3-16-2243/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2243

Haldusasi

AN kaebus Tallinna Vanglas tegevuse õigusvastaseks

tunnistamiseks (telefoni kasutamine)

Menetlusosalised

Kaebaja – AN

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-2243 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav AN esitas 28.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Tallinna Vangla tegevuse (üksuses 1-4 ainult kahe telefoni kasutamise võimaldamine kolme

või enama telefoni asemel) õigusvastasuse tuvastamiseks.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 05.12.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ning

kaebusega pole võimalik saavutada kaebaja eesmärki.

Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb selgitada, mis on kaebaja põhjendatud huviks (HKMS § 38

lg 4) ning tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja on põhjendatud huviks märkinud soovi saada sektsiooni

üks lisatelefon ja esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Olukorras, kus kaebaja leiab, et tema

vangistusseadusest (VangS) tulenev helistamise õigus ei ole täiel määral tagatud, oleks kohane

esitada kohustamisnõue, tagamaks üksuses, kus kaebaja viibib, õigus telefoni kasutamisele.

Samas haldusasjas kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et kaebaja on juba

esitanud Justiitsministeeriumile taotluse paigaldada Tallinna Vangla üksusesse 1-4 lisatelefonid

helistamisõiguse tagamiseks ning taotlus on Tallinna Vangla menetluses. Seega on kaebaja

3-16-2243

2(2)

kasutanud võimalust tõhusama nõude esitamiseks ning saab vajadusel pärast haldusorganilt

vastuse saamist ja kohtueelse menetluse korda järgides esitada kohtule kohustamisnõude.

Kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebajale on helistamise võimalus tagatud, kuid ta ei ole rahul

sellega, et üksuses on sealset kinnipeetavate arvu arvestades liiga vähe telefone. Lisaks viitab

kaebaja ebavõrdsele kohtlemisele, kuivõrd Tartu Vanglas on sama suure kinnipeetavate arvu

kohta 3 telefoni, kuid Tallinna Vanglas ainult 2 telefoni. Kohustamisnõue on väheste

eduväljavaadetega, sest kuivõrd kaebajale on VangS § 28 lg-s 1 sätestatud helistamisvõimalus

tagatud, puudub tal seadusest tulenev subjektiivne õigus nõuda täiendavate telefonide

paigaldamist üksusesse. Viide ebavõrdsele kohtlemisele ei ole põhjendatud. Seadusest ei tulene

vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused.

Kinnipeetavatele erinevate tingimuste võimaldamist ei ole alust pidada võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumiseks, kui kinnipeetavatele on õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine

tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud. Eeltoodust tulenevalt oleks ilmselgelt

perspektiivitu ka kaebaja poolt tulevikus esitatav kahju hüvitamise nõue. Seega puudub

kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. AN jääb määruskaebuses oma kaebuses esitatud põhjenduste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2

tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

5. Vaidlust ei ole selle üle, et helistamisvõimalus on kaebajale tagatud. Halduskohus selgitas

õigesti, et kinnipeetavatel ei ole VangS § 28 lg-st 1 tulenevat subjektiivset õigust nõuda

täiendavate telefonide paigaldamist üksusesse. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebajal

puudub kaebeõigus, sest hüvitamiskaebust ei ole alust pidada perspektiivikaks. Samuti on

põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi efektiivsema

õiguskaitsevahendiga kui õigusvastasuse tuvastamise nõue. Tuvastamiskaebusega ei ole

võimalik saavutada kaebaja eesmärki saada üksusesse lisatelefone. Kaebaja on juba asunud

kasutama tõhusamat õiguskaitsevahendit (taotluse esitamine Tallinna Vanglale) ning saab

seeläbi oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei ole määruskaebuses selgitanud, millistel muudel

põhjustel oleks tuvastamiskaebuse menetlemine tema õiguste kaitseks vajalik. Sellist vajadust

ei nähtu ringkonnakohtule ka asja materjalidest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets