Legislator Case Law & Legislation
2-16-103922/16 AI generated

2-16-103922/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-103922/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseisu liige Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse kuupäev 20. detsember 2016 Tsiviilasja number 2-16-103922 Tsiviilasi CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Tatjana Stepanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 23. septembri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CREDITREFORM EESTI OÜ apell...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseisu liige Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse kuupäev 20. detsember 2016 Tsiviilasja number 2-16-103922 Tsiviilasi CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Tatjana Stepanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 23. septembri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CREDITREFORM EESTI OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood: 10887820); volitatud esindaja Triin Reinmaa Vastustaja (kostja): Tatjana Stepanova (isikukood: XXXXX) RESOLUTSIOON

Jätta CREDITREFORM EESTI OÜ apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 23. septembri 2016 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-103922 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. CREDITREFORM EESTI OÜ (hageja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 23. septembri 2016 tagaseljaotsuse peale, millega rahuldati CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Tatjana Stepanova (kostja) vastu osaliselt, jäeti menetluskulud 97% ulatuses kostja ning 3% ulatuses hageja kanda ning mõisteti kostjalt hageja aksuks välja menetluskulu 130 eurot 95 senti ning menetluskuludelt viivise seaduses

2

kehtestatud määras. Hageja vaidlustas maakohtu otsus üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus võttis kaebuse 9. novembri 2016 määrusega menetlusse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus TsMS § 643 lg 1 alusel hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks, kuna apellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lõikes 2 sätestatu kehtib sõltumata sellest, kas maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsusega (sh tagaseljaotsusega) või TsMS § 177 lg 1 p 2 kohase määrusega. Käesoleval juhul ei ületa vaidlustatav menetluskulude summa 200 eurot. Seega on ringkonnakohus võtnud ekslikult menetlusse apellatsioonkaebuse, mille puhul oli TsMS § 178 lõikest 2 tulenevalt edasikaebeõigus piiratud. 3. Ringkonnakohus teatas oma 16. novembri 2016 määrusega vastavalt TsMS § 643 lg-le 3 menetlusosalistele kavandatavast apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmisest ja selle põhjustest ning andis hagejale võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust. Hageja edastas ringkonnakohtule 22. novembril 2016 oma seisukoha, mille kohaselt hageja möönab, et praegusel juhul ei ületa vaidlustatav summa 200 eurot, kuid hageja hinnangul on maakohtu käsitlus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid erandjuhtudel. Olukorras, kus menetlusosalise kaebeõigus on seadusega piiratud ei ole põhjendatud sekkuda maakohtu poolt tehtavasse lahendisse ning diskretsiooniõiguse teostamisse. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse TsMS § 634 lg 1 alusel läbivaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke