1-14-9420/165 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

20. detsember 2016

Kriminaalasja number

1-14-9420 (14240100842)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Viru Maakohtu 02. juuni 2016 otsus Valery Prosvirnikov

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Vladimir Bolušov

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Aleksandr Lartšenko

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Anton Adinets

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2, 3 järgi;

Roman Mihhailov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Alina

Saksina süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; üldmenetluse

korras

Kohtuistungi sekretär

Mailika Ilisson

Kohtuistungi toimumise aeg

Apellatsiooni esitaja

28. oktoober 2016, Tartu

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Günter Koovit

Kohtuistungil osalesid

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

prokurör

Günter

Koovit,

vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin; vandeadvokaat

Jekaterina Jevšina; kaitsja Artur Pärnoja; vandeadvokaat

Vladimir Rogulski; vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev;

vandeadvokaat Sven Sillar.

Süüdistatavad: Valery Prosvirnikov, Vladimir Bolušov,

Aleksandr Lartšenko, Anton Adinets ja Roman Mihhailov

Süüdistatavad

Valery Prosvirnikov, isikukood: 37505213720; elukoht:

XXX: OÜ XXX; varem kriminaalkorras karistatud

Vladimir Bolušov, isikukood 38411022211; elukoht: XXX;

töötu; varem kriminaalkorras karistatud

Aleksandr Lartšenko, isikukood: 39104283712; elukoht:

XXX; töötu; varem kriminaalkorras karistatud

Anton Adinets, isikukood: 39211173724; elukoht: XXX;

töötu; varasemalt kriminaalkorras karistamata

Roman Mihhailov, isikukood: 39303023736; elukoht: XXX;

töötu; varasemalt kriminaalkorras karistamata

Alina Saksina, isikukood: 49609253732; elukoht: XXX; XXX

üliõpilane; varasemalt kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin; vandeadvokaat

Jekaterina Jevšina; kaitsja Artur Pärnoja; vandeadvokaat

Vladimir

Rogulski;

vandeadvokaat

Tatjana

Massalina;

vandeadvokaat Sven Sillar.

Tõlgid

Alla Lašmanova, Meeli Antonov

RESOLUTSIOON:

1.Viru Maakohtu 02. juuni 2016 otsus jätta muutmata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo

Jekaterina Jevšina kaudu 369 (kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas

käibemaks 61 (kuuskümmend üks) eurot 60 senti, vandeadvokaat Jekaterina Jevšinale

süüdistatav Vladimir Bolušovile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse

teostamise eest.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo

Lillo ja Lõhmus Narva osakond kaudu 608 (kuussada kaheksa) eurot 16 senti, sealhulgas

käibemaks 101 (ükssada üks) eurot 36 senti, vandeadvokaadi vanemabi Igor Beluginile

süüdistatav Valery Prosvirnikovile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse

teostamise eest.

4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Narva Esimene

Advokaadibüroo kaudu 517 (viissada seitseteist) eurot 92 senti, sealhulgas käibemaks 86

(kaheksakümmend kuus) eurot 32 senti, vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaevile

süüdistatav Aleksandr Lartšenkole apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse

teostamise eest.

5. KrMS § 185 lg 2 alusel jätta punktides 2, 3 ja 4 nimetatud menetluskulud Eesti

Vabariigi kanda, kuna apellatsiooni esitaja on prokuratuur.

6. KrMS § 185 lg 2 alusel, kuna apellatsiooni esitaja on prokuratuur, jätta valitud

kaitsjate menetluskulud Eesti Vabariigi kanda järgmises ulatuses:

7. Süüdistatav Alina Saksinal tekkinud menetluskulud vandeadvokaat Sven Sillari

osalemisega apellatsioonimenetluses summas 1452 (üks tuhat nelisada viiskümmend kaks)

eurot, sealhulgas käibemaks 242 (kakssada nelikümmend kaks) eurot;

8. Süüdistatav Roman Mihhailovil tekkinud menetluskulud lepingulise kaitsja Artur

Pärnoja osalemisega apellatsioonimenetluses summas 589 (viissada kaheksakümmend

üheksa) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot 20 senti;

9. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Kooviti apellatsioon jätta

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

MAAKOHTU OTSUS

1. Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega karistati Valery Prosvirnikovi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

3 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõisteti V. Prosvirnikov õigeks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2014-28.07.2014, s.o 4 kuud 23

päeva, karistusaja hulka ning V. Prosvirnikovile mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu 7

päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus V. Prosvirnikovi suhtes tingimisi kohaldamata ja

täitmisele pööramata, kui V. Prosvirnikov ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 21 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi.

1.1. Nimetatud otsusega karistati Vladimir Bolušovi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta

vangistusega. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõisteti V. Bolušov õigeks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2014-23.05.2014, s.o 2 päeva,

karistusaja hulka ning V. Bolušovile mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva

vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus V. Bolušovi suhtes tingimisi kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui V. Bolušov 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p 21 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi.

1.2. Sama otsusega karistati Aleksandr Lartšenkot KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta

vangistusega. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõisteti A. Lartšenko õigeks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2014-02.06.2016. s.o 2 aastat 12

päeva, karistusaja hulka ning A. Lartšenkole mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud 18 päeva

vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus A. Lartšenko suhtes tingimisi kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui A. Lartšenko ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p 21 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi.

1.3. Nimetatud otsusega karistati Anton Adinetsi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4 aasta vangistusega.

KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p-de 2, 3 järgi mõisteti A. Adinets õigeks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2014-02.06.2016, s.o 2 aastat 12

päeva, karistusaja hulka ning A. Adinetsile mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud 18

päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus A. Adinetsi suhtes tingimisi kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui A. Adinets ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p 21 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi.

KarS § 83¹ lg 1 alusel konfiskeeriti järgnev A. Adinetsile kuuluv vara: sõiduauto Alfa Romeo

reg.nr XXX ja 35 eurot (arestitud Viru Maakohtu 17.10.2014 määrusega).

1.4. Sama otsusega karistati Roman Mihhailovit KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta 6 kuu

vangistusega. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõisteti R. Mihhailov õigeks.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2014-02.06.2016, s.o 2 aastat 12

päeva, karistusaja hulka ning R. Mihhailovile mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 18

päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus R. Mihhailovi suhtes tingimisi kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui R. Mihhailov ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p 21 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi.

1.5. Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega mõisteti Alina Saksina KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

õigeks.

2. V. Prosvirnikovi süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1

sätteid, omandas 2013 aprillis ja märtsis täpselt tuvastamata kohas ja isikult narkootilist ainet

amfetamiini/metamfetamiini, samuti käitles ajavahemikul 2013 oktoobrist kuni 06.03.2014

isikute grupis koos R. Mihhailoviga ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses narkootilist ainet

amfetamiini/metamfetamiini, s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt

kümnele inimesele. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja

edasiandmisega grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuriteo, pani V. Prosvirnikov toime KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

2.1. V. Bolušovi süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid,

käitles ajavahemikul 2014 aprillist kuni 22.05.2014 isikute grupis koos A. Adinetsiga ühiselt ja

kooskõlastatult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini/metamfetamiini, s.o koguses,

millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega grupis ja isikuna,

kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani V. Bolušov toime

KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.2. A. Lartšenkot süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1

sätteid, käitles ajavahemikul 2013 jaanuarist kuni 22.05.2014 isikute grupis koos R. Mihhailovi

ning ajavahemikul 2014 märtsist kuni 22.05.2014 isikute grupis A. Adinetsiga ühiselt ja

kooskõlastatult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini/metamfetamiini, s.o koguses,

millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega grupis ja isikuna,

kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani A. Lartšenko toime

KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.3. A. Adinetsi süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid,

omandas alates 2014 märtsist kuni 22.05.2014 koos R. Mihhailoviga korduvalt

kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikult ja kohas suures koguses narkootilist ainet

amfetamiini/metamfetamiini sisaldavat pulbrit, mida käitles ajavahemikul 2014 märtsist kuni

22.05.2014 isikute grupis koos R. Mihhailovi, A. Lartšenko ja A. Saksinaga ning ajavahemikul

2014 aprillist kuni 22.05.2014 V. Bolušoviga ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses

narkootilist ainet amfetamiini/metamfetamiini, s.o koguses, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Samuti andis A. Adinets täisealise isikuna

ajavahemikul 2014 märtsist kuni 22.05.2014 Narvas ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1

sätteid, nooremale kui kaheksateistaastasele A. Saksinale eelnevalt R. Mihhailovi ja A. Adinetsi

poolt omandatud suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini selle kaalumiseks ning

pakendamiseks.

Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega

grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani

A. Adinets toime KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Täisealise isiku poolt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmisega

nooremale kui kaheksateistaastasele isikule isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12

peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani A. Adinets toime KarS § 185 lg 2 p-de 2, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2.4. R. Mihhailovi süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1

sätteid, omandas alates 2012 detsembrist kuni 2014 märtsini üksinda ning alates 2014 märtsist

kuni 22.05.2014 koos A. Adinetsiga korduvalt kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikult

ja kohas suures koguses narkootilist ainet amfetamiini/metamfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o

koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Omandatud

narkootilist ainet käitles R. Mihhailov ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 2013 jaanuarist

kuni 2014 veebruarini isikute grupis koos D.K. ga, ajavahemikul 2013 jaanuarist kuni

22.05.2014 isikute grupis koos A. Lartšenkoga, ajavahemikul 2013 oktoobrist kuni 06.03.2014

isikute grupis koos V. Prosvirnikoviga, ajavahemikul 2014 märtsist kuni 22.05.2014 isikute

grupis koos A. Adinetsiga. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise,

valdamise ja edasiandmisega grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1.

jaos sätestatud kuriteo, pani R. Mihhailov toime KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

2.5. A. Saksinat süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid,

käitles ajavahemikul 2014 märtsist kuni 22.05.2014 isikute grupis koos A. Adinetsiga ühiselt

ja kooskõlastatult suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini, s.o koguses, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suures koguses narkootilise aine

ebaseadusliku valdamise ja pakendamisega isikute grupis pani A. Saksina toime KarS § 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohus võttis esitatud süüdistuste osas järgmised seisukohad.

Arvestades maakohtu otsuse sisulise osa mahukust, ei lisata maakohtu otsuse põhjenduste alla

isikuliste ja esemeliste tõendite loetelu ning täielikku maakohtu poolset tõendite analüüsi.

Tõendeid käsitletakse üksnes apellatsioonkaebuse piiridest tulenevas ulatuses.

3.1. Maakohtu hinnangul ei olnud muuhulgas tunnistaja A.S. ütlused usaldusväärsed ning

kohus jättis need ütlused tõendikogumist välja.

Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks on avaldatud tunnistaja eeluurimise käigus antud

ütlused ning A.S. ei suutnud maakohtule arusaadavalt selgitada vastuolude põhjust. Algul ütles

tunnistaja, et ta ei andnud eeluurimisel ütlusi. Pärast seletas, et ta ei rääkinud nii, nagu on

protokollis kirjas ning protokolli ta ei lugenud. A.S. andis eeluurimisel ja kohtuistungil

diametraalselt vastuolulisi ütlusi. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et A.S. ütlused ei ole

usaldusväärsed, kuna need on vastuolulised.

3.2. Maakohtu hinnangul ei olnud usaldusväärsed tunnistaja A.K. i ütlused ja need jäeti

tõendikogumist välja. V. Prosvirnikov väidab, et ta A.K. i üldse ei tunne ja ei müünud talle

narkootikume. A.K. vastupidi räägib, et ostis V. Prosvirnikovi käest amfetamiini aprillist maini

2013.

Maakohus pidas usaldusväärsemateks V. Prosvirnikovi ütlusi. Analüüsides A.K. i ütlusi,

tuleneb, et tunnistaja tihti tarvitas amfetamiini, mõningaid detaile ta ei mäleta – kuidas oli aine

pakendatud, mis värviga, ei mäletanud kuidas sai V. Prosvirnikoviga kontakti. Ei saa välistada,

et tunnistaja võib ka eksida. Samuti on tunnistajate A.P. , A.K. i ütlused, mille kohaselt nad

ostsid V. Prosvirnikovilt amfetamiini oktoobrist-detsembrini 2013, kooskõlas V. Prosvirnikovi

ütlustega, kuid ei lange kokku A.K. i ütlustega. Kaudselt kinnitab V. Prosvirnikovi ütlusi

tunnistaja J.P. selle kohta, et V. Prosvirnikovi käitumine on oluliselt muutunud alates juunist

2013, millal V. Prosvirnikov ise muutus ärrituvaks, ei maganud öösiti, käelabadele ilmusid

süstlajäljed, tunnistaja hakkas kodust leidma kasutatud süstlaid. Tunnistaja ütlustest võib

järeldada, et V. Prosvirnikov hakkas tarvitama narkootikume juunist 2013.

4. Esmalt analüüsis maakohus R. Mihhailovi ja V. Prosvirnikovi süüdistust KarS § 184 lg 2

p-de 1, 2 järgi.

4.1. Süüdistatav V. Prosvirnikovi ütlustest tuleneb, et alates oktoobrist 2013 hakkas ta tegelema

narkootikumide müügiga. Seoses narkootikumide käitlemisega suhtles V. Prosvirnikov

R. Mihhailoviga, kes pakkus müüa amfetamiini. V. Prosvirnikov tarvitas ise amfetamiini ja

müüs erinevatele isikutele, sealhulgas V. Bolušovile. V. Prosvirnikov tegeles narkootikumide

käitlemisega kuni 06.03.2014 kinnipidamiseni.

4.2. V. Prosvirnikovi kodust aadressil XXX võeti ära 92 g amfetamiini, samuti võeti isiku

läbivaatusel ära 11 minigrip kilekotti helehalli ainega, plastpurk „Öökreem“ helehalli ainega ja

erinevad asjad, mis viitavad narkootikumide käitlemisele, sealhulgas süstlad, elektronkaal,

tühjad minigrip kilekotid, 2 mobiiltelefoni. Asitõendi vaatlusprotokolli, narkootilise aine

ekspertiisi, DNA ekspertiisi ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiga on tuvastatud, et kokku

oli V. Prosvirnikovilt ära võetud 4,869 g puhast metamfetamiini, mis on piisav narkojoobe

tekitamiseks umbes 162 inimesele.

4.2. Tunnistajate A. Pavlova, A.K. i, Ivan Ivanovi antud ütluste kohaselt ostsid nad mitu korda

V. Prosvirnikovi, hüüdnimega Dohlõi, käest ajavahemikul oktoober –detsember 2013

amfetamiini. 2013 aastal ostis V. Prosvirnikovi käest amfetamiini ka V. Bolušov.

Maakohus leidis, et kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et V. Prosvirnikov tegeles

narkootilise aine suures koguses käitlemisega. Samuti luges maakohus tõendatuks, et

V. Prosvirnikov tegeles narkootilise aine käitlemisega grupis koos R. Mihhailoviga, kes tarnis

narkootikume V. Prosvirnikovile edasiseks müümiseks.

4.3. V. Prosvirnikov andis ütlusi, et just R. Mihhailov edastas talle müügiks narkootilist ainet.

R. Mihhailov tegi V. Prosvirnikovile ettepaneku müüa amfetamiini ning nad leppisid kokku,

millist ainet hakkab V. Prosvirnikov müüma ja mis hinnaga saab V. Prosvirnikov

R. Mihhailovilt ainet. V. Prosvirnikovi ütlusi kinnitab ka tunnistaja I.I. , kes seletas, et

R. Mihhailov ütles talle, et tunnistaja saab osta amfetamiini Valeri käest, kellele R. Mihhailov

tarnib narkootikume ning R. Mihhailov tutvustas V. Prosvirnikovi tunnistajale.

V. Prosvirnikovi ütluste kohaselt, temalt kinnipidamisel ära võetud narkootilise aine, sai ta ka

R. Mihhailovi käest. Samuti sügisel 2013 leidis V. Prosvirnikov XXX keldriboksis narkootilist

ainet, mille R. Mihhailov jättis hoiule. V. Prosvirnikov arvas, et tegu on amfetamiiniga, kaaluga

umbes 300 g.

Ülaltoodu alusel luges maakohus tuvastatuks, et R. Mihhailov omandas oktoobrist 2013 kuni

2014

märtsini

tuvastamata

isikult

ja

kohas

suures

koguses

narkootilist

ainet

amfetamiini/metamfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o koguses, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Omandatud narkootilist ainet käitles R. Mihhailov

ajavahemikul 2013 oktoobrist kuni 06.03.2014 isikute grupis koos V. Prosvirnikoviga.

R. Mihhailov andis V. Prosvirnikovile Narva linnas edasi vähemalt 10 korda narkootilist ainet

amfetamiini/metamfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga vähemalt 6 eurot grammi eest, 10-50

grammi kaupa, mille jättis Narvas, XXX asuva maja keldrisse või rõdule V. Prosvirnikovile.

Osa R. Mihhailovilt saadud narkootilisest ainest, s.o 11 minigrip kilekotti ja üks purk, milles

oli kokku 50,65 g metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 4,869 g metamfetamiini),

kandis V. Prosvirnikov endaga kaasas kuni ta 06.03.2014 kella 15.00 paiku Narvas aadressil

XXX asuva maja juures kinni peeti ja narkootiline aine temalt ära võeti. Osa narkootilisest

ainest amfetamiinist, s.o ligikaudu 300 g amfetamiini/metamfetamiini sisaldavat pulbrit, hoidis

R. Mihhailov 2013 sügisel Narvas aadressil XXX asuva maja keldris.

4.4. Maakohtu hinnangul puudub R. Mihhailovil ja V. Prosvirnikovi tegudes korduvuse tunnus.

Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud, mitu korda omandas R. Mihhailov narkootikume – kas

üks kord või rohkem. Samas on tuvastatud, et R. Mihhailov edastas V. Prosvirnikovile

amfetamiini mitte vähem kui 10 korda suures koguses. V. Prosvirnikovi ütlustest tuleneb, et

50 g amfetamiini, mis ta sai korraga R. Mihhailovilt, jagas V. Prosvirnikov 50 doosiks ning üks

doos oli ettenähtud ühekordseks tarvitamiseks. Seega 50 g amfetamiini oli piisav narkojoobe

tekitamiseks rohkem kui 10 inimesele. Vaatamata sellele, et R. Mihhailov koos

V. Prosvirnikoviga tegeles narkootilise aine käitlemisega 6 kuu jooksul ja et R. Mihhailov

edastas V. Prosvirnikovile amfetamiini/metamfetamiini suures koguses mitu korda, leidis

maakohus, et tegemist on ühe jätkuva kuriteoga, mis ei anna korduvuse tunnust. Süüdistatavate

teod olid hõlmatud ühe tahtlusega. Kuriteo toimepanemise skeem oli ühine – R. Mihhailov

edastas omandanud narkootikume partiidega V. Prosvirnikovile peidikutesse, raha sai ka

peidikutest, hind oli üks ja sama, ühendus võeti telefonitsi või kirjade kaudu, narkootiline aine

oli sama – amfetamiin/metamfetamiin.

R. Mihhailovi tegudes puudub korduvuse tunnus ning ta tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 184

lg 2 p 1 järgi. R. Mihhailovi tegu on karistatav ka alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Ka V. Prosvirnikovi teos puudub korduvuse tunnus ning ta tegu tuleb

kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. V. Prosvirnikovi tegu on karistatav ka alates

01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

V. Prosvirnikov on 08.03.2005 Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tunnistatud süüdi KarS

§ 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi, kuid tema tegu ei või kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest

süüdistuses ei ole V. Prosvirnikovile ette heidetud, et ta on varem karistatud sama teo eest ning

maakohus ei saa väljuda esitatud süüdistuse piiridest. Karistusregistrist tuleneb ka see, et

V. Prosvirnikovi karistus KarS § 184 järgi on arhiveeritud.

5. V. Bolušovi, A. Lartšenko ja A. Adinetsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi märkis

maakohus järgnevat.

5.1. A. Adinets tunnistas ennast süüdi osaliselt, andes ütlusi, et tegeles narkootilise aine

käitlemisega märtsi lõpust 2014 kuni maini 2014 koos A. Lartšenko ja V. Bolušoviga. Aprilli

algusest 2014 kuni mai lõpuni 2014 andis A. Adinets V. Bolušovile umbes 280 g ainet 20-50 g

kaupa. A. Lartšenkole andis A. Adinets märtsi lõpust kuni mai lõpuni 2014 umbes 300 g ainet

20-50 g kaupa hinnaga 6 eurot 1 gramm. A. Adinets sai aine oma tuttavalt 400 g, aineks oli

amfetamiin. A. Lartšenkole ja V. Bolušovile edastas A. Adinets narkootilise aine edasiseks

müümiseks.

5.2. A. Adinets peeti kinni 22.05.2014. A. Adinetsi elukohast aadressil XXX , Narva

läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära narkootilise aine käitlemisele viitavad esemed, sh 12

respiraatorit, kaal, pakk sõrmkindaid ühekordseks kasutamiseks, fooliumifragment, kolm

kasutatud

poüetüleenkotti,

kaks

kasutatud

sõrmkinnast

ühekordseks

kasutamiseks,

tsellofaantükid, viis polüetüleenkotti, kaks pakki glükoosi. A. Adinetsi elukohast aadressil

XXX , Narva ja tema sõiduauto Alfa Romeo reg.nr XXX läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti

sh kaks võtmekimpu, autovõti, garaaživõtmed, telefon, kaks võtmekimpu, raha 35 eurot. A.

Adinetsi poolt üüritud garaažist, mille võtmed olid ära võetud A. Adinetsi elukoha

läbiotsimisel, leiti ja võeti ära kaks rullikeeratud fooliumiga polüetüleenpakendit ja helebeeži

pulbritoalist ainet sisaldavad polüetüleenpakendit. Vastavalt narkootilise aine ekspertiisi

aktidele nr 14E-AN0581( k2 tl 7-10) ja toksikoloogia ekspertiisiaktile nr 14E-LÕX0073

A. Adinetsilt võeti ära kokku 94,5 g puhast metamfetamiini, mis on piisav narkojoobe

tekitamiseks umbes 3150 inimesele. Samuti kuulub arvesse võtmisele narkootilise aine kogus,

mis oli A. Lartšenko ja V. Bolušovi poolt ära tarbitud ja ära müüdud ning sellest kogusest piisab

narkojoobe tekitamiseks rohkem kui 10 inimesele.

5.3. Asitõendi vaatlusprotokolli, narkootilise aine ekspertiisi, DNA ekspertiisi ja arstliku

kohtutoksikoloogia ekspertiisiga on tuvastatud, et kokku on A. Adinetsilt ära võetud 94,5 g

puhast metamfetamiini, mis on piisav narkojoobe tekitamiseks umbes 3150 inimesele. Minigrip

kilekottidelt, süstlalt võetud proovidest saadi DNA täisprofiili, mis langeb kokku A. Lartšenko

DNA profiiliga. Plastkarbilt, lusikalt, kotilt, plastmunal, tikutoosilt võetud proovidest ei saa

välistada A. Lartšenko DNA profiili olemasolu.

5.4. V. Bolušov tunnistas enda süüd täielikult ning andis ütlusi, et ta ostis narkootilist ainet

A. Adinetsilt alates aprillist 2014 kuni 22.05.2014 10-15 korda. Samuti müüs ta ise narkootilist

ainet. A. Lartšenko andis V. Bolušovile narkootilist ainet amfetamiini mitu korda, 60-70 korda

septembris 2013 ja nad koos tarbisid. A. Adinetsi tutvustas V. Bolušovile A. Lartšenko aprilli

alguses 2014. A. Lartšenko ütles, et A. Adinetsi kaudu saab narkootikume omandada.

A. Adinets andis ainet kas isiklikult või jättis peidikutesse 20-50 g kaupa. Peidiku juures käis

V. Bolušov koos A. Lartšenkoga, kuna ka temale anti ainet üle samas peidikus.

5.5. V. Bolušov peeti kinni 22.05.2014. Temalt võeti läbivaatuse käigus ära 4 minigripp kilekoti

helehalli värvi ainega ja kodust aadressil Narva, XXX võeti ära metallpurk, mille sees oli 30

minigrip kotikest helebeeži värvi pulbritaotlise ainega, kolm minigrip kotikest helebeeži värvi

pulbritaolise ainega, sigaretipakk, mille sees oli 8 minigrip kotikest helebeeži värvi pulbritaolise

ainega. Samuti võeti ära esemed, mis viitavad narkootikumide käitlemisele, sh tühjad minigrip

kilekotid, 2 mobiiltelefoni, tühi plastpurk helebeeži värvi aine jääkidega.

5.6. Asitõendi vaatlusprotokolli, narkootilise aine ekspertiisiga on tuvastatud, et kokku on

V. Bolušovilt ära võetud 3,34 g puhast metamfetamiini. Minigrip kilekottidelt võetud

proovidest leiti V. Bolušoviga kokkulangevad DNA profiilid. Plastkaanega kausilt,

sigaretipakilt, kilekotilt võetud proovidest ei saa välistada V. Bolušovi DNA profiili olemasolu.

Vastavalt narkootilise aine ekspertiisi aktidele nr 14E-AN0556 võeti V. Bolušovilt ära kokku

3,34 g puhast metamfetamiini. Toksikoloogia ekspertiisi akti nr 14E-LÕX0035 kohaselt

metamfetamiini tavaline narkootiliseks joobeks kasutatav annus on keskmiselt 0,03 g ning

piisab kümnele inimesele narkojoobeks 0,3 g metamfetamiinist. Seega V. Bolušovilt ära võetud

metamfetamiinist piisab narkojoobe tekitamiseks rohkem kui 10 inimesele. Kohtulikul

uurimisel on tuvastatud, et ainet, mis võeti ära V. Bolušovilt, tarnis talle A. Adinets.

V. Bolušov tarvitas osa narkootilisest ainest ise ära, osa müüs edasi erinevatele isikutele, sh ühe

grammi kaupa R.V. ile. Osa A. Adinetsilt saadud narkootilisest ainest, s.o 4 minigrip kilekotti,

milles oli kokku 2,54 g metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,35 g metamfetamiini)

kandis V. Bolušov endaga kaasas kuni ta 22.05.2014 kell 13.55 Narvas aadressil XXX kinni

peeti ja narkootiline aine temalt ära võeti. Osa narkootilisest ainest, s.o 41 minigrip kilekotti,

milles oli kokku 25,3 g metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 2,99 g metamfetamiini),

hoidis V. Bolušov enda elukohas Narvas aadressil XXX, kus see 22.05.2014 teostatud

läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Samuti kaalus A. Adinets märtsis 2014 omandatud suurest

kogusest narkootilisest ainest metamfetamiinist 816,8 g metamfetamiini sisaldavat pulbrit

(puhtal kujul 94,5 g metamfetamiini) ja pakendas korteris Narvas, XXX ja hoidis antud ainet

garaažiboksis nr 138 Narvas aadressil XXX , kust narkootiline aine leiti ja ära võeti.

5.7. V. Bolušovi süüd ei ole tõendatud osas, milles ta süüdistatakse narkootilise aine käitlemises

ajavahemikul 2014 aprillist kuni 22.05.2014 isikute grupis koos R. Mihhailoviga; et A. Adinets

andis talle amfetamiini/metamfetamiini, mis eelnevalt on omandanud koos R. Mihhailoviga.

Eeluurimise käigus esitati V. Bolušovile äratundmiseks isikute fotod ning V. Bolušov tundis

ära A. Adinetsi kui isiku, kelle käest sai ta aastal aprill-mai 2014 korduvalt amfetamiini edasise

käitlemise eesmärgil. Kohtuistungil kinnitas V. Bolušov äratundmise esitamisel antud ütlusi.

A. Adinets andis vähemalt 10 korda ajavahemikul aprillist 2014 kuni 22.05.2014 V. Bolušovile

edasi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit hinnaga vähemalt 6 eurot grammi eest

20-50 grammi kaupa, mille jättis Narvas peidikutesse või andis isiklikult käest kätte. Kokku

edastas A. Adinets V. Bolušovile vähemalt 280 g metamfetamiini sisaldavat pulbrit.

5.8. A. Lartšenko tunnistas ennast osaliselt süüdi ja andis ütlusi, et levitas narkootikume märtsi

lõpust 2014 kuni 22.05.2014. Märtsi lõpus tutvus A. Lartšenko A. Adinetsiga. Ostis

A. Adinetsilt narkootilist ainet 20-50 g kaupa 6 eurot grammi eest. Kokku edastas A. Adinets

A. Lartšenkole vähemalt 300 g metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Aine üleandmine toimus

peidikute kaudu 1 kord nädalas. A. Adinetsilt sai kokku umbes 300 g narkootilist ainet. Üle

poole tarvitas ise, ülejäänud müüs maha, sh ühe-kahe grammi kaupa M.I ile. Alguses käis

peidikute juures üksi, hiljem koos V. Bolušoviga. A. Lartšenko tutvustas V. Bolušovi

A. Adinetsiga. A. Lartšenko on V. Bolušovile andnud narkootilist ainet raha eest umbes 5 korda

ja süstisid umbes 20 korda.

A. Lartšenko peeti kinni 22.05.2014, läbivaatuse käigus võeti temalt ära plastikust üllatusmuna,

milles oli neli minigrip pakendit pulbrilise ainega; fooliumisse mähitud tikutoos, milles oli neli

minigrip pakendit pulbrilise ainega ja kodust aadressil Narva, XXX võeti ära 18 minigrip

kotikest helebeeži värvi pulbritaolise ainega; musta värvi kotikese, mille sees on plastkarp

helebeeži värvi pulbritaolise ainega. Samuti võeti ära esemed, mis viitavad narkootikumide

käitlemisele, sh tühjad minigrip kilekotid, minigrip kilekotid aine jääkidega, mõõtelusikas,

fooliumi tükk.

Asitõendi vaatlusprotokolli, narkootilise aine ekspertiisi, DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et

kokku on A. Lartšenkolt ära võetud 5,54 g puhast metamfetamiini. Minigrip kilekottidelt,

süstlalt võetud proovidest saadi DNA täisprofiili, mis langeb kokku A. Lartšenko DNA

profiiliga. Plastkarbilt, lusikalt, kotilt, plastmunal, tikutoosilt võetud proovidest ei saa välistada

A. Lartšenko DNA profiili olemasolu. Analüüsides jälitustegevuse protokolle tuleneb, et

A. Lartšenko tegeles aktiivselt narkootilise aine müümisega.

Osa A. Adinetsilt saadud narkootilisest ainest, s.o 8 minigrip kilekotti, milles oli kokku 3,98 g

metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,48 g metamfetamiini) kandis A. Lartšenko

endaga kaasas kuni ta 22.05.2014 kella 13.05 paiku Narvas kinni peeti ja narkootiline aine

temalt ära võeti. Osa narkootilisest ainest, s.o 18 minigrip kilekotti ja plastkarp, milles oli kokku

39,86 g metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 5,06 g metamfetamiini), hoidis

A. Lartšenko enda elukohas Narvas aadressil XXX , kus see 22.05.2014 teostatud läbiotsimisel

leiti ja ära võeti. Samuti omandas A. Lartšenko tuvastamata isikult ja tuvastamata kohas

väikeses koguses narkootilist ainet, edastas korduvalt ka väikeses koguses ainet ajavahemikul

septembrist 2013 kuni aprillini 2014 V. Bolušovile. Vastavalt narkootilise aine ekspertiisi

aktide nr 14E-AN0555 on A. Lartšenkolt ära võetud kokku 5,54 g puhast metamfetamiini.

Seega A. Lartšenkolt ära võetud metamfetamiinist piisab narkojoobe tekitamiseks rohkem kui

10 inimesele. On tuvastatud, et ainet, mis võeti ära A. Lartšenkolt, tarnis talle A. Adinets.

5.9. A. Lartšenko süüd ei ole tõendatud süüdistuse osas, et ta käitles narkootilist ainet

ajavahemikul 2013 jaanuarist kuni 22.05.2014 isikute grupis koos R. Mihhailoviga; et ta

omandas ajavahemikul 2013 jaanuarist kuni 2014 märtsini R. Mihhailovi käest korduvalt suures

koguses amfetamiini/metamfetamiini sisaldavat pulbrit; samuti et talle edastas A. Adinets

narkootilise aine, mille A. Adinets oli eelnevalt omandanud koos R. Mihhailoviga; ning et

A. Lartšenko andis 2013 täpselt tuvastamata ajal Narvas kolmel korral narkootilist ainet

metamfetamiini sisaldavat pulbrit 1-4 grammi kaupa D.K. le. Süüdistust osas, et A. Lartšenko

edastas D.K. le narkootilise ainet aprillis 2014, ei ole esitatud ja kohus ei saa väljuda esitatud

süüdistuse piiridest.

Maakohus leidis, et kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et A. Adinets grupis koos

A. Lartšenko ja V. Bolušoviga tegeles suures koguses narkootilise aine käitlemisega, siinjuures

A. Adinets omandas narkootilise aine ja edastas A. Lartšenkole ja V. Bolušovile edasiseks

müümiseks.

5.10. Maakohtu hinnangul puuduvad A. Adinetsi, A. Lartšenko ja V. Bolušovi tegudes

korduvuse tunnus.

Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et A. Adinets omandas narkootilise aine (metamfetamiini)

suures koguses ühel korral. A. Adinets edastas A. Lartšenkole ja V. Bolušovile metamfetamiini

suures koguses korduvalt, sest 20 või 50 g amfetamiini, mis on saadud korraga, A. Lartšenko

või V. Bolušov jagas vastavalt 20 või 50 doosideks ning üks doos oli ettenähtud ühekordseks

tarvitamiseks. Seega 20-50 g amfetamiini oli piisav narkojoove tekitamiseks rohkem kui 10

inimesele. Vaatamata sellele, A. Adinets edastas ning A. Lartšenko ja V. Bolušov said korduvalt

narkootilise aine suures koguses, leidis maakohus, et tegemist on ühe jätkuva kuriteoga, mis ei

anna korduvuse tunnust. Süüdistatavate teod olid hõlmatud ühe tahtlusega. Skeem oli ühine –

A. Adinets, omandanud narkootikume, edastas partiidega A. Lartšenkole ja V. Bolušovile

peidikute kaupa või käest kätte, raha sai A. Adinets peale metamfetamiini ära müümist, hind

oli üks ja sama, ühendus võeti telefonitsi, narkootiline aine oli sama – metamfetamiin.

A. Lartšenko edastas ka ajavahemikul septembrist 2013 kuni märtsini 2014 tuvastamata isikult

enda tarbimiseks omandatud narkootilist ainet V. Bolušovile tarvitamiseks, kuid sel

ajavahemikul korduvalt andis A. Lartšenko edasi V. Bolušovile narkootilise aine väikeses

koguses. Süüdlased käitlesid teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid

narkootikume, ning kokkuvõttes oli tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS

§ 184 mõttes.

5.11. A. Adinetsi süüd ei ole tõendatud süüdistuse osas, milles ta süüdistatakse narkootilise aine

käitlemises grupis R. Mihhailoviga ja et ta edastas narkootilise aine A. Lartšenkole ja

V. Bolušovile R. Mihhailovi korraldusel. Samuti selles, et ta andis eelnevalt koos

R. Mihhailoviga omandanud amfetamiinist/metamfetamiinist R. Mihhailovi korraldusel

ajavahemikul 07.03.2014 kuni 22.05.2014 ligikaudu 40 g amfetamiini/metamfetamiini

sisaldavat pulbrit 260 euro eest täpselt tuvastamata kohas ja tuvastamata Ljoha nimelisele

isikule.

6. A. Saksina süüdistuse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, A. Adinetsi süüdistuse KarS § 184 lg 2 p.de

1, 2 järgi grupis koos A. Saksina ja A. Adinetsi süüdistus KarS § 185 lg 2 p-de 2, 3 järgi osas

märkis maakohus järgnevat.

6.1. A. Saksina ennast süüdi ei tunnista. A. Adinets andis ütlusi, et A. Saksina mingil moel

narkootilise aine käitlemises ei osalenud. Kuna A. Adinets pakendas ainet korteri diivanil, siis

A. Adinets oletab, et sealt sattuski A. Saksina juuksekarv kilekotti. Korteris XXX , Narva käis

A. Saksina 3-4 päeva nädalas. A. Saksina kandis ka A. Adinetsi riideid ja võis olla, et

narkootilise aine pakendamisel olid A. Adinetsil seljas riided, mida eelnevalt kandis A. Saksina.

A. Saksina andis ütlusi, et viibis vahel A. Adinetsi üüritud korteris ning kandis A. Adinetsi

T-särki. A. Saksina ei teadnud, et A. Adinets tegeleb narkootikumidega. A. Adinetsi juures

üürikorteris käis A. Saksina nädalavahetustel, viimati mai lõpus 2014. A. Saksina ei tea, et

A. Adinets oleks kasutanud garaaži. A. Saksina ei ole ise narkootikume tarvitanud, ega neid

kellelegi edasi andnud. A. Saksina ei ole näinud narkootilist ainet. A. Saksina ei tea, miks leiti

tema DNA-d kilekottidelt ja salvrätikult.

6.2. Maakohtu hinnangul ei kinnita kriminaalasjas kogutud tõendid – DNA ekspertiisiakt ja

asitõendi vaatlusprotokoll A. Saksina osavõttu kuriteost. Teisi tõendeid, mis kinnitaksid

A. Saksina süüd, kriminaalasjas kogutud ei ole.

Vaatamata sellele, et mitmetel esemetel on leitud A. Saksina DNA profiilid, ei saa rääkida

kaudsete tõendite paljususest. DNA ekspertiisi akti alusel ei saa tuvastada kuriteo objektiivset

külge ning teha tõsikindlaid järeldusi A. Saksina osavõtust kuriteos. Maksimaalselt võib

ekspertiisiakt kinnitada, et A. Saksinal oli kokkupuude narkootikumidega, kuid ei saa tuvastada,

mida A. Saksina konkreetselt tegi. On üldteada, et kilekotid tõmbavad ligi karvu, juukseid,

pisikübemeid. Seega on eluliselt usutav A. Adinetsi versioon, et A. Saksina juuksed võisid

sattuda kilekoti peale diivanilt ning eluliselt usutav on ka see, et korterist XXX , Narva ja

garaažist ära võetud esemetesse sattusid A. Saksina DNA profiilid A. Adinetsi kaudu.

6.3. Prokurör esitas maakohtule KrMS § 297 alusel taotluse korraldada DNA ekspertiisi

määramine selleks, et välja selgitada A. Adinetsi ja A. Saksina bioloogilise materjali esinemise

sagedus korterist XXX , Narva äravõetud esemetel (nn tõenäosuse ekspertiis). Maakohus jättis

taotluse rahuldamata, kuna prokurör ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole ekspertiis

teostatud eeluurimise käigus. Maakohus leidis, et isegi, kui uue ekspertiisi tegemise käigus teeb

ekspert järelduse, et esemetelt võetud proovides (millistes ei saa välistada A. Saksina

bioloogilise materjali sisaldumist) siiski on tõenäolisem, et bioloogiline materjal pärineb A.

Saksinalt, et anna antud ekspertiis lisateavet A. Saksina seose kohta kuriteoga. Prokuröri

taotletud ekspertiis võiks ainult kinnitada juba olemasolevat ekspertiisi/tõendit, et korterist

XXX , Narva äravõetud esemetel on leitud A. Saksina DNA profiilid.

Ülaltoodu alusel jõudis maakohus järeldusele, et A. Saksina tuleb KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja

A. Adinets § 185 lg 2 p-de 2, 3 järgi õigeks mõista.

7. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

7.1. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse nii süüdistatavate eelnevat elukäiku,

subjektiivset külge, narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise perioodi, aine kogust, kuriteo

toimepanemisest möödunud aega ning süüdistatavate kahetsust toimepandu osas.

7.2. V. Prosvirnikov on varem kriminaalkorras karistatud: tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus

röövimise toimepanemise eest ning kaks kriminaalkaristust on arhiveeritud. V. Prosvirnikov

tunnistas ennast süüdi ja väljendas kahetsust toimepandu suhtes. V. Prosvirnikov tegeles

narkootilise aine käitlemisega kuue kuu jooksul, mis ei ole pikaks perioodiks. Pärast

eelvangistusest vabanemist 28.07.2014 ei ole V. Prosvirnikov toime pannud uusi kuritegusid.

V. Prosvirnikovil on perekond, alaealine laps ja isik astus ametlikult tööle. Maakohtu hinnangul

võib järeldada, et V. Prosvirnikovi käitumine muutub seadusekuulekaks. Maakohus leidis, et

V. Prosvirnikovi tuleb karistada tingimisi vangistusega sanktsiooni minimaalsest määrast veidi

suuremal määral.

7.3. V. Bolušov on varem kriminaalkorras karistatud: tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus varguste

ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest ning 6 kriminaalkaristust on arhiveeritud.

V. Bolušov tunnistas ennast süüdi ja väljendas kahetsust toimepandu suhtes. Karistuse

mõistmisel arvestas maakohus, et peale käesoleva kuriteo toimepanemist ei pannud V. Bolušov

toime uusi kuritegusid ning et V. Bolušov tegeles narkootilise käitlemisega ühe kuu jooksul,

mis on maakohtu hinnangul üsna lühike ajavahemikul. Isiku süü ei ole suur. Maakohus leidis,

et V. Bolušovi tuleb karistada tingimisi vangistusega sanktsiooni minimaalses määras.

7.4. A. Lartšenkol on 1 arhiveeritud kriminaalkaristus. Kuritegu, mille eest teda karistati, pani

A. Lartšenko toime alaealisena. Tänase päeva seisuga ei ole isik kriminaalkorras karistatud.

A. Lartšenko tunnistas ennast süüdi ja väljendas kahetsust toimepandu osas. Karistuse

mõistmisel arvestas maakohus kuriteo toimepanemisest möödunud aega ning asjaolu, et isik

viibis peaaegu 2 aastat vahi all. Isiku süü ei ole suur. Maakohus leidis, et A. Lartšenkot tuleb

karistada tingimisi vangistusega sanktsiooni minimaalses määras.

7.5. A. Adinets on varem kriminaalkorras karistamata, ta tunnistas ennast süüdi ja väljendas

kahetsust toimepandu osas. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kuriteo toimepanemisest

möödunud aega ning seda, et isik viibis peaaegu 2 aastat vahi all, samuti A. Adinetsi

ebaseaduslikus käitlemises oleva narkootilise aine kogust. Isiku süü ei ole suur. Maakohus

leidis, et A. Adinetsi tuleb karistada tingimisi vangistusega sanktsiooni minimaalsest määrast

rohkem.

7.6. R. Mihhailov on varem kriminaalkorras karistamata, ta tunnistas ennast osaliselt süüdi ja

väljendas kahetsust toimepandu osas. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kuriteo

toimepanemisest möödunud aega ning seda, et isik viibis peaaegu 2 aastat vahi all, samuti

R. Mihhailovi poolset narkootilise aine käitlemise perioodi. Isiku süü ei ole suur. Maakohus

leidis, et R. Mihhailovi tuleb karistada tingimisi vangistusega sanktsiooni minimaalsest määrast

veidi rohkem.

7.7. Ostu-müügi lepingust tuleneb, et 19.03.2014 ostis A. Adinets sõiduauto Alfa Romeo

reg.nr XXX 1100 euro eest. Asitõendi vaatlusprotokollist, isikute varalise seisundi analüüsist,

tulumaksu deklaratsioonist tuleneb, et A. Adinetsil ja tema leibkonnas (emal L.A. il) puudusid

legaalsed sissetulekud sõiduauto soetamiseks. Seega A. Adinets omandas sõiduauto

kriminaaltulude arvel. Samuti on reaalne, et A. Adinetsilt äravõetud sularaha 35 eurot on saanud

narkootilise aine müügist. Ülaltoodu alusel konfiskeeris maakohus KarS § 83¹ lg 1 alusel

sõiduauto Alfa Romeo reg.nr XXX , VIN kood XXX ja 35 eurot, mis on arestitud Viru

Maakohtu 17.10.2014 määrusega.

Prokurör tegi ettepaneku kohaldada R. Mihhailovi ja A. Adinetsi suhtes konfiskeerimise

asendamist KarS § 84 alusel, kuid maakohus ei pidanud seda põhjendatuks. Kohtuistungi käigus

ei leidnud kinnitust osa R. Mihhailovile ja A. Adinetsile esitatud süüdistustest, süüdistuse maht

on oluliselt vähenenud, samuti ei ole tuvastatud kriminaaltulu summa. Seega jättis maakohus

konfiskeerimise asendamise kohaldamata.

APELLATSIOON

8. Viru Maakohtu 02.06.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Günter Koovit. Ringkonnaprokurör taotleb apellatsioonis alljärgnevat:

- tühistada maakohtu otsus;

- süüdi tunnistada V. Prosvirnikov KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 alusel ja mõista talle karistuseks 4

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda V. Prosvirnikovi poolt ajavahemikul 06.03.2014

kuni 28.07.2014 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 kuud 23 päeva, karistusaja hulka ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 7 kuud 7 päeva. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada seda karistust temale eelmise, s.o Viru Maakohtu 02.08.2010 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 8 kuu vangistuse, võrra ning mõista talle

liitkaristuseks vangistus 6 aastat 3 kuud 7 päeva;

- süüdi tunnistada V. Bolušov KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 alusel ja mõista talle karistuseks 4

aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel kuulub V. Bolušovile mõistetavast karistusest

kohesele ärakandmisele vangistus 6 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda juba ärakantuks

V. Bolušovi poolt ajavahemikul 22.05.2014 – 23.05.2014 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2

päeva, ning reaalselt ärakandmisele kuulub seega 5 kuud 28 päeva vangistust. 3 aastat 6 kuud

vangistust jätta KarS § 73 lg-te 1, 2, 3 alusel täitmisele pööramata, kui V. Bolušov ei pane 4

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu;

- süüdi tunnistada A. Lartšenko KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 alusel ja mõista talle karistuseks 6

aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A. Lartšenko poolt ajavahemikul

22.05.2014 – 02.06.2016 eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 aastat 12 päeva, karistusaja hulka

ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 aastat 5 kuud 18 päeva;

- süüdi tunnistada R. Mihhailov KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 alusel ja mõista talle karistuseks 7

aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda R. Mihhailovi poolt ajavahemikul

22.05.2014 – 02.06.2016 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 aastat 12 päeva, karistusaja hulka

ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 5 aastat 5 kuud 18 päeva;

- süüdi tunnistada A. Adinets KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 alusel ja mõista talle karistuseks 7 aastat

vangistust. Süüdi tunnistada A. Adinets KarS § 185 lg 2 p-de 2, 3 alusel ja mõista talle vangistus

6 aastat 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A. Adinetsile liitkaristuseks vangistus 8 aastat 6

kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A. Adinetsi poolt ajavahemikul 22.05.2014 – 02.06.2016

eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 aastat 12 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 6 aastat 5 kuud 18 päeva;

- süüdi tunnistada A. Saksina KarS § 184 lg 2 p 1 alusel ja karistada teda vangistusega 4 aastat.

KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel kuulub A. Saksinale mõistetavast karistusest kohesele ärakandmisele

vangistus 3 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda juba ärakantuks ajavahemikul 15.09.2014

– 09.10.2014 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 25 päeva, ning reaalselt ärakandmisele kuulub

seega 2 kuud 5 päeva vangistust. 3 aastat 9 kuud vangistust jätta KarS § 73 lg-te 1, 2, 3 alusel

täitmisele pööramata, kui A. Saksina ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu;

- A. Adinetsi suhtes kohaldada KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist ja

A. Adinetsilt välja mõista 2405 eurot;

- R. Mihhailovi suhtes kohaldada KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist ja

R. Mihhailovilt välja mõista 1800 eurot;

- määrata täiendav DNA ekspertiis, et välja selgitada A. Saksina DNA esinemise tõepärasuhe

DNA ekspertiisiaktis nr 14E-GE0779 tuvastatud asjaolude selgitamiseks ja nimelt välja

selgitada A. Saksina bioloogilise materjali esinemise tõepära suhe, s.o DNA tõendi kaal

nimetatud ekspertiisiakti punktides 1.4, 1.5 (välja arvatud kääridelt, seitse proovi), 1.6, 1.7

(kaks proovi), 1.8, 2.2, 2.3 (kuus proovi), 2.4, 2.7 märgitud ja DNA analüüsil tuvastatud täis-

või osaliste profiilide osas, mille kohaselt ei saa välistada või ei saa kindlalt välistada

A. Saksinalt või A. Adinetsilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist võetud proovidest;

- kohtuistungil üle kuulata kohtuekspert Andra Sirgmets või tema asendaja, et selgitada ja

vajadusel täiendada DNA ekspertiisiaktis nr 14E-GE0779 ning täiendavalt määratud DNA

ekspertiisiaktis tuvastatut;

- võtta KrMS § 288 lg 10 ja § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu 29.05.2014 A.S. tunnistaja

ülekuulamise protokoll ja uurida seda kohtuistungil;

- A. Saksina lepingulisele kaitsjale makstud tasu jätta A. Saksina kanda.

8.1. Apellant leiab, et süüdistatavate V. Prosvirnikovi, V. Bolušovi, R. Mihhailovi, ja

A. Lartšenko õigeksmõistmisel KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, A. Adinetsi õigeksmõistmisel

KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning A. Saksina õigeksmõistmisel

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, osade kuriteoepisoodide osas isikute süü tuvastamata jätmisega,

kohtuistungil A.S. tunnistaja ülekuulamise protokolli vastuvõtmata jätmisega ning osade

tõendite lubamatuks tunnistamise või mitteusaldusväärsena käsitlemisega, süüdistatavatele liiga

leebete karistuste mõistmisega ja asenduskonfiskeerimise kohaldamata jätmisega kohaldas Viru

Maakohus ebaõigesti materiaalõigust ning kuivõrd apellandi hinnangul on maakohus eksinud

tõendite hindamisel, siis on toimunud ka kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS §

339 lg 1 p 8 ja lg 2 mõttes. Prokuratuuri hinnangul ei vasta süüdistatavatele mõistetud karistused

kuriteo raskusele, süüdistatavate süüle ja süüdimõistetud isikutele.

8.2. Apellant leiab, et Viru Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata prokuröri poolt

18.05.2016 kohtuistungil esitatud taotlused, milles prokurör taotles, et kohus määraks täiendava

DNA ekspertiisi tulenevalt kohtule esitatud DNA ekspertiisiaktis nr 14E-GE0779 tuvastatud

asjaoludest. Põhjus, miks seda ekspertiisi ei määratud kohtueelses menetluses, on asjaolu, et

süüdistusakt koostati 11.11.2014, samas muutis Riigikohus varasemat kohtupraktikat enda

17.11.2014 kohtulahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-29-14 just seoses DNA ekspertiisiga

tuvastatud järelduse osas – kui ei saa välistada isikult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

proovis – tõendite hindamisel. Varasemas kohtupraktikas loeti sellist järeldust, st asjaolu, et

segaproovis esinesid kõik võrdlusisikul esinevad alleelid, süüdistust kinnitavaks asjaoluks.

Viidatud kohtulahendiga on seda seisukohta muudetud ning peetakse vajalikuks ka

tõenäosusarvutuse tegemist. Seda taotlust ei saanud prokurör esitada ka eelistungil ega ka

korraldaval istungil, kuivõrd see oleks eeldanud maakohtule ühe tõendi esitamist enne

kriminaalasja kohtuliku uurimise algust, mis ei oleks olnud kooskõlas võistleva kohtumenetluse

põhimõttega.

Puutuvalt taotlusesse ekspert kohtusse kutsuda märkis maakohus taotlust rahuldamata jättes, et

ekspert ei saa uusi viiteid teha ja luges taotluse põhjendamatuks. Apellant kohtu poolt märgitud

põhjendustega ei nõustu. KrMS § 292 lg 2 kohaselt võib kohus määrata kohtumenetluse poole

taotlusel eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks. Seega

eksis kohus KrMS § 292 lg 2 tõlgendamisel.

8.3. Apellant ei nõustu maakohtu hinnanguga osas, et ei leidnud tõendamist süüdistuses märgitu,

mille kohaselt V. Prosvirnikov müüs tunnistaja A.K. ile korduvalt 2013 aprillis ja mais

narkootilist ainet. Maakohus luges A.K. i ütlused ebausaldusväärseteks ja jättis need tõendite

kogumist välja. Apellant sellise tõendite käsitlusega ei nõustu. Kohtu küsimusele, kas

V. Prosvirnikov tunnistab ennast süüdi, vastas V. Prosvirnikov, et tunnistab. Süüdistuses

sisaldusid ka A.K. iga seotud episoodid. A.K. i poolt kohtus antud ütlustest nähtuvalt ostis ta V.

Prosvirnikovilt ajavahemikul 2013 aprillist kuni 2013 maini Narvas vähemalt kahel korral

narkootilist ainet amfetamiini ühe grammi kaupa. Kohtuistungil kirjeldas tunnistaja täpselt

aadressi, kus toimus narkootilise aine üleandmine, millistes kogustes ja millise hinna eest ta

seda ostis, ta teadis V. Prosvirnikovi hüüdnime Dohlõi ja ta kirjeldas ka V. Prosvirnikovilt

saadud narkootilise aine mõju tema organismile. Apellandi hinnangul ei muuda asjaolu, et

tunnistaja

mõningaid

vähemolulisi

asjaolusid

ei

mäletanud,

tema

ütlusi

veel

ebausaldusväärseteks.

8.4. Maakohus luges A.S. ütlused ebausaldusväärseteks. Kuna tegemist oli süüdistatava

A. Lartšenko endise elukaaslasega, siis keeldus A.S. maakohtus A. Lartšenko kohta ütluste

andmisest. Seetõttu taotles prokurör kohtuistungil KrMS § 288 lg 10 alusel A.S. poolt

kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Maakohus seda taotlust ei rahuldanud, kuna

kohtu küsimusele vastates teatas A.S. , et temale ei ole tutvustatud tema õigust keelduda ütluste

andmisest oma lähedase vastu ning kohus leidis, et puuduvad alused tunnistaja ütluste

avaldamiseks. Selliselt kohtule vastates valetas A.S. teadlikult kohtule, kuna 29.05.2014 A.S.

tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtuvalt on tunnistajale tutvustatud tema õigusi,

sealhulgas õigust keelduda ütluste andmisest enda lähedaste vastu, mille kohta on tunnistaja

andnud nimetatud ülekuulamise protokollile ka enda allkirja. KrMS § 288 lg 10 alusel pidanuks

kohus katkestama tunnistaja ülekuulamise ja vastu võtma ning avaldama A.S. poolt kohtueelses

menetluses antud ütlused, kus ta andis detailseid ütlusi nii A. Lartšenko kui ka R. Mihhailovi

tegevuse kohta narkootilise aine käitlemisel. Lubatavaks tõendiks tuleb lugeda ka A.S. le

äratundmiseks esitamise protokoll, milles ta osundab R. Mihhailovile kui narkootilisi aineid

käidelnud isikule. A.S. ütlused tõendavad seda, et A. Lartšenko käitles narkootilist ainet isikute

grupis koos R. Mihhailoviga ja müüs narkootilist ainet vähemalt alates 2013 suvest ning pärast

V. Prosvirnikovi kinnipidamist hakkas A. Lartšenkole narkootilist ainet edastama R. Mihhailovi

asemel viimase paarimees A. Adinets.

8.5. Apellandi hinnangul saab A. Adinetsi ütlusi usaldusväärseteks lugeda ainult osaliselt, s.o

osas, millest ta kinnitab narkootiliste ainete omandamist, nende pakendamist ja edasiandmist

V. Bolušovile ja A. Lartšenkole. Samas ei saa tema ütlusi lugeda usaldusväärseks osas, milles

ta eitab R. Mihhailovi ja A. Saksina seotust narkootiliste ainete käitlemisega.

A.S. ütlused ja temale äratundmiseks esitamise protokoll tõendavad, et A. Lartšenko sai

narkootilist ainet R. Mihhailovi käest. Samuti nähtub kohtule esitatud 23.05.2014 koostatud

jälitusprotokollist, et 18.05.2014 kella 22.59 paiku helistati tuvastamata isiku poolt

A. Lartšenkole ning telefonivestluse käigus küsiti, kellega A. Lartšenko töötab. A. Lartšenko

vastustest nähtub, et ta töötab R.Z. ga (R. Mihhailovi hüüdnimi on Z. , nagu seda on mitmed

isikud kohtuistungil kinnitanud). Seega tunnistas A. Lartšenko ise, et narkootilisi aineid käitleb

ta R. Mihhailovi alluvuses. Lisaks viitab maakohtule esitatud jälitusprotokoll sellele, et R.

Mihhailov tegeles ka A. Lartšenko probleemide lahendamisega seonduvalt narkootiliste ainete

käitlemisega. Seega tuleb R. Mihhailov süüdi tunnistada ka narkootiliste ainete käitlemises koos

A. Adinetsi ja A. Lartšenkoga, A. Adinets süüdi tunnistada narkootiliste ainete käitlemises koos

R. Mihhailovi ja A. Lartšenkoga ning A. Lartšenko süüdi tunnistada narkootiliste ainete

käitlemises grupis koos R. Mihhailovi ja A. Adinetsiga.

8.6. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga selles osas, milles kohus leidis, et ei ole tõendatud

A. Adinetsi poolt narkootilise aine üleandmine Ljoha nimelisele isikule. Arvesse tuleb võtta

seda, et märkmed leiti A. Adinetsi kasutuses olnud korterist. Märkmelehel on V. Bolušovi ja

A. Lartšenko hüüdnimede kõrval sarnasel moel kirjutatud Ljoha koos numbritega. Seega on

selle märkmelehe alusel tuvastatud, et ainult A. Adinets sai sinna kirjutada andmed üle antud

narkootiliste ainete koguste ja nende hindade kohta ning A. Adinets müüs suures koguses

narkootilist ainet ka veel vähemalt ühele Ljoha nimelisele isikule peale A. Lartšenko ja

V. Bolušovi.

Apellandi hinnangul osundavad maakohtule esitatud tõendid sellele, et A. Adinets täisealise

isikuna andis ajavahemikul 2014 märtsist kuni 22.05.2014 Narvas ebaseaduslikult, nooremale

kui kaheksateistaastasele A. Saksinale suures koguses ainet metamfetamiini selle kaalumiseks

ning pakendamiseks. Kohtule on esitatud DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE0779, millest nähtub,

et sellest korterist äravõetud kummikinda seest leitud salvrätikult leiti A. Saksina DNA profiil.

Lisaks nähtub sellest ekspertiisiaktist, et korterist leitud proovidest kaitsemaskilt, neljalt

kummikindalt, ühelt glükoosipakilt ja fooliumifragmendilt võetud proovidest saadi DNA

analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste põhjal ei saa

välistada A. Adinetsilt ja A. Saksinalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes

segaproovides. Garaažist leitud narkootilist ainet sisaldanud pakendist leiti juuksekarvu ning

kohtule esitatud DNA ekspertiisist nähtub, et ühest karvast võetud proovist saadi täisprofiil, mis

on kokkulangev A. Saksina DNA profiiliga. Lisaks nähtub sellest ekspertiisiaktist, et garaažist

leitud narkootilist ainet sisaldanud 6 kilekoti sõlmedelt ja ühelt fooliumpakendilt võetud

proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud

tulemuste põhjal ei saa välistada A. Saksinalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes

segaproovides. Apellant juhib tähelepanu sellele, et need proovid olid võetud just nimelt

sõlmedelt, kuhu tavaliselt jääb selle isiku DNA, kes sõlme seob. Lisaks tuleb arvestada ka

A. Adinetsi ütlusi selles osas, et valdavalt pakendas ta narkootilise aine uutesse kilekottidesse,

mis olid rullis – seega tekib küsimus, kuidas oli võimalik A. Saksina kõikide alleelide esinemine

nii paljudel narkootilist ainet sisaldanud kilekottidel, kui uued kilekotid olid enne narkootilise

aine pakendamist rullis.

8.7. Apellant leiab, et V. Prosvirnikovi, R. Mihhailovi, A. Lartšenko, V. Bolušovi ja A. Adinetsi

tegevus narkootiliste ainete käitlemisel tuleb kvalifitseerida ka KarS § 184 lg 2 p 2 alusel.

Kohtule esitatud tõendid osundavad muuhulgas üheselt sellele, et R. Mihhailov edastas 2013

oktoobrist kuni 06.03.2014 vähemalt 10 korda V. Prosvirnikovile, A. Adinets 2014 aprilli

algusest kuni 22.05.2014 vähemalt 10 korda 20-50 grammi kaupa V. Bolušovile ja ajavahemikul

07.03.2014 kuni 22.05.2014 A. Lartšenkole korduvalt 20-50 grammi kaupa suures koguses

narkootilist ainet. Lisaks kinnitavad tunnistaja A.S. ütlused seda, et R. Mihhailov edastas A.

Lartšenkole narkootilist ainet juba alates 2013 suvest. Apellandi hinnangul on nendel juhtudel

tegemist küll sama õigushüve vastu suunatud süütegudega, kuid leiab, et igale ühekordse suures

koguses

narkootilise

aine

koguse

omandamisele

on

eelnenud

käitumisaktid

n-ö algusest peale, st tahtlus on katkenud – jälle pidid narkootilise aine ostja ja müüja omavahel

ühendust võtma, kokku leppima järgmiseks korraks narkootilise aine koguse ning selle

üleandmise-vastuvõtmise koha, edastatava narkootilise aine maksumuse ning selle tasumise aja,

viisi ja koha. Seega oli apellandi hinnangul iga üksiku käitumisakti (narkootilise aine

edasiandmise) korral narkootilise aine üleandmisel ja vastuvõtmisel nimetatud süüdistatavate

puhul tahtlus kantud ikkagi uuest narkootilise aine omandamise või üleandmise soovist.

8.8. Apellant ei nõustu süüdistatavatele mõistetud karistustega, mis on apellandi arvates

põhjendamatult leebed. Kohtumenetluse käigus on avaldanud kahetsust ainult V. Bolušov,

V. Prosvirnikov ja R. Mihhailov. Samas R. Mihhailov ei andnud kohtus tõele vastavaid ütlusi ja

ka maakohus ei pidanud tema ütlusi usaldusväärseteks, mistõttu ei saa tema kahetsust pidada

puhtsüdamlikuks ja süü osalist tunnistamist karistust kergendavaks asjaoluks. Ka A. Lartšenko

ja A. Adinets ei ole enda süüd täiel määral tunnistanud. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et

kõikide süüdistatavate tegevuses peale A. Saksina esineb vähemalt kaks kvalifitseerivat

koosseisutunnust, st kuritegude toimepanemine isikute grupis ja korduvalt. Lisaks esineb

süüdistatavate tegevuses raskendava asjaoluna omakasu motiiv. Käesoleval juhul ei ole ka

süüdistatavatele mõistetud katseaeg pikem, kui nendele mõistetud karistus. Apellandi hinnangul

ei ole asjaolu, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude toimepanemisest on möödunud üle

2 aasta, aluseks süüdistatavatele mõistetavate karistuste vähendamiseks.

8.9. Apellant taotleb A. Adinetsi suhtes KarS § 84 kohaldamist ja nimelt, kuivõrd A. Adinets on

osa narkokuritegude toimepanemise tulemusena saadud rahast ära kulutanud, siis kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud 3740 eurost tuleb lahutada 1300 eurot (sõiduauto väärtus

selle arestimise ajal) ning 35 eurot (mis sellest sõidukist ära võeti) ning ülejäänud summas osas,

s.o 2405 euro osas tuleb A. Adinetsi suhtes kohaldada KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel

konfiskeerimise asendamist ja A. Adinetsilt välja mõista sellel alusel 2405 eurot.

Samuti tuleb kohaldada KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamist R. Mihhailovi

suhtes. R. Mihhailov on süüdistuse kohaselt müünud V. Prosvirnikovile vähemalt 10 korda

narkootilist ainet hinnaga vähemalt 6 eurot grammi eest 10-50 g kaupa. Kui võtta keskmiseks

narkootilise aine koguseks 30 g, korrutada see 10 edasiandmise korra ning grammi hinnaga 6,

siis andis R. Mihhailov V. Prosvirnikovile edasi narkootilist ainet vähemalt 1800 euro eest.

Seega sai R. Mihhailov ainuüksi V. Prosvirnikovile narkootilise aine edasiandmise eest kokku

vähemalt 1800 eurot. Kuna R. Mihhailov on narkokuritegude toimepanemise tulemusena

saadud raha ära kulutanud, siis kuriteo toimepanemise tulemusena saadud 1800 euro osas tuleb

R. Mihhailovi suhtes kohaldada konfiskeerimise asendamist ja R. Mihhailovilt välja mõista

sellel alusel 1800 eurot.

VASTUVÄITED APELLATSIOONILE

9. V. Prosvirnikovi kaitsja Igor Belugin taotleb jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata ja Viru

Maakohtu

02.06.2016

otsus

V. Prosvirnikovi

suhtes

muutmata.

Menetluskulud

apellatsioonimenetluses jätta riigi kanda.

9.1. Selle asjaolu tõepärasust, et kas V. Prosvirnikov omandas 2013 aprillis ja mais täpselt

tuvastamata kohas ja isikult narkootilist ainet amfetamiini/metamfetamiini ja et kas tema andis

ajavahemikul 2013 aprillist kuni 2013 maini Narvas vähemalt kahel korral narkootilist ainet

amfetamiini/metamfetamiini sisaldavat pulbrit ühe grammi kaupa A.K. ile, oleks saanud

kontrollida eeluurimise käigus. Kohtuistungil aga prokurör ei suutnud viidata mingitele

V. Prosvirnikovi ütlustele selle süüdistuse episoodi suhtes, mis oleksid olnud vastukäivad

V. Prosvirnikovi ütlustega kohtuistungil. Seetõttu ei saa juttugi olla V. Prosvirnikovi poolt

mingist süü tunnistamisest selles süüdistuse episoodis. Eeluurimise staadiumis V. Prosvirnikovi

kahtlustatavana tunnistaja A.K. i episoodis kordagi üle ei kuulatud. Seetõttu oli see süüdistuse

episood talle teadmata, kuni prokurör ei koostanud süüdistusakti ega andnud seda kätte

kaitsjatele ja süüdistatavatele. Narkootilist ainet selles süüdistuse osas ei avastatud, ära ei

võetud ega uuritud. Kus, kellelt ja kui suures koguses V. Prosvirnikov narkootilist ainet

omandas, ei ole samuti teada. Seetõttu, et on süüdistuse teine osa, kus on öeldud, et:

Prosvirnikov andis ajavahemikul 2013.a aprillist kuni 2013.a maini Narvas vähemalt kahel

korral narkootilist ainet amfetamiini/metamfetamiini sisaldavat pulbrit ühe grammi kaupa A.K.

´ile, s.o üht süüdistuse osa tõendatakse teise süüdistuse osaga, mitte konkreetsete tõenditega,

mis kaitse arvamusel on vastuolus KrMS § 7 lg 2 ja § 63 nõuetega.

9.2. V. Prosvirnikov tunnistas süüd esitatud süüdistuses osaliselt ja selgitas, et süüdistuses

kirjeldatud kuriteo KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi pani ta toime vaid osaliselt. Kaitse leiab, et

V. Prosvirnikovi süü KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kohtuliku arutelu käigus on tuvastatud

ainult selles osas, mida tunnistab V. Prosvirnikov ise, millega samas ka maakohus nõustus.

V. Prosvirnikov tunnistas oma süüd ja kahetses tehtut, mis on tema vastutust kergendavaks

asjaoluks. Võttes arvesse, et V. Prosvirnikov süüdistuse episoodides, mis leidsid kinnitust

kohtulikul arutelul, tunnistas süüd nii kohtus kui eeluurimisel ja kahetses tehtut, et pärast vahi

alt vabanemist 28.07.2014 on ta juba peaaegu 2 aastat seadusekuulekas ja ei pane toime

õiguserikkumisi, omab alalist töökohta, elukohta, perekonda ja alaealist last ülalpidamisel, on

igati põhjendatud maakohtu seisukoht tingimusliku vangistuse mittekohaldamise osas ning

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaldamine.

9.3. Võttes arvesse episoode, millistes käesolevas asjas süüdistatavaid tuleb õigeks mõista, on

kohtuotsus põhjendatud osa menetluskulude riigi kanda jätmise osas. Arvestades kaitsealuse

varalist ja perekonna seisundit, on põhjendatud ajatada V. Prosvirnikovile menetluskulude

tasumine üheks aastaks. Kohtuotsust menetluskulude jagamise osas prokurör apellatsioonis ei

vaidlusta.

10. Vastuväited prokuröri apellatsioonile esitas ka R. Mihhailovi kaitsja Artur Pärnoja, kes

palub jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

10.1. Ei saa nõustuda prokuröri väitega selles, et R. Mihhailov sai narkootiliste ainete

ebaseaduslikust käitlemisest kasu summas 1800 eurot. Lähtudes V. Prosvirnikovi –

R. Mihhailovi kaasosalise ütlustest, nähtub, et V. Prosvirnikov soetas R. Mihhailovi käest

narkootilisi aineid vähemalt 10 korda ajavahemikul 2013 oktoober kuni 2014 märts. Seejuures

V. Prosvirnikov ei teatanud R. Mihhailovi käest saadud narkootikumide täpset kogust.

Narkootikumide kogust ei teatanud ka ise R. Mihhailov. Seega ei ole võimalik kindlalt väita,

milline kogus narkootikume oli V. Prosvirnikovile R. Mihhailovi poolt edasi antud ning

järelikult ei ole võimalik tuvastada narkootikumide müügist saadud täpset summat. Seoses

sellega leiab kaitsja, et prokuröri taotlus välja mõista KarS § 831 ja § 84 alusel R. Mihhailovilt

riigituludesse 1800 eurot ei ole põhjendatud.

10.2. Kaitse ei ole nõus prokuröri arvamusega ka selles, et R. Mihhailovi tegudes on KarS § 184

lg 2 p 2 tunnused, kuna sellele seisukohale tuli ka esimese astme kohus. Esimese astme kohtu

arvamusega on kaitsja täielikult nõus.

Samuti ei ole kaitsja nõus prokuröri arvamusega selles, et R. Mihhailov pani toime KarS § 184

lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteod alates 2013. aasta algusest koos teiste isikutega, peale

süüdistatava V. Prosvirnikovi. See prokuröri väide ei leidnud kinnitust kohtuliku uurimise

käigus tõendite uurimise ajal.

10.3. Kaitse on seisukohal, et prokuröri taotlus mõista R. Mihhailovile karistuseks 7 aastat ja 6

kuud vangistust, tuleb jätta rahuldamata.

R. Mihhailov ei ole varem kohtulikult karistatud. Kaheaastane (2 aastat ja 12 päeva) vahi all

viibimine on tema jaoks piisav selleks, et mõista oma tegu ja kahetseda seda. Vabaduses on tal

võimalik tööle asuda ja tal on alaline elukoht. Kõikidest kohtualustest oli ta kõige noorem mees

ja kogenematu. Samuti tuleb arvestada seda, et R. Mihhailov on raskesti haige, mis on tõendatud

esitatud tõenditega. Reaalse karistuse kandmine on antud juhul tema jaoks piinav ja valulik,

nõuetekohast ravi talle vanglas ei võimaldata.

11. A. Saksina kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari vastusest apellatsioonile tuleneb, et Viru

Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

11.1. Kaitsja arvates on maakohtu otsus vigadeta ning puudub põhjendatud alus selle

muutmiseks ning apellatsioon on perspektiivitu. Maakohtul puudus seaduslik võimalus

täiendava ekspertiisi määramiseks, kuna KrMS § 297 lg 2 kohaselt peab täiendava tõendi

kogumist taotlev kohtumenetluse pool põhjendama, miks ta ei ole seda varem taotlenud.

Praegusel juhul on selge, et Riigikohtu 17.11.2014 lahendiga ei täiendata ega muudeta

kohtupraktikat. Kohtupraktikas on alati kehtinud KrMS §-st 7 lg 3 tulenev põhimõte, et

süüdistatava jaoks kuulub kohaldamisele soodsam võimalus. Asjaolu, kui Riigikohus selle

mõtte mõnikord üle kinnitab, ei kujuta endast kohtupraktika muutumist. Järelikult võinuks

prokurör koheselt ekspertiisi määrates või ekspertiisiakti saades esitada eksperdile küsimusi,

millele esitatav vastus võinuks kinnitada süüdistuse versiooni. Prokurör ei ole ka apellatsioonis

suutnud esitada käsitlust, mis andnuks talle õigustuse täiendekspertiisi hilinenult esitamiseks.

Seega puudub seaduslik alus prokuröri taotluse rahuldamiseks.

11.2. Prokuröri taotlus, kuulata ringkonnakohtus üle kohtuekspert A.S. või tema asendaja, et

selgitada ja vajadusel täiendada DNA ekspertiisiaktis nr 14E-GE0779 ning täiendavalt

määratud DNA ekspertiisiaktis tuvastatut, esitas prokurör KrMS § 297 lg 2 mõttes hilinenult.

Ei süüdistusaktis ega ka mitte eelistungil ei leidnud prokurör, et asjas on vajalik eksperdi

ülekuulamine. Puudub vajadus ja seaduslik alus eksperdi ülekuulamiseks, sest ekspertiisiakti

sisu on üheselt arusaadav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu lahendi ja esitatud apellatsiooniga, kuulanud ära

menetlusosalised ning uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas kohtuistungite protokolle ja

kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et esitatud prokuröri apellatsioon selle põhitaotlustes

rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus jääb muutma.

13. Apellatsioonis ei nõustuta maakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega

süüdistatavatele esitatud süüdistuste tõendatuse osas. Prokuröri apellatsioonis leitakse esmalt,

et maakohus rikkus tõenditele hinnangut andes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kui ei

tuvastanud kogu mahus süüdistatavate süüd. Ringkonnakohus menetlusnormide rikkumist

maakohtu otsuse koostamisel eituvastanud.

14. Ringkonnakohtu istungil prokurör jäi apellatsioonis toodud motiivide juurde. Prokuröri

apellatsiooni üheks kaalukaimaks taotluseks on maakohtu otsusega õigeks mõistetud

A. Saksina süüdi tunnistamine narkokuriteos KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

Nõustuvalt maakohtuga märgib ringkonnakohus, et maakohus on põhjalikult analüüsinud

A. Saksina osas esitatud tõendeid ja põhjendatult leidnud, et olemasolev tõendikogum ei ole

isiku süüdimõistmiseks küllaldane. Samuti on maakohus jälgitavalt põhjendanud teiste

süüdistatavate süüdistuste episoode, milles süüdistatavate süü ei ole kohtuliku uurimise käigus

tõendamist leidnud.

14.1. Ringkonnakohtus taotles prokurör süüdistatava A. Saksina süüdistusega seoses jätkuvalt

täiendava DNA ekspertiisi määramist ja DNA eksperdi ülekuulamist. Väidetavalt oleks

täiendekspertiisiga saanud kindlaks teha varasema DNA ekspertiisiakti nr 14E-GE0779 (kd 2,

lk 145-159) arvamuse tulemustest nn „tõepära suhte arvutamise“. Nagu maakohuski jättis ka

ringkonnakohus nimetatud taotlused rahuldamata, sest ei leidnud selleks kaalukat põhjust.

Prokuröri väide, et seda taotlust ei saanud esitada maakohtu eelistungil ega korraldaval istungil,

kuna see poleks kooskõlas võistleva kohtumenetlusega, on alusetu, sest selleks polnud mingeid

takistusi.

Kohtumenetluse pool peab siiski veenvalt teise astme kohtus põhjendama oma taotlust ja

vajadust täiendavate tõendite kogumiseks, sealhulgas täiendekspertiisi määramiseks vastavalt

KrMS § 297 lg 2. KrMS § 292 mõtte kohaselt on asjakohane määrata eksperdi ülekuulamine

ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendekspertiis, siis kui ekspertiisiaktis on puudusi või

ebaselgust. Käesolevas asjas pole ekspertiisiaktis puudusi tuvastatud. Varasemat DNA

ekspertiisiakti (08.04.2014) ja selle õigsust pole menetlusosalistest keegi kahtluse alla seadnud.

KrMS § 286 lg 1 kohaselt kohus korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas

tähtsust.

Uurinud asja materjale, ei näe ringkonnakohus ka sisulist vajadust uue ekspertiisi määramiseks,

sest nn „tõepära suhte arvutamine“ DNA profiilide esinemisest muude tõendite puudumisel,

ei anna veel piisavat usaldusväärset teavet A. Saksina poolt narkootilise aine käitlemisest.

Prokuröri väide, et tema nägemuses on tegemist tõendite paljususega, kuna esemetelt, mis olid

puutumuses narkootilise ainega, leiti A. Saksina DNA täis- ja segaprofiile, on siiski

väheveenev. Osade esemete osas (muuhulgas proovid läbipaistvatelt sõlmedega kilekottidelt),

on ekspertiisiakti arvamuses märgitud, et ei saa välistada A. Saksinalt pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist segaproovis (kd 2, lk 151-152). A. Saksina täisprofiilid on tuvastatud

ainult karvast (leiti garaažist narkootilist ainet sisaldanud pakendist), kilefragmendilt ja

kummikinda seest leitud salvrätikul. Kas taolise tõendusteabe puhul, mis kohtule esitati, on see

isiku süüdi tunnistamiseks küllaldane, otsustabki lõpuks kohus.

Maakohus juba tuvastas, et süüdistatava A. Saksina osas ongi esitatud põhitõendina DNA

ekspertiisiakt. Isikulisi tõendeid, millised kinnitaksid süü olemasolu, tema osas pole, sest

A. Saksina pole ise kordagi kinnitanud, et ta oleks osalenud narkootilise aine käitlemises (s.o

pakendamises, edasiandmises jne). Samuti ei kinnita A. Saksina osalusel narkootilise aine

käitlemist kaassüüdistatav A. Adinets. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu

järeldusega, et A. Saksina DNA profiilide olemasolu esemetel on vägagi kaudne tõend,

arvestades ka muid faktilisi asjaolusid, et lugeda tuvastatuks A. Saksina süü narkokuriteos.

14.2. Asjas pole vaidlust selles, et 23.05.2014 Narvas, XXX korteris ja XXX asuvas garaažis

toimunud läbiotsimise käigus võeti muuhulgas ära mitmeid narkootilise aine käitlemisele

viitavaid esemeid (näit. metamfetamiini jälgedega elektronkaalud, kummikindad, kilekotid jm),

millede osas A. Adinets selgitas ütlustes maakohtule, et need kuulusid temale.

Prokurör leiab endiselt, et Narvas, XXX korterist ja XXX garaažist mitmetelt esemetelt DNA

ekspertiisi käigus A. Saksina DNA esinemisele viitavate tulemuste saamine ei ole juhuslik, vaid

süüdistatav pidi osalema garaažist leitud narkootilise aine pakendamisel eelnimetatud

ruumides.

Prokurör peab A. Saksina ütlusi mitteusaldusväärseks veel seetõttu, et ta pole osanud selgitada,

kuidas sattus tema DNA või juuksekarv mitmesugustele esemetele. Siinkohal tõusetub kohtu

jaoks küsimus, kas isik peab olema võimeline teadma ja meenutama kõiki oma toiminguid ja

tegevusi võimalikest kokkupuudetest materiaalses maailmas isikute ja esemetega. Seda just

olukorras, kus A. Saksina ei sattunud mitte juhuslikult ega ühel korral korterisse eelnimetatud

aadressil, vaid viibis seal tihti ja oli pidevas kokkupuutes kehaliselt ja riietusesemete kaudu ka

narkootilist ainet reaalselt käidelnud isikuga, s.o elukaaslase A. Adinetsiga. Viimane on

maakohtus kinnitanud, et omandatud narkootilise aine pakendajaks oli just tema ja selle käigus

kasutas ta ka läbiotsimise käigus leitud mitmesuguseid esemeid (kaalud, kindad, kilekotid jm).

A. Saksina ei teadnud narkootilise aine käitlemisest aga midagi.

14.3. Millegi veenvaga tõenduslikust küljest, pole ümber lükatud maakohtu järeldus sellest, et

A. Saksina DNA profiilid sattusid uurimisobjektiks olnud esemetele korteris ja garaažis tavalise

olmekäitumise või süüdistatava A. Adinetsi kaudu, kes neid kasutas. Olgugi, et tegemist on

süüdistusega narkokuriteos, ei saa tõendamislävend langeda sedavõrd madalale, et süüdistada

käesolevas asjas ainult DNA ekspertiisi põhjal A. Saksinat üheskoos A. Adinetsiga narkootilise

aines suures koguses käitlemises. Selline pinnapealne ja ebamäärane teave ei võimalda

prokruröril konkretiseerida süüdistust ja kannab endas põhiliselt oletuslikku teavet. Kaudse

tõendi pinnalt on praegu lihtsalt üldine teave A. Saksina DNA mõnede profiilide esinemisest,

mis ei kajasta ega anna kuidagi alust järelduseks, et süüdistada isikut muude tõendite

puudumisel narkootilise aine suures koguses käitlemises (kaalumises, pakendamises jne)

pikemal perioodil (märts 2014 kuni 22.05.2014).

Kohtupraktikas on varemgi süüdistatud narkootilise ainega samas ruumis viibijaid kui

kaastäideviijaid narkokuriteos. Mõnedel juhtudel on süüdistatavad sel juhul väitnud, et nad

teadsid narkootilise aine olemasolust, kuid kindlasti ei käidelnud seda. Käesolevas asjas pole

aga A. Saksina kordagi nimetanud, et oleks teadlik olnud narkootilise aine olemasolust.

Tõepoolest, A. Saksina ei eita, et ta käis nimetatud ruumides ja seal olnud esemetelt leiti ka

tema DNA-d, kuid kuidagi pole süüdistaja kohtu jaoks suutnud tõendada, et A. Saksina käis

nimetatud korteris ja garaažis narkootilise aine käitlemise eesmärgil. Tuleb resümeerida, et A.

Saksina süüdi tunnistamiseks tõendeid napib.

Ringkonnakohus märgib käesoleva asja teiste süüdistatavate ja A. Saksinale esitatud

süüdistuste puhul, et praktikas juurdunud arusaama kohaselt ei ole in dubio pro reo põhimõte

mitte sedavõrd tõendamis - kuivõrd otsustusreegel. Seega kui kohus ei ole tõenditele

üldhinnangut andes lõpptulemina veendunud süüdistatava süüs, tuleb isik õigeks mõista, mitte

langetada otsust isiku kahjuks.

Kriminaalmenetluse lõppetapil lahendab küsimuse isiku süüdiolekust siiski kohus.

Süüteomenetluse raames peavad süüteo faktilised asjaolud olema tuvastatud tõsikindlalt, mitte

aga oletuslikult või ilmselgelt kaugelt kaudse teabe põhjal.

Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata prokuröri taotlus süüdi tunnistada A. Saksina kuriteos

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Sellest tulenevalt ei ole ka alust A. Adinetsi süüdi tunnistada kuriteos

KarS § 185 lg 2 p-de 2, 3 järgi.

15. Maakohus luges tunnistaja A.S. ütlused ebausaldusväärseteks. Kuna tegemist oli

süüdistatava A. Lartšenko endise elukaaslasega, siis keeldus A.S. maakohtus A. Lartšenko

kohta ütluste andmisest. Seetõttu taotles prokurör kohtuistungil KrMS § 288 lg 10 alusel A.S.

poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Maakohus seda taotlust ei rahuldanud,

kuna kohtu küsimusele vastates teatas A.S. , et temale ei ole tutvustatud tema õigust keelduda

ütluste andmisest oma lähedase vastu ning kohus leidis, et puuduvad alused tunnistaja ütluste

avaldamiseks.

Prokurör leidis, et maakohus pidanuks vastu võtma ning avaldama A.S. poolt kohtueelses

menetluses antud ütlused, kus ta andis ütlusi nii A. Lartšenko kui ka R. Mihhailovi tegevuse

kohta narkootilise aine käitlemisel. Lubatavaks tõendiks tuleb lugeda ka A.S. le äratundmiseks

esitamise protokoll, milles ta osundab R. Mihhailovile kui narkootilisi aineid käidelnud isikule.

A.S. ütlused tõendavad seda, et A. Lartšenko käitles narkootilist ainet isikute grupis koos R.

Mihhailoviga ja müüs narkootilist ainet vähemalt alates 2013 suvest ning pärast

V. Prosvirnikovi kinnipidamist hakkas A. Lartšenkole narkootilist ainet edastama R. Mihhailovi

asemel viimase paarimees A. Adinets.

15.1. Ringkonnakohus rahuldas prokuröri apellatsioonis esitatud taotluse ja võttis asja

materjalide juurde tunnistaja A.S. 29.05.2014 kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kaitsjad

vaidlesid nimetatud ütluste asja juurde võtmise vastu, kuid kohus märkis, et KrMS § 291 lg 1

p 2 kohaselt ütluste tõendina kasutamise lubatavus ei sõltu sellest, kas tegemist on sellise

tunnistajaga, kellel on vastavalt KrMS § 71 isiklikel põhjustel õigus keelduda ütluste andmisest

ja vastu võtta on lubatud ka sellise tunnistaja varasemaid ütlusi, kes alles kohtulikul uurimisel

kasutab oma õigust keelduda ütluste andmisest.

15.2. Uurinud A.S. ütlusi, leiab ringkonnakohus, et need sisaldavad tõenduslikult kohtu jaoks

siiski liiga üldist laadi teavet A. Lartšenko ja R. Mihhailovi elu-olu ja tegevuse kohta

süüdistuses märgitud ajaperioodil. Ütlustes A.S. kirjeldab, et tutvus A. Lartšenkoga 2007

veebruaris, ühe aasta möödudes hakkasid koos elama Narvas, XXX ja 2012 aastal sündis

kooselust laps. Alates 2009 aastas hakkas ta koos A. Lartšenkoga tarvitama narkootilist ainet

amfetamiini, kuid kust A. Lartšenko seda ostis ta ei tea.

2013 suvel tuli A. Lartšenko juurde noormees nimega Roma, keda ta teadis varasemast, kuna

tunnistaja oli temaga koos ühes koolis õppinud. Roma ja A. Lartšenko ajasid millestki

omavahel juttu, kuid millest, seda tunnistaja ei kuulnud. Hiljem tuli veel Roma mitmel korral

A. Lartšenko elukohta ja jättis A.S. le positiivse mulje. Sel perioodil tegi A. Lartšenko

tunnistajale ettepaneku uuesti tarvitada narkootilist ainet. Sel ajal hakkasid A. Lartšenko juures

käima tunnistajale võõrad inimesed ja A.S. sai aru, et A. Lartšenko müüb amfetamiini.

Tunnistaja arvas, et amfetamiini tõi A. Lartšenkole Roma, sest ta nägi, kui A. Lartšenko andis

Romale üle rahasumma 200-300 eurot.

2013 novembris palus A. Lartšenko tunnistaja käest 250 eurot võlgu. Kellele ja mille eest ta

võlgu oli, seda A.S. ei tea. 2014 jaanuaris küsis A. Lartšenko uuesti tunnistaja käest võlgu 250

eurot ja seletas, et Roma tema juures rohkem käima ei hakka ja tuleb Roma paarimees ja toob

amfetamiini.

2014 aprillis rääkis A. Lartšenko tunnistajale, et tema korterist varastati müügiks valmis pandud

amfetamiin, mis tõttu tekkis võlg summas 300 eurot. Mõned nädalad hiljem rääkis

A. Lartšenko, et käis Romaga kohtumas ja nüüd olevat ta võlg juba suurem. Siis ta nägi

A. Lartšenkot pekstuna ja A. Lartšenko enda ütluste kohaselt oli teda peksnud Roma paarimees.

2014 maikuu lõpus A. Lartšenko vahistati.

15.3. Maakohus võttis kohtuliku uurimise käigus vastu tunnistaja A.S. le äratundmiseks

esitamise protokolli, kuid otsuse tegemisel leidis, et see on lubamatu, ei saa olla tõendiks ja

jättis tõendikogumist välja. Kuna prokurör viitas apellatsioonis 29.05.2014 A.S. osavõtul

läbiviidud äratundmiseks esitamise protokollile, siis pidas ringkonnakohus vajalikuks seda

uurida nagu kohtueelsel uurimisel antud ütlusi (2 kd, lk 48 – 52). Nimetatud äratundmiseks

esitamise protokoll ei lisa aga ringkonnakohtu jaoks konkreetsemat teavet süüdistatavate

süüdistuse tõendatuse seisukohast. Seega A.S. kohtueelsel uurimisel ja äratundmiseks

esitamise protokollis (milles üldsõnaline märge, et tunnistaja teab R. Mihhailovit, kellelt levitas

narkootilist ainet tema elukaaslane A. Lartšenko) antud ütlustes sisalduv teave kirjeldab

süüdistatavate (A. Lartšenko), kui narkootilise aine tarvitajate puutumust narkootilise ainega,

kuid ei kinnita konkreetsemalt narkootilise aine käitlemise süüdistuse seisukohast olulisi

tõenduslikke aspekte (kogused, aine koostis jne), millest kohus saaks teha veenva järelduse

süüdistatavate A. Lartšenko ja R. Mihhailovi süü olemasolus süüdistuse suuremas mahus.

16. Maakohus on olemasoleva tõendusteabe puhul tõendeid uurinud vajaliku põhjalikkusega.

Esitatud tõendite sisu, sealhulgas süüdistatavate ütlused, on jälgitavalt ja korrektselt lahti

kirjutatud. KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevalt kasutab ringkonnakohus võimalust jätta oma

otsuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa põhjendused kordamata.

Maakohus on osa tõendeid küll vastu võtnud, kuid tulenevalt KrMS § 3051 lg 3 pole takistanud

see asjaolu kohtuliku uurimise tulemusena ja hiljem otsuse tegemisel tunnistada osa tõendeid

lubamatuteks või ebausaldusväärseteks (3 kd, tl 72-74).

Samas on maakohtu poolt välja toodud, millised isikulised ja dokumentaalsed tõendid kohus

loeb usaldusväärseteks ja miks ta rajab neile süüdimõistva kohtuotsuse. Õigustatult pööras

maakohus tähelepanu isikuliste tõendite (näit. süüdistatavate V. Prosvirnikovi, V. Bolušovi ja

A. Lartšenko ütlused) puhul asjaolule, et kuna süüdistatavate puhul oli tegemist narkootilist

ainet tarvitanud isikutega, siis on eluliselt usutav, et paljud mitme aasta tagused sündmused, ei

ole isikutel enam detailselt meeles, mistõttu esineb mittemäletamist ja eksimusi.

Asjaolu, et prokurör ei nõustu maakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega, ei tähenda,

et maakohus oleks rikkunud menetlusnorme kohtuotsuse koostamisel.

16.1. Maakohus luges usaldusväärseteks A. Adinetsi ja A. Saksina ütlused, kuid prokurör ei

nõustu selle maakohtu järeldusega ja leiab, et ütlusi tulnuks usaldusväärseks lugeda ainult

osaliselt. Nii leiab prokurör, et A. Adinetsi ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks osas, milles ta

eitab R. Mihhailovi ja A. Saksina seotust narkootilise aine käitlemisega.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on konkreetselt nimetanud, millistes episoodides pole ta

süüdistatavate süüd kogutud tõenditest järeldanud (3 kd, tl 87-91) ning nende järeldustega

nõustudes pole siinjuures midagi lisada. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, et mitmedki

kogutud tõendid (nende kaudsuse astmes) ei veena kuidagi kohut ja kohtu siseveendumust

süüdistatavate süü olemasolus kõiges, mida riiklik süüdistus taotleb.

16.2. Maakohus leidis, et kogutud tõendite puhul pole konkreetselt ja usaldusväärselt

tõendamist leidnud R. Mihhailovi poolt narkootilise aine käitlemine koos A. Adinetsi ja

A. Lartšenkoga. Prokurör jällegi leiab apellatsioonis, et A. Lartšenko käitles isikute grupis

narkootilist ainet koos R. Mihhailoviga ja müüs ainet vähemalt 2013 aasta suvest ning hiljem

pärast V. Prosvirnikovi kinnipidamist hakkas A. Lartšenkole ilmselt narkootilist ainet edastama

A. Adinets.

Nagu ringkonnakohus eespool märkis, tunnistaja A.S. ütlused ja tema osavõtul äratundmiseks

esitamise protokoll ei anna küllaldast objektiivset süüstavat teavet, kas, millal ja millistel

asjaoludel A. Lartšenko sai narkootilist ainet R. Mihhailovi käest. Tähelepanuta ei saa siiski

jätta ka asjaolu, et maakohtus A.S. kasutas võimalust ja ei soovinud üldse ütlusi anda oma

lähedase isiku osas.

Isiku süüküsimuse kuriteos lahendab kohus ja süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda

ebakindlusele ja kõhklustele.

Nii viitab prokurör ka 23.05.2014 koostatud jälitusprotokollile, milles käsitleti 18.05.2014 kella

23.59 paiku peetud telefonikõnet tuvastamata isiku poolt A. Lartšenkole. Ringkonnakohus

tutvus nimetatud jälitusprotokolliga ning leiab, et nimetatud jälitusprotokoll sisaldab üldist

laadi konkretiseerimata teavet isikute suhtlusest, oletatavalt R. Mihhailovist ja narkootilisest

ainest. Samas ei sisalda aga protokoll süüdistuse seisukohast mingit kaalukat konkreetset teavet

(näit. kes, millal, kellele, mida, millises koguses, millise raha eest narkootilist ainet üle andis).

Seega ei nõustu ringkonnakohus nagu maakohuski, et üldsõnalise konkretiseerimata teabe

pinnalt tuleb R. Mihhailov süüdi tunnistada narkootilise aine käitlemises koos A. Adinetsi ja

A. Lartšenkoga.

16.3. Veel leiab prokurör, et süüdistatav A. Adinets tuleb süüdi tunnistada ka narkootilise aine

üleandmises kellelegi Ljoha nimelisele isikule. Selleks andvat küllalt ainest ja tõenduslikku

teavet asjaolu, et A. Adinetsi kasutuses olnud korterist leiti märkmepaberid, millel olevad

numbrid annavad alust järeldada üle antud koguseid ja rahasummasid. Prokurör teeb nendest

Ljoha nime taga olevatest kahe ja kolmekohalistest numbritest (30 ja 10, 165 ja 65, millede

juures pole mingeid täpsustavaid märkmeid ega sõnu) järelduse, et need tähendavad

narkootilise aine eest makstud summasid või mis oli jäänud maksmata.

Ringkonnakohus sellise üldsõnalise ja täis küsitavusi sisaldava teabe olemasolul leiab nagu

maakohuski, et A. Adinetsi pole võimalik süüdistada kellelegi Ljoha nimelisele isikulisele

narkootilise aine müümises.

16.4. Episoodis (süüdistatava V. Prosvirnikovi poolt tunnistaja A.K. ile narkootilise aine

korduv müük 2013 aasta aprillis ja mais), milles maakohus süüdistatavate süüd ei tuvastanud,

kuid milliste järeldustega prokurör ei nõustunud, leiab ringkonnakohus järgmist.

Prokurör ei nõustu, et maakohus luges A.K. i ütlused mitteusaldusväärseks. Ringkonnakohus

aga soostub maakohtu järeldusega, sest käesoleval juhul ongi tegemist nn sõna - sõna vastu

olukorraga ja A.K. i ütlused ongi jäänud üldsõnaliseks, segaseks ja pinnapealseks, et nende

põhjal tunnistada isik süüdi narkokuriteos. Narkokuriteos isiku süüdi tunnistamine vajab mingit

konkreetsemat tõenduslikku kvaliteeti ka tõendites.

Apellatsioonis on A.K. i laialivalguvate ütluste põhjal oletuslikult välja pakutud narkootilise

aine kogus ning kordade arv. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, kas ikka oli tegemist prokuröri

poolt välja pakutud narkootilise ainega. Nimelt on A.K. muuhulgas väitnud, et ta sai ka ainet,

mis ei mõjunud. Prokuröri küsimusele, kas aine oli kuidagi pakendatud, vastas A.K. , et „ei

mäleta“, küsimusele, mis värvi aine oli, vastas tunnistaja samuti, et „ei mäleta“ (kd 1, lk 111-

112). Riiklik süüdistus võib narkomaanidest tunnistajaid küll tõendina välja pakkuda, aga

lõplikult annab siiski hinnangu isikulise tõendi usaldusväärsusele ja ütlustele kohus.

Nõustuvalt maakohtuga leiab ringkonnakohus käesolevas asjas üldistavalt, et maakohus ongi

käesolevas asjas lugenud osa süüdistuste mahust mittetõendatuks seetõttu, et asjas pole lihtsalt

nende kohta usaldusväärseid ja veenvaid tõendeid.

17. Maakohus leidis, et V. Prosvirnikovi, R. Mihhailovi, A. Lartšenko, V. Bolušovi ja

A. Adinetsi tegevus on käsitletav jätkuva kuriteona, mis ei anna korduvuse tunnust ja

süüdistatavate teod olid hõlmatud ühise tahtlusega.

Maakohus tuvastas, et R. Mihhailov ja V. Prosvirnikov tegelesid narkootilise aine

edasiandmisega oktoobrist 2013 kuni märtsini 2014, kuid vaatamata sellele, et R. Mihhailov

andis V. Prosvirnikovile narkootilist ainet suures koguses mitu korda, asus maakohus

seisukohale, et tegemist on jätkuva, mitte kuriteoga korduvuse tunnustel. R. Mihhailovi ja

V. Prosvirnikovi tahtlus oli hõlmatud ühe tahtlusega, R. Mihhailovi omandatud narkootilise

aine edastati partiidena V. Prosvirnikovile, kes sama skeemi järgi realiseeris.

Samuti leidis maakohus, et A. Adinets omandas narkootilise aine suures koguses ühel korral.

Maakohus leidis, et olgugi, et A. Adinets edastas A. Lartšenkole ja V. Bolušovile narkootilist

ainet mitmel korral, on tegemist jätkuva kuriteoga, sest süüdistatavate teod olid hõlmatud ühe

tahtlusega.

17.1. Uurides prokuröri apellatsiooni peab ringkonnakohus hindama, kas apellatsioonis on

esitatud selliseid kaalukaid asjaolusid, millest saaks järeldada, et süüdistatavate tegevus tuleb

kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

Prokurör leidis, et iga üksiku käitumisakti (narkootilise aine edasiandmise) korral narkootilise

aine üleandmisel ja vastuvõtmisel nimetatud oli süüdistatavate puhul tahtlus kantud ikkagi

uuest narkootilise aine omandamise või üleandmise soovist.

Üldistavalt märgib prokurör, et „korduvusele viitab ka V. Prosvirnikovi, V. Bolušovi ja

A. Lartšenko poolt narkootilise aine korduv edasiandmine ka väikestes kogustes erinevatele

ostjatele.“

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on maakohtu otsusega tuvastatud

süüdistatavate süüdistustes täidetud jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused.

17.2. Siinkohal viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-14-04 (p-d 13.1-14.2).

Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti

vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu

järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes

esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab

konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab

ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks

hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on

teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama

õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane

käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne.

Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid

tegusid hõlmama ühtne tahtlus.

Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine, milleks KarS § 184 puhul on

rahvatervis. Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab neid narkootilise aine käitlemisi vaadelda

jätkuva süüteona, on nende episoodide ajaline lähedus. Kõigi süüdistatavate teod toimuvad

loetud kuude lõikes. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha

narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises -

konkreetsel juhul narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises. Süüdistatavate tegevust

aktiivsete narkootilise aine käitlejatena kinnitavad mitmed spetsiifilised ja maakohtu otsuses

nimetatud esemed, mis leiti seoses narkootilise aine käitlemisega nende kinnipidamisel ja

läbiotsimistel. Maakohus on juba märkinud, et vahelejäämise riski vähendamiseks ei kandnud

süüdistatavad korraga kaasas suuri kogust narkootilist ainet, vaid see oli enamjaolt peidetud

peidikutesse, hind oli sama, ühendust võeti telefoni teel. Maakohtus uuritud tõendite põhjal on

võimalik järeldada kõigi süüdistatavate ühtne tahtlus narkootilise aine süstemaatiliseks

käitlemiseks. Süüdistatavate tegevuses narkokuriteo toimepanemises saab näha eesmärgipärast

tervikut, mis oli kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus narkootiliste ainete pidevas

omandamises ja edasiandmises.

18. Prokurör ei nõustu ka süüdistatavatele mõistetud karistustega ja leiab, et need on

põhjendamatult leebed. Nimelt polnud prokuröri arvates õige mõista süüdistatavatele

sanktsiooni miinimumi lähedasi karistusi. Ringkonnakohus uuris maakohtu otsuses esitatud

karistuse mõistmise motiive ja ei näe kaalukat ja mõistlikku põhjust nendega

mittenõustumiseks. Maakohus on süüdistatavatele karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 56

sätestatud põhimõtetest (näit. arvestanud isiku alaealisust teo toimepanemisel, osade

süüdistatavate viibimist üle 2 aasta tõkendina vahi all jne.). Süüdistatava V. Prosvirnikovi puhul

on õigustatult arvestatud, et peale eelvangistusest vabastamist 28.07.2014 pole ta toime pannud

uusi kuritegusid, on asunud seaduskuulekuse teele, ta on asunud ametlikult tööle, tal on

perekond ja alaealine laps.

Et mõista süüdistatavatele sellises sanktsioonimääras reaalsed pikaajalised vangistused nagu

taotleb prokurör, peavad olema kaalukad asjaolud. Neid ringkonnakohus ei tuvastanud.

18.1. Maakohus luges süüdistatavate karistust kergendavaks asjaoluks kahetsuse ja oma süü

tunnistamise, raskendavaks asjaoluks aga omakasu motiivi.

Prokurör leiab, et kohtumenetluse käigus on avaldanud kahetsust ainult V. Bolušov,

V. Prosvirnikov ja R. Mihhailov. Samas pole prokurör rahul, et R. Mihhailov ei andnud kõiges

tõele vastavaid ütlusi ja seetõttu ei saa tema kahetsust pidada puhtsüdamlikuks ja süü osalist

tunnistamist ei saa pidada karistust kergendavaks asjaoluks. Samuti pole A. Lartšenko ja

A. Adinets enda süüd tunnistanud täiel määral.

Seega leiab prokurör, et V. Prosvirnikovile, R. Mihhailovile, A. Lartšenkole, V. Bolušovile ja

A. Adinetsile mõistetud vangistuse pikkus ja selle osaliselt täitmisele pööramata jätmine ei

vasta nende süüle.

Ringkonnakohus ei soostu prokuröri seisukohaga, et süüdistatavate V. Prosvirnikovi,

R. Mihhailovi, A. Lartšenko, ja A. Adinetsi puhul ei kuulu üldse kaalumisele nende karistusest

tingimuslik vabastamine. Samuti ei nõustu ringkonnakohus prokuröri väitega, et maakohus

arvestas süüdistatavatele karistust mõistes põhjendamatult asjaoluga, et kuritegude

toimepanemisest on möödas üle kahe aasta. Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmise

üldpõhimõtted ei keela arvestada ka kuriteo toimepanemisest möödunud aega. Väheoluline pole

siinjuures asjaolu, et enamik süüdistatavaid on käesolevas asjas viibinud lühema või pikema

ajaperioodi jooksul tõkendina vahi all.

Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse selle põhijäreldustes ja

süüküsimustes muutmata, ei näe ringkonnakohus mõistlikku põhjendust maakohtu järeldust

süüdistatavatele mõistetud karistuses osas muuta, et saata isikud edasiselt tulevikus samas

kriminaalasjas veel vangistust kandma. Ainuüksi narkokuriteos süüditunnistamine ei tähenda

alati obligatoorselt, et ka selle toime pannud isiku süü on koheselt suur.

Ringkonnakohus ei rahulda seega prokuröri taotlust mõista R. Mihhailovile, A. Lartšenkole ja

A. Adinetsile sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus vangistuse näol ja

V. Prosvirnikovile ja V. Bolušovile mõnevõrra leebem karistus.

18.2. Prokurör viitas apellatsioonis ka asjaolule, et maakohus on süüdistatavatele karistust

mõistes eksinud põhimõtte vastu, mille kohaselt karistusest tingimisi vabastamisel tuleb lähtuda

sellest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem ja osundab

süüdistatavatele V. Prosvirnikovile ja V. Bolušovile.

Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-96-11 p 7.4 nõustub ringkonnakohus prokuröriga

eeltoodus. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et karistusseadustiku

süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda

põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem.

Samas ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsust süüdistatavatele mõistetud karistuse

osas seetõttu tühistada. KarS § 73 lg 3 kohaselt oleks võimalik katseajaks määrata kuni viis

aastat. Käesoleval juhul on maakohus kohaldanud KarS §-s 74 lg 3 sätestatut ja määranud

kõigile süüdistatavatele katseajaks kolm aastat. Seejuures on süüdistatavatele määratud

katseajal KarS § 75 lg 1 p-de 1-6, lg 2 p 21 kohaselt järgimiseks hulgaliselt kontrollnõudeid ja

kohustusi, millised, arvestades süüdistatavaid käesoleval ajal iseloomustavaid andmeid ja

osadel nende suhtelist noorust, evivad igatahes märksa olulisemaid karistuse saavutamise

eesmärke kui lihtsalt karistusest vabastamine KarS § 73 järgi. Praegusel juhul omab

karistusaegne käitumiskontroll ja kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid kõigi süüdistatavate jaoks olulist karistuse individualiseerimise viisi ja

võimaldab kindlustada efektiivset järelevalvet isikute käitumise üle, et neid taasühiskonnastada.

19. Prokurör leidis üldsõnaliselt, et kuigi kriminaalmenetluse käigus ei õnnestunud tuvastada,

kuidas toimus R. Mihhailovi ja A. Adinetsi vahel saadud kriminaaltulu jagamine, tuleb asuda

seisukohale, et nende suhtes tuleb kohaldada KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise

asendamist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis konfiskeerimise asendamise R. Mihhailovi ja

A. Adinetsi osas õigustatult kohaldamata põhjusel, et süüdistus nende osas ei leidnud täiel

määral tõendamist, vähenes oluliselt ja tuvastamist pole leidnud kriminaaltulu summa ning

selles osas midagi täiendavat lisada ei ole.

20. Tulenevalt KrMS § 185 lg-s 2 sätestatust, kui apellatsiooni esitas prokuratuur, kannab

menetluskulud riik.

20.1. V. Bolušovi riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat J. Jevšina esitas ringkonnakohtule

tasutaotluse, milles taotleb tasu summas 369 eurot 60 senti, sh käibemaks 61,60 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.

20.2. R. Mihhailovi lepinguline kaitsja A. Pärnoja esitas Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonimenetluse kulude nimekirja R. Mihhailovi valitud kaitsja kulude kohta, milles

taotleb R. Mihhailovi kasuks kaitsjale makstud tasu 589,20 eurot, sh käibemaks 98,20 eurot,

väljamõistmist riigilt. Kohtukolleegium peab A. Pärnoja kaitsekulusid põhjendatuks, sest

kaitsja poolt on esitatud sellekohane põhjalik kalkulatsioon ja Sidiv Õigusbüroo vastav arve.

20.3. A. Lartšenko riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaadi vanemabi V. Gimaev esitas

ringkonnakohtule tasutaotluse, milles taotleb tasu summas 517,92 eurot, sh käibemaks 86,32

eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.

20.4. V. Prosvirnikovi riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugin esitas

ringkonnakohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude nimekirja V. Prosvirnikovi

määratud kaitsja kulude kohta, milles taotleb tasu summas 608,16 eurot, sh käibemaks 101,36

eurot. Kohtukolleegium peab I. Belugini kaitsekulusid nimetatud mahus põhjendatuks, sest

kaitsja poolt on esitatud sellekohane põhjalik kalkulatsioon.

20.5. A. Saksina lepinguline kaitsja vandeadvokaat S. Sillar esitas ringkonnakohtule

apellatsioonimenetluse kulude nimekirja A. Saksina valitud kaitsja kulude kohta summas 1452

eurot, sh käibemaks 242 eurot. Kaitsja leiab, et nimetatud õigusabikulud peab kandma riik.

Kohtukolleegium peab A. Saksina kaitsekulusid põhjendatuks, sest kaitsja poolt on esitatud

sellekohane põhjalik sisukohane spetsifikatsioon (osutatud õigusabiteenus 11 tunni ulatuses ja

sõit advokaadibüroo sõidukiga Tallinn-Tartu-Tallinn) ja OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar

vastavad arved.

21. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1, ringkonnakohus jätab

maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau

/allkirjastatud digitaalselt/