1-15-9182/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-9182

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2016. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-15-9182 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

S

üüdimõistetu G.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu G.T

Elukoht (vabanemise : l) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): OÜ Flevoland

Kohtuistungi toimumise aeg 13.12.2016. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta G.T temale Harju Maakohtu 05.11.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9182 karistuse vabastamata. mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 05.11.2015. a otsusega tunnistati G.T süüdi KarS §

1 järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega G.T-le . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati G.T-le karistust Harju Maakohtu 29.05.2015 mõistetud . a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. G.T-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 3 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.2015. a 07.10.2017. a. ja lõppeb Vangl toetab G.T htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha G.T rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht ei toeta G.T a. Prokurör tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu G.T selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära

G.T , leiab, et G.T gne vabastamine karistuse tingimisi ennetähtae kandmisel

t ei ole põhjendatud.

2. G.T kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on G.T emale mõistetud karistusaja

3 päeva) ära t st (1 aasta 11 kuud kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused G.T tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 G.T on varasemalt kriminaalja väärteokorras korduvalt karistatud. G.T on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid (sh kelmuse), aga korduvalt ka liiklussüütegusid, narkootikumidega seotud süüteo, valitsemiskorravastase kuriteo ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastased kuriteod Käesoleval . ajal kannab G.T karistust kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - varguste toimepanemise

(vargused jäid katsestaadiumisse) ja liiklussüütegude, s.o juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise eest.

G.T G.T-le varasemast elukäigust nähtuvalt on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja reaalselt ärakandmise võimalus le kuuluvat vangistust (5 korda). Viimati anti G.T-le kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 02.05.2014. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-14-3901), kui talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud G.T oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab G.T varasem käitumine ja kriminaalne tegutsemisviis. Nii tuli G.T-le , mis oli asendatud mõistetud vangistus üldkasuliku tööga täitmisele pöörata põhjusel, et G.T pani katseajal (s.o ajal, kui G.T tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 02.05.2014. a otsuse alusel) toime uued kuriteod. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik G.T käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei ole G.T tulenevalt alust arvata, et sellel korral on reaalselt senini varasemast elukäigust ärakantud karistus G.T suhtes täitnud eesmärke. Siinkohal peab kohus oluliseks sedagi, et Harju Maakohtu 29.05.2015. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-3216) anti G.T-le võimalus vabatahtlikult kohtu määratud tähtajaks, s.o 29.09.2015. a ilmuda vanglasse karistust kandma, kuid G.T tähtaegselt vanglasse ei ilmunud. Veelgi enam, G.T pani 04.11.2015. a, s.o ajal, mil ta pidi Harju Maakohtu 29.05.2015. a otsuse alusel vangistuses karistust kandma, toime uue kuriteo (juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise). Kohtu hinnangul näitab selline käitumine G.T hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt.

3.2 Kohus leiab, et G.T käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. G.T on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. G.T-le on kolmel korral (s.o 09.02, 29 2 ja 03.06.2016. a) .0

määratud distsiplinaarkaristused tubakatoodete hoidmise ja vanglas kehtestatud

suitsetamiskorralduse rikkumise eest. Lisaks on G.T-le 09.06.2016. a määratud distsiplinaarkaristus töös .2016. a määratud t keeldumise eest ning 28.06 ja 19.07 distsiplinaarkaristused vanglaametnike seaduslikele korraldustele (asuda tööle) mitteallumise eest. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kohus, võttes arvesse

G.T varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et G.T on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on G.T 25.05.2016. a alustanud sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. G.T osales sotsiaalprogrammis kolmel korral, misjärel katkestas sotsiaalprogrammis osalemise motivatsiooni puudumise tõttu. G.T sõnul häirisid teda küsimused teiste inimeste kohta ja kuna ta ei pidanud vajalikuks sellest rääkida, loobus ta programmis osalemisest. G.T on määratud vangla majandustöödele, kuid G.T on korduvalt tööst keeldunud. Tööst keeldumist on G.T põhjendanud asjaoluga, et vanglas tehtav töö ei ole tasustatud ja seetõttu see ei motiveeri töötama

. Sellest tulenevalt ei ole , mis omakorda G.T täitnud talle koostatud individuaalset täitmiskava annab alust olla veendunud, et G.T puudub motivatsioon edukaks rehabilitatsiooniks ja seetõttu vajalike muudatuste tegemiseks oma käitumises ja mõtlemises.

3.3 Vangla esitatud materjalidest nähtub, et G.T soovib vabanemisjärgselt elama asuda oma tuttava xxxxxxxxxxxxxxx ja tema abikaasa juurde aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks G.T tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna G.T on senini kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on G.T rahalisi nõudeid ligikaudu 13 160 eurot ja 1 alaealine laps. Seega peab kohus positiivseks, et G.T on vabanemise ko - Kohus peab rral olemas garanteeritud töökoht Flevoland OÜ s abitöölisena. positiivseks sedagi, et G.T on leidnud endale uue elukeskkonna, et mitte enam suhelda vana sõpruskonnaga, misläbi oleks võimalik tagada õiguskuulekas elu.

Vangla iseloomustusest nähtuvalt on G.T tarvitanud narkootikume pikaajaliselt, s.o alates 23. eluaastast 05.11.2015. a diagnoositi G.T amfetamiinist akuutne seisund. ja

G.T ise endal sõltuvusprobleemi ei näe ja samuti leiab, et akuutset seisundit tal vanglasse minnes ei olnud. G.T kuritegude Võttes arvesse varasemat elukäiku, toimepanemise asjaolusid ja G.T narkootiliste ainete tarvitamise pikaajalisust, ei ole kohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab G.T narkootiliste ainete tarvitamist ja seda vaatamata sellele, et elukeskkond

(ennekõike elukoht) tema ümber on muutunud.

4. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et G.T puhul esineb positiivseid asjaolusid

(vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo

toi karistuse kandmise ajal ja G.T isik). Sellest mepanemise asjaolud, käitumine tulenevalt leiab kohus, et G.T

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Raina Pärn Kohtunik