2-14-50446/143 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-50446

Tsiviilasi

Vaivara valla hagi AAS BTA Baltic Insurance Company

Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. juuni 2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaebuse

hind 281 147,98 eurot

OÜ NB Kindlustusmaakler kaebuse hind 281 147,98 eurot

Vaivara valla kaebuse hind 36 622,16 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali ja OÜ NB

Kindlustusmaakler apellatsioonkaebused ning Vaivara valla

vastuapellatsioonkaebus

Hageja:

Vaivara

vald,

Vaivara

vallavalitsuse

kaudu

(registrikood 75010200), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Karl Haavasalu

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel:

ADB

„Gjensidige“ Eesti filiaal (registrikood 12378577, varasem

ärinimi UAB DK PZU Lietuva Eesti filiaal. õiguseellane

Codan Forsikring A/S Eesti filiaal), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andrus Kattel

Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal

(registrikood 11223507, endine ärinimi BTA Insurance

Company SE Eesti filiaal), lepinguline esindaja Andrus Reidi

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ NB

Kindlustusmaakler (registrikood 11701510), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Istungi toimumise aeg

01.12.2016

2(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 18.06.2015 otsus tühistada osas, millega hagi põhinõude osas

rahuldati täielikult, BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt mõisteti Vaivara

valla (Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks välja kahju hüvitis 130 911,46 eurot

ületavas osas ja viivis kahju hüvitiselt 130 911,46 eurot ületavas osas ning viivise

väljamõistmise algusaja osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses

muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

2. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali ja OÜ NB Kindlustusmaakler

apellatsioonkaebused

rahuldada

osaliselt

ning

Vaivara

valla

vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.

Mõista välja BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt Vaivara valla

(Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks kahju hüvitis summas 130 911,46 eurot

ja 2088 eurot kohtueelselt kantud õigusabikulud.

3.3.

Mõista välja BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt Vaivara valla

(Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks viivis kahju hüvitiselt summas

130 911,46 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

28.05.2013 kuni hüvitise 130 911,46 eurot tasumiseni.

3.4.

Mõista välja BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt Vaivara valla

(Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks seisuga 18.06.2015 sissenõutavaks

muutunud viivis 212, 68 eurot õigusabikulude summalt 2088 eurot.

3.5.

Mõista välja BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt Vaivara valla

(Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks viivis õigusabikulude summalt 2088

eurot alates 19.06.2015 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

2088 euro tasumiseni.

3.6.

Menetlusosaliste menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus jätta

nende endi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Vaivara vald (hageja) esitas 19. märtsil 2014 Harju Maakohtule BTA Insurance Company

SE Eesti filiaali (praegune ärinimi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal)

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 242 322 eurot ja

viivise, samuti kohtueelsed õigusabikulud 2088 eurot ja viivise. Menetlusse on iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel kaasatud ADB „Gjensidige“ Eesti filiaal

(õiguseellane Codan Forsikring A/S Eesti filiaal) (kindlustusandja) ja iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna kostja poolel OÜ NB Kindlustusmaakler (maakler).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja maakleri vahendusel Codan Forsikring A/S Eesti

3(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

filiaaliga kindlustuslepingu, millega oli muuhulgas kindlustatud Sinimäe põhikooli hoone

tule-, veeavarii-, vandalismi- ja tormikindlustusriski vastu. Kindlustussummaks põhikooli

osas oli 1 688 112 eurot koos käibemaksuga. Sinimäe põhikoolis toimus 20. septembril

2012 põleng, mille tagajärjel sai koolihoone oluliselt kahjustada. Pärast tulekahju antud

ekspertide hinnangute kohaselt oli kindlustusleping Sinimäe põhikooli hoone osas

sõlmitud

alakindlustuse

tingimusel,

kuna

hoone

taastamisväärtus

ületab

kindlustussummat. Kindlustusandja nõustus kindlustushüvitisega 762 042 eurot, kuid

vähendas väljamakstavat hüvitist 32% võrra alakindlustuse tõttu ja maksis hüvitisena välja

519 720 eurot. Kuna kindlustusleping sõlmiti alakindlustuse tingimusel maaklerist

tulenevalt, on ta põhjustanud hagejale kahju 242 322 eurot. Maakler jättis välja

selgitamata

põhikooli

hoone

kindlustusväärtuse.

Ta

sisestas

kindlustusandja

arvutiprogrammi põhikooli kindlustussummana 767 eurot/m2 soovitatava 959 eurot/m2

asemel ja jättis kasutamata samas programmis pakutava võimaluse kontrollida

kindlustussumma vastavust nõuetele. Samuti ei juhtinud maakler kordagi hageja

tähelepanu alakindlustuse ohule. Kindlustusandja teatas esimest korda pärast

kindlustusjuhtumit, et kindlustusleping on sõlmitud alakindlustuse tingimustel. Maakler

rikkus lepingust ja seadusest, samuti Finantsinspektsiooni 2. augustil 2007. a kinnitatud

juhendist „Nõuetest kindlustusvahendusega tegelemiseks" (juhend) tulenevaid kohustusi.

Lisaks on hagejale tekkinud 2088 eurot kahju kohtuväliste õigusabikulude tõttu.

Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 179 lg 1 järgi peab maakler sõlmima

kohustusliku vastutuskindlustuslepingu. Kostja on maakleri kindlustusandja ning nõue on

esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 521 lg 1 alusel.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et

kindlustusmaakler ei ole kohustatud välja selgitama mitte kindlustusväärtust, vaid

kindlustusvõtja huvi, ja kogub lähtuvalt sellest kindlustuspakkumused. Kindlustusväärtuse

ja -summa esitas hageja. Alakindlustuse riisiko lasub kindlustusvõtjal. Kindlustussumma

vastas kindlustusturul kehtivate ruutmeetrihindade keskmisele. Objektil ei olnud tehtud

parendusi ega renoveerimistöid, mis kindlustusväärtust oleks suurendanud. Maakleril ei

ole kohustust selgitada alakindlustuse olemust. Kindlustuslepingu sõlmimisel ei olnud

teada, et tegemist on alakindlustusega. Kindlustussumma oli õige. Kindlustusandja ei tohi

teadlikult alakindlustusega lepingut sõlmida. Kui ta on seda siiski teinud, peab ta

hüvitama sellest tekkinud kahju. Eksperdid on lähtunud taastamismaksumusest

959 eurot/m2, mis on kaasaegse koolimaja ehitise maksumus. See ei ole kooskõlas kahju

hüvitamise põhimõtetega. Taastada tuleb kahjujuhtumieelne, mitte sellest parem olukord.

Hageja ei saa viivist nõudes tugineda VÕS § 113 lg-le 2. Kuna tegemist on

vastutuskindlustusjuhtumiga, siis muutub kahjunõue sissenõutavaks hetkest, mil

kindlustusandja on teinud otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Seega saab hageja

tugineda vaid VÕS § 113 lg-le 1. Kohtueelsete kulude nõue ei ole põhjendatud.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel seisukoht

4. Kindlustusandja leidis, et hageja nõue tema kui kindlustusandja vastu on lõppenud nõude

esitamise tähtaja möödumise tõttu. Hageja ja kostja vaidlus ei puuduta kolmandat isikut.

Kindlustusandja ja -võtja lähtusid kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussummast,

kindlustusmaksest ning hageja esitatud andmetest kahjusumma ja kindlustusväärtuse

kohta. Hageja nõustus makstud hüvitisega. Kindlustusmaakler rikkus oma kohustusi, kuna

ei pööranud kindlustuslepingu vahendamisel alakindlustusele tähelepanu.

4(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht kostja poolel

5. Maakler toetas kostja seisukohti ja leidis, et hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid

tõendanud, sh on tõendamata hagejale tekitatud kahju ja kindlustuslepingu sõlmimine

alakindlustuse tingimusel. Maakler ei rikkunud kindlustuslepingu vahendamisel seadusest

tulenevaid

kohustusi,

ei

jätnud

täitmata

selgitamiskohustust

ega

sisestanud

arvutiprogrammi andmeid, mis põhjustasid alakindlustusega kindlustuslepingu sõlmimise.

Maakleril ei ole kindlustusväärtuse väljaselgitamise kohustust. Ta tegutses hagejalt saadud

teabest lähtudes ning hageja antud volituste piires.

Maakohtu otsus

6. Harju Maakohus rahuldas 18. juuni 2015. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 244 410 eurot, sh 242 322 eurot kahjuhüvitis ja 2088 eurot

kohtueelselt kantud õigusabikulu. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks

kahjuhüvitiselt 242 322 eurot välja viivise seaduses sätestatud määras alates kahe nädala

möödumisest kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kohtuotsuse

tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 212 eurot 68 senti õigusabikulult

2088 eurot ja lisaks õigusabikulult ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses

sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni täieliku

tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja ja kostja poolele kaasatud iseseisva nõudeta

kolmanda isiku kanda. Samuti määras kohus kindlaks hageja ja kindlustusandja

menetluskulud.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud kindlustuslepingu sõlmimine

alakindlustuse tingimusel. Kindlustustingimustes leppisid pooled VÕS § 479 lg-ga 3 ja

§ 480 lg-ga 4 võrreldes teisiti kokku. Tingimuste järgi makstakse üldjuhul hüvitisena uue

samaväärse ehitise taastamiseks vajaminevad kulud, millest arvatakse VÕS § 479 lg-s 3

toodud kulum maha ainult siis, kui kahjustada saanud kindlustusobjekti kulum on üle

50%. Hoone kulum oli ekspertide hinnangute kohaselt väiksem kui 50%, kuid hoone kui

terviku taastamisväärtus oli oluliselt suurem kui kindlustussumma. Seega puudus

kindlustustingimuste kohaselt alus arvata taastamisväärtuse määramisel maha ehitise

kulumit või amortisatsiooni.

8. Maakler rikkus lepingust tulenevat hoolsuskohustust. Kindlustusväärtuse määratlemisel

on aluseks kindlustushuvi. Kindlustusvõtja esmaseks huviks on saada kindlustusjuhtumi

korral väärilist hüvitist. KindlTS §-st 141 ei tulene kindlustusmaaklerile kohustust määrata

kindlaks kliendile kuuluva objekti kindlustusväärtus. Küll aga tuleneb KindlTS-st

maaklerile hoolsus- ja hoiatuskohustus selgitada kliendile alakindlustust, alakindlustuse

ohtu ja hüvitamise põhimõtteid alakindlustuse korral. Kindlustusmaakleril lasus kohustus

selgitada kliendile, millised kindlustusväärtuse määramise ja hüvitise maksmise

põhimõtted tulenevad valitud kindlustusandja lepingutingimustest. Isegi kui klient ei oska

maaklerile selgitada, milliste andmete või teabe põhjal ta just pakkumises märgitud

kindlustusväärtust soovib, on maakleril kohustus klientidele selles nõu anda ja viidata

hinnangu tellimise vajadusele. KindlTS-st tulenevate kohustuste tõlgendamisel on

võimalik

lähtuda

Finantsinspektsiooni

juhendist,

millest

tuleneb,

et

õige

kindlustusväärtuse määramine ja selle alusel õige kindlustussumma kokkuleppimine on

sedavõrd oluline kindlustuslepingu komponent, et maakler oleks pidanud omal algatusel

tundma huvi selle vastu, kuidas on saadud kindlustusväärtus ja milliste andmete alusel on

see arvutatud.

9. Maakler peab juhtima kliendi tähelepanu kindlustusväärtuse õige suuruse tähtsusele ja

alakindlustusega seonduvale. Maakler ei tundnud huvi, kuidas on riskiülevaatesse

märgitud kindlustussummad arvutatud, milliste andmete alusel ja kas need vastavad

tegelikele kindlustusväärtustele. Kindlustusandja müügiprogrammis oli nupp, mis andis

5(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

maaklerile

võimaluse

kontrollida

tema

sisestatud

kindlustussumma

vastavust

kindlustusandja soovitatud summale. Maakler ei kasutanud seda võimalust. Maakler

sisestas soovitatust väiksema kindlustussumma. Müügiprogramm on üksnes andmete

sisestamist võimaldav keskkond, mis ei taga kindlustusvõtjale või -maaklerile seda, et

kindlustusandja on andmed täielikult üle kontrollinud. Tegelikke andmeid hoone seisundi

kohta sai teada kindlustusvõtja, kes pidi esitama kindlustusandjale õiged andmed.

Kindlustusandja võis eeldada esitatud andmete õigsust. Kindlustusmaakler oleks pidanud

välja selgitama, millised on hoone konkreetsed parameetrid ning kuidas ja miks on

kindlustusvõtja nende alusel pidanud õigeks kindlustussummaks 1 688 112 eurot, või

kasutama müügiprogrammi. Kostja oleks hoolsuskohustust täites pidanud hagejat

teavitama, et tal puudub pädevus hinnata põhikooli kindlustusväärtust. Lepingut

vahendanud maakler RB oli alakindlustuse ja kindlustusväärtuse määramise asjus ilmselt

ebapädev, sest ta ei osanud kohtuistungil selgitada, mida kujutab endast alakindlustus.

Sisuliselt ei ole RB ütlused mistahes selgituste andmise kohta ka usutavad, sest need ei

ühti MK ütlustega ja RB ütlustes on mitmed vastuolud. Kindlustusvõtja peab otsuste

vastuvõtmiseks olema piisavalt informeeritud ja teadlik kõikidest asjaoludest ja riskidest.

10. Kostja ja kolmas isik leidsid, et hageja on maaklerile antud allkirjastatud volituse ja

kinnituskirjaga kinnitanud, et kõik maakleri kohustused on nõuetekohaselt täidetud.

Eelnimetatud dokumendid on käsitatavad tüüptingimustel allkirjastatud täitmise

kviitungina. Maakleril tuli sõltumata volituse sisust täita hoolsuskohustust ja KindlTS-st

tulenevaid kohustusi. Hageja on tõendanud, et maakler rikkus oma lepingulisi kohustusi.

Seetõttu ei ole kinnitustel enam õiguslikku tähendust.

11. Hageja sai kindlustusjuhtumi toimumise tõttu väiksema hüvitise. Kahju on põhjuslikus

seoses maakleri kohustuse rikkumisega, hõlmatud kohustuste kaitse-eesmärgiga ja pidi

olema ettenähtav. Õigusabikulud on põhjendatud ja seotud nõude esitamise ning kahju

kindlakstegemisega.

12. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras 242 322 eurolt alates kahe nädala möödumisest kohtulahendi jõustumisest

(VÕS § 515 lg 1) kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Õigusabikulude nõudelt on võimalik

välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest, sest hageja õigusabikulud on seotud

nõude esitamisega nimelt kostja ja mitte tema kindlustusvõtja vastu.

Kostja apellatsioonkaebus

13. Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

14. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja hindas tõendeid ebaõigesti, rikkus sellega

kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kohus ületas hagi piire ja jaotas valesti

tõendamiskoormise. Hageja ei ole tõendanud, et kindlustusleping oli sõlmitud

alakindlustuse tingimusel.

15. Kohus leidis ebaõigesti, et OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspert võttis õigesti hoone

tegeliku valmimise ajana aluseks 1960. a, mis oli märgitud hoone projektis. Ekspert oleks

pidanud oma arvamuse koostamisel lähtuma ehitusregistri andmetest, mille kohaselt on

hoone valmimise aastaks 1958. Sellisel juhul oleks hoone keskmine kulum olnud üle 50%

ja kahju hüvitamisel oleks tulnud kindlustuslepingu kohaselt arvestada maha ka kulum.

Hageja jättis tõendamata eksperdi seisukoha õigsuse. Hoone projekti tõendina lisatud ei

ole. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud tõendama, et ajavahe

mõjutab kulumi suurust. Arusaamatu on ka eksperdi poolt valitud metoodika kulumi

arvestamisel. Samas võttis kohus asja lahendamisel ebaõigesti arvesse ka AS Telora-E

arvamuse, kuna hageja ei ole sellele tuginenud.

6(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

16. Kohus pidas põhjendamatult eksperdi selgitusi usaldusväärseteks, kuna arvamuse aluseks

võetud alusandmed ei ole kontrollitavad. Ekspert lähtus ebatäpsetest projektidest ja

tuvastamata lähteandmetest, mistõttu oleks kohus pidanud jätma eksperdi arvamuse

ebausaldusväärsuse ja tõendamatuse tõttu arvesse võtmata. Kohus leidis ebaõigesti, et

kostja pidi eksperdi arvamuse ümber lükkama omapoolsete tõenditega olukorras, kus

hageja esitatud tõend ei ole kontrollitav. Samas jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata

kostja taotluse uue ekspertiisi määramiseks. Eksperdi antud hinnang hoone

taastamisväärtus ruutmeetri kohta on põhjendamatult suur ning ei kajasta tegelikke

vajalikke ja mõistlikke kulutusi, mis tuleneb sellest, et talle püstitati ülesanne hinnata

hoone kaasajastamist.

17. Kohus jättis tuvastamata, kui suur oli alakindlustuse protsent ja kas sellest lähtuvalt oli

esitatud nõude suurus põhjendatud. Samuti jättis kohus arvestamata, et kindlustusandja on

teadlikult

lubanud

alakindlustust

kuni

30%.

Kindlustusandja

lähtus

hüvitise

väljamaksmisel OÜ Ehitusekspertiisibüroo arvamusest, kuid võttis ebaõigesti arvesse

käibemaksu. Õige oleks olnud lähtuda summast 2 060 235 eurot, suhe kindlustuslepingus

oleva kindlustussummaga olnuks sellisel juhul 82 % ehk tegemist oleks 18%

alakindlustusega. Kindlustusmaakleri sisestatud kindlustussumma 767 eurot/m2 ja

soovitusliku kindlustussumma 959 eurot/m2 suhe on samuti 80% ehk tegemist on

alakindlustusega kuni 20%. Mõlemal juhul mahub see kindlustusandja poolt lubatud

piiridesse ja kindlustusandja oleks pidanud tekkinud kahju hüvitama täies ulatuses. Kohus

jättis

tähelepanuta

kostja

selgituse,

et

kindlustussumma

eurot/m2

oli

müügiprogrammis ilma käibemaksuta.

18. Kuna tekkinud kahju tugineb vaid hageja huvides tellitud eksperdi arvamusele, siis ei ole

tõendatud kahju tekkimine väidetava alakindlustuse tõttu. Kui alakindlustust ei esine, ei

saa ka arutada kindlustusmaakleri poolset väidetavat hoolsuskohustuse rikkumist.

19. Õige ei ole kohtu seisukoht, et maakler rikkus lepingust tulenevaid hoolsuskohustusi.

Kohus väljus hagi piiridest, kui leidis, et kindlustusmaakleri kohustus on välja selgitada,

milliste andmete või teabe põhjal soovib klient oma vara kindlustada just tema avaldatud

kindlustusväärtuse alusel. Selliseid asjaolusid hageja oma nõudes ei esitanud. Hageja

nõude aluseks oli asjaolu, et kindlustusmaakler on enne kindlustuslepingu sõlmimist

jätnud välja selgitamata hoone tegeliku kindlustusväärtuse.

20. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kuna käsundiandja peab vajalikud kulud hüvitama, siis ei

ole kindlustusväärtuse väljaselgitamisel takistuseks hinnangute tellimise maksumus.

Kohus jättis tähelepanuta, et hageja soovis kindlustada 25 erineva keerukusega objekti.

Kindlustusvõtjale oleks sellise hulga arvamuste tellimine varaliselt koormav. Seetõttu on

kohatu ka viide, et maakler võis teenuse sisse osta mõnelt pädevalt spetsialistilt. Hageja

oli kogenud ja pikaaegne kindlustusvõtja ning tal oli ehitiste taastamisväärtuse

hindamiseks olemas vajalik teave ja kogemus.

21. Maakler soovitas 2010.a tõsta kindlustatava vara väärtust varasema bilansilise

jääkväärtuse asemel, millega ta täitis oma hoolsuskohustust selgitada alakindlustuse ja

kindlustusväärtuse põhimõtteid. Seetõttu ei ole õige kohtu järeldus, et maakler ei tundnud

kindlustuslepingu puhul huvi, kuidas olid arvutatud riskiülevaatesse märgitud

kindlustussummad. Hageja väited, et nad ei teadnud 2012.a kindlustuslepingu sõlmimisel

kindlustuslepingute olemusest, kindlustusväärtusest ja alakindlustuse mõistest mitte

midagi, on ebausutavad.

22. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kindlustusmaakler rikkus hoolsuskohustust sellega, et

sisestas müügiprogrammi kindlustusandja poolt soovitusliku kindlustussumma 959

eurot/m2 asemel 767 eurot/m2, mille tõttu sai võimalikuks kahju hüvitamine

7(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

alakindlustuse tingimustel. Maakleril ei olnud kohustust kasutada müügiprogrammis

nuppu, mis võimaldas kontrollida kindlustusväärtust. Müügiprogrammi reegli kohaselt

võimaldab see kindlustuslepingu sõlmimise alakindlustusega kuni 30%, misläbi on ta

teadlikult

lubanud

lepingute

sõlmimist

alakindlustusega.

Seetõttu

ei

saanud

kindlustusmaakler ka teavet võimaliku alakindlustuse kohta. Alakindlustuse olemasolu

selgub tegelikult alles kindlustusjuhtumi toimumisel. Õige kindlustusväärtuse kohta teabe

esitamise kohustus on kindlustusvõtjal, millest tulenevalt kannab tema ka riski.

23. Kohus heitis kindlustusmaaklerile põhjendamatult ette, et ta oleks pidanud välja selgitama

hoone konkreetsed parameetrid ja selle, miks on kindlustusvõtja pidanud õigeks

kindlustussummat 1 688 112 eurot. Tegelikku kindlustusväärtust teab ainult hageja ja

kindlustusmaaklerile ei saa ette heita, et ta ei ole nimetatud asjaolusid välja selgitanud.

24. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et pärast lepingu sõlmimist allkirjastatud volitus

ei saa sisaldada endas hageja lõplikke ja ammendavaid juhiseid kindlustusmaaklerile.

Samuti leidis kohus põhjendamatult, et kinnitus ja volikiri on tüüptingimustel välja

töötatud dokumendid. Kuna tegemist oli suulise maaklerilepinguga, siis andis hageja

kindlustusmaaklerile ka suulise volituse kindlustuslepingu vahendamiseks. Arusaamatuks

jääb kohtu seisukoht, et tegemist on tüüptingimustel allkirjastatud täitmise kviitungiga.

Vale on kohtu järeldus, et hageja on tõendanud, et kindlustusmaakler rikkus oma

kohustusi ja seetõttu ei oma nimetatud dokumendid õiguslikku tähendust. Samas asus

kohus seisukohale, et kinnituses olnud tingimused ei olnud tühised.

25. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et tunnistaja RB ütlused ei ole usutavad. Järeldus, et

RB arvestas ise kindlustussummad ja et ta ei arvestanud konkreetsete kindlustusandjate

kindlustustingimusi, on meelevaldne. Kindlustushuvi väljaselgitamisel peab ta selgitama

välja, milliste riskide vastu milliseid objekte soovitakse kindlustada. Kohus tuvastas

õigesti, et kindlustusväärtuse nimetab kindlustusvõtja ja lähtudes kindlustusvõtja poolt

esitatud andmetest saab kindlustusmaakler võtta pakkumised.

26. Kohus ületas hagi piire, tuginedes asjaolule, mida hageja hagiavalduses ei esitanud.

Hageja leidis, et kindlustusmaakleri poolt lepinguliste kohustuste rikkumine seisnes

selles, et kindlustusmaakler ei määranud õigesti koolihoone kindlustusväärtust või ei

ostnud sisse vastavat teenust. Kohus aga tugines otsuse tegemisel asjaolule, et maakler ei

selgitanud hagejale õige kindlustusväärtuse määramise olulisust ega seda, milliseid

asjaolusid tuleks kindlustusväärtuse määramisel arvestada.

Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isiku apellatsioonkaebus

27. Kolmas isik palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

28. Maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Seadusest ja Riigikohtu praktikast

tulenevalt pidi hageja tõendama kõigi kostja vastu esitatud ja maaklerilepingu väidetaval

rikkumisel rajaneva kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu. Maakohus on otsuses

sisuliselt käsitlenud üksnes maaklerilepingu rikkumist. Maakleri vastutuse, kahju, rikutud

kohustuse kaitse eesmärgi, kahju ettenähtavuse ja põhjusliku seosega seonduva on

maakohus jätnud praktiliselt käsitlemata. Ühtegi tõendit, millele tuginedes kohus asjaolud

tuvastas, ei ole kohus nimetanud. Maakohus ei saa hagi rahuldades piirduda hagi

rahuldamise eelduste olemasolu üldsõnalise konstateerimisega.

29. Maakohtu otsusest ei selgu ühemõtteliselt, millistele tõenditele rajaneb järeldus, et

kindlustusleping Sinimäe põhikooli osas

oli sõlmitud alakindlustusega, kuna

alakindlustuse olemasolu on otsuse erinevates osades põhjendanud erinevate tõenditega.

AS Telora-E arvamust ei saanud maakohus kindlustusväärtuse määratlemisel üldse

8(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

aluseks võtta, kuna hageja ei ole sellele tuginenud. Samuti ei saanud maakohus kulumi ja

kindlustusväärtuse tuvastamisel AS Telora-E arvamusele tugineda, kuna kohus ei saa hagi

aluseks olevaid asjaolusid tuvastada vastuoluliste tõendite alusel, kuid AS Telora-E ja OÜ

Ehitusekspertiisi arvamustes jõuti hoone kulumi ja kindlustusväärtuse suuruse osas

erinevatele järeldustele.

30. Maakohus

jättis

arvestamata

väited

selle

kohta,

et

AS

Telora-E

ja

OÜ

Ehitusekspertiisibüroo arvamused ei ole tõenditena usaldusväärsed ning nende alusel ei

ole asja õige lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid võimalik tuvastada. Arvamustest

ei nähtu, millistele konkreetsetele lähteandmetele tuginedes on tuvastatud Sinimäe

põhikooli kulum, samalaadse ehitise taastamise kulude suurus ning taastamiseks vajalike

tööde maht ja materjali kogused, mistõttu ei ole arvamustes toodud järeldused

kontrollitavad. Arvamuse aluseks olevaid dokumente ei ole esitatud ka maakohtule. Kuna

OÜ Ehitusekspertiisibüroo arvamuse koostamise eesmärk oli taastamise otstarbekuse

hindamine, on küsitav, kas seda on võimalik kasutada alakindlustuse olemasolu

tõendamiseks. Arvamustes puuduste kõrvaldamiseks kuulati tunnistajana üle ekspert, kuid

see ei aidanud puudusi kõrvaldada, vaid üksnes kinnitas neid.

31. Arvamuses on jäetud arvestamata, et ehitisregistri andmetel on hoone rajamise aeg

1958.a, mitte 1960.a, mille tulemusel muutub terve hoone kulum suuremaks kui 50%.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et põhikool valmis tegelikult

1960.a, mistõttu ei saanud kohus sellest ka lähtuda.

32. Maakohtu otsusest ei selgu ühemõtteliselt, milliseid konkreetseid kohustusi ja kuidas

maakler rikkus ning milliste tõenditega on rikkumised tõendatud. Seejuures rahuldas

maakohus hagi põhjendusel, et maakler ei tundnud huvi, kuidas ja milliste andmete alusel

on hageja kindlustussumma arvutanud, kuigi hageja sellele tuginenud ei ole.

33. Maakohus sisustas ebaõigesti kindlustushuvi mõiste, kui leidis, et kindlustusvõtja

esmaseks huviks on saada kindlustusjuhtumi korral väärilist hüvitist ja hageja

kindlustushuviks ei saanud olla kindlustuslepingu sõlmimine alakindlustuse tingimustel.

VÕS § 478 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla

kindlustusriski vastu ja vaidlus puudub selles, et maakler selgitas hageja kindlustushuvi

välja ja hageja kindlustati hageja poolt soovitud kindlustusriskide vastu.

34. Maakohus leidis ebaõigesti, et kindlustusmaakler on kohustatud välja selgitama, milliste

andmete või teabe põhjal soovib klient oma vara kindlustada just tema avaldatud

kindlustusväärtuse alusel. Maakohus ei ole viidanud õigusnormile, millest tuleneks

kindlustusmaakleri kohustus kontrollida, milliste andmete alusel on kindlustusvõtja

määratlenud kindlustussumma. Kindlustusmaaklerile avaldatud andmete õigsuse eest

vastutab kindlustusvõtja.

35. Maakohtu selgitused seoses kohustusega seletada kindlustusvõtjale vajadust tellida

kindlustusväärtuse määramiseks hindamine, ei ole seostatav hagi aluseks olevate

asjaoludega.

36. Ebaõige on maakohtu järeldus, et ühelgi kindlustusandjal ei olnud võimalik varem

alakindlustuse olemasolu tuvastada. Maakohus jättis tähelepanuta tunnistaja MK ütlused,

mille kohaselt toimus Sinimäe põhikoolis ka 2011. a kindlustusjuhtum, mille tagajärjel sai

kannatada hoone katus, kuid kindlustushüvitise väljamaksmisel siis alakindlustuse

probleemi ei tekkinud. Seetõttu võib järeldada, et kindlustussumma oli adekvaatne.

37. Maakohus käsitles ebaõigesti maakleri rikkumisena toimingute tegemata jätmist

kindlustusandja arvutiprogrammis, kuna maakler ei olnud selliseid toiminguid hageja

suhtes kohustatud tegema. Maakohus jättis käsitlemata arvutiprogrammi käsitlemist

9(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

puudutavad tõendid ja tunnistajate ütlused, millest tuleneb, et kindlustusandja

soovituslikud kindlustussummad ei olnud kindlustusmaakleritele vabalt nähtavad.

Maakleril võis olla usaldus kindlustusandjate müügiprogrammi vastu selles, et kui

müügiprogramm alakindlustuse ohule ei viidanud, siis oli kindlustusvõtja poolt valitud

kindlustussumma adekvaatne. Seejuures ei olnud maaklerile teada, et programm jätab

alakindlustusele viitamata, kui erinevus sisestatud kindlustussumma ja soovitusliku

summa vahel on vähem kui 30%.

38. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kindlustusandja ei sõlminud kindlustuslepingut

teadlikult alakindlustuse tingimustel (eeldusel et alakindlustuse olemasolu on õigesti

tuvastatud). Maakohus jättis põhjendamatult käsitlemata tunnistajate ütlused ja

kohaldamata VÕS § 14 lg 1 ja lg 2. Kindlustusandja on teinud teadliku otsuse jätta teatud

juhtudel alakindlustuse ohule viitamata. Arvutiprogramm kontrollib automaatselt kõiki

programmi sisestatud kindlustussummasid, seega on kindlustusandja lepingut sõlmides

võimalikust alakindlustuse ohust teadlik kõigil juhtudel, kui kindlustusvõtja poolt

nimetatud kindlustussumma ei vasta soovituslikule kindlustussummale, kuid jätab sellele

kindlustusvõtja tähelepanu juhtimata. Kindlustusandja oli seega hea usu põhimõttest kui

ka VÕS § 14 lg 1 ja lg 2 tulenevalt kohustatud kindlustusvõtjat informeerima vähemalt

sellest, et temale teadaolevate andmete kohaselt maksab põhikooli hoone taastamine

hageja poolt avaldatust rohkem. Seega puudus kindlustusandjal õigus väljamakstavat

hüvitise summat vähendada.

39. Maakohus on ebaõigesti maaklerile ette heitnud, et ta ei teatanud hagejale

kindlustusväärtuse väljaselgitamise pädevuse puudumisest. Kindlustusmaakler ei pea

selgitama, et ta ei tegele ehitusekspertiiside korraldamise ja kindlustusvõtja vara väärtuse

väljaselgitamisega.

40. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud RB ütlused põhjendamatult arvesse võtmata

põhjendusega, et need on vastuolus MK ütlustega. Tegelikult puuduvad ütlustes

maakohtu osundatud vastuolud.

41. Asjakohatu ja ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on volituse ja kinnituse näol

tegemist tüüptingimustel koostatud dokumentidega. Maakohus ei ole selgitanud, millist

tähtsust omab asja lahendamise seisukohast volituse ja kinnituse sisu kvalifitseerimine

tüüptingimusteks. Samuti ei selgu otsusest, milliste tõendite alusel on tuvastanud VÕS

§ 35 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu.

42. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et hageja kinnitas 22.08.2012 maakleri

kohustuste nõuetekohast täitmist (täitmiskviitung) ja jättis arvestamata tunnistaja HL

ütlused selle kohta. Kohus jättis maakleri kohustuste täitmise hindamisel arvestamata ka

kindlustusmaakler RB ütlused, millest järeldub, et ta soovitas hagejal alakindlustust

vältida. Samas tuvastas kohus maakleri kohustuste rikkumise ebaõigesti üksnes hagejaga

seotud tunnistajate ütluste alusel. Maakohus jättis arvesse võtmata, et tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et hageja on kindlustuslepingusse märgitud kindlustussummasid

kontrollinud ja need heaks kiitnud, mistõttu ei saa ta ebaõige kindlustussumma

nimetamist maaklerile ette heita.

43. Maakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel tuvastas kohus saamata jäänud

hüvitise suuruse. Hageja on esitanud kindlustusväärtuse kohta kaks vastuolulist tõendit.

Hageja ei esitanud maakohtule usaldusväärseid tõendeid alakindlustuse olemasolu kohta

ja isegi siis, kui tegemist oli alakindlustusega, puudus kindlustusandjal õigus

alakindlustuse tõttu kindlustushüvitise suurust vähendada.

44. Maakohus ei tuvastanud põhjuslikku seost, vaid üksnes väitis seda, viitamata seejuures

ühelegi tõendile. Kohus jättis arvestamata maakleri selgitused põhjusliku seose

10(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

puudumise kohta. Hageja on kogenud kindlustusvõtja, tal on olemas ehitiste

taastamisväärtuse hindamiseks vajalik teave ja kogemus. Samuti peab hageja teadma oma

vara väärtust raamatupidamiskohustuslasena. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et kui

maakler oleks hagejale selgitanud ehitiste kindlustusväärtuse tuvastamise vajadust, oleks

hageja kindlasti tellinud vajalikud eksperdiarvamused ja kandnud sellega kaasnenud kulu.

Selliseid tõendeid ei ole hageja esitanud. Isegi kui asuda seisukohale, et maakler rikkus

kindlustusväärtuse väljaselgitamise kohustust ja seetõttu tekkis hagejale kahju, siis oleks

samasugune kahju hagejale tekkinud ka seetõttu, et kindlustusandja rikkus kohustust

informeerida hagejat alakindlustuse ohust.

45. Maakohus rahuldas põhjendamatult hageja õigusabikulude nõude ja viivisenõude, kuna

maakler ei ole oma kohustusi rikkunud.

46. Kohus jagas valesti ka menetluskulud ning mõistis alusetult maaklerilt välja hageja ja

iseseisva nõudeta kolmanda isiku hageja poolel (kindlustusandja) menetluskulud.

Kolmandalt isikult kostja poolel hageja kasuks menetluskulusid 1056 eurot välja mõistes

rahuldas maakohus nõude, mida hageja ei ole esitanud.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

47. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata põhivõlalt seadusjärgse viivise alates 28.05.2013 kuni kahe nädala

möödumiseni hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest ja teha uus otsus, millega mõista

kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis põhivõlalt 242 322 euro suuruselt summalt

alates 28.05.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud protsendina kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

48. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta VÕS § 113 lg 2 esimese lause. Antud juhul

on tegemist rahalise kohustusega, mille täitmise tähtaeg ei ole kindlaks määratud. Kostja

on kinnitanud, et sai hageja nõude kätte 27.05.2013. Seega oleks maakohus pidanud välja

mõistma seadusejärgse viivise kahju hüvitise nõudelt alates 28.05.2013.

49. Alternatiivselt leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 511 lg-t 1.

Selles paragrahvis sisalduv sõna „viivitamata“ välistab sätte tõlgendamise viisil, et

kohustusliku

vastutuskindlustuse

kindlustusandja

kohtuväline

keeldumine

kahju

hüvitamisest ei põhjusta selle kindlustusandja jaoks viivise maksmise kohustust ja viivise

maksmise kohustus saaks kindlustusandja jaoks tekkida vaid siis, kui kindlustusandja ei

ole kahju hüvitanud kahe nädala jooksul alates kahju hüvitamist ettenägeva kohtuotsuse

jõustumisest.

50. Kui

kahjustatud

kolmas

isik

pöördub

kõigepealt

kohtuväliselt

kohustusliku

vastutuskindlustuse kindlustusandja poole kahju hüvitamise nõudega ja kohustusliku

vastutuskindlustuse kindlustusandja ebaõigesti keeldub selle kohtuvälise nõude

rahuldamisest ja kahjustatud kolmas isik on seetõttu sunnitud esitama kohtusse hagi

kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandja vastu ja kohus rahuldab selle hagi, on

kahjustatud kolmandal isikul võimalik nõuda kindlustusandjalt viivise tasumist välja

maksmata kahjuhüvitisnõudelt alates hetkest, kui möödub mõistlik aeg, mida

kindlustusandja vajas kahjustatud kolmanda isiku kohtuvälise kahju hüvitamise nõudega

tutvumiseks. Antud juhul möödus selline mõistlik aeg hiljemalt 08.08.2013, kui kostja

keeldus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamisest.

Vastused apellatsioonkaebustele

11(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

51. Hageja ja iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel vaidlevad apellatsioonkaebustele

vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud

paluvad nad jätta kaebuste esitajate kanda.

Vastused vastuapellatsioonkaebusele

52. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja leiab et maakohtu põhjendused viivise

osas on õiged, kuna VÕS § 515 on erinorm VÕS § 113 suhtes.

53. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu,

palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

54. Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel toetab vastuapellatsioonkaebuses esitatud

alternatiivset käsitlust. VÕS § 450 kohaselt, mis on erinorm VÕS §-de 82 ja § 113 lg 2

suhtes on kindlustusandjal õigus viivisevabalt teha toiminguid, mis on vajalikud

kindlustusjuhtumi

saabumise

asjaolude

ja

tema

täitmise

kohustuse

ulatuse

kindlakstegemiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

55. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega hagi põhinõude

osas rahuldati täielikult, BTA Insurance Comany SE Eesti filiaalilt mõisteti Vaivara valla

(Vaivara vallavalitsuse kaudu) kasuks välja kahju hüvitis 130 911,46 eurot ületavas osas

ja viivis kahju hüvitiselt 130 911,46 eurot ületavas osas ning viivise väljamõistmise

algusaja osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus

osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebused ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

56. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

- Hageja (edaspidi ka kindlustusvõtja) sõlmis 09.08.2012 hageja poolel kaasatud

kolmanda isiku õiguseellasega (edaspidi ka kindlustusandja) kindlustuslepingu

ajavahemikuks 16.08.2012 kuni 15.08.2013, mida tõendab kindlustuspoliis nr 416356225.

- Hageja sõlmis eelnimetatud kindlustuslepingu kostja poolel kaasatud kolmanda isiku

(edaspidi ka maakler) vahendusel, kellega tal oli sõlmitud maaklerleping. Maakler osutas

kindlustuslepingute sõlmimiseks maakleriteenuseid hagejale alates 2010.a.

- Kindlustuslepingu kohaselt oli Sinimäe põhikooli kindlustussummaks 1 688 112 eurot.

- 20.09.2012 toimus Sinimäe kooli hoone põleng, mille tagajärjel sai hooe kahjustada.

- Hageja pöördus kindlustusandja poole kahju hüvitamiseks, kindlustusandja teatas

hagejale 28.10.2012, et Sinimäe põhikooli osas on kindlustusleping sõlmitud

alakindlustusega.

-

Kindlustusandja

tellitud

AS-i

Telora-E

arvamuse

kohaselt

oli

põhikooli

taastamisväärtuseks

2 190 000

eurot

(ilma

käibemaksuta).

Hageja

tellitud

Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse kohaselt oli Sinimäe põhikooli taastamisväärtuseks

2 060 235, 35 eurot.

- Hageja tellitud eksperdihinnangu kohaselt oleks tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks

kulunud 762 042 eurot (koos käibemaksuga).

- Kindlustusandja vähendas alakindlustuse tõttu hagejale makstavat hüvitist 32 % võrra

ja tasus hagejale 519 720 eurot.

- Kostja ja maakleri vahel oli sõlmitud kehtiv kohustusliku vastutuskindlustuse leping.

- Hagejal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue maakleri poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks otse kostjale kui maakleri vastutuskindlustusandjale.

57. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kindlustusleping on sõlmitud alakindlustuse

tingimusel, kas maakler rikkus maaklerilepingust tulenevaid kohustusi kindlustuslepingu

12(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

vahendamisel ning kas sellest tulenevalt saab hageja maaklerilt nõuda kahju hüvitamist,

samuti selle üle, millisest hetkest saab hageja nõuda kahjuhüvitiselt viivist.

58. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti kindlustuslepingu sõlmimise

alakindlustusega.

Hageja

ja

kindlustusandja

vahel

sõlmitud

kindlustuslepingu

üldtingimuste p 7.3. järgi ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus või jääkväärtus, p

7.3.1. kohaselt taastamisväärtuse all mõistetakse uue samalaadse ehitise taastamise

kulusid, p.7.3.2 järgi jääkväärtuse all mõistetakse taastamisväärtust, mida on vähendatud

ehitise kulumi võtta. Jääkväärtus on kindlustusväärtus, kui ehitise kulum on suurem kui

50% või kui kindlustuslepingus on kindlustusväärtuseks määratud jääkväärtus. VÕS 480

lg 4 võimaldab erandina kokku leppida, et ehitise taastamise korral ei arvestata

kindlustusväärtuse kindlakstegemisel ehitise vanust ja amortisatsiooni. Seega leidis

maakohus õigesti, et ehitise kindlustusväärtuse hindamisel on pooltel õigus leppida kokku

teisiti, kui on märgitud VÕS § 479 lg-s 3 ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja

väited, et sõltumata kindlustuslepingu tingimustest oleks hüvitise arvutamisel igal juhul

pidanud arvestama hoone vanusega.

59. Selleks, et tuvastada kas kindlustusleping sõlmiti alakindlustuse tingimustel, arvestades

kindlustuslepingu p-s 7.3.2. kokku lepitut, tuli välja selgitada, kas Sinimäe põhikooli

kulum oli alla 50 %. Kulumi suuruse tõendamiseks esitati kaks eksperdiarvamust AS-

Telora-E ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdiarvamused. Mõlemas eksperdiarvamuses

on väljendatud (I kd, tlk 76 ja 91-92), et hoone kulum oli alla 50 %. Ehitusekspert HK

kuulati üle ka maakohtu istungil ning ta andis selgitusi kulumi arvestamise metoodika

kohta (IV kd, tlk 152 pöördel-155). Maakohus tuvastas, et hoone valmimise aja kohta on

tõendites erinevad andmed, kas 1958.a või 1960.a. Õige on apellatsioonkaebuste väide, et

Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse kohaselt valmis hoone 1960.a, kuigi ehitusregistri

andmete kohaselt valmis hoone 1958.a, kuid see ei muuda Ehitusekspertiisibüroo OÜ

arvamust ebausaldusväärseks, sest ehitusekspert põhjendas istungil, miks ta leiab, et

hoone valmis 1960.a (IV kd, tlk 154 pöördel). Kostja apellatsioonkaebuse väide, et

maakohus võttis ebaõigesti hoone kulumi tuvastamisel arvesse AS Telora-E arvamuse, ei

ole põhjendatud. Asjaolu, et kindlustusväärtuse määratlemisel leidis maakohus

Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse olevat põhjendatuma, ei tähenda, et teiste

seisukohtade osas AS Telora-E arvamust ei tohiks arvestada. Kokkuvõtvalt leiab

ringkonnakohus, et maakohus on hoone kulumi suhtes esitatud erinevaid tõendeid

hinnanud igakülgselt, kõrvutades neid teiste tõenditega ja leidnud lõppjäreldusena õigesti,

et hoone kulumi suurus oli väiksem kui 50 % .

60. Asja materjalidele lisatud AS Telora-E arvamuse kohaselt oli Sinimäe põhikooli

taastamisväärtuseks 2 190 000 (ilma käibemaksuta), Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse

kohaselt oli Sinimäe põhikooli taastamisväärtuseks 2 060 235,35 eurot (ilma

käibemaksuta). Kuna Sinimäe põhikooli hoone kulum oli alla 50 % ning

kindlustuslepingu järgi polnud kindlustusväärtuse kindlakstegemisel hoone kulumiga vaja

arvestada, oli Sinimäe põhikool kindlustatud alakindlustuse tingimustel. Kindlustusandja

hüvitas hagejale kahju Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse alusel, seega luges

alakindlustuse väiksemaks, kui see oleks olnud AS Telora-E arvamusest juhindudes.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja ja maakleri väidetega, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ

arvamus on ebausaldusväärne, sest ei ole kontrollitav. Asjas esitati kaks eksperdiarvamust

ning mõlemast tulenes lõppjäreldusena, et kindlustusleping oli sõlmitud alakindlustuse

tingimustel. Kostja ja kolmas isik kostja poolele kritiseerivad hageja esitatud tõendeid,

kuid omapoolseid tõendeid väidetu ümberlükkamiseks ei ole esitatud. Ainuüksi väidetega,

et kostja ja kolmas isik ei nõustu asjas esitatud tõenditega, mis tõendavad alakindlustuse

tingimustel

kindlustuslepingu

sõlmimist,

ei

saa

lugeda

esitatud

tõendeid

ebausaldusväärseks. Kostja arvates jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata tema taotluse

13(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

asjas ekspetiisi tegemiseks, kuid sama taotlust ringkonnakohtule ei esitanud. TsMS § 293

lg 1 järgi on ekspertiisi korraldamine võimalik menetlusosalise taotlusel.

61. Õige on maakohtu seisukoht selles, et tõendamist ei leidnud kostja väide kindlustusandja

poolt

teadlikult

alakindlustuse

tingimustel

lepingu

sõlmimise

kohta.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuses antud taastamisväärtust ja kindlustuslepingus

märgitud kindlustussumma suurust arvestades oli alakindlustuse suurus 32%. Tunnistajate

MR

ja

PL

ütlustest

nähtub,

et

kindlustusandja

arvutiprogramm

märkis

kindlustuslepingusse alakindlustuse ohu, kui kindlustusandja soovitatud kindlustussumma

ja lepingus märgitud summa erinevus oli rohkem kui 30%. Hageja ja kindlustusandja

vahel sõlmitud kindlustuslepingus alakindlustuse ohu märget kirjas ei olnud.

Alakindlustuse ohu märget ei saanudki lepingus olla, sest kindlustuslepingusse märgitud

kindlustusumma 767 eurot/m2 oli võrreldes kindlustusandja poolt soovitatud

kindlustussummaga 959 eurot/m2 väiksem kui 30 %. Maakohus on õigesti lähtunud

tunnistajate MR ja PL ütlustest, et koolihooned on erinevad ning objektide reaalse

erinevuse tõttu võib kindlustusumma erineda kindlustusandja soovitatud summast, kuid

vastata siiski konkreetse hoone kindlustusväärtusele. Kuna tegelikke andmeid hoone

olukorra, seisundi jm tähtsust omavate asjaolude kohta saab teada kindlustusvõtja, siis

VÕS § 440 ja kindlustuslepingu alusel võis kindlustusandja eeldada esitatud andmete

õigsust. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et kindlustusandja on arvutiprogrammi

seadistades teinud teadliku otsuse jätta teatud juhtudel alakindlustuse ohule viitamata, mis

toob kaasa teadlikult alakindlustuse tingimustel lepingu sõlmimise.

62. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja maakler sõlmisid maaklerilepingu suuliselt ning

seega puudub kirjalik kokkulepe selle kohta, milliseid toimingud pidi maakler

vahendusteenuse osutamisel tegema. Asjas on esitatud hageja volitus maaklerile (III kd,

tlk 128), milles hageja avaldab, et soovib maaklerilt kindlustusriskide, kindlustusvajaduste

täpsustamist ning sobiva kindlustuskaitse paketi koostamist, kuid see on sisult

üldsõnaline ja seega lähtus maakohus maakleri kohustuste määratlemisel põhjendatult

VÕS-is maaklerlepingut ja käsunduslepingut reguleerivatest normidest ja KindlTS

sätetest ning Finantsinspektsiooni juhendis väljendatud kindlustusvahenduse üldiselt

tunnustatud kutseoskuse taseme ja maakleri kohustuste kohta väljendatust.

63. Lepingu vahendamise ajal kehtinud KindlTS § 141 lg 1 p-de 4 ja 7-10 kohaselt peab

kindlustusmaakler iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne

sõlmitud kindlustuslepingu muutmist või pikendamist muu hulgas selgitama kliendi antud

teabe alusel välja tema kindlustushuvi ning nõudmised kindlustuslepingule; põhjendama

kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab kindlustuslepingu

keerukusele;

tutvustama

sõlmitava

kindlustuslepingu

tingimusi,

eelkõige

kindlustusmaksete suurust ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi; teavitama klienti

hüvitamise põhimõtetest kindlustusjuhtumi toimumisel, sealhulgas sellest, millisele

kohtule võib kindlustuslepingu alusel esitada nõude. Finantsinspektsiooni juhendis on

väljendatud kindlustusvahenduse üldiselt tunnustatud kutseoskuste tase. Juhendi p 2.1.5

järgi tähendab kindlustusmaakleri hoolsus- ja lojaalsuskohustus, et kindlustusmaakleri

kasutamine kliendi poolt loob kliendile täiendava kindluse oma huvide kaitseks

kindlustuslepingu sõlmimisel, võrreldes kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusagendi

vahendusel

või

kindlustusandjaga

otse.

Juhendi

p 4.1.4

kohaselt

selgitab

kindlustusmaakler kliendi kindlustushuvi väljaselgitamiseks kliendile muu hulgas

kindlustustingimuste erisusi, sh piiranguid ja välistusi, mis konkreetse kindlustusliigi osas

kliendi jaoks tähtsust omavad. Juhendi p 7.3 kohaselt peab kindlustusvahendaja nõuannete

ja soovituste andmisel kliendile lähtuma sellest, et mida keerukam on kindlustusleping või

mida asjatundmatum on klient, seda põhjalikumalt peab kliendile antud nõuandeid ja

soovitusi selgitama. Lisaks võib kindlustusmaakler juhendi p 3.4.2 kohaselt täita osaliselt

14(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

või jätta täitmata juhendis sätestatud kindlustusmaakleri kohustusi, mis ei tulene otseselt

imperatiivsest õigusakti nõudest, kui see tuleneb asjaolust, et klient (välja arvatud tarbija

VÕS § 34 tähenduses) on piisavalt asjatundlik.

64. Riigikohus on käesolevas asjas 21.09.2016 tehtud lahendis asunud seisukohale, et

nimetatud sätetest ei tulene kindlustusmaaklerile kohustust määrata kindlaks kliendile

kuuluva objekti kindlustusväärtus ning samuti ei ole kindlustusmaakleril kohustust

selgitada välja, milliste andmete või teabe põhjal soovib klient oma vara kindlustada just

tema avaldatud kindlustusväärtuse alusel. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses

esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti

läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et

kindlustusmaakleril ei ole seadusest tulenevat kohustust määrata kindlaks kliendile

kuuluva objekti kindlustusväärtust. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, et

kindlustusmaakleril on kohustus selgitada välja, milliste andmete või teabe põhjal soovib

klient oma vara kindlustada just tema avaldatud kindlustusväärtuse alusel. Eeltoodust

tulenevalt ei vastuta kindlustusmaakler üldjuhul selle eest, kas kindustuslepingus märgitud

kindlustusväärtus on õige.

65. VÕS § 620 lg-st 1, KindlTS § 141 lg 1 p-dest 4 ja 7-10 ning Finantsinspektsiooni juhendi

p-dest 2.1.5. ja 4.1.4 tuleneb maaklerile siiski hoolsus- ja selgitamiskohustus

kindlustushuvi väljaselgitamisel ning kindlustustingimuste tutvustamisel, pidades silmas

kliendi huve. Hoolsus- ja selgitamiskohustust tuleks sisustada juhtumi kõiki asjaolusid

arvestades.

Poolte

vahel

on

vaidlus

selles,

kelle

pakkumise

järgi

määrati

kindlustuslepingusse Sinimäe põhikooli kindlustusväärtus. Maakleri väidete kohaselt

määras selle kindlustusvõtja, kindlustusvõtja väidete kohaselt määras selle maakler. Asja

lahendamiseks on asjaolu tuvastamine, kuidas määrati kindlustuslepingusse hoone

kindlustusväärtus, oluline, sest juhul, kui selgub, et pakkumise kindlustusvääruse määra

kohta tegi maakler, tuli tal ka selgitada, miks selline kindlustusväärtus võiks olla

asjakohane ja kaasnevad selgitused kindlustusväärtuse tähtsuse kohta võimaliku

kindlustushüvitise arvutamisel.

66. Ringkonnakohus on seisukohal, arvestades asjas esitatud tõendeid, et veenvamalt on

tõendamist leidnud kindlustusväärtuse määramine RB ehk maakleri esindaja poolt.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. RB ütlustest nähtub järgnev:

2010.a kui ta hagejale hakkas kindlustusvahendusteenust pakkuma, selgus, et varasemalt

oli hageja kindlustanud hooned bilansiväärtusega; ta soovitas kindlustada suurema

summaga; ta teadis, millistes suurusjärkudes Eesti kindlustusseltsid kindlustussummasid

pakuvad ja see oli 6000-15 000 krooni m2 kohta koolimaja puhul; ta arutas koos MK-ga,

mis võiks olla kindlustussumma; m2 maksumus arvutati koos välja selle alusel, mis

kehtis Eesti kindlustuses; summa 10 000 kooni tuli vestluses kliendiga; MK ütles 1m2

hinna, kuid ta ei mäleta, mis summa ta ütles; (kindlustussumma) kontrollimine toimus nii,

et saime kindlustusseltsidelt tagasiside- kui pakkumisel ei ole märget, et on alakindlustus,

siis kõik on vastuvõetav. Vastupidiselt RB ütlustele MK ütlustest nähtub: maakler märkis

ise kindlustusväärtuse; maakler ütles, et nad kannavad andmed kuhugi tabelisse või

registrisse ja sealt tulevad kindlustusväärtused välja. RB ütlustest nähtub, et põhikooli

kindlustusväärtus selgus: 1)maakleri ja kindlustusvõtja koostöös ja 2)kindlustusvõtja

teatas kindlustusväärtuse. Iseenesest on juba see vastuolu RB ütlustes selline, mis seab

RB ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.

67. Lisaks seab RB ütlused kahtluse alla asjaolu, et tema ütlused teiste asjaolude kohta ei

lange kokku asjas esitatud tõenditega. RB ütluste järgi sõitis ta ka 2012.a enne

kindlustuslepingu sõlmimist hageja juurde ning küsis temalt, kas on uusi objekte, kas on

tehtud muudatusi või investeeringuid. Samuti nähtub RB ütlustest, et riskihindamise

küsimustiku täitsid 2012.a MK ja RB KA Vaiko AS kontoris. Tunnistaja MK ütluste

15(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

kohaselt enne 2012.a sõlmitud kindlustuslepingu sõlmimist ta koos RB-ga hooneid üle ei

vaadanud. MK ütluste kohaselt saatis RB temale e-kirja koos täidetud riskihindamise

küsimustikuga, küsides, kas hooneid on lisandunud või on tehtud neile märkimisväärseid

parandusi. Asja materjalidest nähtuvalt saatis maakler 05.07.2012 hageja esindajale e-

kirja (I kd, tlk 111), mille kohaselt: “Ole hea ja vaata objektid ja riskid üle (kas on midagi

juurde vaja või olete parendanud olemasolevaid objekte jne) ...“ Kirjale oli lisatud

riskiküsimustik. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades nimetatud kirja sisu, ei

olnud kindlustusvõtja ja maakler enne 2012. riskiküsimustiku saatmist maakleri poolt

kokku saanud, vastasel juhul polnuks olnud vaja maakleril küsida,“…. Kas olete

parendanud olemasolevaid objekte jne“, sest maakleri väidetud kokkusaamisel oleks seda

teavet juba jagatud. Pärast riskiküsimustiku saatmist puudus aga loogiliselt vajadus kokku

saada, sest RB soovis teavet ja riskiküsimustikku tagasi e-kirja teel.

68. Samuti seab RB ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla tema väited, et ta selgitas MK-le

alakindlustuse olemust. RB ütlustest seoses alakindlustusega nähtub: kui oli

alakindlustuse oht, oleks pakkumise peal pidanud olema vastav märge; kui pakkumistel ei

ole märget, et on alakindlustus, siis on kõik vastuvõetav; kindlustusselts peab tuvastama,

kas on alakindlustus või mitte; ma ei tea, miks antud juhul alakindlustust ei tuvastatud;

tuvastasin alakindlustuse ohu puudumise sellega, et saadud pakkumistes ei olnud märget

„alakindlustuse oht“. RB ütluste kohaselt selgitas ta MK-le, et alakindlustuse olemasolul

on olemas tehniline valem hüvitise määramiseks ning et ta soovitas alakindlustust

välistada. Eeltoodud ütlustest nähtuvalt ei mõistnud RB alakindlustuse, kindlustusväärtuse

ja kindlustushüvitise seoseid. Kui maakler neid seoseid ei tea, ei ole ka usutav, et ta sellest

klienti teavitab.

69. Tunnistajate MM, kes on hageja abivallavanem ja HL, kes oli hageja vallavanem 2012.a,

ütlustega on tõendatud, et nemad hoonete esialgset kindlustusväärtust välja ei pakkunud.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja põhikooli kindlustusväärtust ei

määranud (esialgset pakkumist ei teinud). Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendamist

leidis hageja väide, et põhikooli kindlustusväärtuse esialgse pakkumise tegi maakler.

Asjast ei nähtu, et maakler oleks seejuures andnud selgitusi selle kohta, miks just selline

kindlustusväärtus võiks olla asjakohane. Kuna RB alakindlustuse, kindlustusväärtuse ja

kindlustushüvitise seoseid ei mõistnud ei saanud ta puudulike teadmiste pinnalt ka

asjakohaseid selgitusi anda. TG, kes oli samuti maakleri esindaja hagejale kindlusteenuse

vahendamisel, ütlustest nähtub, et ta ei tea, kuidas toimub kahju hüvitamine

alalkindlustuse korral. Eeltoodu kohaselt leidis maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti,

et maakleri kohustuste rikkumine leidis tõendamist.Tõendatud on nii alakindlustusega

seotud

kui

ka

kindlustusväärtuse

ja

kindlustushüvitise

suurusega

seotud

selgitamiskohustuse täitmata jätmine.

70. Finantsinspektsiooni juhendi p 3.4.2 järgi võib kindlustusmaakler täita osaliselt või jätta

täitmata juhendis sätestatud kindlustusmaakleri kohustusi, mis ei tulene otseselt õigusakti

nõudest, kui see tuleneb asjaolust, et klient on piisavalt asjatundlik. Kostja ja maakler on

asjas tuginenud sellele, et hageja oli kogenud ja pikaajaline kindlustusvõtja. Neist

väidetest võib järeldada, et kostja ja maakleri arvates võis maakler oma hoolsus- ja

teavitamiskohustuse täitmisel sellega arvestada. Ringkonnakohus selle väitega, arvestades

asjas esitatud tõendeid, ei nõustu. Asjas puudub vaidlus selles, et enne 2010.a kui

kindlustusvahendust hakkas pakkuma maakler, oli hageja samuti oma vara kindlustanud.

Tunnistaja MK ütlustest nähtuvalt sõlmiti enne 2010.a, kindlustuslepinguid selliselt, et

küsiti erinevatelt kindlustusfirmadelt otse pakkumisi. Tunnistaja RB ütlustest nähtuvalt,

enne seda, kui maakler hakkas teenust osutama, oli tema arvates määratud

kindlustusväärtus madal, hageja oli vara kindlustanud bilansiväärtusega. Ainuüksi see

asjaolu, kui maakler tuvastab, et enne tema poolt vahendusteenuse pakkumist on klient

16(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

ilmselgelt liiga väikese kindlustussummaga vara kindlustanud, kusjuures ei nähtu, et

klient on teadlikult summa selliselt valinud, peaks see maakleri tähelepanu äratama selle

kohta, et klient ei pruugi kindluslepingu sõlmimisel olla piisavalt asjatundlik, hoolimata

sellest, et on varasemalt kindlustuslepinguid sõlminud ja tal võib olla teave oma vara

bilansilise väärtuse kohta ning ta oskab raamatupidamise aruandes märkida vara

soetusmaksumuse ja kulumi suuruse.

71. 28.08.2012 on hageja kinnitanud, et maakler täitis oma kohustused nõuetekohaselt. Kui on

antud täitmise kviitung, eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud ning

tõendamiskoormis selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud või et seda ei tehtud

nõuetekohaselt, läheb üle võlausaldajale. Võlausaldajal on võimalik selline eeldus ümber

lükata. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et maakler ei täinud kinnituses märgitud

kohustusi nõuetekohaselt.

72. Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud, kostja vastutab

lepingu rikkumise eest, st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav, hagejale on

tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos.

73. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230

lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse

siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise

kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Käesolevas asjas leidis

tõendamist maakleri poolt hagejale kindlustusvahendusteenuse pakkumisel lepingu

rikkumine. Asjas ei ole tõendatud, et maakleri kohustuste rikkumine oli vabandatav.

74. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud hagejal kahju

tekkimise, kuna hageja sai kindlustusjuhtumi toimumise järgselt hüvitise, mis ei katnud

kogu kindlustusjuhtumi järgset kahju. Tekkinud kahju suuruseks on 242 322 eurot, mis jäi

hagejal saamata, kuna tal oli sõlmitud kindlustusleping alakindlustuse tingimustel.

75. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kahju, mille hüvitamist hageja nõuab pidi olema

maakleri jaoks ettenähtav. Pooled ei vaidle selle üle, et maakleril oli teada kindlustusvõtja

soov alakindlustus välistada. Seega, sisuliselt pidi maaklerile olema ettenähtav, et kui ta

teeb ettepaneku sellise kindlustusväärtuse kandmiseks kindlustuslepingusse, mis toob

kaasa alakindlustuse, siis tekib kliendile kahju. Kahju tekkimine pidi tunnustatud

kutseoskuste tasemel tegutsevale maaklerile olema ettenähtav. Ringkonnakohus on

seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kahju, mille hüvitamist hageja nõuab,

on hõlmatud maaklerlepingust tulenevate kohustuste kaitse eesmärgiga, sest maakleri

vahendusel kindlustuslepingu sõlmimisel peab olema kindlustusvõtjale tagatud, et

vähemalt selliste maakleri rikkumiste puhul kogumis, nagu käesolevas asjas tuvastamist

leidsid, saab mõistlikult eeldada maakleri poolt kahjuriski ülevõtmist. Seda seisukohta

toetab ka asjaolu, et maakler saab ennast sellise riski vastu kindlustada.

76. Kindlustusmaakleri kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamisel

tuleb põhjusliku seose hindamiseks lahendada hüpoteetiline olukord. Tegevusetuse korral

saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt

ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Küsimus käesolevas asjas on

sisuliselt selles: kas maakleril, kui esialgse kindlustusväärtuse pakkujal, oli võimalik

soovitada hagejale selliseid kindlustustingimusi, mis oleksid tõenäoliselt taganud hagejale

tekkinud kahju hüvitamise ning kas asjast nähtub, et hageja sellise pakkumise oleks vastu

võtnud. Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud hüpoteetiline olukord, et

juhul, kui maakler oleks pakkunud hagejale teistsuguse (kõrgema) kindlustusväärtuse,

17(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

mille tõttu oleks küll kindlustusandjale makstav lepinguline summa olnud suurem, kuid ka

alakindlustuse võimalus oleks olnud välistatud, oleks hageja sõlminud lepingu maakleri

pakutud suurema summaga. Nagu asjas eespool viidatud puudub vaidlus, et hageja

alakindlustuse tingimustel lepingut sõlmida ei soovinud. Kui selgus, et leping on sõlmitud

alakindlustuse

tingimustel,

muutis

kindlustusandja

hageja

palvel

kehtivat

kindlustuslepingut selliselt, et kindlustatud objektide kindlustussummasid suurendati (II

kd, tlk 182jj). Vastates küsimusele, kas maakleril oli võimalik soovitada hagejale sellist

kindlustusväärtust, mis oleks tõenäoliselt taganud hagejale tekkinud kahju täieliku

hüvitamise, tuleb vastata eitavalt. Asjast nähtuvalt selgus Sinimäe koolihoone

kindlustusväärtus ekspertiisi tulemusel. Isegi, kui asjas oleks leidnud tõendamist, et

maakler selgitas kindlustusvõtjale, et tema ei ole pädev kindlustusväärtust määrama ja

kindlustusvõtjal tuleb alakindlustuse ohu vältimiseks lasta teha hoonete ekspertiis, ei ole

asjas tõendamist leidnud, et hageja oleks olnud nõus tellima kõikide kindlustuslepingus

märgitud hoonete suhtes ekspertiisid. Hageja ei väida, et 2013.a kindlustuslepingute

tingimuste muutmiseks tellis ta kõikide kindlustuslepingus märgitud hoonete

kindlustusvääruse selgitamiseks ekspertiisi. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et maakleril

puudus võimalus soovitada kindlustusväärtust, mis oleks hagejale tekkinud kahju

vähendanud.

77. Tunnistaja TG ütlustega on tõendatud, et kindlustusandja programmis on olemas „KS“

nupp, mis võimaldab teada saada kindlustusandja soovitusliku kindlustussumma suuruse

ning tunnistaja väitel on ta seda nuppu ka kasutanud, kui klient ei tea kindlustusväärtust.

Asjas on esitatud kindlustusandja programmi ekraanitõmmis ning koolide osas on

programmis kirjas „Recomended Sum Insured, Building&Part Building 50-959 (IV kd, tlk

144). Tunnistaja MR ütlustest nähtuvalt on nimetatud kirjas number 50 seotud

koolihoonega ja number 959 tähendab ruutmeetri maksumust koolihoone puhul. RB

ütlustest nähtub, et Eesti kindlustusseltsid pakkusid koolimaja kindlustusväärtuseks

vahemikku 6 000-15 000 krooni/ m2 (2010.a) eest. Seega kattub programmis

kindlustusandja soovituslik kindlustusväärtus

RB-l oleva teabega koolihoonete

kindlustusväärtuse kohta, sest 15 000 krooni vastab ümardatult (sente arvestamata) 959

euroga. Seda asjaolu arvestades oleks RB saanud hagejale pakkuda koolihoone puhul

kõrgemat kindlustusväärtust ning hilisemalt oleks kindlustuspakkumise saamiseks

programmi täites saanud seda teha TG. Seda aga maakleri esindajad ei teinud, pakkudes

hagejale kindlustusväärtust, mis viis hageja teadmata alakindlustuse tingimustel lepingu

sõlmimiseni. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et osaliselt on põhjuslik seos

maakleri tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel tõendatud, so summa 130 911,46

euro ulatuses. Arvestuskäik on järgmine. Kui maakler oleks pakkunud kindlustusandja

soovitatud kindlustusväärtust, oleks selle järgi hoone kindlustusväärtuseks olnud

2 110 759

eurot,

mis

moodustab

Ehitusekspertiisibüroo

OÜ

tuvastatud

kindlustusväärtusest vähem 14,62 %. Hoone oleks küll olnud alakindlustatud, kuid

kindlustuslepingu järgi oleks hageja kahju olnud väiksem. Kuna kahju kogusuuruseks oli

762 042 eurot, oleks hageja alakindlustuse tõttu saanud kindlustusandjalt kogukahjust

vähem 111 410,54 eurot. Seega võrreldes käesolevaga oleks saanud rohkem 130 911,46

eurot.

78. Asjas ei nähtu ka see, et maakler selgitas KindlTS § 480 lg 4 järgi sõlmitud kokkuleppest

tulenevaid erisusi, st kuidas mõjutaks kindlustushüvitise suurust, kui hoone amortisatsioon

on seotud ehitise kulumiga. Käesolevas asjas leidis kohus siiski, et hoone kulum oli

väiksem kui 50 %. Seega kulumi kohta antud selgitused ja hagejale kahju tekkimise vahel

ei ole põhjuslikku seost.

79. Hageja leiab vastukassatsioonkaebuses, et maakohus on valesti määranud viivise

arvutamise algusaja. Hageja esitas 27. mail 2013 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise

18(18)

Tsiviilasi nr: 2-14-50446

nõude. Seetõttu leiab hageja esiteks, et põhinõude rahuldamisel on tal VÕS § 113 lg 2

esimese lause alusel õigus nõuda viivist alates 28. maist 2013. Alternatiivselt leiab hageja,

et kahju tuleb VÕS § 515 lg 1 järgi hüvitada viivitamata, mistõttu hagejal on õigus nõuda

viivist alates 9. augustist 2013, mil kostja oli keeldunud nõuet rahuldamast. Maakohus on

lähtudes VÕS § 515 lg-st 1 mõistnud viivise kostjalt välja alates kahe nädala möödumisest

kohtulahendi jõustumisest.VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt, kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

VÕS § 515 lg 1 esimese lause kohaselt peab kindlustusandja maksma hüvitise viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul ajast, mil kahjustatud isiku nõue kindlustusvõtja

poolt rahuldati, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude

tunnustamise või kompromissilepinguga.

80. Maakohus on ekslikult leidnud, et VÕS § 515 lg 1 on praegusel juhul erinorm VÕS § 113

lg 2 suhtes. VÕS § 515 kohaldub vabatahtliku vastutuskindlustuse korral, kui kannatanul

puudub otsenõue kindlustusandja vastu, kuid praegusel juhul tuleb viivise arvutamise

algusaeg määrata VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi. Kuna hageja esitas kostjale oma

nõude 27.05.2013 ning seetõttu palub viivise kostjalt välja mõista alates 28.05.2013, tuleb

hageja viivisenõue rahuldada, arvestades sealjuures käesolevas asjas tuvastatud hageja

põhjendatud põhinõude suurust.

81. Hageja esitas hagis ka kohtueelsete menetluskulude ja neilt viivise väljamõistmise nõude.

Apellatsioonkaebustes vaidlustatakse maakohtu otsust ka nimetatud nõude rahuldamise

osas, kuid konkreetseid etteheiteid maakohtu otsusele pole esitatud. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on kostjalt hageja kasuks põhjendatult kohtueelsed menetluskulud

kahjuna ja neil arvestatud viivise välja mõistnud. Maakohus on analüüsinud hageja

esitatud arved ja nende spetsifikatsioone ning põhjendatult asunud seisukohale, et kulud

on hüvitatavad kahju nõude kaudu. Arvestades kohtueelselt kostjale esitatud nõuet kahju

hüvitamiseks, tuleb asuda seisukohale, et professionaalse õigusabi kasutamine kohtueelses

vaidluse staadiumis oli üldjuhul mõistlik, hoolimata mh sellest, et hilisemalt

kohtumenetluses selgus kahju nõude osaline põhjendatus.

Menetluskulude jaotus

82. Maakohtu lahend tuleb osaliselt tühistada ja see toob kaasa uue menetluskulude jaotuse

määramise. Eeltoodust nähtuvalt rahuldatakse hagi osaliselt, ka apellatsioonkaebused ja

vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Arvestades hagi rahuldamise ulatust,

vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et poolte ja kolmandate isikute kõik

menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § –st 167.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik