3-16-128/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-128

Haldusasi

V.T.i kaebus Maardu Linnavalitsuse 17.12.2015

korralduse

nr

tühistamiseks

ja

Maardu

Linnavalitsuse kohustamiseks rahuldada kaebaja

20.11.2015

taotlus

puurkaevu

asukoha

kooskõlastamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.T., volitatud esindajad V.T.a ja

Katrin Kiisk

Vastustaja: Maardu linn, esindaja Julia Saveljeva

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 21.11.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maardu Linnavalitsuse 17.12.2015 korraldusega nr 590 keeldus Maardu linn V.T.i

20.11.2015 taotluse alusel puurkaevu asukoha kooskõlastamisest aadressil Aarde 19, Maardu

linn, Harju maakond.

2. 18.01.2016 saabus Tallinna Halduskohtule V.T.i kaebus Maardu Linnavalitsuse 17.12.2015

korralduse nr 590 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks rahuldada kaebaja

20.11.2015 taotlus puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks.

3. Kohus võttis kaebuse oma 19.01.2016 määrusega menetlusse. Asjas toimus kohtuistung

21.11.2016.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebuse esitaja leiab, et korralduse tegemisel on vastustaja rikkunud EhS § 124 lg-t 2, kuna

selles toodud tingimuste arvestamisel puudub objektiivne alus vaidlusaluse puurkaevu

kooskõlastamata jätmiseks. Oma seisukohti põhjendab kaebuse esitaja alljärgnevalt.

4.1.1. Puurkaevu asukoht on detailplaneeringuga kooskõlas. Vastustaja leidis korralduses, et

detailplaneeringu kohaselt ei ole Aarde 19 kinnistule puurkaevu ette nähtud. Kaebuse esitaja

lisab

käesoleva

kaebuse

juurde

05.08.2015

Aarde

kinnistule

väljastatud

projekteerimistingimused (tl 9-10), mille juurde on lisatud väljavõte Aarde 19

detailplaneeringust (tl 10). Detailplaneeringus on Aarde 19 kinnistule joonisega märgistatud

puur/salvkaevu asukoht (K-täht), mis tähendab, et detailplaneeringu järgi on puurkaevu

ehitamine kinnistule Aarde 19 lubatud. Eeltoodust tulenevalt on vale vastustaja väide, et

detailplaneeringu kohaselt Aarde 19 kinnistule ei ole puurkaevu ette nähtud ning sellest on

sedastatav, et puurkaevu asukoht on kooskõlas EhS § 124 lg-ga 2.

Kaebuse esitaja leiab, et 15 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringut ei ole võimalik tänast

olukorda arvestades täita, kuna selle lahendus ei vasta aastatega muutunud olukorrale (suvilate

asemel on ehitatud piirkonda elumajad) ning on vähetõenäoline, et detailplaneeringut õnnestub

muutmata kujul realiseerida.

Seoses ülaltooduga, esitas kaebuse esitaja 2015. aasta suvel vastustajale taotluse

projekteerimistingimuste

väljastamiseks,

mis

peaksid

detailplaneeringut

täpsustama.

Projekteerimistingimustes ei ole aga selgesõnaliselt väljendatud veevarustuse ja kanalisatsiooni

lahendust. Samas ei saa aga kaebuse esitaja lähtuda detailplaneeringus kehtestatud veevarustuse

lahendusest - et veevarustus toimub projekteeritavast puurkaevust Maardu mõisa tee juures -

kuna vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid,

mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia. Puurkaevust ei ole vee

võtmine võimalik aga kaebuses eelpool märgitu tõttu (vee kvaliteet). Lisaks ei ole täidetud

puurkaevu sanitaarkaitseala suhtes esitatavad nõuded (VeeS § 28 lg 1, 281 lg 5).

Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu nr PK21564 andmete kohaselt peab puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatus olema 50 meetrit (vt tl 51-53).

4.1.2. Puurkaevu asukoht on Maardu Linnavolikogu 26.08.2014 määrusega nr 17 „Maardu

linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kuni aastani 2023 (ÜVK) kooskõlas. ÜVK

101-st leheküljest alates käsitletakse Maardu järveäärset elamupiirkonda, kuhu kuulub ka

vaidlusalune Aarde 19 kinnistu. ÜVK lk 102 kohaselt: „Kummaski järve idaosa piirkonnas on

võimalik elanike veega varustamine eraldi omaette puurkaevude baasil või rajada mõlema

asumi tarbeks ühine veetootmisjaam nt olemasoleva Aarde puurkaevu baasil.“ Eeltoodust

tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et vaidlusealusel kinnistul puurkaevu väljaehitamine on ÜVK-

ga kooskõlas ning sellega lubatud. Seega puurkaevu asukoht on EhS § 124 lg-s 2 toodud teise

tingimusega kooskõlas.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et puurkaevu väljaehitamise ja ühisveevärgi rajamise vahel on

olemas põhjuslik seos ning kuni Aarde elamurajoonis ei ole rajatud ühisveevärki, on puurkaevu

ehitamine lubatud ning ÜVK-ga kooskõlas – vt ÜVK lk 104.

4.2. Kuigi Aarde elamurajoonis ametlik vee-ettevõtja puudub, kohustab vastustaja kaebuse

esitajat liituma Aarde piirkonnas tegutseva veevärgiga puurkaevu PK 21564 baasil. Sellele

viitab vastustaja oma korralduses, märkides, et „Aarde 19 kinnistul on reaalne võimalus

ühineda tegutseva veevärgi ja –kanalisatsiooniga.“ Kaebuse esitaja pöörab tähelepanu

asjaolule, et veevärk puurkaevu PK 21564 baasil kuulub väidetavalt eraettevõttele OÜ Aarde

Investeerimine AN, kelle tegevus ei allu ühtegi vee-ettevõtja tegevust reguleerivale

normatiivaktile, seega on omavoliline, oma huvidest lähtuv ning ei ole kontrollitav

haldusorganite poolt.

4.2.1. Kaebaja leiab, et vastustaja ei saa kohustada kaebuse esitajat vaidlusaluse veevärgiga

liituma ja sellest tulenevalt peab vastustaja puurkaevu asukoha kooskõlastama alljärgnevatel

põhjustel:

a) Veevärk puurkaevu PK 21564 baasil, mis kuulub OÜ-le Aarde Investeerimine AN ei ole

ametlik ühisveevärk ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse tähenduses (vt ÜVVKS § 2 lg 1).

Vaidlusaluses piirkonnas ei ole ametlikku vee-ettevõtjat. Vastavalt kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada oma

haldusterritooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni.“ Eeltoodust tulenevalt on vastustaja

kohustatud varustama kaebuse esitajat veevarustuse- ja kanalisatsiooniga. Kuna väidetav

arendaja ei ole vastustaja määratud vee-ettevõtja, siis on kaebuse esitajal õigus loobuda vee- ja

kanalisatsiooni torustikega ühinemisest. Seda õigust on kaebuse esitaja kasutanud, esitades

taotluse puurkaevu kooskõlastamiseks, kuna leidis, et arendaja poolt pakutud liitumistasu on

ebamõistlikult kõrge ning joogivee kvaliteet ei vasta sätestatud normidele.

b) Veevärgiga puurkaevu PK 21564 baasil liitumistasu on ebamõistlikult suur (30 000 eurot).

Kuna OÜ Aarde Investeerimine AN ei ole vastustaja poolt määratud vee-ettevõtja, siis ei ole

tema poolt määratud liitumistasu suurus veevärgiga liitumiseks vastustajaga kooskõlastatud.

Kaebuse esitaja pöörab siinkohal ka tähelepanu Õiguskantsleri 06.05.2010 ettepaneku nr 91

punktidele 12 ja 14. Hetkel on tekkinud olukord, kus OÜ Aarde Investeerimine AN tegutseb

vaidlusaluses piirkonnas monopolettevõttena ning määrab ebamõistlikult suuri liitumistasusid,

rikkudes seega kaebuse esitaja põhiõigusi. Kaebuse esitaja loobus õigustatult OÜ Aarde

Investeerimine AN omandis olevate ning opereerivate vee- ja kanalisatsioonitrassidega

liitumisest, kuna käesolev ettevõte ei ole vastustaja poolt määratud vee-ettevõtja ÜVVKS § 2

lg 1 seaduse tähenduses. Samuti vastustaja kui riigipoolne esindaja peaks tagama kaebuse

esitajale valikuvabaduse ning kaitsta tema põhiõigusi monopolettevõtte eest, lubades kaebuse

esitajale puurkaevu rajamist.

c) Veevärgi omanikul puudub erikasutusluba, kuigi registriandmetest (maa-ameti andmetel on

ehitatud piirkonda juba 24 elamut) nähtuvalt ei ole eluliselt usutav, et veevõtt moodustab alla

5m3 päevas. Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja arvamusel, et OÜ Aarde Investeeringute AN

tegevus jämedalt rikub seadust, seades kahtluse alla kvaliteedinõuete järgimise, mis võib kaasa

tuua kahjulikke tagajärgi vee kasutajatele.

d) Veevärgi omaniku tegevus rikub veeseaduse (VeeS) § 132 lg 1, lg 2, 31.07.2001 vastu võetud

sotsiaalministri joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete ning analüüsimeetodite määruse nr 82 §

4-6 ja § 10 lg 1.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et puurkaevu PK21564, mis kuulub OÜ-le Aarde Investeerimine AN,

joogivee kvaliteet ei ole nõuetekohane ning vees sisalduvad ained ületavad seadusega lubatud

normi, millest tulenevalt käesoleva joogivee tarbimine on eluohtlik ning puurkaev nr PK21564

veeallikana ei sobi. Samas soovib kaebuse esitaja lisada, et vastustaja kui ÜVK moodustatud

haldusorgan, ei saa väita, et ta ei olnud teadlik puurkaevu PK21564 joogivee kvaliteedist, kuna

ÜVK-s toodud näitajad ning andmed on vastustaja poolt kontrollitud ning kinnitatud. Seega,

rikub vastustaja koos OÜ-ga Aarde Investeerimine AN jätkuvalt seadust ning on teinud seda

juba vähemalt 8 aasta jooksul, kuna ÜVK järgi olid veeproovid võetud aastal 2007 ning aastani

2016 näitajad muutunud ei ole.

4.3. Kaebuse esitaja soovib täiendavalt lisada, et kinnistule ehitusloa saamiseks peab kaebuse

esitaja ehitusprojekt olema eelnevalt kooskõlastatud OÜ-ga Aarde Investeerimine AN

(kohustuslik vastustaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste järgi). Kuna ehitusloa

väljastamise aluseks oleva projekti kooskõlastamiseks nõuab OÜ Aarde Investeerimine AN

eelnevalt kaebuse esitajalt veevärgi ja –kanalisatsiooniga ühinemiseks liitumistasu maksmist,

siis põhimõttelistelt ei olegi kaebuse esitajal reaalset võimalust ehitusloa saamiseks, kui ta ei

tasu OÜ-le Aarde Investeerimine AN liitumistasu ettevõtte soovitud määras.

Kuivõrd on tõendatud asjaolu, et OÜ Aarde Investeerimine AN ei ole vastustaja poolt määratud

vee-ettevõtja ning kaebuse esitajal puudub kohustus OÜ Aarde Investeerimine AN kuuluvate

torustikega ühineda, siis leiab kaebuse esitaja, et vastustaja kohaliku omavalitsusena toetab ja

soodustab oma tegevusega OÜ Aarde Investeerimine AN tegevust, jättes kaebuse esitaja

õigused oluliselt kaitseta.

4.4. Kokkuvõtteks soovib kaebuse esitaja lisada, et tal on soov ühineda ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga, kuid see tähendab, et selleks peab olema vastustaja määratud seaduses

sisalduvate nõuete täitmiseks ametlikuks vee-ettevõtjaks ning sellega liitumiseks obligatoorne

liitumistasu peab olema õiglane ja põhjendatud ÜVVKS § 6 lg 2 kohaselt. Lisaks sellele peab

vee kvaliteet vastama normidele ja standarditele, mis tagab nende seaduspärasuse ning ohutuse

elanikkonna tervisele.

4.5. Kaebuse esitaja leiab, et kui vastustaja jättis puurkaevu asukoha kooskõlastamata selle

alusel, et ta on arvestanud vee-ettevõtja teeninduspiirkondi, siis oleks ta lisaks sellele pidanud

teostama riikliku järelevalvet „vee-ettevõtja“ tegevuse üle (vt ÜVVKS § 2, § 154 lg 1 ja lg 2).

Hetkel on tekkinud olukord, kus vastustaja ainult kasutab talle seadusega tagatud võimalusi,

jättes samal ajal oma kohustused täitmata.

4.6. Vastustaja lisas oma vastusele Keskkonnaministeeriumi vastuse vastustaja pöördumisele.

Kaebuse esitaja palub kohtul jätta see tähelepanuta, kuna pöördumises on esitatud ebatõesed

faktiväited tekkinud olukorra kohta.

Nagu on juba eelpool öeldud ning vastustaja enda poolt kinnitatud, Aarde piirkonnas puudub

ühisveevärk ja –kanalisatsioon, millest tulenevalt ei ole Aarde 19 kinnistul liitumisvõimalust

ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga. Kuna Keskkonnaministeeriumile on esitatud valed andmed,

siis on ilmselge, et Keskkonnaministeerium on jõudnud valele järeldusele. Kaebuse esitaja

nõustub sellega, et kui Aarde piirkonnas oleks ühisveevärk, siis puurkaevu väljaehitamine ei

oleks põhjendatud, kuid võttes arvesse seda, et ühisveevärk puudub, ei saa väita, et

Keskkonnaministeerium oleks samale järeldusele jõudnud.

Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja jätta vastustaja vastuse vastav punkt tähelepanuta

ning Keskkonnaministeeriumi vastus vastustaja pöördumisele tõendite juurde lisamata.

4.7. Vastustaja lisas oma vastuse juurde ka OÜ Aarde Investeerimine AN kirja vastustaja

päringule, milles teavitab OÜ Aarde Investeerimine AN, et: “Meie poolt on välja ehitatud

veevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem, sh 10886 m kanalisatsioonitorustikke, 3 kanalisatsiooni

pumplat, 5443 m veetorustikke, 18 hüdranti ja puurkaevpumplat.”

Kaebuse esitaja leiab, et ka siinkohal on esitatud eksitav informatsioon, kuna nagu tuleneb

vastustaja vastusest, on veetrassile 07.10.2008 välja antud kasutusluba nr 5845 ja 17.11.2008

kasutusluba nr 147/2007 ning kanalisatsioonitrassile 07.10.2008 kasutusluba nr 5847. Sellest

tulenevalt olid veetrassid ja kanalisatsioonitrassid välja ehitatud vähemalt aastal 2008. OÜ

Aarde Investeerimine AN, kes nimetab ennast trasside omanikuks ning väidab, et need trassid

olid välja ehitatud nende enda poolt, viib kohut eksimusse, kuna ettevõte oli registreeritud alles

06.08.2010 (tl 54) ehk ligi kaks aastat pärast trassidele kasutusloa saamist.

4.8. OÜ Aarde Investeerimine AN lisas oma kirja juurde ka joogivee keemilise analüüsi, mis

peaks näitama puurkaevu nr PK21564 vee kvaliteeti. Kaebuse esitaja on seisukohal, et analüüs

on tühine ning palub kohut jätta see tõendite juurde lisamata. Sotsiaalministri 31.07.2001

määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi

määrus nr 82) on kehtestatud nõuded vee kvaliteedile. Tulenevalt määruse nr 82 § 7 lg-test 2 ja

3 tohivad joogiveeproove võtta üksnes atesteeritud proovivõtjad ning analüüsid tuleb teostada

akrediteeritud laboris. Joogivee keemilise analüüsi andmete kohaselt oli proovivõtjaks hr A.K.,

kes on OÜ Aarde Investeerimine AN juhatuse liige ning kes ei ole atesteeritud proovivõtja

määruse nr 82 tähenduses.

Samuti oli proovile võetud ainult 8 näitajat, mille arv ei ole kooskõlas sotsiaalministri

02.01.2003 määrusega nr 1 “joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja

põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (edaspidi: määrus nr 1). Määruse nr 1 lisa 2 kohaselt

joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee näitajate arv peab olema 36, mis on aluseks

joogiveeallika valikul.

Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et OÜ Aarde Investeerimine AN poolt esitatud

joogivee keemilist analüüsi ei saa mingil moel käsitleda kui ametlikku dokumenti joogivee

kvaliteedi hindamisel.

4.9. Vastustaja lisas oma vastuses, et “ OÜ Aarde Investeerimine AN vastuse kohaselt oli

kaebuse esitaja teadlik liitumistasu suurusest juba enne Aarde 19 kinnistu ostmist”.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et liitumistasu suurusest teadmine ei puutu käesolevasse asjasse.

4.10. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja rahuldada kaebus ning kohustada vastustajat

puurkaev kooskõlastada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata

alljärgneval põhjusel.

5.1. Vastustaja on seisukohal, et kehtiva detailplaneeringuga ei ole Aarde 19 kinnistul ette

nähtud puurkaevu. Maardu Linnavolikogu kehtestas oma 27.03.2001 otsusega nr 98 Aarde III

kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering), mis kehtib sh Aarde 19 kinnistu suhtes.

Vastavalt detailplaneeringule lahendatakse veevarustus projekteeritavast puurkaevust Maardu

mõisa tee juures, paigaldades veetrassi piki projekteeritavaid tänavaid.

Detailplaneeringu joonisel on Aarde 19 kinnistul tähistatud kastmisveekaev, mitte puurkaev (vt

tl 33-38 Aarde III detailplaneerimise projekti põhijoonise - generaalplaan).

Kuna vastavalt detailplaneeringule ei ole Aarde 19 kinnistul ette nähtud puurkaevu, siis

puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmine on EhS § 124 lg 2 sätestatud tingimustega

kooskõlas.

5.2. Vastustaja märgib, et ka ÜVK-ga ei ole Aarde 19 kinnistul ette nähtud puurkaevu. Kaebuse

esitaja arvamus, et puurkaevu asukoht on Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arengukavaga kooskõlas, on ekslik. Maardu järvest ida pool asuvad kaks asumit – Aarde

elurajoon, kuhu kuulub ka Aarde 19 kinnistu ja Kiltrisauna elurajoon (veel välja ehitamata).

ÜVK sätestab, et kummaski asumis ehk nii Aarde elurajoonis kui Kiltrisauna elurajoonis on

võimalik varustada elanike veega eraldi omaette puurkaevude baasil või rajada mõlema asumi

tarbeks ühine veetootmisjaam. ÜVK-st lähtudes ei ole iga krundi (kinnistu) tarbeks puurkaevu

ette nähtud, vaid on ette nähtud puurkaevud iga elurajooni tarbeks. Aarde elamupiirkonna

veevarustus toimib ÜVK-ga kooskõlas ning ülal nimetatud rajoonis toimub elanike veega

varustamine eraldi puurkaevu nr 21564 baasil.

Kuna vastavalt ÜVK-le ei ole Aarde 19 kinnistul ette nähtud puurkaevu, siis puurkaevu asukoha

kooskõlastamata jätmine on EhS § 124 lg 2 sätestatud tingimustega kooskõlas.

5.3. Oma kaebuses väidab kaebuse esitaja, et OÜ Aarde Investeerimine AN varustab veega

rohkem kui 24 kinnistut Aarde elamupiirkonnas. Kaebuse esitaja väidab oma 17.02.2016

teatises läbirääkimiste tulemuste kohta, et tänaseks päevaks moodustab Aarde piirkonna

elanikkond 60 inimest. Kuna OÜ Aarde Investeerimine AN on eraõiguslik juriidiline isik, kes

varustab kliendi kinnistuid (kokku üle 50 elaniku) enda omandis oleva veevärgi kaudu

(puurkaev nr 21564 ja veetorustik), siis on OÜ Aarde Investeerimine AN näol tegemist

ettevõtjaga, kellele ÜVVKS § 7 lg 5 alusel kohalduvad ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud

nõuded ja kohustused. Seega on OÜ Aarde Investeerimine AN käsitletav vee-ettevõtjana

ÜVVKS mõttes, kellele rakenduvad ÜVVKS-is sätestatud nõuded sõltumata sellest, kas OÜ

Aarde Investeerimine AN on määratud vee-ettevõtjaks Maardu Linnavolikogu poolt või mitte.

Vastutaja puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmisel on arvestanud vee-ettevõtja

olemasolevaid teeninduspiirkondi ja Maardu Linnavalitsuse 17.12.2015 korraldus nr 590 on

EhS § 124 lg 2 toodud tingimustega kooskõlas.

5.4. Juhul, kui kaebuse esitaja väide, et OÜ Aarde Investeerimine AN varustab veega rohkem

kui 24 kinnistut, ei ole tegelikkusega kooskõlas ning sellest tulenevalt OÜ Aarde Investeerimine

AN ei ole veel vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses, saab OÜ Aarde Investeerimine AN vee-

ettevõtjaks juhul, kui temale kuuluva veevarustussüsteemiga liitub vähemalt 50 elanikku ning

alates sellest momendist hakkab tema tegevus alluma ÜVVKS regulatsioonile.

Ainuüksi asjaolu, et elamupiirkonnas on välja ehitatud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem, ei

muuda ülal nimetatud süsteemi ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. Selleks, et väljaehitatud

süsteem muutuks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiks ning Aarde elamurajoonis tekkiks

ühisveevärk ja -kanalisatsioon, peab süsteem hakkama teenindama vähemalt 50 elanikku.

Vastustaja peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt, mis tähendab, et

juhul, kui vastustaja kooskõlastab puurkaevu asukoha Aarde 19 kinnistul, siis peab vastutaja

kooskõlastama ka kõik tulevikus esitatavad analoogsed taotlused. Selline käitumine on

vastuolus kehtiva ÜVK ja detailplaneeringuga ning rikub veevärgiga juba liitunud klientide

huve, mida peab vastutaja samuti arvestama ja kaitsma. Vastustaja ja Aarde elamurajooni

elanikud on huvitatud sellest, et rajoonis toimiks ühisveevärk- ja kanalisatsioon, kuna vaid sel

juhul rakendatakse veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi omaniku suhtes kõiki ÜVVKS-is

sätestatud nõudeid ja kohustusi.

Vastavalt detailplaneeringule ja kooskõlas ÜVK-ga on Aarde elamupiirkonnas välja ehitatud

veevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem, mis varustab veega Aarde rajooni elanikke ja võimaldab

varustada veega rohkem kui 50 elanikku. Veetrassile on välja antud 07.10.2008 kasutusluba nr

5845 ja 17.11.2008 kasutusluba nr 147/2007 ning kanalisatsioonitrassile 07.10.2008

kasutusluba nr 5847.

5.5 Maardu Linnavalitsus pöördus Keskkonnaministeeriumi poole Aarde 19 kinnistule

puurkaevu rajamise/mitterajamise osas seisukoha saamiseks. Keskkonnaministeeriumi

31.12.2015 seisukoha (tl 39-40 p) kohaselt ei ole Aarde 19 kinnistule puurkaevu rajamine

põhjendatud.

5.6. EhS § 124 lg 2 kohaselt arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puurkaevu või -augu asukoha

kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. Kuigi ülal

nimetatud loetelu on ammendav ja kohaliku omavalitsuse üksus ei saa puurkaevu

kooskõlastamisel arvestada liitumistasu suurust, erikasutusloa olemasolusid/puudumist ega vee

kvaliteeti, peab vastustaja otstarbekaks vastata kaebuse esitaja ülejäänud etteheidetele.

5.7. Liitumistasu suuruse osas märgib vastustaja, et Aarde elamupiirkonnas väljaehitatud

ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad OÜ-le Aarde Investeerimine AN.

Vastustaja pöördus OÜ Aarde Investeerimine AN poole vastava teabe saamiseks. Vastavalt OÜ

Aarde Investeerimine AN 19.02.2016 vastusele on trasside omaniku poolt välja ehitatud

veevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem, sh 10886 m kanalisatsioonitorustike, 3 kanalisatsiooni

pumplat, 5443 m veetorustikke, 18 hüdranti ja puurkaev-pumpla. Liitumistasu suuruse

komponendid on toodud vastuses (vt tl 41-44p).

5.8. Joogivee kvaliteedi osas selgitab vastustaja, et OÜ Aarde Investeerimine AN esitas Maardu

Linnavalitsusele Terviseameti Kesklabori puurkaevu nr 21564 joogivee keemilise 04.02.2016

analüüsi protokolli nr KL2016/V51498K. Terviseameti Kesklabori keemilise 04.02.2016

analüüsi kohaselt vastab puurkaevu vesi joogivee nõuetele, v.a. mangaani piirsisalduse osas.

Vastavalt OÜ Aarde Investeerimine AN vastusele mangaani normi vastavusse viimiseks võib

iga tarbija paigaldada filtri maja sisendile, mis maksab umbes 500 eurot, samuti saab

paigaldada filtri pumbajaama, mis maksab umbes 3000 eurot. OÜ Aarde Investeerimine AN

on valmis paigaldama veepuhastamiseks kasutatava filtri pumbajaama tarbijate arvu

suurenemisel.

Samuti soovib vastustaja märkida, et riiklikku järelevalvet joogiks kasutatava vee

terviseohutuse üle teostab Terviseamet ning vastustajal puudub pädevus teostada riiklikku

järelevalvet joogivee kvaliteedi üle.

5.9. Vee erikasutusloa osas märgib vastustaja, et vastavalt OÜ Aarde Investeerimine AN

vastusele on puurkaevust nr 21564 veevõtt päevas umbes 3 – 4 m³ (tl 44). Järelikult ei vaja

ettevõtja veeseaduse § 8 kohaselt vee erikasutusluba.

Samuti soovib vastustaja märkida, et vee erikasutusloa väljastab Keskkonnaamet, riiklikku

järelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon ning vastustajal puudub pädevus teostada riiklikku

järelevalvet vee erikasutusloa olemasolu / puudumise üle.

5.10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava osas selgitab vastustaja, et ÜVVKS § 4

lg 2 kohaselt koostatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vähemalt 12 aastaks.

Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse.

ÜVVKS-ga kooskõlas korrigeerib vastustaja vajaduse korral ÜVK. Ka praegu toimub ÜVVKS

korrigeerimine, mille tulemusel uuendatakse ÜVK-s toodud andmed, sh Aarde elamispiirkonna

kohta.

5.11. OÜ Aarde Investeerimine AN vastuse kohaselt oli kaebuse esitaja teadlik liitumistasu

suurusest juba enne Aarde 19 kinnistu ostmist. Kaebuse esitaja oli teadlik või vähemalt pidi

olema teadlik detailplaneeringu ja ÜVK sisust, mille kohaselt detailplaneeringu ja ÜVK-ga

Aarde 19 kinnistul ei ole ette nähtud puurkaevu. Kaebuse esitaja oli teadlik ka sellest, et Aarde

elamispiirkonna kinnistute veega varustamine ning kinnistute reovee ärajuhtimine toimub

tegutseva veevärgi- ja kanalisatsiooni kaudu. Kooskõlas KOKS § 6 lg 1 on vastustaja

korraldanud Aarde elamispiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni ning kaebuse esitajal on

reaalne võimalus ühineda tegutseva veevärgi- ja kanalisatsiooniga, mis varustab veega ka teisi

kinnistuid ja seda alates 2008 aastast. Vastavalt detailplaneeringule lahendatakse veevarustus

puurkaevust Maardu mõista tee juures, vastavalt ÜVK-le on Mõista tee juures puuritud

puurkaev nr 21564, mis tagab kogu Aarde piirkonna veevarustuse ning on õiguspärane ootus,

et veevarustus realiseeritakse ja toimib kooskõlas detailplaneeringu ning ÜVK-ga.

5.12. Vastustaja on seisukohal, et 17.12.2015 korralduse nr 590 vastuvõtmisel arvestas

vastustaja kõiki EhS-s sätestatud tingimusi ning puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmine

on põhjendatud ja seaduslik.

5.13 Kuna OÜ Aarde Investeerimine AN ei ole esitanud vastustajale ettepanekut vee-

ettevõtjaks määramiseks, ei saa vastustaja omavoliliselt määrata OÜ-d Aarde Investeerimine

AN vee-ettevõtjaks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab pärast menetluse käigus kogutud seisukohtade ja tõendite uurimist ja kaalumist,

et Maardu Linnavalitsuse 17.12.2015 korraldus nr 590 on õiguspärane. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgmiselt.

6.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

6.1.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse kooskõlastuse andmisel tuli vastustajal

lähtuda ehitusseadustiku (EhS) § 124 lg 2, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus arvestab

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku

omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja

olemasolevaid teeninduspiirkondi.

6.1.2. Vaidlust ei ole ka selles, et Maardu Linnavalitsuse 17.12.2015 korraldusega nr 590

keeldus vastustaja kooskõlastamast kaebaja poolt kavandatavat puurkaevu asukoha aadressiga

Aarde 19, Maardu linn, Harju maakond (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx).

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja taotlus kooskõlas 27.03.2001 Maardu

Linnavolikogu otsusega nr 98 kehtestatud Aarde III kinnistu detailplaneeringuga, Maardu

Linnavolikogu 26.08.2014 määrusega nr 17 kehtestatud Maardu linna ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arengukavaga kuni 2023 aastani (ÜVK) (vt tl 8 ja selle pöördel).

6.1.2. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kaebajale kuuluva kinnistu Aarde 19, Maardu

suhtes kehtib 27.03.2001 Maardu Linnavolikogu otsusega nr 98 kehtestatud Aarde III kinnistu

detailplaneering.

Nimetatud detailplaneeringu alapunktis „Insenervarustus ja kommunikatsioonid“ on

veevarustuse osas märgitud järgmist: „Veevarustus – projekteeritavast puurkaevust Maardu

mõisa tee juures, paigaldades veetrassi piki projekteeritava „Aarde II“ ja „Aarde IV“ tänava.

Vett tarnitakse tarbijale aastaringselt. /…/ Kastmevesi saadakse salvkaevudest.“ (tl 34 p).

Seega ei ole detailplaneeringuga kaebaja kinnistule erinevalt kaebaja ekslikest väidetest ette

nähtud puurkaevu, vaid üksnes salvkaev kastmevee võtmiseks. Eeltoodust tulenevalt on

kaebaja viide nagu võiks detailplaneeringu joonisel kajastatud kaevu asukohta rajada

puurkaevu, vale. Planeeringute puhul tuleb lähtuda selle kõigist materjalidest ja arvestada neid

koosmõjus. Antud juhul nähtubki seletuskirjast ja joonisest, et krundile on lubatud rajada

üksnes salvkaev kastmevee võtmiseks, mitte aga puurkaev nagu väidab kaebaja.

6.1.3. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et detailplaneeringust ei tuleks käesoleval ajal enam

lähtuda, kuna selle kehtestamisest on möödunud üle viie aasta ning see ei vasta aja möödudes

muutunud majanduslikele ja sotsiaalsetele hinnangutele. Õige on küll kaebaja viide, et

detailplaneeringule, mille kehtestamisest on möödunud üle viie aasta võib taotleda selle

täpsustamiseks (muutmiseks) projekteerimistingimusi (vt EhS § 27 lg 1 p 1), kuid see ei tähenda

seda, et detailplaneering enam ei kehtiks. Haldusakt kehtib lähtudes haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 61 lg 2 kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud

õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval

juhul ei ole kaebaja tõendanud, et saabunud oleks mõni eelpool nimetatud tingimustest.

Kohus leiab, et kui kaebaja on seisukohal, et planeering on niivõrd vananenud, et sellest enam

lähtuda ei saa, siis on tal võimalik taotleda uue detailplaneeringu algatamist. Kaebaja ei ole seda

teinud, vaid on ka ise soovinud vastavat detailplaneeringut vähemalt osaliselt jätkuvalt ellu viia

taotledes selle täpsustamiseks projekteerimistingimused. Seega on kaebaja väited

detailplaneeringu mittekehtivusest vastuolus kaebaja enda sooviga detailplaneeringu alusel

rajada endale elamu. Maardu Linnavalitsus on oma 05.08.2015 korraldusega nr 343 vastavad

projekteerimistingimused üksikelamu ehitamiseks väljastanud (vt tl 9-10), kuid need üksnes

täpsustavad

detailplaneeringut

ega

muuda

seda

kehtetuks.

Samas

ei

ole

projekteerimistingimustes muudetud detailplaneeringus veevarustuse kohta sätestatut.

Järelikult kehtib veevarustuse osas detailplaneering muutmata kujul ning kaebaja vastupidised

väited ei ole õiged ega põhjendatud ning ei tugine ei seadusel ega projekteerimistingimustel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on oma otsuses põhjendatult tuginenud

kehtivale detailplaneeringule, mis ei näe ette kaebaja kinnistule puurkaevu rajamist ning jätnud

sellest tulenevalt õiguspäraselt kaebaja taotluse puurkaevu rajamiseks kooskõlastamata.

6.1.4. Vaidlust ei ole ka selles, et Maardu Linnavolikogu on 26.08.2014 määrusega nr 17

kehtestanud Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kuni 2023 aastani

(ÜVK).

ÜVK-s on märgitud Aarde piirkonna osas järgmist: „Maardu järvest ida pool asuvates Aarde ja

Kiltrisauna piirkondades leiab aset arendustegevus. Kuna need on kinnisvaraarenduse

piirkonnad, siis rajatakse veevärk kinnisvaraarendajate poolt. /…/ Aarde piirkonna arendaja ja

AS Maardu Vesi vahel on olemas kokkulepe, et pärast kommunikatsioonide väljaehitamist

antakse need üle AS-le Maardu Vesi.

Kummaski järve idaosa piirkonnas on võimalik elanike veega varustamine eraldi omaette

puurkaevude baasil või rajada mõlema asumi tarbeks ühine veetootmisjaam nt olemasoleva

Aarde puurkaevu baasil. Samuti on võimalik kaaluda kõigi Maardu järve äärsete asumite

veevõrkude ühendamist, nt Maardu järve idakalda piirkondade toitmine perspektiivse Kogre tn

puurkaevu ja veetöötlusjaama abil. Eeldatavalt on piirkonna ainsa ühisveevarustuseks sobiva

põhjaveeallika (C-V veekompleks) toorvesi kõrge efektiivdoosiga ning vesi vajab töötlemist.

Kaebaja leiab, et eelviidatu ei välista seda, et kaebaja võiks rajada puurkaevu enda tarbeks ka

oma kinnistule.

Kohus kaebaja vastava seisukohaga ei nõustu ning leiab sarnaselt vastustajaga, et ÜVK-st

lähtudes ei ole iga krundi (kinnistu) tarbeks puurkaevu ette nähtud, vaid on ette nähtud

puurkaevud vastavate asumite tarbeks. Kaebaja vastupidised seisukohad ei ole põhjendatud.

Seega Aarde elamupiirkonna veevarustus toimib ÜVK-ga kooskõlas vastava puurkaevu

PK21564 baasil. Kuna vastavalt ÜVK-le ei ole Aarde 19 kinnistul ette nähtud puurkaevu, siis

kaebaja taotletud puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmine on EhS § 124 lg 2 sätestatud

tingimustega kooskõlas ning korralduse tühistamiseks alused puuduvad.

6.1.5. EhS § 124 lg 2 tuleneb veel vastustajale kohustus puurkaevu asukoha kooskõlastamisel

arvestada vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole vaidlust selles, et Maardu linna poolt ei ole ametlikku vee-

ettevõtjat vaidlusalusele piirkonnale määratud.

Seega ei pidanud vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemisel ka vastavat asjaolu kaaluma. Samas

ei tähenda see ka seda, et lähtuda ei tuleks detailplaneeringus ja ÜVK-s sätestatust arvestades,

et detailplaneeringus märgitud puurkaev on olemas. Asjaolu, et vastavat puurkaevu ei majanda

vee-ettevõtja, ei tähenda seda, et vastustaja ei saaks oma otsuse tegemisel tugineda asjaolule, et

detailplaneeringus märgitud puurkaev on olemas, samuti on olemas detailplaneeringus

märgitud isevoolukollektorid reovee jaoks (ehk kanalisatsioon), mis kuuluvad eraõiguslikule

juriidilise isikule OÜ-le Aarde Investeerimine AN ja selle poolt pakutava teenusega on

võimalik kaebajal liituda. Eeltoodut on vaidlusaluses otsuses kaebajale ka selgitatud.

6.2. Kaebaja leidis, et vastustaja ei saa kohustada kaebuse esitajat liituma OÜ-le Aarde

Investeerimine AN või nagu istungil selgus temalt seda rentivale ettevõtjale kuuluva

veevärgiga, kuna tegemist ei ole ametliku veevärgiga ÜVVKS tähenduses, veevärgiga

puurkaevu PK 21564 baasil liitumistasu on ebamõistlikult suur (so 30 000 eurot), veevärgi

omanikul puudub vee erikasutusluba, veevärgi omanik rikub veeseaduses sätestatud nõudeid,

mis on kehtestatud joogiveele. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas OÜ-d Aarde

Investeerimine AN tuleks käsitleda vee-ettevõtjana lähtudes ÜVVKS § 7 lg 5 ja § 2 lg 1

koosmõjus ehk, kas OÜ Aarde Investeerimine AN teenindab rohkem kui 50 elanikku, millest

tulenevalt kohalduks tema suhtes automaatselt ÜVVKS regulatsioon.

Kohus leiab esiteks, et vastustaja ei ole vaidlusaluse otsusega kohustanud kaebajat liituma OÜ-

le Aarde Investeerimine AN kuuluva veevärgiga ega määranud kuidagi selle võimaliku

liitumise tingimusi. Vastustaja on üksnes keeldunud kaebajale nõusoleku andmisest puurkaevu

rajamiseks kaebaja krundile lähtudes kehtivast detailplaneeringust ja ÜVK-st ning teinud seda

kohtu arvates õiguspäraselt.

Kohus leiab, et kõik kaebaja poolt esitatud käesolevas punktis eelpool nimetatud väited

väljuvad käesoleva vaidluse raamidest (esemest). Kohus lahendab konkreetset õiguslikku

vaidlust ehk kontrollib käesoleval juhul korralduse nr 590 õiguspärasust.

Kui kaebuse esitaja ei nõustu liitumistasu suuruse ja tingimustega, siis saab ta need vaidlustada

maakohtus (kui kaebaja tõendab, et OÜ Aarde Investeerimine AN teenindab seejuures üle 50

elaniku, siis saab ta hagi esitamisel lähtuda mh ÜVVKS regulatsioonist). Mis puudutab vee

erikasutusloa omamist, siis nimetatud küsimuses teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon.

Joogivee kvaliteedi osas teostab järelevalvet Terviseamet.

Kui kaebaja leiab, et vastustaja ei ole täitnud nõuetekohaselt KOKS § 6 lg 1 sätestatud kohustust

korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni, siis on tal võimalik esitada vastav taotlus, et

vastustaja korraldaks veevarustus ja kanalisatsiooniteenuse osutamise vastavalt seaduse

nõuetele. Juhul, kui vastustaja seda ei tee, on kaebajal võimalik pöörduda kohtusse

kohustamiskaebuse ja/või kahjude hüvitamise kaebusega.

6.3. Kaebaja palus arvestamata jätta järgmised vastustaja poolt esitatud tõendid –

Keskkonnaministeeriumi 31.12.2015 seisukoha ja OÜ Aarde Investeerimine AN joogivee

keemilise analüüsi.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et Keskkonnaministeeriumi 31.12.2015 seisukohta (tl

39-40p) ei saa arvestada käesolevas asjas tõendina, kuna see on antud esiteks peale vaidlusaluse

17.12.2015 korralduse nr 59 tegemist. Samuti viitab kaebaja õigesti, et kohtule ei ole esitatud

vastava seisukoha aluseks olevat vastustaja poolset küsimust, millest tulenevalt kohtule ei ole

teada, kuidas oli küsimus täpselt püstitatud ning millised andmed Keskkonnaministeeriumile

esitatud.

Samuti tuleb tõendina jätta arvestamata OÜ Aarde Investeerimine AN joogivee keemiline

analüüs (tl 45), kuivõrd tõend on asjasse puutumatu (vt HKMS § 56 lg 2, § 62 lg 2 ja TsMS §

238 lg 1 p 1). Nimelt ei ole käesolevas asjas vaidluse all puurkaevu PK21564 vee kvaliteet.

6.4. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kaebaja on õigesti asunud seisukohale, et vastustaja

poolt välja toodu, et kaebaja oli juba kinnistu soetamisel teadlik liitumistasu suurusest, ei oma

käesoleva vaidluse seisukohalt mingit tähtsust. Sellest tulenevalt jätab kohus vastavad väited

tähelepanuta.

6.5. Kaebaja viide, et kinnistule ehitusloa saamiseks peab kaebuse esitaja ehitusprojekti

kooskõlastama OÜ-ga Aarde Investeerimine AN, ei ole samuti käesoleva vaidluse lahendamise

seisukohalt asjakohane. Vastava nõude põhjendatust saab kohus kontrollida kaebaja poolt

vaidlustatud ehitusloa andmisest keeldumise vaidluse lahendamisel (haldusasi nr 3-16-1269).

7. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud Maardu Linnavalitsuse 17.12.2015 korraldus nr

590 vastab seaduses sätestatud nõuetele ja selle tühistamiseks alused puuduvad.

Menetluskulud

8. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik