4-16-7228/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7228 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi U.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2016 otsusele väärteoasjas nr 2590,16,003351 Kaebuse esitaja

Kaitsja

Menetlusalune isik: U.L , isikukood xxx, elukoht xxxx

, töökoht xxxx

Monica Meristo- Dmitrijev, e-post: meristomonica@gmail.com Vastustaja

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post:

ppa@politsei.ee Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 123, § 132 p 1, § 135

RESOLUTSIOON

1. U.L-i kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida Jätta prefektuuri 16.09.2016 2590, 16, 003351 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2.Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud VTMS § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

VTMS § 156 lõikes 11

kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 20.12.2016.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx E koostas Õ menetlusalusele isikule U.L-ile 15.07.2016 väärteoprotokolli nr AB 1461705, mille kohaselt menetlusalune isik 15.07.2016 kell 15.10 Haljala tee 4, Tõrremäe külas, Rakvere vallas, juhtides haagisega (xxxx) veoautot xxxx (xxxx), ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, juht tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa tema taga vastakult ilmnemisel peatunud xxxx. Oma poolt mööduda soovinud ning ohu tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud AS SEB Liisingule (xxxx). Rikkus Liiklusseaduse (edaspidi ) LS § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 6, § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 2 järgi.

23 lg 1

2. 16.09.2016 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V menetlusalusele isikule U.L-ile otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik 15.07.2016 kell 15.10 Haljala tee 4, Tõrremäe külas, Rakvere vallas, juhtides haagisega (xxxx) veoautot xxxx (xxxx), ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, juht tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusel sõitis otsa tema taga vastakult poolt mööduda soovinud ning ohu ilmnemisel peatunud xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud AS SEB Liisingule ( Rikkus LS § 16 lg xxxx ). 1, § 17 lg 5 p 6, § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 2 järgi.

23 lg 1 Karistusseadustik (edaspidi KarS)

23 lg § 56 lg 1 alusel määrati menetlusalusele isikule LS § 2

1 alusel rahatrahvi 105

420 eurot. trahviühiku ulatuses s.o.

3. 06.10.2016 esitas menetlusalune isiku U.L-i kaitsja Monica Meristo- Dmitrijev Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt tegi veoauto juht endast olenevalt kõik, et saaks ohutult tagurdada, aga väikese auto juht ise otsustas väljuda nn rekkade väravast ja tekitas sellise olukorra, et jäi suurele autole oma autoga ette. Kaebuse esitaja taotleb menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna ta pole teos süüdi. Alternatiivina palub menetlusalune isik kohtul tuvastada, kas tegu oli segasüüga ja arvestada seda siis ka karistuse mõistmisel. Samuti teha otsus, kas alustada menetlus teise sõiduki juhi suhtes.

Vastus

P oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku U.L-i . Kohtuvälise menetleja esindaja K kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

5. Xxxx A V koostas 16.09.2016 otsuse väärteoasjas, mis Liiklusseaduse § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju AS SEB Liising, seega Liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Liiklusseadus § 223 lg 1 sätete kohaselt mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus–karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuvälises menetluses antud ütlustes menetlusalune isik selgitab olukorda ja tunnistab osaliselt oma süüd. Leiab, et ka teine osapool on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi.

6. Kohtuväline menetleja tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega on seisukohal, et kohtuvälises menetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et menetlusalune isik eirates LS § 16 lg

1, § 17 lg 5 p 6, § 33 lg 2 p 8 ja § 49 lg 1 nõudeid põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liikluskorraldusvahendeid ja liiklusreegleid, et mitte ohtu seada teiste liiklejate elu ja tervist ning vara. Kohtuväline menetleja arvestab karistuse määramisel isiku poolt osaliselt süü tunnistamist aga ka asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis. Menetlusalune isik omab kehtivaid liiklusalaseid karistusi. Tuginedes eeltoodule xxxx A V seisukohale, et määratav rahatrahv võib jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Koht esindaja on uvälise menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud - väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja jätta Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V otsus väärteoasjas nr. 2590,16,003351 muutmata ja U.L-i kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse

põhjendused

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning U.L-i Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09. 2590, 16, 003351 2016 otsus väärteoasjas nr muutmata.

9. Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 16 1 ja lg § 17 lg 5 p 6, § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1 nõuete rikkumises. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile.

LS 33 2 p 8 kohaselt peab juht § lg enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

lejaid, vajaduse korral tuleb LS § 49 lg 1 kohadelt ei tohi juht ohustada ega takistada teisi liik kasutada teise isiku abi.

Vaidlust ei ole selles, et U.L juhtis haagisega veoautot ja see tagurdas vastu sõiduautot Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju AS SEB Liising xxxx. . Vaidlus on selles kas veoautojuht on väärteos süüdi.

- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku süü tõendatuks loetud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fototabeliga, videosalvestusega, tunnistajate ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku . ülekuulamise protokolliga

Otsusest nähtub, et enetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud sündmuskoha m vaatlusprotokolliga, fototabeliga, videosalvestusega, tunnistajate ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku . ülekuulamise protokolliga

11. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fototabeliga, videosalvestusega ja kohtus kontrollitud tõendite menetlusaluse isiku enda ütluste ja tunnistajate ütlustega. ga:

12. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü tõendatuks tunnistaja V S ütlustega. Tunnistaja andis ütlusi, et tema läks kauplusesse xxxx ehitusmaterjali võtma. Sõitis sõiduautoga xxxx, pani segukotid autosse ja hakkas tagurdama. Alguses olid veoautoga veoauto kõrvuti, seisis temast vasakul. Veoauto enne tema sõitma hakkamist tagurdama ei hakanud. Tema jõudis veoauto taha, siis hakkas veoauto tagurdama. Tema veoautol oleksid ei näinud, et tagurdamistuled põlenud või et veoautojuht oleks kontrollinud tagurdamisel ohutust. Tema oli veendunud, et veoauto seisab ja ei taha

ära sõita.

13. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü tõendatuks sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega. Protokollis on kirjeldatud avariipaiga olustikku, fikseeritud sõiduauto parempoolne külg xxxx vigastused. Xxxx on deformeerunud ja parempoolne klaas purunenud. veoautol vigastused puudusid ja et veoauto on tagurdanud Dokumendist nähtub, et vastu xxxx

paremat külge.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü tõendatuks tunnistaja A K ütlustega, kes oli tööl xxxx xxxx. Tema ütluste kohaselt hakkas maasturijuht enne veoautot tagurdama ja püüdis pääseda tagant läbi, kuid veoauto veoauto tagurdas talle sisse.

15. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt läks tema xxxx koormat viima. Tõstukijuht võttis koorma vastu ja kui ol id lõpetanud, siis tah ära sõita. Enne sõidu alustamist tegi autole tiiru peale. Nägi, et üks tis ta

kaubik seisab tema b natuke tagurdama et siis saab

taga ja nägi, et pea väravast välja sõita. Ta

nägi, et paremat kätt on maastur, kuhu laaditakse segukotte peale. Läks autosse, pani auto käima. Tema sõnade kohaselt tuleb õhk üles lasta otas paar minutit, pani tagurpidi käigu . Ta o sisse ja hakkas vaikselt siduriga liikuma. Vaatas peeglitesse, vasakusse-paremasse, kedagi taga ei olnud. Vaatas veelkord peeglitesse ja hakkas vaikselt tagurdama. Liikus vaikselt tagasi ja vaatas peeglitesse, ohtu ei olnud ja kui ta vaatas paremasse peeglisse oli taga tühi ja siis uuesti vasakusse ja siis tund takistust, et is auto ei lähe edasi. See oli sekundite mäng ja siis oligi väike auto selja taga. Siis pani esimese käigu sisse ja sõit pool meetrit edasi ja läks välja vaatama. is

Ta on kindel, et kui ta hakkas liikuma, siis maastur veel seisis. Kui vaatas peeglitesse ühele poole ja teisele poole, siis . Ta ta enam väikest autot ei näinud ei näinud, kui maastur liikuma hakkas. Ta arvas, et kui tema liikuma hakkas siis hakkas maastur ka. akkas temast Sõiduauto h vasakult mööduma, tagant poolt. Temast vasakul olid aluste virnad ja sõiduauto hakkas tema ja aluste vahelt välja pressima. Maastur oli alguses paremal pool ja siis hakkas tagurdama temast hiljem ja hakkas tagant läbi sõitma, et vasakult poolt mööda sõita. Tal oligi vaja ainult meeter tagurdada ja siis ta oleks saanud k Tema arvates ei oleks tohtinud aubahoovist välja sõita. maastur suurest väravast välja sõita, kuna see on üldjuhul kinni.

16. Kohus loeb menetlusaluse isiku U.L-i videosalvestusega, süü tõendatuks veel

mi il s on tehtud xxxx müügiplats 15.07.2016 15.07.2016 kell . Videosalvestusest nähtub, et 15:09:36 hakkas xxxx tagurdama. 15:10:34 sõiduauto võttis veoauto õhu sisse ja 15: 10: 51 hakkas veoauto tagurdama. 15:10: 56 tagurdas maasturile sisse.

17. Kohus kontrollis, kas väärteomenetlust on toimetatud seaduslikult. Kohus kuulas üle väärteomenetlust läbiviinud isiku E Õ. Tunnistaja andis ütlusi, et ta fikseeris sündmuskoha, tegi sündmuskohalt fotod, koostas väärteoprotokolli ja kuulas üle tunnistajad ja menetlusaluse isiku.

18. VTMS § 313 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Eeltoodu tõttu kuulas kohus faktiliste asjaolude kohta. Eeva Õuna ära kohtus tunnistajana tema poolt tajutud

19. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § Menetlusalune isik pani seega toime

3 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.

20. Kohus tuvastas, et U.L rikkus LS § 16 lg 1 ja LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid, kuna ta ei veendunud enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid või vara kahjustamist. U.L rikkus lisaks

pidanud LS § 17 lg 5 p 6 ja LS § 49 lg 1 nõudeid, kuna ta oleks tagurdamisel andma teed kõigile liiklejatele ja vältima teiste liiklejate ohustamist ja takistamist. Nii nagu iga teise manöövri puhul, tuleb tagurdamisel veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Praegusel juhul jättis kõnealuse kohustuse täitmata. U.L

21. U.L väitis kaebuses, et tegemist on segasüüga.

Kohus hindas ka teise liiklusõnnetuse osapoole käitumist, kelleks oli sõiduauto juht V S. Videosalvestuse kohaselt oli maasturijuht esimene, kes asus kinniselt müügiplatsilt ära sõitma ja tagurdas, tema tegi seda 15.07.2016 kell 15:09:36. Ligi 1 minut hiljem (15:10:34) võttis veoauto õhu sisse ja 15: 10: 51 hakkas veoauto tagurdama. 15:10: 56 tagurdas ta sõiduautole otsa. Kohus leiab, et V S

oli õigus eeldada, et teised liiklejad järgivad liiklusnõudeid ja tagurdades on veoauto juht veendunud, et ta ohtu ei põhjusta. Sel põhjusel ei ole V S liiklusnõudeid rikkunud.

22. U.L-i väited, et sõiduauto hakkas tagurdama temast hiljem on ümberlükatud videosalvestusega. U.L-i seletusest nähtub, et ta ei jälginud kogu aega sõiduauto tegevust st , samuti ei palunud ta teiste isikute abi, et platsilt välja tagurdada. Tema ütluste nähtub, et eeldas, et temal kui suure veoauto juhil on eelisõigus tagurdada ja platsilt välja ta sõita. Kohus leiab, et just U.L oli isikuks, kes põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga ka tagajärje selle ohutuses ja põhjustas ehk asudes tagurdama ei veendunud liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju.

23. Kohus leiab, et U.L kaudse tahtlusega. pani väärteo toime

16 lg 4 kohaselt on tegu pandud toime kaudse tahtlusega, kui isik KarS § peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. U.L-i sõnade kohaselt ta ei jälginud kogu aeg kõrval seisnud auto tegevust, kuid kui vaatas vasakusse peeglisse, oli sõiduauto selja taga ja ta tagurdas sellele otsa. Nendest ütlustest nähtub, et ta ei teinud kõike endast olenevat, et vältida varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamist. Seega pidas ta võimalikuks, et kui ta ei järgi liiklusnõudeid, võib ta põhjustada liiklusõnnetuse.

24. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku U.L-i poolt toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud - väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alu - stel.

25. Tõendamist leidis, et § lg 1 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel LS 223

toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseaduse § 2 ootorsõiduki

23 lg 1 kohaselt m -, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise - eest, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

26. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendava ja karistust ks asjaoluks on süü osaline tunnistamine raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 2 alusel määrati

23 lg 1

karistuseks rahatrahv 1

420 eurot, karistus on alla sanktsiooni

05 trahviühiku ulatuses s.o. keskmist määra.

27. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat t, siis on U.L-ile Politseija väärteokaristus Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590, 16, 003351 määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada U.L-i hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega.

Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

U.L-i kaebus . Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 003351 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik