2-16-17751/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-17751

Tsiviilasi

OÜ Vedelgaas Infra (asutamisel) määruskaebus Tartu

Maakohtu registriosakonna määrusele nr Ä 50041576 / M1

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 17. novembri 2016

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Vedelgaas Infra (asutamisel) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: OÜ Vedelgaas Infra (asutamisel)

(asutamise nr: TT/16/3859); esindaja vandeadvokaat Margo

Lemetti

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

OÜ

Vedelgaas

Infra

(asutamisel)

määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna määrus

nr Ä 50041576 / M1 ning saata asi kandeavalduse

läbivaatamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS §

360 lg 2).

ASJAOLUD

1. OÜ Vedelgaas Infra (asutamisel) esitas 9. novembril 2016 kandeavalduse, milles taotles

OÜ Vedelgaas Infra äriregistrisse kandmist. Registripidajale esitatud dokumentide kohaselt on

OÜ Vedelgaas Infra asutamisotsus vastu võetud 9. novembril 2016 ning asutajaks on

Vedelgaas OÜ.

21. oktoobril 2016 ja 16. novembril 2016 esitas Tarvo Sarapuu Vedelgaas OÜ osanikuna Tartu

Maakohtu registriosakonnale teate õigusliku vaidluse kohta seoses OÜ Vedelgaas Infra

asutamisega ja osaühingu osakapitali tehtud mitterahalise sissemaksega ning taotles

OÜ Vedelgaas Infra äriregistrisse kandmise menetluse peatamist kuni Tarvo Sarapuu esitatud

hagis Vedelgaas OÜ vastu tehtava lahendi jõustumiseni (tsiviilasi nr 2-16-16661).

Vedelgaas OÜ osanikud on 21. oktoobril 2016 toimunud Vedelgaas OÜ osanike koosolekul

võtnud vastu otsuse (otsus nr 1), millega otsustati anda Vedelgaas OÜ juhatusele nõusolek

OÜ Vedelgaas Infra asutamiseks ja asutatava tütarühingu osakapitali Vedelgaas OÜ-le kuuluva

põhivara üleandmiseks. Vedelgaas OÜ ja Vedelgaas OÜ osaniku Tarvo Sarapuu vahel on

õiguslik vaidlus Vedelgaas OÜ osanike 21. oktoobri 2016 otsuse nr 1 kehtivuse üle.

Tartu Maakohtus on 4. novembril 2016 registreeritud kohtuasi nr 2-16-16661 Tarvo Sarapuu

hagi Vedelgaas OÜ vastu 21. oktoobri 2016 koosoleku päevakorrapunkt 1 otsuse tühisuse

tuvastamise nõudes.

TARTU MAAKOHTU REGISTRIOSAKONNA SEISUKOHT

2. Tartu Maakohtu registriosakond peatas 17. novembri 2016 määrusega OÜ Vedelgaas Infra

kandeavalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses (tsiviilasja

nr 2-16-16661).

Registripidaja asus seisukohale, et 21. oktoobri 2016 osanike koosoleku otsuse nr 1 kehtivuse

küsimuses on tegemist vaidlusaluse õigussuhtega TsMS § 598 tähenduses. Vaidlus tuleb

lahendada enne OÜ Vedelgaas Infra kandeavalduse lahendamist. Registripidaja pädevuses ei

ole otsustada Vedelgaas OÜ osanike 21. oktoobri 2016 otsuse nr 1 kehtivuse üle.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Vedelgaas Infra esitas registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 17. novembri 2016 määrus nr Ä 50041576 / M1

ning rahuldada OÜ Vedelgaas Infra kandeavaldus ja kanda OÜ Vedelgaas Infra äriregistrisse.

Määruskaebuse kohaselt on kohtud jätnud tähelepanuta Tartu Maakohtu 14. novembri 2016

määruse tsiviilasjas nr 2-16-16661. Kohus jättis määrusega hageja hagi tagamise taotluse

rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhjendanud, kuidas tal puudub võimalus osaleda

tütarettevõtte juhtimises. Samuti pole hageja suutnud tõendada ei oma osa turuväärtuse

vähenemist ega ka osanike nende osade alusel ebavõrdset kohtlemist. Kohus on pidanud

nimetatud tegevust äriühingu igapäevasesse majandustegevusse langevaks. Olukorras, kus juba

asja sisuliselt lahendav kohus ei pea põhjendatuks hagi tagamist viisil, millega takistataks

OÜ Vedelgaas Infra registrisse kandmist, ei saa pidada põhjendatuks ka registriosakonna

kohtunikuabi poolt koostatud vastupidist määrust.

Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-97-11 p-s 28 rõhutanud, et kandeavalduse lahendamine

registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid

dokumente, manifesteerides sellega ÄS § 33 lg-s 6 väljendatud põhimõtet.

Hageja väidab hagis, et tegu on heade kommete vastase tehinguga, viidates Riigikohtu otsuse

nr 3-2-1-7-10 p-le 37. Käesolevas asjas ei ole nimetatud olukord tuvastatav. Kõnealuse

tehinguga luuakse Vedelgaas OÜ-le tütarühing OÜ Vedelgaas Infra ning seejuures jäävad

omandisuhted oma olemuselt ja proportsioonilt muutumatuks. Kuigi tütarettevõtte juhatuse

moodustavad Sandor Tabo ja Rainer Puusepp, moodustavad nad ka emaettevõtte juhatuse ning

ka hetkel on äriühingu igapäevasesse majandustegevusesse kuuluvate otsuste tegemine nende

pädevuses. Seega ei too uue äriühingu moodustamine ja registrisse kandmine kaasa hageja

jaoks sisulisi muudatusi.

Õiguskirjanduses on rõhutatud seisukohta, et hagita menetluse olemusest tuleneb, et

registripidaja ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. See rõhutab veelgi registrimenetluse puhtformaalset iseloomu. Ka

Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-139-08 p-s 8 asunud seisukohale, et näiliku tehingu alusel pole

registripidajal õigust kande tegemisest keelduda, sest see eeldab tehingu sisulist hindamist, mis

ei ole registripidaja pädevuses.

Kande tegemisega viivitamine toob kaasa olulise majandusliku kahju Vedelgaas OÜ-le ning

asutatud OÜ-le Vedelgaas Infra, kuna menetluse peatamisega on tekkinud õiguslik ebakindlus

mitterahalise sissemaksena üleantud vara kuuluvuses ning selle käsutamises. T. Sarapuu hagi

kohtulik menetlus võib aega võtta mitmeid aastaid ning selleks ajaks igapäevasesse

majandustegevusse sekkumine ei saa olla õigustatud.

4. Tartu Maakohtu registriosakond jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS

§ 663 lg 6 alusel kohtunikule läbivaatamiseks. Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse

rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning registriosakonna määrus

tühistada. Tsiviilasi tuleb saata registriosakonnale kandeavalduse läbivaatamiseks.

6. Tartu Maakohtu registriosakond leidis, et kandeavalduse lahendamisel esineb TsMS §-s 598

sätestatud alus kandeavalduse menetluse peatamiseks.

Vastavalt TsMS §-le 598 võib kohus juhul, kui kandeavalduse lahendamiseks tuleks äriregistri-

või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registriasja menetleval kohtul anda hinnang

vaidlusalusele õigussuhtele, peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni

hagimenetluses. Kui sel juhul ei ole hagi veel esitatud, võib kohus määrata asjaosalisele hagi

esitamiseks tähtaja.

Käesoleval juhul menetles kohtunikuabi kandeavaldust, milles taotleti OÜ Vedelgaas Infra

äriregistrisse kandmist. ÄS § 138 lg 1 kohaselt sõlmivad asutajad osaühingu asutamiseks

asutamislepingu. Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt

allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus (ÄS § 138 lg 5). ÄS § 144 lg 1 kohaselt

esitab juhatus osaühingu äriregistrisse kandmiseks äriregistrile avalduse, milles näidatakse ära

ÄS §-s 146 nimetatud andmed ning avaldusele lisatakse muuhulgas asutamisleping, mida

praegusel juhul asendab asutamisotsus.

Õige on määruskaebuse esitaja väide, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on

eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. ÄS § 33 lg 6

kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad

dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja

kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud

enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

Vedelgaas OÜ esindusõigust omavad isikud, s.o juhatuse liikmed Rainer Puusepp ja Sandor

Tabo on esitanud registripidajale notariaalse asutamisotsuse ning äriregistrisse kandmise

avalduse (tl 27–32).

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tsiviilasjas nr 2-16-16661 toimuv kohtumenetlus praeguses

vaidluses tähtsust. ÄS § 173 annab osanikele võimaluse võtta otsuseid koosolekut kokku

kutsumata. ÄS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse

üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse ÄS § 173 lg-s 2 sätestatud korras (s.o

koosolekut kokku kutsumata), on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike

häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet,

samasugune regulatsioon on ka avaldaja põhikirja p-s 3.1.

Vaidlust ei ole selles, et OÜ Vedelgaas Infra asutamisotsuse poolt on antud üle poole osanike

häältest (tl 39, 42, 45). Samuti ei ole vaidlust selles, et hääletada said kõik kolm osanikku (tl

45, 47, 51). Tegemist on enamusotsusega, mille täitmist ei saa osaniku poolt nõudes esitatud

viisil takistada. Põhjendatud ei ole praegusel juhul äriühingu igapäevasesse majandustegevusse

sekkumine registrikande kandeavalduse menetlemise peatamisega kuni vaidluse lahendamiseni

hagimenetluses.

Maakohus jättis T. Sarapuu hagi tagamise taotluse tsiviilasjas nr 2-16-16661 rahuldamata.

Eespoolöeldut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu kandemäärus tuleb

tühistada ning asi tuleb saata kandeavalduse läbivaatamiseks maakohtu registriosakonnale.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke