1-08-3732/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-3732

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

03.märtsil 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kaitsja Rein Napa arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav A.Z, IK XXX , elukoht: XXXXX XXX X-X, kriminaalkorras varem karistatud 8 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 424, § 202 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

A.Z süüdistatakse selles, et tema omandas 2007.a. augusti kuu lõpus Franek

Ziuksonilt Albert Zonenbergi ja Roman Ponomarenko poolt ajavahemikus 24.-26.august 2007.a. Tartus, X 6 asuvast ehitussoojakust varastatud OÜ-le A kuuluva akudrelli Milwaukee V 28 väärtusega 9000 krooni ja ketaslõikuri Metabo väärtusega 5000 krooni.

Sellega pani A.Zoime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise.

A.Z isikuna, kes on 28.septembril 2005.a. Valga Maakohtu kohtuotsusega nr.1- 183/04 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 6- kuulise vangistusega tingimisi 18- kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 1 aastaks, juhtis 08.augustil 2007.a. kella 22.30 ajal Tartu linnas Ujula tänava ja

Sauna tänava ristmikul mootorsõidukit Ford Scorpio reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes, rikkudes kehtiva Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Seega pani A.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes lõplikuks karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 31.oktoobri 2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 2 kuud vangistust – võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võtta A.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 aastaks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424, § 202 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. A.Z-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu, kutsete saatmisega tekkinud kulu ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud A.Z vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud A.Z vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista lõplikuks karistuseks A.Z-ile kolm ( )3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 31.oktoobri A.Z-ile

2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – üks (1) aasta kaks (2) kuud vangistust – võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest üks (1) aasta viis (5) kuud vangistust. A.Z-ile mõistetud karistuse kandmise aega hakata lugema tema vanglasse saabumise päevast.

KarS § 50 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks A.Z-ilt

(1) aastaks.

KarS § 55 lg 1 alusel laieneb mõistetud lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

A.Z suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada tema karistuse kandmisele asumisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista

A.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu ükssada nelikümmend seitse (147) krooni 10 senti, kutsete saatmisega tekkinud kulud kakssada nelikümmend (240) krooni 50 senti ja kaitsjatasu kaks tuhat nelisada üheksakümmend viis (2495) krooni 70 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik