1-09-1755/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-1755 (kohtueelses menetluses nr 07260201633) riik I.D ja M.G versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Jane Pajus

Süüdistatav I.D

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxx ; töötu; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi

Kaitsja advokaat Katrin Tamre

Süüdistatav M.G

(isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxx xxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 424, § 263 p 1 ja § 274 lg 1 järgi

Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada I.D süüdi (KarS) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud

vangistus 3 (kolm) kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata I.D-le katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele,

kui I.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata I.D-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; määrata

I.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xx-xx xxxxx ; tühistada I.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada M.G süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus)

kuud; tunnistada M.G süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 kuud ning tunnistada M.G süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemisega mõista M.G-le liitkaristus vangistusena 7 kuud; KarS § 65 lg 2

alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2008 otsusega M.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 5 kuud võrra ning mõista M.G-le liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 69 alusel asendada M.G-le mõistetud vangistus 1 (üks) aasta üldkasuliku tööga 730 (seitsesada kolmkümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

2 01. märts 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.G KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxx xxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 järgi võtta

M.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 (kaheksaks) kuuks; tühistada M.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 I.D-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.2.2 M.G-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks;

2.3 asitõend turvakaamera salvestused – jätta kriminaalasja juurde;

2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega

seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Katrin Tamrele 221 (kakssada kakskümmend üks) krooni;

2.5 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse

koopia autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09-1755“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused 1.1. Süüdistusest nähtuvalt on I.D toime pannud kuriteona ametikohustuste täitva võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise KarS § 274 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et 24. mail 2008 kella 21:15 ajal Viljandi linnas Vaksali 32 elamu hoovis teavitas politseiametnikke nendele kahju tekitamise kavatsusest hirmutamise eesmärgil konkludentse teoga selliselt, et eiras

ametikohustusi täitva Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna konstaabel Andreas

3 Valgu ja konstaabel Piret Terrase seaduslikke korraldusi mitte segada politsei tööd ja korraldust eemalduda, sõimas politseiametnikke kasutades väljendeid ja kuradi koerad mida te värdjad siit tahate ning liikus agressiivselt kätega vehkides politseiametnike suunas, kes andsid korralduse,

mitte tulla lähemale kui kaks meetrit; kuid I.D ei peatunud ja Andreas Valk, tajudes ohtu oma tervisele, võttis välja nuia ning kordas käsklust, mitte tulla lähemale kui kaks meetrit,

mispeale I.D ütles: jms ning jätkas kuradi värdjas, ma võtan sul selle nuia käest . lähenemist rusikasse surutud käsi löögivalmilt üleval. Konstaabel Andreas Valk, tundes tõelist ohtu oma elule ja tervisele, kutsus raadiosaatjaga abi. 1.2 Süüdistustest nähtuvalt on M.G toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et 26. novembril 2007 kella 03:20 ajal juhtis Viljandi linnas Raua ja Pärnu mnt ristmikul mootorsõidukit

Audi 80

(registreerimismärk xxx ) xxx isikuna, kes on Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2007 otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis 20 päeva arestiga; 2) vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumise KarS § 263 p 1 järgi, mis seisnes

selles, et 02. veebruaril 2008 kella 01:50- 02:00 vahelisel ajal olles alkoholijoobes rikkus avalikku korda sellega, et tülitas Viljandis Metsküla tee 9 asuvas Olerexi tanklas sisseoste tegema tulnud Tiia S.d ja Urmet S.i tühisel ajendil nimetades Tiia Soad litsiks ning lõi Urmet

S.ile korduvalt rusikaga näkku, nii et Urmet S. löökidest maha kukkus ja jätkas maas lamava kannatanu peksmist käte ning jalgadega. Oma tegevusega põhjustas M.G Urmet S.ile

füüsilist valu, 2 cm hematoomi kuklale, huule kohale pindmise haava, hematoomid ja marrastushaavad vasemale ja paremale põsesarnadele ning otsmikule; 3) ametikohustuste täitva võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise KarS § 274 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et 24. mail 2008 kella 21:15 ajal Viljandi linnas xxxxxxxx xx elamu hoovis

teavitas politseiametnikke nendele kahju tekitamise kavatsusest hirmutamise eesmärgil

konkludentse teoga selliselt, et eiras ametikohustusi täitva Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi

politseiosakonna konstaabel Andreas Valki ja konstaabel Piret Terrase seaduslikke korraldusi mitte segada politsei tööd ja eemalduda vähemalt viie meetri kaugusele, selle asemel tuli M.G

veelgi lähemale ja vehkis kätega selliselt, et konstaabel Andreas Valk oli sunnitud

löökide vältimiseks M.G-st eemalduma, samal ajal sõimas M.G politseiametnikke solvavate ja ebatsensuursete sõnadega, kasutades väljendeid: kuradi värdjad, jms. Samal ajal hoovile tulnud I.D hakkas samuti politseiametnikke sõimama, kasutades

väljendeid ja ja liikus samuti agressiivselt kätega kuradi koerad mida te värdjad siit tahate vehkides politseiametnike suunas, kes andsid korralduse, mitte tulla lähemale kui kaks meetrit, kuid M.G ja I.D ei peatunud ja Andreas Valk, tajudes ohtu oma tervisele, võttis

välja nuia ning kordas käsklust, mitte tulla lähemale kui kaks meetrit, mispeale I.D

ütles: , jms ning jätkas lähenemist rusikasse surutud käsi löögivalmilt üleval. Kuradi värdjas Konstaabel Andreas Valk, tundes tõelist ohtu oma elule ja tervisele, kutsus raadiosaatjaga abi.

Politseipatrulli saabudes võttis M.G maast kaks täis õllepudelit ning liikus neid

peakohal hoides konstaabel Piret Terrase suunas selliselt, et jäi mulje, nagu oleks tal kavas konstaablit pudelitega lüüa.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) I.D KarS § 274 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.D ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

sätestatud kontrollnõudeid; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et I.D on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 2) M.G KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud; KarS § 263 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 7 kuud ning KarS § 274 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõista kergemaid karistusi raskeimast kaetuks lugedes liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 10. jaanuari 2008 Tartu Maakohtu

4 otsusega KarS § 263 1, 3 ja 4 järgi mõistetud 5 kuulise vangistusega ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 730

tundi; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat; KarS § 69 lg 4 alusel on M.G kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid; lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel M.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuud.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 274 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega; KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega; KarS § 263 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava I.D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava I.D

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni.

5

Süüdistatava M.G kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava M.G

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 60 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) I.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20 + 110.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks;

2) M.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20 + 110.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid turvakaamera salvestused tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik