Legislator Case Law & Legislation
1-14-5681/86 AI generated

1-14-5681/86 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-14-5681/86
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4)

Legislator headnote

AI generated

1-14-5681/86 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4)

Keywords

AI generated
refusal of electronic monitoring attempt by complainant alcohol abuse failure to attend counselling intentional tort liability prior criminal conviction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-14-5681 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo,

Marina Davõdovitš Keistiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.T tingimisi enne ´i

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Kaitsja A.T, isikukood: XXX, xxx Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega A.T vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus A.T ´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 75 eurot.

Välja mõista ´ilt kriminaalmenetluse kulud A.T 75 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

A.T ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber

99916700092170 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(4) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.T ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

A.T on Viru Maakohtu 28.11.2014 kohtuotsusega 118 süüdi tunnistatud KarS § lg 1 p 1

; § 117 lg 1 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus . 28.11.2014 24.11.2018 ja lõpp

A.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 18 ).

Kinni damisasutusest , pi A.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub

et

süüdimõistetul puuduvad kehtiv distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub ad ed

kinnipeetav elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava isa, korteris elavad kinnipeetava vanemad. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Vanemad ands Isikul on xxx eriala Vanglas on oslaenud riigikeele A1 ja id oma nõusoleku. l. A2 taseme . Isik õppes A2 eksam jäi sooritamata. tegi enne vangistust juhutöid, korjas tänaval pudeleid. Alates 27.07.2016 viibib avavanglaosakonnas. Samuti sai ta töövõimetuspensionit.

Alates 19.09.2016 töötab väljaspool vanglat , kes garanteerib talle töökoha ka vanglast xxx vabane el. on 32 020,92 eurot. Tema vad ema ja mis Tasumata nõuded lähivõrgustiku mööduta isa. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid. Praegune kuritegu on toime pandud grupi .

ega. Ta mõju all Teadvustab, et on mõjutatav. Tegu on alkoholisõltlas

on mitu korda läbinud ravi, kuid tulemusteta Kriminaalkorras karistatud 1 kord.

Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. siaalprogrammi xxx. Uue kuriteo On läbinud sot

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuri 32% teo toimepanemise tõenäosus on 36%.

Vangla toetab A.T ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile

xxx, kus elavad ma vanemad. Tegu on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise te

valveseadme paigaldamise nõu on nõus elektroonilise valveseadme etele. Vanemad paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud xxx leval , kus ta töötab ka käeso ajal.

Vanemad on nõus teda moraalselt ja materiaalselt toetama.

A.T taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör

egse vabastamisega . pole nõus isiku ennetähta elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

3(4) Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu

ning arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et A.T prokuröri tuleb jätta elektro usest vabastamata. Kohtu onilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangist hinnangul on

istusest vabastamine ennatlik. süüdimõistetu ennetähtaegne vang

KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 1 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht

ja töökoht.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul on puuduvad kehtiv distsiplinaarkaristus . ad ed

Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama asub vanemate juurde aadressile xxx.

Vanemad ands onilise valveseadme paigutamiseks id nõusoleku isiku asumiseks ja elektro nimetatud aadressile. on , kus ta Ennetähtaegse vabanemise korral isikul garanteeritud töökoht

töötab ka käesoleval ajal. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tulla tagasilanguse periood alkoholi tarvitamisel, mis on tal võib ette uue kuriteo toimepanemise riskiks.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla

õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu

eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks

sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel 24.11.2018 ligi 2 aastat vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime,

mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on

järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides

. , õppida riigikeelt ja käia tööl

4(4)

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

A.T temale Viru Maakohtu 28.11.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko