite lauad ja toolid. Mõõdud peavad olema koos seletuskirjaga, et kappi mahuvad kõik

kinnipeetavale lubatud asjad, vangla antud asjad ja äratarvitatavad asjad. Kinnitusteta ei saa

sisustuselemente kasutusele võtta. Arvestades, et vangla on kaebajale 2007–2009 väljastanud

koopia kambri plaanist koos sisustuselementidega, siis vangla valetab, kui väidab, et neid

plaane pole.

12.4. AKI väited on vastuolulised. Esmalt väidab ta, et kaebaja palutud teabe väljastamine on

ohuks vangla julgeolekule ning teiseks, et kinnipeetav võib need mõõtmised ise teha.

Joonlaud on vanglas keelatud, st kinnipeetav ei saa ise mõõtmisi teha. Kohtusse pöördumiseks

tuleb oma väiteid tõendada. Esitatava kaebuse aluseks olekski teave, mida kaebaja vanglalt

nõuab. Ei ole mõeldav, et isik nõuab kohtult tõendeid, et oma väiteid kinnitada. Kahjunõude

3-16-994

5(14)

esitamiseks tuleb rikkumised tuvastada. Tuvastamisnõue on otseselt seotud avalikkuse

kontrolliga avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 14 kohaselt ei pea taotleja põhjendama,

milleks ta teavet vajab. AKI viide kaebeõiguse kuritarvitamisele on solvav. AKI on

lahendanud mitmeid kaebaja vaideid, jättes need enamasti rahuldamata põhjusel, et teabenõue

on täidetud või teavet ei vallata.

12.5. ATS § 50 ja § 69 kohaselt tuleb vale seaduse kohaldamine lugeda

distsipliinirikkumiseks. Rohked rikkumised seavad kahtluse alla vastava ametniku pädevuse

ja soovi ausalt töötada. Kuni vanglas toime pandud rikkumiste eest vastutab abstraktselt

vangla, ei ole rikkumiste tuvastamisel reaalset tagajärge ning puudub preventiivne mõju.

Mõju on sellel siis, kui kohus tuvastab seose rikkumise ja konkreetse isiku vahel.

12.6. Õiguskantsleri 30.06.2015 seisukoht nr 11-2/150555/1502901 toob õigusselgusetuse:

osad haldusorganid ja kohtud keelduvad seisukohale tuginedes teabe väljastamisest, kuid osad

mitte. Seevastu õiguskantsleri 18.11.2011 seisukohas nr 7-4/110297/1105712 jõudsid nii AKI

kui õiguskantsler järeldusele, et ametiasutused peavad isikutele väljastama koopiaid nende

enda esitatud avaldustest. Teabenõue võib sisalduda avalduses, millest koopiat soovitakse.

Viimati viidatud seisukoht on rohkem põhjendatud ning faktiliselt korrektne. Õiguskantsler ja

Riigikohtu esimees ei tea tegelikke asjaolusid, mis eristavad kinnipeetavaid vabaduses

viibivatest isikutest. Kinnipeetavatele ei ole kõik tasuta, nagu on justiitsminister kirjutanud

õiguskantslerile. Koopiad ei ole tasuta. Enamikul kinnipeetavatel on võlgnevusi, sh

kohtukulud. 30-sendise koopia saamiseks peab kinnipeetav teenima/laenama/saama arvele 1

euro. Koopia hankimiseks tuleb arvele saada summa, mis on üle kahe korra suurem kui

vabadusel viibival isikul. Töötavad kinnipeetavad saavad ühes kuus palga, mille eest saab 10–

30 koopiat. Samal ajal jäävad töötavad kinnipeetavad ilma tasuta väljastatavatest asjadest

(riided, hügieenitarbed) ning peavad maksma elektritasu. Neil tuleb tasuda riigilõivu.

Kinnipeetaval on raha saamiseks kaks võimalust: esiteks laenata, mis viib kokkuvõttes ta

tagasi kuritegelikku maailma, või teiseks kasutada teiste kinnipeetavate jäänuseid (seebitükke,

šampoonipärasid), loobuda suhtlemisest välismaailmaga, korjata sepikut. Kinnipeetav vajab

menetlusest ülevaadet, eriti kui haldusmenetlus venib. Enda esitatud avaldusi ei pea peast

mäletama. Raha olemasolu ei taga, et enda avaldustest saab koopia. Kauplus broneerib

poelehe saamise päeval arvel oleva raha ja vabastab selle mõned päevad pärast seda, kui kaup

on käes. See võtab ligi 12 päeva. Arvestades võimalust tellida poest kaupu kaks korda kuus,

saab koopiaid tellida ca 10 päeval. 4 päeva 10-st on puhkepäevad. Kunagi ei tea, millal koopia

saad. Kinnipeetav ei saa tasuta esitada teabenõuet Justiitsministeeriumile, vaid ainult vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) §-is 47 sätestatud institutsioonidele. Kinnipeetaval ei ole võimalik

jätta endale avaldusest koopiat erinevalt vabaduses viibivatest isikutest, kes saavad seda teha

arvutisse või muule andmekandjale. Dokumendid võiksid olla elektroonilised, siis lõppeks

tohutu paberimajandus. Aastaid tagasi pidid ka kinnipeetavad esitama kaebused trükikirjas.

Kaebaja nõudis, et osakonda paigaldataks tekstitöötlusprogrammiga arvuti, kust pääseks ligi

seadusele, ning lubataks omada mälupulka. Tagajärjena muudeti seadust ja sätestati, et

kinnipeetav võib kaebuse esitada omakäeliselt kirjutatuna. Justiitsministeerium on selle

probleemi tekitanud. Niisamuti on tehtud keeruliseks kohtute töö, kuivõrd kohtud peavad

käsikirjalisi avaldusi lugema.

12.7. Kaebaja esitas vaide AKI-le, kuivõrd AvTS § 45 lg 1 kohaselt lahendab selliseid vaideid

AKI. Arvestades, et kaebaja on läbinud AKI menetluse, on tal läbitud ka VangS § 11 lg-s 5

sätestatud kohtueelne menetlus. Kaebaja esitaks AKI-le mõeldud vaided meeleldi vanglale,

kuid vangla keeldub neid vastu võtmast. Vangla sõnul soovib kaebaja hoida kokku margile

kuluvat raha. Kui seadus kohustab kaebajat esitama kohustamiskaebust, läbima kaks

paralleelset vaidemenetlust, millest üks on tulemusetu, kuivõrd vangla ei menetle teabenõude

3-16-994

6(14)

täitmise peale esitatud vaideid, on seadus vastuolus põhiseadusega. Kohtul tuleb kontrollida

VangS § 11 lg 5 vastavust põhiseadusele.

13. Vastustaja I võtab kaebuse osaliselt õigeks, kuid vaidleb sellele ülejäänud osas vastu.

13.1. Kaebaja 15.10.2010 pöördumist ei saa pidada teabenõudeks AvTS § 6 tähenduses,

millele tulnuks vastata AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on

selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 mõttes. Pöördumisele vastati MSVS § 6 sätestatud

tähtaja jooksul. M.M. kirjavahetuse kaardist nähtub, et Tallinna Vangla 13.11.2011 (reede)

vastus 5-18/15/29222-2 toimetati kaebajale isiklikult allkirja vastu kätte esimesel võimalusel

ehk 16.11.2016 (esmaspäev). Nõnda ei vasta tõele kaebaja väide, nagu ta oleks vanglalt

vastuse saanud alles 02.03.2016. Kaebaja päeviku näol ei ole tegemist õiguslikku kaalu või

vanglale õiguslikke tagajärgi kaasatoova kirjatükiga. Sellest, et kaebaja ei ole vastuse saamist

enda päevikusse märkinud, ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Kaebaja väited, nagu oleks

tema kirjavahetuse kaarti võltsitud, on paljasõnalised ja alusetud.

Vangla ei ole õigusvastaselt viivitanud 13.10.2015 pöördumisest koopia väljastamisega.

AvTS § 18 lg 3 kohaselt arvestatakse teabenõude menetlemise tähtaegu teabenõude

registreerimisele järgnevast tööpäevast. Kaebaja pöördumine registreeriti 15.10.2015. Koopia

andis kaebajale sellest pöördumisest kontaktisik 20.10.2015. Sellekohane märge on ka

dokumendihaldusprogrammis (tl 48).

11.01.2016 avaldusest on kaebaja saanud koopia 27.01.2016. Sellega on vangla rikkunud

AvTS § 18 lg 3 sätestatud tähtaega ning on teabenõude täitnud tähtaja rikkumisega.

11.01.2016 avaldusele vastati 04.04.2016. Vangla vabandas kaebaja ees vastuse hilinemise

pärast ning selgitas, et pöördumisele jäi vastamata seoses selle delegeerimisega. Samas

selgitati kaebajale, et tema 13.10.2015 pöördumisele vastati 13.11.2015 vastuses, mille

kaebaja sai kätte 16.11.2015. Kuivõrd vangla on sedastanud vastuse viibimist, on kaebaja

selles osas oma eesmärgi saavutanud ehk vangla tegevuse õigusvastasus on tuvastatud.

Vangla peab registreerima kõik kinnipeetavate pöördumised dokumendihaldussüsteemis,

mida kaebaja 28.02.2016 pöördumise puhul ei tehtud. Vastustaja I möönab, et jättis

õigusvastaselt kaebaja 28.02.2016 pöördumise registreerimata. Tavapäraselt tagastatakse

isikule tema pöördumise originaal, kui vaie võetakse tagasi. Õigusvastaseks ei saa pidada

kaebajale tema 28.02.2016 pöördumisest koopia väljastamata jätmist. Kaebajale anti tema

pöördumine tagasi, millest võib järeldada, et tal on see olemas.

Õiguskantsler nõustus oma seisukohas nr 11-2/150555/1502901 Riigikohtu esimehe

seisukohaga, et on kaheldav, kas taotleja pöördumine riigiasutuse poole on üleüldse käsitatav

üldiseks kasutamiseks mõeldud teabena AvTS § 1 mõttes. Isegi kui jaatada, et tegemist on

avaliku teabega, ei teeni isikule tema enda pöördumisest koopia väljastamine avatud

ühiskonna ega demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtteid. Avatud ühiskonna

põhimõte nõuab, et väljastataks eelkõige selline üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, mille

sisu ei olnud enne pöördumist taotlejale teada. Arvestades, et isiku enda pöördumise sisu on

talle sisuliselt teada, ei teeni selle teabe väljastamine avatud ühiskonna põhimõtet. See ei

teeniks ka asutuse üle avalikkuse kontrolli võimaldamise eesmärki. Kui isiku pöördumised ka

lugeda üldiseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ei teeni selle teabe väljastamine AvTS §-is 1

sisalduvat eesmärki ning isikute pöördumised ei ole üldjuhul vaadeldavad avaliku teabena

AvTS § 3 mõttes. Asutustel puudub seega üldjuhul kohustus neist koopia väljastada. Koopia

tuleb väljastada juhul, kui see on vajalik isiku õiguste kaitseks, näiteks selleks, et tõendada

edasikaebeõiguse ammendumist EIK-i menetluse algatamiseks jmt. Selline lähenemine teenib

õigusriigi põhimõtet ning on seeläbi kooskõlas ka AvTS-i eesmärgiga. Asjaolu, kas

pöördumisest koopia väljastamine on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, tuleb igakordselt

3-16-994

7(14)

eraldi hinnata. Tuginedes Riigikohtu esimehe seisukohale, leidis õiguskantsler, et AvTS-i

sätete järgi ei ole riigiasutusel üleüldist kohustust väljastada taotlejale koopiaid tema enese

pöördumistest, sh põhjusel, et isiku enda pöördumise sisu on talle teada. Kambrite suurused

(pikkus, laius) on fikseeritud mõõtmistulemuste alusel eraldi töödokumendina peetavas

tabelis, millest lähtutakse ka kinnipeetavate pöördumistele vastamisel. Sellekohaseid andmeid

ei võeta igakordselt projektidelt, nagu arvab kaebaja.

13.2. Haldusorgan peab taotluse saamisel selgitama välja isiku tahte taotluse esitamisel, s.o

järgima uurimispõhimõtet. Nõnda peab haldusorgan iga talle esitatud pöördumise puhul välja

selgitama, kas sisuliselt on tegemist selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude, vaide või muu

taotlusega ning seda vastavalt sisule menetlema. Vastustaja lähtus õiguspäraselt taotluse

lahendamisel MSVS-ist, mitte AvTS-st. Kuigi haldusorgan peab pöördumisele vastama,

lähtudes selle sisust, siis praegu võib öelda, et ka kaebaja ei pidanud 13.10.2015 pöördumist

teabenõudeks, olles selle pealkirjaks märkinud „Taotlus teabe saamiseks“. Muud pöördumised

on kaebaja korduvalt liigitanud teabenõudeks, mitte taotluseks teabe saamiseks.

13.3. Tallinna Vanglal ei ole kaebaja soovitud plaane mitte ühestki kambrist, kuna

sellekohaseid projekte koos mõõtkavaga koostatud ei ole. Küll asuvad Riigiarhiivis vangla

hoonete asetuse ja paiknemise kohta koostatud üldplaanid (asendiplaanid). Isegi kui vanglal

oleks need plaanid olemas, ei saaks neid julgeoleku kaalutlustel kinnipeetavatele väljastada.

Kinnipeetavad võivad püüda plaanidelt saadud teabe alusel vanglast välja pääseda. Nii

ohustataks mitte ainult vanglas viibivate, vaid ka sealt väljapoole jäävate inimeste julgeolekut.

Tallinna Vanglal ei ole ka ühtset andmebaasi kambris asuvate mööbliesemete, mööbliesemete

vahelise kauguse või mööblieseme ja seina vahelise kauguse kohta. Kambrites ei kasutata

ühesuguste mõõtmetega mööbliesemeid, mistõttu puudub vanglal kaebaja soovitud

informatsioon. Vastustaja I ei pidanud otstarbekaks ka sellist informatsiooni koguda. Info

akna mõõtmete kohta ilma tuulutusava suuruseta on kaebajale väljastatud.

Mitte ühestki õigusaktist ei tule vanglale kohustust omada seletuskirja selle kohta, et kambris

asuv mööbel mahutab kõiki kinnipeetavatele lubatud asju. Vangla sisekorraeeskiri sätestab toa

või kambri sisustusse kuuluvad esemed, kuid nende omadusi õigusaktid ei reguleeri.

13.4. Vastustaja I leiab, et kaebuse muutmine 01.12.2016 esitatud nõuetega ei ole lubatud.

VangS § 148 kohaselt määrab vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on

selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Ametnikele ei määra ega tuvasta

distsiplinaarrikkumist kohus, vaid ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik, kelleks on

vangla direktor. Kinnipeetavatel ei ole õigust nõuda vanglaametnike distsiplinaarkorras

karistamist.

13.5. Kohus ei saa tulenevalt põhiseaduse § 152 lg-st 1, õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg-

st 1, § 351 lg-st 3 tuvastada õiguskantsleri seisukoha põhiseadusele mittevastavust.

13.6. Kaebajal on kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

Arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, tuli kaebajal kohtueelse menetluse läbimiseks esitada

vaie esmalt vanglale. AvTS § 46 lg 1 alusel on kaebajal õigus küll esitada vaie AKI-le, kuid

halduskohtusse saab sellisel juhul pöörduda üksnes AKI haldusakti või tegevuse peale.

Vangla tegevuse peale tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb läbida

vaidemenetlus vanglas. Kinnipeetavatel ei ole kohustus läbida mitut vaidemenetlust, vaid

vaidemenetlus vanglas. Kinnipeetavad esitavad vanglale massiliselt teabenõudeid ja

keelduvatele otsustele esitatakse vaideid.

14. Vastustaja II on seisukohal, et kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ei ole rikutud.

Kaebajal on võimalik soovitud teave ise dokumenteerida. Kaebaja ei ole põhjendanud,

milliste õiguste kaitseks tal andmeid vaja on, sh missugust kohtumenetlust ta soovib algatada

ja miks seda nõutud dokumentideta teha ei saa.

3-16-994

8(14)

14.1. Vastustaja II on täitnud kaebaja 04.03.2016 vaides sisaldunud teabenõude.

Kinnipeetavad soovivad tavaliselt enda esitatud dokumentidest koopiaid, kuid nende koopiate

saamise soovid erinevad: kui osad kinnipeetavad soovivad koopiat vaidest koos lisadega, siis

teised soovivad koopiat üksnes vaidest, osutades, et lisadest koopiat ei soovita. Kaebaja

soovis oma 04.03.2016 vaides saada koopiat enda esitatud vaidest, sõnastades selle järgnevalt:

„Palun käesolevast vaidest, teabenõude korras, koopiat.“ Kaebaja on samas esitanud AKI-le

vaideid (02.02.2016, 21.03.2016, 30.03.2016), milles on osutanud, et soovib koopiat vaidest

koos lisadega. AKI lähtus teabenõude täitmisel täpselt selle sõnastusest. AKI lisab, et kaebaja

pole järginud HKMS § 38 lg-s 4 sätestatud nõuet põhjendada, miks on tuvastusnõude

esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Õigusvastasuse tuvastamine ei tähenda, et teabenõue

täidetakse. AKI puhul ei päde väide, nagu oleks teabenõuete täitmata jätmine massiline ja

selle õigusvastasuse tuvastamine suunaks AKI-t edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Seisukohad ei ole absoluutsed selles, kas isik peaks asutusele esitatud dokumendist saama

teabenõude korras koopiat. Õiguskantsleri 2015. a seisukohast nähtub AvTS-i eesmärk on

tagada igaühe juurdepääs teabele, võimaldamaks avalikkusel kontrollida avalike ülesannete

täitmist. Avaldajale tema enese pöördumisest koopia väljastamine ei teeni avatud ühiskonna

ega demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ega asutuse üle avalikkuse kontrolli võimaldamise

eesmärki. Väljastada tuleb eelkõige selline üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, mille sisu ei

olnud enne pöördumist taotlejale teada. Isikule tema enda pöördumistest koopia väljastamine

on põhjendatud, kui see on vajalik tema põhiõiguste kaitseks. Paarisõnalist viidet tulevasele

kohtumenetlusele ei saa pidada piisavaks. Ühtede ja samade kinnipeetavate pöördumiste hulk

viitab oma õiguste kuritarvitamisele.

14.2. Vaideotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kambrite plaanide

väljastamine võib kahjustada vangla julgeolekut. Arvestades, et teabenõude võib esitada

igaüks, oleks mõeldamatu, et igal inimesel on võimalus küsida välja vangla detailsed plaanid.

Vangla eesmärgiks on isikuid pidada kinni ettenähtud alal, mistõttu tuleb kaitsta infot, mis

võib aidata isikuid vanglast välja pääseda. Välistama peab nii väljast tulenevad rünnakud kui

põgenemiskatsed. Kui kaebaja vajab plaane konkreetses vaidluses, võib kohus need vanglalt

välja nõuda. AKI-le ei ole teada, missuguste väidetavate õiguste kaitseks kaebaja plaane

vajas. Tallinna Vangla keeldumine teabenõude täitmisest (sisustuselementide mõõtmete

väljastamisest) oli põhjendatud, kuivõrd teabenõudega saab välja nõuda üksnes selleks juba

dokumenteeritud teavet. Tallinna Vanglal teave puudus. Teabevaldaja ei pea teabenõude

täitmiseks hakkama teavet dokumenteerima. Kinnipeetaval on võimalik sisustuselemendid ja

kamber ise üle mõõta, kasutades selleks paberist mõõduvahendit või harilikku joonlauda.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Pooled on viidanud erinevalt kaebaja esitatud taotlustele: kui kaebaja on lähtunud taotluse

esitamise kuupäevast, siis vastustaja I on kasutanud taotlustele viitamisel nii taotluse

esitamise kuupäeva kui registreerimise kuupäeva. Kohus viitab edaspidi selguse eesmärgil

taotlustele nende esitamise kuupäeva järgi: vastavalt seega 13.10.2015 taotlus, 10.01.2016

taotlus, 28.02.2016 taotlus. Kaebaja AKI-le esitatud 04.03.2016 vaidele (registreeritud

08.03.2016) viidatakse samuti selle esitamise kuupäeva järgi.

16. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla on teabevaldaja, kes peab täitma AvTS-is

sätestatud nõudeid. AvTS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on teabevaldajaks riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutus. Arvestades, et Tallinna Vangla on oma põhimääruse § 1 kohaselt

Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja

eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust, on tegemist teabevaldajaga AvTS § 5 lg 1 p 1

mõistes. Kokkuvõtlikult vaieldakse selle üle, kas vanglal oli kohustus kaebaja taotlustele

vastata ning kas seda tehti õigeaegselt.

3-16-994

9(14)

AKI 18.04.2016 otsuse nr 2.1-3/16/452 tühistamine ja Tallinna Vangla kohustamine

13.10.2015 taotluses nõutud teave väljastada (nõue 1.4.)

17. Kohus juhtis 09.12.2016 kohtunõudes poolte tähelepanu asjaolule, et kaebajal on

kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus jääb 09.12.2016

kohtunõudes väljendatud seisukoha juurde. Arvestades, et kaebaja soovib 13.10.2015

taotluses nõutud teabe väljastamist, on tema õiguste kaitseks tõhusaim esitada

kohustamisnõue ja kaebaja on selle nõude ka esitanud. VangS § 11 lg 5 kohaselt peab

kinnipeetav enne kohustamisnõude esitamist kohtule olema eelnevalt esitanud vangla

keeldumisele mingit toimingut teha (praegu teave väljastada) vaide vanglateenistusele ning

vanglateenistus peab olema vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata jätnud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vangla

keeldumisele

13.10.2015

taotluses

nõutud

teabe

väljastamisest

esitanud

vaide

vanglateenistusele. Kaebaja sai kirjavahetuskaardi kohaselt 13.10.2015 taotlusele vastuse

16.11.2015. Kohus möönab, et kaebaja enda väitel sai ta vastuse alles 02.03.2016. Kuigi

kaebajal oli võimalus esitada vaie vanglale, esitas kaebaja vaide AKI-le. Sellisena ei ole

kaebaja vangla keeldumise peale esitanud kunagi vaiet (koos tähtaja ennistamise taotlusega)

vanglateenistusele, nagu nõuab VangS § 11 lg 5. AvTS § 45 lg 1 ei ole erinorm

vangistusseaduse suhtes. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus haldussisese vaidemenetluse

eesmärgiga enne kohtusse jõudmist asi lahendada ja oma viga parandada.

17.1. Kohus möönab, et vangla 13.11.2015 vastuses puudub vaidlustamisviide.

Vaidlustamisviite puudumine ei välista siiski kohtueelse menetluse läbimise nõuet.

Vaidlustamisviite puudumine võib olla aluseks vaidetähtaja ennistamisele. Kaebaja ei ole

esitanud vaiet ega vaide tähtaja ennistamise taotlust vanglateenistusele, kuigi tal oli see

võimalus. Eelnevat arvestades tuleb kohustamisnõue halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 151 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuna esinevad HKMS § 121 lg 1 p-is 4

sätestatud asjaolud.

17.2. Kohus märgib täiendavalt, et kinnipeetaval ei ole kohustust läbida kaht vaidemenetlust,

nagu väidab kaebaja. Kinnipeetaval tuleb läbida vaidemenetlus vanglas. AKI vaidemenetlus

on vabatahtlik. Kaebaja väited vangla vaidemenetluse ebaotstarbekuse kohta (vaideid ei võeta

vastu) on asjakohatud. Kui ta peaks vanglale esitama vaide ja vangla tagastab selle

õigusvastaselt, siis loetakse kohtusse kaebuse esitamisel, et kinnipeetav on kohtueelse

menetluse nõuetekohaselt läbinud. Kuna kaebaja ei ole praegu vaiet vanglateenistusele

esitanud, ei saa kohus ka hinnata, kas kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud.

17.3. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida abstraktselt mingi normi vastavust

põhiseadusele, nagu nõuab kaebaja oma viimases taotluses. Kaebaja taotlus VangS § 11 lg 5

põhiseaduspärasuse kontrollimiseks tuleb seega jätta läbi vaatamata. Kui kaebaja kahtleb, kas

mingi säte on kooskõlas põhiseadusega, on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt on

õigustloova akti või selle andmata jätmise põhiseadusele vastavuse kontrollimine Riigikohtu,

mitte halduskohtu pädevuses. Üksikisiku võimalused algatada õigustloova akti või selle

andmata jätmise peale põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust Riigikohtus on PSJKS § 4 lg 1

alusel siiski piiratud.

HKMS § 158 lg 4 alusel võib kohus jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu

õigustloova akti, kui see on põhiseadusega vastuolus. Halduskohus saab seega hinnata

konkreetse vaidluse raames normide põhiseaduspärasust ja vajadusel esitada PSJKS § 4 lg 1

alusel Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohtu

hinnangul ei saa praegu VangS § 11 lg 5 jätta kohaldamata selle põhiseadusevastasuse tõttu.

3-16-994

10(14)

Õiguskantsler analüüsis VangS § 11 lg 5 põhiseaduspärasust 2008. a seisukohas nr 6-

1/080197/00802026 (viidatud õiguskantsleri 03.07.2012 seisukohas nr 6-1/120922/1203217),

leides, et normis sisalduva piirangu eesmärk – tagada asjatundlik vaidluse lahendamine,

vä hendada kohtute tö ö koormust ja tõsta seelä bi kohtusü steemi toimimise efektiivsust,

tagamaks lõppastmes isikute õiguste parem kaitse (pidades silmas nii konkreetset isikut kui ka

laiemalt kohtu poole abi saamiseks pö ö rduvaid kaebajaid) – on legitiimne. Õiguskantsler asus

ka seisukohale, et VangS § 11 lõikes 5 sisalduv piirang on sobiv, vajalik ning mõõdukas.

Kohustuslik vaidemenetlus võimaldab suured probleemid lahendada kohtuväliselt ning annab

taotlejale võimaluse hinnata oma kaebuse perspektiivikust. See vähendab ka kohtute

töökoormust, võimaldades neil keskenduda probleemsematele kaebustele. Samal ajal saavad

vangla ja Justiitsministeerium parema ülevaate vangla probleemidest. Kohustuslik

vaidemenetlus ei võta isikult õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ka Riigikohus

on oma praktikas nõustunud kohtueelse menetlusega tingimusel, et isikul on võimalik

lõppastmes kohtusse pöörduda (RKPJKo 04.11.1993, nr III-4/1-4/93; RKHKo 08.05.2001, nr

3-3-1-28-01, p 1; RKHKo 15.10.2002, nr 3-3-1-63-02, p 10). Kohus nõustub eelviidatud

seisukohtadega, mistõttu kohaldab ta VangS § 11 lg 5.

17.4. Kohus jättis kohustamisnõude läbi vaatamata. Vaideotsuse tühistamist võib

halduskohtule esitatavas kaebuses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 alusel nõuda

koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata või juhul, kui

vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata

jätmine. Sama põhimõtet korratakse HKMS § 45 lg-s 4, mis sätestab kaebeõiguse piirangud:

vaideotsust ei saa iseseisvalt vaidlustada, kui see ei riku iseseivalt kaebaja õigusi. Kuivõrd

vaide esemeks olnud toimingu – 13.10.2015 teabenõudele vastamine – tegemiseks

kohustamise nõue ei ole lubatud ning AKI vaideotsus iseseivalt kaebaja õigusi rikkuda ei saa,

ei ole tühistamisnõude esitamine lubatud.

17.5. Kohus andis 09.12.2016 kohtunõudes kaebajale võimaluse minna kohustamisnõudelt üle

tuvastamisnõudele ja kaebust muuta. Kaebaja seda ei teinud, leides, et ta on kohtueelse

menetluse läbinud. Kohus möönab, et kaebuse nõue 1.5. sisaldab osaliselt taotlust tuvastada

Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus 13.10.2015 teabenõude täitmata jätmisel. Samas on

kohus seda tuvastamisnõuet pidanud ettevalmistavas menetluses perspektiivituks (vt

15.08.2016 määrus, p 2.3.). Kohus ei pidanud otstarbekaks eraldada sarnaseid nõudeid, kuigi

kaebaja õiguste kaitseks oli tõhusam esitada kohustamisnõue. Seega isegi, kui jaatada, et

kaebaja on tuvastamisnõude esitanud, ei ole ta tuvastamisnõuet nõuetekohaselt põhjendanud

ning see tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kaebuse osaline õigeksvõtt

18. Vastustaja võttis 14.09.2016 vastuses kaebuse osaliselt õigeks, s.o nõuetes, mis

puudutavad 10.01.2016 teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamise tähtaja ületamist (nõue

1.1.2. koopia teabenõudest ja teabenõudele vastamine, nõue 1.1.4.) ja nõudes tuvastada

28.02.2016 vaide registreerimata jätmise õigusvastasus (nõue 1.2.).

HKMS § 27 lg 3 kohaselt on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta. Kaebaja on kohtule

esitanud küll liitkaebuse, kuid HKMS § 159 ei keela vastustajal võtta kaebust õigeks osaliselt.

Vastustaja ei ole õigeksvõtust taganenud. Õigeksvõtu tulemusel peab kohus kaebuse

õigeksvõetud osas rahuldama (HKMS § 159 lg 1). Kohus rahuldab seega kaebuse nõuete

osas, mis on seotud 10.01.2016 teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamise tähtaja

ületamisega (nõue 1.1.2, nõue 1.1.4.) ja 28.02.2016 vaide registreerimata jätmisega (nõue

1.2.).

3-16-994

11(14)

Tuvastamisnõuded: koopiate saamine 13.10.2015 ja 28.02.2016 avaldustest (nõue 1.1.1. ja

1.1.3.) ja 04.03.2016 vaidest (nõue 1.3.)

19. Tuvastamisnõuetes vaieldakse selle üle, kas vastustaja I on õigusvastaselt ületanud

erinevatele kaebaja avaldustele vastamise tähtaega, sh ületanud koopiate väljastamise tähtaega

(nõuded 1.1.1. ja 1.1.3.), ning kas vastustaja II pidi kaebajale tema 04.03.2016 vaide lisadest

koopia väljastama (nõue 1.3.). Kohus pidas ettevalmistavas menetluses Tallinna Vanglaga

seotud tuvastamisnõuete puhul piisavaks preventiivset huvi: kaebaja soovib ära hoida sarnaste

rikkumiste kordumist tulevikus. Kaebaja täiendas huvi esitada tuvastamiskaebus sooviga

esitada hiljem kahjunõue, arvestades rikkumiste kumulatiivset mõju. Kohus pidas

preventiivse huvi eesmärgil lubatavaks ka AKI-ga seotud tuvastamisnõuet: tuvastada AKI

tegevuse õigusvastasus 04.03.2016 vaide lisadest koopia väljastamata jätmisel. Samal ajal

vaidleb AKI nõude menetlemisele vastu, leides, et tuvastamisnõue tuleb jätta läbi vaatamata

kaebeõiguse puudumise tõttu. AKI on seisukohal, et kaebaja ei ole põhjendanud, miks on

selle nõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. AKI puhul ei päde ka väide, nagu oleks

koopia saamise nõude täitmata jätmine massiline ja teda oleks vaja suunata õiguskuulekalt

käituma.

19.1. Kui kaebaja on pidanud teabenõudeks esitatud avalduses sisalduvat taotlust väljastada

talle sellest avaldusest teabenõude korras koopia, siis mõlemad vastustajad kahtlevad

õiguskantsleri 30.06.2015 seisukohale nr 11-2/150555/1502901 tuginedes, kas enda

haldusorganile esitatud avaldust saab üldse käsitleda teabenõudena ning kas sellest saab

koopiat taotleda. Seega enne, kui kohus saab lahendada küsimust sellest, kas vastustajad on

õigusvastaselt ületanud kaebaja avaldustele vastamise tähtaega, jättes avalduste koopiad

(tähtaegselt) väljastamata, tuleb kohtul võtta seisukoht selles, kas ja mis asjaoludel võib

avaldaja enda haldusorganile esitatud avaldusest teabenõude korras koopiat taotleda.

19.2. Kohus nõustub õiguskantsleri 30.06.2015 seisukohaga nr 11-2/150555/1502901 ja selles

kajastatud Riigikohtu esimehe järeldustega, et riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud

väljastama avaldajale koopiaid tema enese pöördumistest. Kuigi taotleja poolt riigiasutusele

esitatud pöördumist võib AvTS § 3 lg 1 mõistes näha teabena, mille riigiasutus saab avalikke

ülesandeid täites ja seega saaks vastavat pöördumist justkui käsitleda avaliku teabena, mis

tuleb taotlejale väljastada, siis selline tõlgendus ei ole kooskõlas AvTS-i eesmärgiga. Avaliku

teabe mõiste sisustamisel tuleb lähtuda seaduse eesmärgist. AvTS §-is 1 sätestatud seaduse

eesmärgi kohaselt peab AvTS tagama igaühele võimaluse pääseda juurde üldiseks

kasutamiseks mõeldud teabele, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud

ühiskonna põhimõtetest, ning looma võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete

täitmise üle. Riigiasutusele esitatavat avaldust ei saa üldjuhul pidada üldiseks kasutamiseks

mõeldud teabeks. Veelgi enam, teabe väljastamine ei teeni avatud ühiskonna ega

demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtteid, kuna seadus kohustab väljastama eelkõige

sellist teavet, mis ei olnud taotlejale varem teada. Isiku enda pöördumine on talle sisuliselt

tuttav. Koopia tuleb väljastada siis, kui see on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, näiteks

selleks, et avaldaja saaks tõendada riigisisese edasikaebeõiguse ammendumist EIK-i

menetluses. Seda, kas pöördumine on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, tuleb igakordselt

eraldi hinnata.

19.3. Kohus kordab, et avaliku teabe mõiste eesmärgipäraseks tõlgendamiseks tuleb seda

sisustada lähtuvalt AvTS-i eesmärgist. Riigiasutusele esitatavas taotluses sisalduv nõue saada

esitatud taotlusest koopia, ei ole klassikaline teabenõue, sest riigiasutuse väljastatav teave

(koopia) ei vasta AvTS-i eesmärgile. Riigiasutusele esitatav avaldus ei ole üldjuhul üldiseks

kasutamiseks, kuna teenib konkreetse avaldaja huvisid. Kohus ei pea ka usutavaks, et

seadusandja tahe oli pidada koopia väljastamise nõuet teabenõudeks. Vastupidine tõlgendus

tähendaks ühtlasi seda, et koopia saamata jäämisel võiks isik igakordselt kohustamisnõudega

3-16-994

12(14)

kohtusse pöörduda. Sisuliselt nõuaks avaldaja aga dokumenti, mille sisu on talle teada.

Õiguste riive ei õigusta siin tagajärgi kohtumenetlusele (asjade hulk, menetluse pikkus ja

kulud). Kuna tegemist ei ole teabenõudega selle klassikalises mõttes, ei ole avaldajal ka

tingimatut subjektiivset avalikku õigust koopia saamiseks. Sellisena võib riigiasutus nõuda

selgitusi enne koopia väljastamist. Arvestades, et enda taotlusest koopia väljastamist ei saa

alati pidada teabenõudeks, ei saa ka selle täitmist nõuda AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja

jooksul. Kohtu hinnangul tuleb taotlusele vastata siiski mõistliku aja jooksul, lähtudes

eelkõige taotlusega koos esitatud avalduse liigist (teabenõue või selgitustaotlus).

Halduspraktika muutmine, mille kohaselt varem väljastati koopiaid, kuid hiljem mitte, ei ole

vastuolus õiguskindluse või -selguse põhimõttega. Riigikohtu praktikas on korduvalt

rõhutatud, et isik ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda ebaõige

halduspraktika jätkamist või laiendamist (RKHKo 27.11.2006 otsus asjas 3-3-1-59-06, p 12 ja

sealsed viited).

19.4. Tuleb tähele panna, et taotlejal on võimalik enda avaldusest endale ise koopia kirjutada

või teha sellest märkmeid. Esitatud avaldusi ei pea seega peast mäletama. Kinnipeetavatel on

Tallinna Vangla kodukorra kohaselt õigus osta kauplusest üks pakk A4 paberit (p 16.2.40),

kirjaplokk (p 16.2.41), vihik (p 16.2.42) ja kirjutusvahendid (p 16.2.43). Kinnipeetavatel,

kellel rahalised võimalused paberit muretseda puuduvad, antakse leht A4 paberit iga vangla

kulul saadetava kirja kohta (p 15.1.7.). Kaebeõiguse tagamiseks tuleb maksejõuetule

kinnipeetavale väljastada ka pastakas. Kohtusse pöördumisel ei ole keelatud kasutada muud

formaati paberit kui A4. Kuigi avalduse koopia võimaldab kohtul kindlaks teha, kas

kinnipeetaval on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis kahtluse korral saab kohus

küsida haldusorganilt (vanglalt) haldusmenetluse materjale. Arvestades, et vangla peab

kinnipeetavate pöördumised registreerima dokumendihaldussüsteemis, peab vanglal vastav

avaldus olemas olema. Seega ei ole kaebajal vaja vähemalt kohtule avalduste koopiaid

esitada.

19.5. Praegu ei ole kaebaja põhjendanud, miks tal on oma avaldustest koopiaid vaja. Vangla

ja AKI on talle tema pöördumistest (13.10.2015, 04.03.2016 vaie) küll koopiad väljastanud,

kuid kohtu hinnangul ei ole neil kohustust koopiaid ilma põhjenduseta väljastada. Kaebaja

õigusi ei saa seega olla riivatud, kui talle on koopiad väljastatud, kuid hilinemisega. Kaebaja

õigusi oleks riivatud siis, kui koopia väljastamata jätmine oleks takistanud tema

edasikaebevõimalusi. Praegu seda tehtud ei ole. Kaebus tuleb koopiate osas jätta seega

rahuldamata.

Kohus nõustub AKI-ga, et kaebajal puudub ka kaebeõigus AKI-ga seotud tuvastamisnõude

esitamiseks. AKI puhul ei ole teabenõuete tähtaegne täitmata jätmine massiline, mistõttu ei

aita tuvastamisnõude esitamine teda õiguskuulekale käitumisele suunata. Tuvastamisnõude

esitamine ei ole lubatud pelgalt selleks, et isik saaks veenduda mingi tegevuse või toimingu

õigusvastasuses.

13.10.2015 taotlus (nõuded 1.5., 1.1.1.)

20. Kohus käsitles eelnevalt 13.10.2015 avaldusest koopia väljastamise tähtaja ületamist (osa

1.1.1. nõudest), leides, et taotlust enda pöördumisest koopia saamiseks ei saa üldjuhul pidada

teabenõudeks. Samas avalduses nõudis kaebaja ka teavet kambriplaanide ja selles olevate

mööbliesemete mõõtude kohta. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla käsitles tema

taotlust teabe väljastamiseks õigusvastaselt selgitustaotlusena ning jättis sellele tähtaegselt

vastamata. Kohus on eelmenetluses märkinud, et nõuded 1.5. ja 1.1.1. on kattuvad, mistõttu

käsitletakse neid koos (15.08.2016 määrus, p 2.3.).

3-16-994

13(14)

20.1. Selleks, et otsustada, kas vastustaja I vastas 13.10.2015 avaldusele õigeaegselt, tuleb

välja selgitada, mis liiki pöördumisega oli 13.10.2015 avalduse näol tegemist, s.o kas tegemist

oli teabenõude või selgitustaotlusega.

20.2. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave, mis tuleb avaldajale teabenõude korras

väljastada, teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides

sätestatud avalikke ülesandeid täites. Niisamuti ei tohi esineda AvTS § 23 sätestatud aluseid

teabenõude täitmisest keeldumiseks. Teabenõue tuleb täita hiljemalt viie tööpäeva jooksul, sh

teavitada avaldajat selle täitmisest keeldumisest (AvTS § 18 lg 1). Seejuures ei ole mitte iga

pöördumine riigiasutuse poole teabenõue. Kuigi avaldaja võib taotluse pealkirjastada

teabenõudena, võib sisu poolest olla tegemist märgukirja või selgitustaotlusega. MSVS § 2 lg

3 p-de 1 ja 2 kohaselt on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik

taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe

analüüs, süntees või lisateabe kogumine; taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse

andmist. Selgitustaotlusele tuleb MSVS § 6 kohaselt vastata 30 päeva jooksul alates selle

registreerimisest. Haldusorgani ülesandeks on iga pöördumise puhul isiku tegelik tahe välja

selgitada (RKHKo 23.10.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-03, p 24).

20.3. AvTS § 3 lg-s 1 sisalduva avaliku teabe definitsiooni kohaselt saab teabenõude korras

nõuda seega koopiad või väljavõtteid dokumentidest, mis on asutusel olemas. Teabenõude

täitmiseks ei pea teabevaldaja hakkama erinevatest dokumentidest andmeid koguma ja uut

dokumenti koostama. Sellisel juhul on tegemist selgitustaotlusega. Kui nõutud teavet vanglal

ei ole, on tal õigus teabenõude täitmisest keelduda, viidates samas, kellel võiks nõutud teave

olemas olla.

20.4. Kaebaja soovis 13.10.2015 taotluses teabe saamiseks saada erinevate kambrite ja nendes

olevate mööbliesemete mõõte. Tallinna Vangla käsitles kaebaja 13.10.2015 pöördumist

selgitustaotlusena. Tallinna Vangla on 13.11.2015 vastuses välja toonud, et tal puudub

kaebaja soovitud teave ja seda ei koguta. Kohtu hinnangul ei tee soov teabenõude täitmisest

keelduda teabenõudest selgitustaotlust, isegi kui vastav teave teabevaldajal puudub.

Teabevaldaja peab olema võimeline 5 päeva jooksul teabenõudele vastama, sh keelduma selle

täitmisest. Arvestades, et praegusel juhul ei nõudnud kaebaja soovitud andmed analüüsi ega

sünteesi, pidi tema taotluse liigitama teabenõudeks, mitte selgitustaotluseks. Nõnda ei ole

vangla järginud ka seaduses sätestatud tähtaega teabenõude täitmisel. Kohus juhib vangla

tähelepanu ka sellele, et AvTS § 23 lg-s 3 sätestatud viiepäevane tähtaeg teabenõude

täitmiseks tähendab ühtlasi seda, et avaldajat tuleb teavitada, kui tema taotlusele vastamise

tähtaega pikendatakse. Teabevaldaja ei saa avaldusele vastamisel lähtuda üksnes selle

pealkirjast, vaid peab selgitama välja avaldaja tahte avalduse esitamisel. Kaebaja puhul seda

ei tehtud.

Kaebaja täiendavad taotlused

21. Kaebaja on oma 01.12.2016 avalduses esitanud kaks täiendavat taotlust: tuvastada, et

vastavad ametnikud on toime pannud distsiplinaarsüüteod ja tuvastada õiguskantsleri

30.06.2015 seisukoha nr 11-2/150555/1502901 vastuolu põhiseadusega. Kuna need taotlused

ei seondu vaidluse esemega ning on esitatud hilinemisega, tuleb need jätta tähelepanuta.

Kohus siiski märgib, et ametnike distsiplinaarrikkumisi ei tuvasta kohus, vaid ametniku

ametisse nimetamise õigust omav isik. Selliseks isikuks on praegu vangla direktor.

Vastupidine oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Kohtus saab kontrollida

distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Kohtu pädevuses ei ole ka tuvastada, kas

õiguskantsleri seisukohad on kooskõlas põhiseadusega. Halduskohtu pädevus normi või akti

põhiseaduspärasuse

kontrollimisel

piirneb

sellega,

et

kui

kohus

kahtleb

normi

3-16-994

14(14)

põhiseaduspärasuses, võib ta jätta selle kohaldamata ning esitada taotluse põhiseaduslikkuse

järelevalve algatamiseks Riigikohtule.

22. Kaebaja on enda 01.12.2016 avalduses teinud ka hulgaliselt etteheiteid, mis vaidluse

esemega kuidagi ei seondu (hügieenipakkides puudub svamm, nälga jäämine, kirjavahetus

VSkE §-ist 47 väljajäävate organisatsioonidega, dokumentide elektrooniline salvestamine ja

esitamine, mälupulga omamine). Kuna need väited vaidluse eset ei puuduta, jätab kohus need

tähelepanuta. Kui kaebajal on nende asjaolude osas etteheiteid, võib ta kasutada HKMS § 37

lg-s 2 sätestatud õiguskaitsevahendeid, pidades vähemalt osade etteheidete puhul silmas nõuet

läbida enne nõude esitamist kohtule kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas.

Menetluskulud

23. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt Tallinna Vangla vastu esitatud nõuetes. HKMS § 108 lg

1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. Vastustaja I ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu

jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.

Kaebaja on nõudnud vastustajalt riigilõivu väljamõistmist summas 30 eurot (15 + 15). Kohus

märgib, et kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot, mitte 30 eurot. Kohtu hinnangul

rahuldati kaebus 30% ulatuses. Vastustaja I-lt tuleb kaebaja kasuks mõista välja

menetluskuluna 4,50 eurot (15 x 0,3). Poolte muud menetluskulud tuleb jätta poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee