4-16-7748/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsembril 2016 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-16-7748 (2780,16,009388) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

T.K KarS 279 lg 1, AutoVS § 31 3

järgi

kvalifitseeritava o toimepanemises, milles väärte

T.K KarS 279 lg 1 rgi ja tunnistati süüdi jä

karistati rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot. Menetlusalune isik T.K , isikukood , xxx XXX RESOLUTSIOON

VTMS -135 kohus, kohus § 132 p 2, § 133

OTSUSTAS:

Rahuldada T.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrulli- luspolitseinik Kristjan Varindi ja liiklusjärelevalvetalituse liik 12.10.2016 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,16,009388 osaliselt, nimelt karistuse

määramise määramise osas. Teha uus otsus karistuse osas.

T.K süüdi tunnistada KarS § 279 lg 1 järgi kvalifits eritava väärteo

e

toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas (saja) 400 (nelisada) eurot.

T.K süüdi tunnistada AutoVS § 31 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

ning mõista karistuseks ra (kahekümne viie) ahviühiku ulatuses, s.o summas 1 hatrahv 25 tr 00 (sada) eurot.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv 400 (nelisada) eurot ja 100 (sada) eurot, kokku 500 (viissada) eurot, tuleb tasuda 30

päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas,

2

EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Nordea pangas, kohustuslik viitenumber 10220151546814.

Kohtuotsuse ärakirjad saata T.K le ja Lõuna Prefektuurile. -

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada päeva jooksul kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikul alates kohtuotsuse

t teatama seitsme päeva jooksul kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul

alates kohtuotsuse kättesaamisest) päevase tä möödumisel juhul kui ükski menetlusepool 30- htaja ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

12.10.2016 koostas Politsei- prefektuuri Tartu politseijaoskonna ja Piirivalveameti Lõuna

patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik KxxxVxxx kiir netluse otsuse me

väärteoasjas nr 2780,16,009388 menetlusaluse isiku T.K suhtes selle kohta, et

xxx . takistas isik evalve teostamist, mis seisnes selles, et juht esitas enda kohta km riikliku järel

valeandmeid. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Kontrollimisel esitas tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx poolt, mille kohaselt juht

T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega 10.09.2016 kell 00:00 kuni

10.10.2016 kell 00:00. Juht esitas ka omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi

04.10.2016; 05.10.2016; 06.10.2016; 07.10.2016 juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud

kasutama sõidumeerikut. Juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist autovedu, puudus esitamiseks

veoliigile (tl 5-6). vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri

26.10.2016 esitas T.K Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja

kiirmenetluse otsusele , milles leiab, et ei takistanud riikliku väärteoasjas nr 2780,16,009388

järelevalve teostamist ning seetõttu tuleb väärteomenetlus nimetatud väärteosasjas lõpetada

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna KarS § 279 lg 1 ettenähtud süütegu pole toime pandud.

Alternatiivina taotleb kaebuse esitaja väärte menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel o

otstarbekuse kaalutlusel. AutoVS § 313 rikkumise osas palub lõpetada väärteomenetlus VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel samuti otstarbekuse kaalutlusel (tl 1-2 ).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja on esitatud kaebuses leidnud, et ta ei ole takistanud kohtuvälisel menetlejal

riikliku järelevalve teostamist, kuna esitas politseiametnikele kõik salvestuslehed kui ta oli juhtinud mootorsõidukit, millel oli sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Politseiametnikud said

teostada riiklikku järelevalvet töö aduse nõuete kontrollimise üle ning seega pole - ja puhkese KarS § 279 lg 1 alusel rikkumist toime pandud. Tõend tegevuste kohta oli xxxpoolt ja sellel oli

tööandja kuupäevaga eksinud uupäeva 10.oktoober asemel oleks pidanud olema 04.oktoobe . K r.

Kaebuse esitaja arvates oleks riikliku järelevalve teostamise takistamisega tegemist olnud siis,

3

kui juht oleks esitanud antud tõendi ning poleks kiirmenetluse otsuses märgitud kuupäevade kohta salvestuslehti esitanud.

Kaebuse kohaselt on kiirmenetlu selles se otsusel sisuliselt süüdistusakti tähendus, seega peavad olema näidatud kõik isiku vastutusele võtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole peab olema antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osutanud Riigikohus (näiteks lahend nr 3-1-1-

84-07). Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest

lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema

suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu (Riigikohtu lahend . Sama põhimõte nr 3-1-1-80-06) kehtib ka kiirmenetluse otsuse tegemisel. Kuna KarS § 279 lg 1 ette nähtud süütegu pole toime

pandud, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri väljastatakse ettevõttele ning autojuhil ei

ole võimalik seda taotleda. Seega, on autojuht sundseisus, kuna ta täidab tööandja poolt antud

töökorraldusi. Võimaliku süüdimõistmise korral palub arvestada KarS § 57 lg 2 p kaebuse esitaja

5 tulenevat kergendavat asjaolu (süüteo toimepanemine teenistusliku sõltuvuse mõjul) ning

vähendada karistuseks määratud rahatrahvi suurust tus 500 eurot ei ole põhjendatud nin . Karis g on ebaproportsionaalselt suur. Tegemist oli olukorraga, kus kellegi elu või tervis ei olnud ohus,

samuti olid täidetud töö ei olnud üleväsinud. Avalik mene - ja puhkeaja normid ning juht tlushuvi puudub ning tegemist oli tööandja poolse inimliku eksitusega.

Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja tühistada Lõuna prefektuuri 12.10.2016 ,

väärteomenetluse otsuse nr ning lõpetada KarS § 279 lg 1 suhtes 2780,16,009388

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivina taotleb kaebuse esitaja

väärte etluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. AutoVS § 31 omen 3

rikkumise osas palub

lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel Kaebuse esitaja on nõus . asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2).

Kohtuväline menetleja , mis oli järgmine: esitas kirjaliku seisukoha 28.11.2016

Väärteo otsuse kohaselt takistas T.K riikliku järelevalve teostamist, mis seisnes

selles, et juht esitas enda kohta valeandmeid. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud

kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel esitas tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx

poolt, mille kohaselt juht T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega

10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:00. Juht esitas ka omanimelised sõidumeeriku

salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016; 05.10.2016; 06.10.2016; 07.10.2016 juhtis

mootorsõidukit milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juhtis mootorsõidukit, teostas ,

tasulist autovedu, puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri.

Kohtuväline menetleja määras T.K le karistuseks karistusseadustik § 279 lg 1 - alusel rahatrahvi 500 eurot.

Viru Maakohtule esitatud kaebuses soovitakse tühistada kiirmenetluse otsus ja lõpetada

väärteomenetlus. Alternatiivselt taotletakse väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti.

Liiklusseadus § 139 lõike 1 alusel teostab riiklikku järelevalvet mootorsõidukijuhi töö , sõidu - - ja puhkeaja, samuti sõidumeeriku kasutamise ja andmete säilitamise üle teel politseiametnikud.

KorS § 2 lõige 4 defineerib riiklikku järelevalvet kui korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

T.K riiklikku järelevalvet teostavatele politseiametnikele esitas tõendi tegevuste kohta, millelt nähtub, et ajavahemikul kell 00.00 10.09.2016 kuni kell 00.00 10.10.2016 tegeles

muude ülesannete, kui juhtimisega. Samuti nähtub tõendilt, et juht alustas tööd ettevõttes 10.10.2016. Antud tõendi on juht allkirjastanud Jõhvis 10.10.2016.

4

Kaebuses kirjutab T.K , et tõend tegevuste kohta oli väljastatud xxx poolt ning sellel oli tööandja poolt tehtud inimlik eksitus, kuna 10. oktoobri asemel oleks pidanud olema 04.

oktoober. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks, millist 10.oktoobrit tõendil tuleb

asendada 04 oktoobriga. Juhul, kui mõeldakse ettevõttes töö alustamist, siis sõidumeeriku

salvestuskettalt nähtub, et 04.10.2016 alustas sama sõiduki juhtimist, mille juhtimise kontrolli

teostati ka 12.10.2016, kell 06.15. Samas, tõendi tegevuste kohta järgi tegeles alates 10.septembrist 2016 mu

ude ülesannete, kui juhtimisega. Seda kõike kinnitab juht ka allkirjaga.

LS § 131 lg 5 järgi, kui mootorsõidukijuhi sõidu ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik -

kasutada LS § 131 lg s 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt -

väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi

kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330,

16.12.2009, lk 80 - –81), nõuetekohast dokumenti. LS § 131 lg s 5 märgitud dokument on

kättesaadav Vabariigi Valitsuse 21.10.2010. a määruse nr 151 “Mootorsõidukijuhi töö , sõidu - - ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” lisas 1. T.K küll esitas 12.10.2016 riiklikku järelevalve käigus politseile VV määruse nr

151 lisas 1 olevat dokumen

di, kuid esitatud dokument üksi ja ka koos sõidumeeriku

salvestuslehtedega, muutis

riiklikku järelevalve teostamise võimatuks.

Riigikohtu 05.03.2014. a otsuse nr 3-1-1-11-14 punktist 7.3 tuleneb, et sõiduki kasutamise või

mittekasutamisega se - otud asjaolusid seoses töö ja puhkeaja kontrollimisega peab tõendama

sõidukijuht. Sama lahendi punktis 8 leiab kriminaalkolleegium, et sõiduki mittekasutamist

konkreetse juhi poolt saab tõendada üksnes sellega, kui täita Euroopa komisjoni 14.12.2009 otsuse nr 2009/959/EÜ lisaks oleva tõendi vorm, milles tuleb kajastada asjakohased objektiivsed

põhjused ja ajavahemik, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud. Sõiduki mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei ole lubatav.

Sellise järelduse võimaldab teha asjaolu, et sõidumeerikute kontrollimine peab olema tõhus.

Kontrollimise tõhususe peab ühest küljest tagama pööratud tõendamiskoormise olemasolu ja teisalt kontrollimenetluse lihtsus.

T.K on nõustunud kiirmenetlusega, on saanud anda ütlusi, milles sügavalt

kahetseb ja mida kiirmenetluse otsuse tegemisel ka arvesse võeti. Samuti on määratud rahatrahvi tasumine ositi, mis määratakse menetlusaluse isiku soovil.

Eelnevat arvestades, on kohtuväline menetleja seisukohal, et T.K poolt

kontrollijale esitatud tõendid on omavahel vastuolus, tõendis tegevuste kohta on märgitud

andmed omavahel vastuolus ja seega on sõidukijuhi töö ja puhkeaja kontroll ja järelevalve - võimatu.

Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palub jätta see

rahuldamata. poolt Kohtuvälise menetleja arvates on väärteo toimepanemine T.K tõendatud. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku nõusoleku kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. (tl 15-18).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

VT us MS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalik

menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille

kohaselt ar

, utab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

5

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

12.10.2016 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik KxxxVxxx poolt koostatud kiirmenetluse otsuse st

väärteoasjas nr 2780,16,009388 nähtub, et T.K xxx km. takistas riikliku

järelevalve teostamist, mis seisnes selles, et juht esitas enda kohta valeandmeid. Isik juhtis

mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel esitas tõendi

tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx poolt, mille kohaselt juht T.K tegeles

muude ülesannete kui juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell

00:00. Samuti esitas juht omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016;

05.10.2016; 06.10.2016; 07.10.2016 juhtis

ta mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Lisaks eelnevale juhtis T.K

mootorsõidukit ning teostas tasulist autovedu, kuid tal puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (tl 5-6).

T.K on andnud 12.10.2016 kohtuvälisele menetlejale ütluseid, mille kohaselt

tunnistab, et on süüdi rikkumises. Kuni 10.10.2016 sõitis stažöörina ja õppis, alates 10.10.2016

on tehtud tõend. Kauba võtab peale xxx ja veab erinevatesse kauplustesse. Kaup kuulub

kauplustele. Seda, et autol (xxx) puudub litsents, isik ei teadnud. T.K kahetses sügavalt, et nii juhtus (tl 6-7).

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt

KarS § 279 lg 1 riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve (

teostamist

) järgi.

Samuti on isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt AutoVS § 313 (ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja veoloa esitamata jätmine) järgi.

Esmalt analüüsib kohus menetlusalusele isikule esitatud süüdistust, mis on kvalifitseeritud KarS

§ 279 lg 1 järgi

.

Kohus esmalt kohtule itatud tele. käsitleb tõendeid ja annab seejärel hinnangu rikkumis es

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- T.K he sõidumeeriku salvestusle d, mille järgi 04.10.2016, 05.10.2016, 06.10.2016 ja 07.10.2016 juhtis ta mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut

(tl 8-9) - 04.10.2016, 05.10.2016, nimetatud tõenditest nähtub, et T.K tegeles

06.10.2016 ja 07.10.2016

mootorsõiduki juhtimisega;

- xxx poolt ning allkirjastatud T.K tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud

poolt (tl 10) - millest nähtub, et juht T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:00.

T.K-le heidetakse ette, et ta takistas kohtuvälisel menetlejal riikliku järelevalve

teostamist

-, sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist mootorsõidukijuhi töö

6

sõ üle, nimelt esitas ta tõendi, mille järgi tegeles ta muude ülesannetega kui idu- ja puhkeaja

juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016-10.10.2016, samaaegselt esitas ta kontrollijale salvestuslehed, mille järgi juhtis ta mootorsõidukit ajavahemikul 04.10.2016-07.10.2016.

Liiklussea

dus § 139 lõike 1 alusel teostavad riiklikku järelevalvet mootorsõidukijuhi töö , sõidu - -

ja puhkeaja, samuti sõidumeeriku kasutamise ja andmete säilitamise üle teel politseiametnikud.

Seega pädevale kontrollijale - politseiametnikule esitas menetlusaluine isik dokumendid, mis olid sisu poolest omavahel vastuolus.

Menetlusaluse isikuna on kaebaja tunnistanud, et ta juhtis xxx xx xxx, mis peatati mootorsõidukit xx km politsei poolt. Sellest osas vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus selles, et isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.

LS § 131 lg 5 järgi, kui mootorsõidukijuhi sõidu ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik -

kasutada LS § 131 lg s 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt -

väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi

kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330,

16.12.2009, lk 80 - –81), nõuetekohast dokumenti. LS § 131 lg s 5 märgitud dokument on

kättesaadav Vabariigi Valitsuse 21.10.2010. a määruse nr 151 “Mootorsõidukijuhi töö , sõidu - - ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” lisas 1.

Vaidlust ei ole ka järgmistes faktilistes asjaoludes. T.K esitas 12.10.2016 teostatud riikliku järelevalve käigus politseiametnikule VV

määruse nr 151 lisas 1 oleva tõend oli välja antud dokumendi. Nimetatud xxx poolt

ja

allkirjastatud T.K poolt ning sellest nähtub, et juht T.K tegeles

muude ülesannete kui juhtimisega ajavahemikul 10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell

00:00 (tl 10).

Ühtlasi esitas T.K sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi 04.10.2016, 05.10.2016, 06.10.2016 ja 07.10.2016 juhtis ta mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut (tl 8-9).

Seega, saab kohus järeldada, et T.K poolt oli tä LS § 131 lg 5 idetud tulenev

kohustus, kuna ta esitas politseiametnikele tõendi tegevuste kohta, millele lisas omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed.

Menetlusaluse isiku ja tõendi sisu analüüsi järgselt jõuab kohus järeldusele, et kontrollijal puudus võimalus nende kahe dokumendi pinnal järelevalvet teostada, sest dokumendid on sisu poolest vastuolus

. Sel juhul ei ole kontrollijal võimalik tugineda järelevalves esitatud dokumentidele.

Analüüsinud esitatud tõendeid, ei nõustu kohus kohtuvälise menetl

eja seisukohaga, et T.K

on esitanud politseiametnikule valeandmeid. Kohtu arvates ei ole tegemist mitte

valeandmete esitamisega, vaid vastuoluliste andmete esitamisega. Sõidumeeriku

salvestuslehtedelt nähtub, et T.K tegeles 04.10.2016, 05.10.2016, 06.10.2016 ja

07.10.2016 mootorsõiduki juhtimisega. Samas tõendilt tegevuste kohta, mis on väljastatud xxx poolt nähtub, et T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega ajavahemikul

10.09.2016 kell 00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:00. Seega esineb dokumentides vastuolu, kuid küll seda ei saa nimetada valeandmete esitamiseks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et esitatud dokumentide põhjal ei olnud võimalik

tuvastada -, s - ja puhkeaega ning mootorsõidukijuhi töö õidu võib põhjendatult väita, et

kontrollijal ei olnud kohapeal võimalik tuvastada, tõendil märgitud , millega T.K

7

ajavahemikul tegeles – kas mootorsõiduki juhtimisega või oli hõivatud muude ülesannetega.

Kaebuses esitaja i tegevuste kohta

eksis ning 10. oktoobri väidab, et tõend väljastamisel tööandja

asemel peaks olema 04. oktoober, et tegemist on inimliku eksitusega. Kohus märgib, et tuleb

nõustuda kohtuvälise menetleja, et ka kuupäeva täpsustamine ei tee kahes dokumendis sisalduvate andmete vastuolulisust olematuks. Juhul kui tegelikult pidi tööandja näidata tõendis,

et alates 10.09.2016 kuni 04.10.2016 kl 00.00 tegeles isik muude tööülesannetega kui

juhtimisega, siis oleks see salvestuslehtedega kooskõlas osas, et siis alustas isik mootorsõiduki juhtimist alates 04.10.1016 kl 00.00. Samas aga sisaldab tõend andmed, et tegelikult isik alustas

tööd 10.10.2016. Kohtu arvates ei ole ka sel juhul piisavalt arusaadav kontrollijale, kuidas siis

isik tegeles muude ülesannetega alates 10.09.2016 kuni 04.10.2016, kui tööle asus alles 10.102016. Kui tegelikult ka töö alustamise osas on ka õige kuupäev 04.10.2016, siis ikka jääb

ebaselgeks, kuidas siis isik tegeles muude ülesannetega alates 10.09.2016, kui asus tegelikult tööle alates 04,.10.2016.

Ülalnäidatud analüüs näitab, et esitatud dokumentidest sisalduv faktiline info oligi igal juhul

vastuoluline, ka siis, kui asendada 10.10.2016 kuupäeva 04.10.2016 kuupäevaga.

Isegi kui

selline inimlik eksitus juhtus, on kohtu arvates 2 ikkagi aset leidnud, väärtegu KarS § 79 lg 1 järgi

kuna juht esitas politseiametnikule vastuolulise dokumentatsiooni,

mis takistas kohtuvälisel

menetlejal

- - ja puhkeaja tingimuste osas. teostada riiklikku järelevalvet töö , sõidu

Riigikohus on 05.03.2014. otsuse nr 3-1-1-11-14 punktis 7.3 leidnud, et sõiduki kasutamise või

mittekasutamisega seotud asjaolusid seoses töö ja puhkeaja kontrollimisega peab tõendama -

sõidukijuht. Sama lahendi punktis 8 leiab kriminaalkolleegium, et sõiduki mittekasutamist

konkreetse juhi poolt saab tõendada üksnes sellega, kui täita Euroopa komisjoni 14.12.2009 otsuse nr 2009/959/EÜ lisaks oleva tõendi vorm, milles tuleb kajastada asjakohased objektiivsed

põhjused ja ajavahemik, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud. Sõiduki mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei ole lubatav. See tähendab, et just sõiduki juhile langeb kohustus olla piisavalt hoolikas ülalnäidatud nõude täitmisel.

Antud juhul on T.K le vajalikud dokumendid, küll esitanud järelevalve teostaja

kuid nende alusel ei olnud politseiametnikul võimalik teostada kontrolli juhi töö üle, - ja puhkeaja

Samuti ei olnud esitatud dokumentide alusel võimalik tuvastada ajavahemikku, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud, kuna dokumentides sisalduv info oli vastuoluline.

Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et T.K rikkus nõudeid,

mis on ettenähtud LS § 131 lg 5 järgi. Õigusnormi tõlgendamisel ja kohtupraktika kohaldamisest

( ülalmainitud Riigikohtu lahend)tuleb järeldada, et tõend ja salvestuslehed peavad olema esitatud ja nendes sisalduv info peab olema õige ehk vastama reaalsetele faktilistele asjaoludele. Sel juhul ei saaks tõend ja salvestuslehed olla vastuolus. Menetlusaluse isiku ütluste, tõendi ja salvestuslehtedega on kinnitust leidnud järgmised faktilised asjaolud.

Isik juhtis xxxx xxx km. mootorsõidukit milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Kontrollimisel esitas tõendi tegevuste kohta, mis oli välja antud xxx poolt, mille kohaselt juht

T.K tegeles muude ülesannete kui juhtimisega 10.09.2016 kell 00:00 kuni

10.10.2016 kell 00:00. Juht esitas ka omanimelised sõidumeeriku salvestuslehed, mille järgi

04.10.2016; 05.10.2016; 06.10.2016; 07.10.2016 juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud

kasutama sõidumeerikut. Seega, esitas T.K politseiametnikule vastuolulised

dokumendid, takista

sellisel mistõttu kohtuvälisel menetlejal riikliku järelevalve teostamist s

kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist mootorsõidukijuhi töö , sõidu ja puhkeaja üle. - -

Seega on T.K oma

teoga täitnud väärteo KarS § 279 lg 1 järgi objektiivse koosseisu.

8

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kohus leiab, et T.K objektiivse koosseisu täitis süüteo KarS § 279 lg 1 järgi

hooletusest.

Menetlusalune isik esitas ning omanimelised kohtuvälisele menetlejale tõendi tegevuste kohta

sõidumeeriku salvestuslehed, mis olid omavahel vastuolus, mistõttu kohtuvälisel menetlejal oli

takistatud riikliku järelevalve teostamine T.K - - ja puhkeaja osas. töö , sõidu

Kohus leiab, et antud juhul on tegemist väärteo toimepanemisega hooletusest, mida T.K

oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Menetlusalune isik on samuti nagu töö poolt väljastatud tõendi tegevuste kohta. andjagi xxx

Kohus on juba rõhutanud, et LS § 131 lg 5 normi tõlgendamisel ja kohtupraktika kohaldamisest

võib järeldada, et just sõiduki juhile langeb kohustus olla piisavalt hoolikas LS § 131 lg 5 järgi

ettenähtud tõendi esitamisel. tõendi enne allkirjastamist läbi Kui T.K oleks lugenud ja sellega piisava tähelepanuga tutvunud, oleks ta märganud tööandja poolset eksimust

kuupäeva osas ning tuvastanud, et see ei vasta tema tegevustele ajavahemikul 10.09.2016 kell

00:00 kuni 10.10.2016 kell 00:00. ei lugenud T.K (muuhulgas tema Järelikult enda poolt allkirjatatud) tõendit piisavalt tähelepanelikult või ei lugenud seda üldse, jättes sellega täitmata hools ei teadnud kuni tema juhitud mootorsõiduki uskohustuse. T.K

peatamiseni politseiametniku poolt, et temal kaasa olevad dokumendid olid vastuolulised ehkki

tähelepa liku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. ne

Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige

karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvali KarS § 279 lg 1 järgi. fitseeritud

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

T.K süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi puudub alus

, kuna antud juhul esinevad teos väärteo tunnused.

Karistu sellist liiki s on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Järgmisena analüüsib kohus süüdistust, lifitseeritud AutoVS § 31 mis on kva 3

järgi.

T.K-le heidetakse ette, et ta j kuid uhtis mootorsõidukit, teostas tasulist autovedu, tal

puudus esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri.

AutoVS § 22 lg 1 p 2 kohaselt peavad autojuhil olema ja ta peab esitama teda kontrollivale

politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule AutoVS § 4 lg 1

kohaselt nõutav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. a

9

AutoVS peab vedajal ta § 4 lg 1 kohaselt sulise veoseveo korraldamiseks olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleval juhul puudub pooltel vaidlus selle üle, et ühendu T.K ei olnud se

tegevusloa kinnitatud ärakirja esitada. Vaidlus puudub ka selle üle, et selline politseiametnikule

dokument pidi T.K kaasas olema. Kohtuvälisele menetlejale 12.10.2016 antud

ütlus es on menetlusalune isik väitnud, et ta ei teadnud, et sellel mootorsõidukil puudub litsents. t Ühtlasi on rikkumist tunnistanud ning kahetsenud juhtunut. Kohus ei aktsepteeri menetlusaluse isiku väidet, et ta on tööandjalt sõltuvas sundseisundis ja ei

saa temalt taotleda vajalikke dokumente, nagu on väidetud isiku kaebuses. Ühtlasi on palunud

seda kohtul arvestada kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 5 alusel – süüteo toimepanemine

teenistusliku sõltuvuse mõjul. § kohaselt lasub just sõiduki Kohus selgitab, et AutoVS 22 lg 1 p 2

juhile kohustus esitama kontrollijale tegevusloa kinnitatud ärakirja. AutoVS § 4 lg 1 kohustab

tööandjat, et iga mootorsõiduki kohta peab olema tegevusloa kinnitatud ärakiri. Sel juhul oli

tööandjal kohustus tagada igale mootorsõidukile kinnitatud tegevusloa ärakirja olemasolu, juhi kohustus on esitama nimetatud dokument kontrollijale tema nõudmisel.

LS § 88 lg 1 kohaselt uhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu peavad j

juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise

registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle

väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Seega üldkohustus omada enda

juures -sega. LS paneb seega autojuhile seadustega nõutavad dokumendid on sätestatud ka LS üldkohustusena veenduda, millised dokumendid peavad juhil olema kaasa, et neid saaks esitada

kontr

ollijale tema nõudmisel.

Kohus leiab, et T.K ja mootorsõiduki juhina oleks pidanud töö alustamisel

mootorsõidukiga kontrollima seadusandlusega kehtestatud dokumentatsiooni pädevust ja

olemasolu, mis kuulub vajadusel esitamisele kontrollivale ametiisikule, ja veenduma nende

piisavus , et T.K veoliigile es. Käesoleval juhul teeb kohus järelduse ei pööranud vastava Menetlusalune isik ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja puudumisele tähelepanu.

oleks saanud ja pidanud veenduma, et selline dokument on enne mootorsõiduki juhtima asumist

olemas ning

. T.K küsima tööandjalt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja

ütlustest nähtub, et ta isegi ei teadnud, et tema autol puudub „ “. Nimetatud asjaolu kõneleb litsents väga selgelt sellest, et menetlusalune isik isegi ei huvitunud mootorsõiduki juhtima asumisel kas

veoliigile vastav ühenduse tegevusluba üldse on olemas, rääkimata selle kinnitatud ärakirja

küsimisest tööandjalt. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et

T.K oli alles

stažöörina lõpetanud õppe ja seega võib kohus järeldada, et tegemist on mittekogenud juhiga.

Kuid samas olles mootorsõidukijuht, peab isik olema läbinud vajalikud mootorsõidukijuhi

koolitused ning seega pidi teadma, et tal peab mootorsõiduki juhtimisel kaasas olema veoliigile

vastava

ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri.

Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et T.K rikkus nõudeid, mis on ettenähtud AutoVS § lg 1 p 2

juhtide xxx mis peatati kell 10xxx km politsei poolt järgi, s

ning T.K ei olnud ametiisikule esitada veoliigile vastavat se tegevusloa ühendu

kinnitatud ärakirja ik jättis mainitud dokumendi esitamata ehk is . Seega on T.K oma teoga täitnud väärteo AutoVS § 313

järgi objektiivse koosseisu.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

10

KarS § 16 lg 4 kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks kohaselt paneb isik teo toime süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kohus leiab, et T.K täitis objektiivse koosseisu AutoVS § 31 3

järgi vähemalt

kaudse tahtlusega. V pidas

, et asudes äljaõppinud mootorsõidukijuhina võimalikuks ta

mootorsõidukit juhtima, mil tal kaasas ei ole veoliigile vastav se tegevusloa kinnitatud at ühendu

ärakirja ja tal ei ole seda esitada kontrolli sõidukit juhtima ilma jale. Menetlusalune isik asus siiski

nimetatud dokumendita, s

eega, möönis selle dokumendi esitamata jätmist.

Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud AutoVS § 313

järgi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

T.K süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja sellistes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Kohus annab hinnangi isiku

taotlusele lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Väärteomenetluse lõpetamine § 30 lg 1 p 1 alusel võimalik ei pea kohus uks, kuna kohus ei leia, et antud juhul puuduks väärteomenetluse jätkamiseks avalik huvi. Kohtupraktikas on korduvalt arutletud küsimust väärteomenetluse lõpetamise kohta otstarbekuse

kaalutlusel ( vt näiteks 3 16). Kohtupraktikas on rõhutatud järgmist. -1-1-77-

Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades

eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § s 202 sätestatut, s.o kas menetlusaluse -

isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Otstarbekuse alusel

menetluse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks

menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas.

Isiku taotlusest menetluse lõpetamiseks ei nähtu, millised oleksid asjaolud, mille tõttu oleks tema karistamine ilmselgelt mittevajalik. Isik osutab asjaolule, et kellegi tervis ega elu ei olnud ohustatud, samuti täitis ju isik kõik töö- ja puhkeaja normid. Seega puudub isiku arvates avalik menetlushuvi. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Autovedude valdkonnas rikkumiste ennetamisel, rikkumiste

avastamisel ja sellele reageerimisel on ilmne avalik huvi, kuna see puudutab mitte ainult

liiklejaid vaid ka autoveo valdkonnaga kokkupuutuvaid muid isikuid- . näiteks tööandjaid

Autoveoseadusega sätestatud vastutuse puhul on tegemist muuhulgas ka euroopa

konkuretntsiõigusest tulenevate deliktiküsimuste lahendamisega. Autoveoseadus on sätestatud tuginedes muuhulgas ka euroopa õigusele kuna käsitlemisel on ka euroopa autoveoturg. Kohus

märgib, et isik pani toime kaks tegu, mis vastavad kahele süüteokoosseisule. Seega ei nõustu

kohus arvamusega, et tegemist on vähetähtsa pisirikkumisega, mille puhul oleks põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine.

KARISTUS

11

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu -1-1- praktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

T.K on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule KarS § 279 lg 1 järgi

ning mille eest näeb KarS 00 trahviühikut karistusena ette rahatrahvi kuni 3 .

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

T.K xxx eostamist, mis seisnes selles, et juht km. takistas riikliku järelevalve t

esitas dokumendid, milles sisaldusid vastuolulised andmed

kohtuvälisele menetlejale mistõttu ,

politseiametnikul ei menetlusaluse isiku - - oli takistatud riikliku järelevalve teostamine töö , sõidu ja puhkeaja osas.

Sellise käitumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud.

Eeltoodut arvestades hindab kohus T.K süüd teos keskmisest väiksemal määral.

T.K on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule AutoVS § 31 3 järgi ning mille eest näeb AutoVS karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Kohus ei arvesta kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 5 tulenevat, kuna antud juhul ei ole

tegemist süüteo toimepa a teenistusliku sõltuvuse mõjul. OÜ Simsoni nemiseg T.K Grupi töötajana oleks saanud veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja tööandjalt küsida ning selle puudumisel keelduda mootorsõiduki juhtimisest.

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

T.K xxxx km. ning teostas tasulist autovedu, kuid tal puudus juhtis mootorsõiduki

esitamiseks veoliigile vastav ühe e tegevusloa kinnitatud ärakiri. ndus

Sellise käitumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud.

Eeltoodut arvestades hindab kohus T.K süüd teos keskmisest väiksemal määral.

Mõlema väärteo puhul arvestab kohus kergendava asjaoluna isiku kahetsust ja teo tunnistamist.

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19).

12

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et isik oleks varem karistatud.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Kohtuväline menetleja on määranud karsituseks rahatrahvi KarS § 279 lg 1 T.K-le

järgi 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot, mis on alla keskmist määra sanktsiooni (rahatrahv kuni 300 trahviühikut).

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel eksinud. Antud juhul ei ole

tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Kohtu hinnangul on tegemist mitme teoga, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule ning sellisel juhul tuleb KarS § 63 lg 3

lähtuvalt mõista karistus iga väärteo eest er , sest KarS § 279 järgi ettenähtu teo puhul pani aldi

isik teo toime tegevusega esitas kontrollijale vastuolulised dokumendid, mis takistas –

järelevalvet, AutoVS § 31 3 järgi ettenähtu teo pani isik toime tegevusetusega jättis tegevusloa - - ärakirja esitamata. Selles osas teebki kohus uue otsuse.

Kohtu arvates

tuleb karistuse mõistmisel mõlema väärteo korral arvestada, et isiku süü on

keskmisest väiksem, e väärtegude eest eelnev karistatus, s kuna isikul puudub samaliigilist ellise käitumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud . , samuti ei mõjutanud isiku rikkumine autoveoga seonduvat oluliselt määral

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et:

KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest tuleb T.K-le

mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot, mis on suurem

sanktsiooni miinimummäärast, kuid väiksem keskmisest määrast (rahatrahv kuni 300 trahviühikut).

AutoVS § 31 3

järg seeritava väärteo toimepanemise eest tuleb i kvalifit T.K-le

mõista karistuseks rahatrahv ahviühiku ulatuses, s.o summas 1 25 tr 00 eurot mis on suurem

sanktsiooni miinimummäärast, kuid väiksem keskmisest määrast (rahatrahv kuni 100 trahviühikut).

KOHTU MEETMED

Rahuldada T.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrulli- xxx Vxx 12.10.2016 ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik K kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,16,009388 ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, nimelt karistuse määramise osas.

Tuleb teha uus otsus karistuse osas. määramise

T.K süüdi tunnistada KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.

T.K süüdi tunnistada AutoVS § 31 3

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

13 Inna Kirsipuu kohtunik