4-16-6842/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-16-6842

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2016, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6842 (2330,16,003754) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ilona Berežina Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 275 lg 1 järgi Menetlusalune isik Vadim Seljugin isikukood 37302123733, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – vene keel, töökoht puudub Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Vadim Seljugin Kohtuvälise menetleja esindaja - Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin

Tunnistaja J V Kohtuistungi toimumise aeg 09.11.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §

107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas:

Tunnistada Vadim Seljugin süüdi 26.08.2016 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 1 alusel asendada Vadim Seljuginile mõistetud karistus, 10 (kümme) päeva aresti, 10 (kümne) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

VTMS § 2101 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so 11. novembrist 2016. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav seoses kohtuotsuse tegemise tähtaja pikendamisega alates 19. detsembrist 2016. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I VÄÄRTEOPROTOKOLLI SISU

Vadim Seljuginile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et 26.08.2016 kell 02:44 Ida- Virumaal, Narva linnas Peterburi mnt 1 viibides Narva piiripunkti sõiduautode terminalis kasutas

venekeelseid solvavaid sõnu „a нe пoшлu бы вы нaхуй“, „a вы случaйнo нe пeдераст“, millega

solvas ametikohustusi täitvat maksuja tolliametniku J V , kes oli maksuja tolliametniku vormis, millega pani toime väärteo KarS § 275 lg 1 järgi.

II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohus kuulas kohtuistungil üle menetlusaluse isiku Vadim Seljugini ja tunnistaja J V ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 6), Politseija Piirivalveameti teatise (tl 10) ja karistusregistri väljavõtte.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 275 on koosseisutüübilt formaalse koosseisuga. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-31-16 punktis

10 välja toonud, et KarS §-s 275 nähakse ette vastutus avalikku korda kaitsva võimuesindaja laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vaadeldav süüteokoosseis paikneb karistusseadustiku 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja sellega kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1- 1-69-09, p 7). 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 275 lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda (vt ka seletuskiri karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu juurde, 554 SE lk 73). Erinevalt KarS §-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda KarS § 275 lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele.

Kohus leiab, et tolliametnikku, kes teostab tollikontrolli (Tolliseaduse § 9) tuleb pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Korrakaitseseaduse § 4 lg 1 kohaselt avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Sama seaduse § 6 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. See, et J V on Maksuja Tolliameti töötaja, kes täitis enda tööülesendeid 26.08.2016 kell 02:44 Ida-Virumaal, Narva linnas, Peterburi mnt 1 on tõendatud tunnistaja J V ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt on tema töökohaks Maksuja Tolliameti Narva Ida tollipunkt ning tema ütluste kohaselt teostas ta väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas enda tööülesandeid, kuna tollikontrolli käigus oli avastatud sõidukis, kus viibis menetlusalune isik, deklareerimata aktsiisikaup.

Kohus leiab, et Vadim Seljugini poolt 26.08.2016 kell 02:44 Ida-Virumaal, Narvas, Peterburi mnt 1 väärteo toimepanemine, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi, on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille kohaselt ei eitanud ta kohtuistungil antud ütlustes seda, et kasutas väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas väljendeid, mis on ära toodud väärteoprotokollis. Nimelt tema ütluste kohaselt näidatud ajal ja näidatud kohas ta ületas riigipiiri. Ta oli reisijana sõidukis, mille roolis oli tema elukaaslane. Tolli vaatluse ajal ta esitas neli pakki suitsu tolliametnikule V . Ta tahtis neid deklareerida ja palus sellist võimalust. Talle keelduti sellest toimingust ja seejärel viidi tema elukaaslane läbiotsimisele ja teda viidi järgmisena. Läbiotsimisruumis katsus teda V , otsides salakaupa või muid kaupu puudutas tema tuharaid ja millega seoses tekkisid tal mõtted V ebatavalise seksuaalse orientatsiooni kohta. Seoses sellega ta esitas V küsimuse: “Kas ta on pede?”. Võimalik et, täpselt ei mäleta, oli ka teine fraas, mis oma sisu poolest tähendab, et “jätke mind rahule ja hoidke minu isiklikust ruumist kõrvale”. Neid küsimusi oli vaja esitada, sest need liigutused tundusid talle kui tähelepanumärgid tema suhtes.

Lisaks tõendavad menetlusaluse isiku poolt KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja J V kohtuistungil antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, kuna need on detailsed, vastuoludeta, haakuvad ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 6) ning kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud tõendamist see, et tunnistajal oleks mingi isiklik vaenutunne menetusaluse isiku suhtes. Kohus leiab ka, et tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad.

Tunnistaja J V ütluste kohaselt 26.08.2016. a kell 02:44 saabus sõiduk Vene Föderatsioonist, kus kaasreisijana oli V. Seljugin. Isik midagi tollil deklareerida ei soovinud, valis rohelise koridori. Tollikontrolli käigus oli avastatud sõidukis siis deklareerimata aktsiisikaup. Isiku suhtes oli võetud otsus, et alustada väärteomenetlus. Kui väärteomenetlus oli alustatud ja tunnistaja siis läks isikult võtma ütluseid, siis isik esitas talle küsimuse. Isik ütles, et kõigepealt ta esitab tunnistajale küsimuse ja vastab tunnistaja küsimuste peale. Siis isik esitas tunnistajale küsimuse: “Kas te ei ole homoseksualist?” See oli ebatsensuurses väljendis ja oli mitu korda öeldud, mille peale tunnistaja vastas, et ta ei saa aru, millest isik räägib, et sellist sõna sõnaraamatus ei ole. Siis isik ütles normaalselt: “Kas te olete homoseksualist?”. Tunnistaja vastas, et ei ole. Kui tunnistaja võttis isikult ütlusi, esitas küsimusi isiku töökoha kohta, telefoni kohta, siis ta küsis tunnistajalt, et miks te küsite, et kas te alustate väärteomenetlust. Siis tuli isik autost välja, vaatas tunnistajale otse ja ütles talle: „A нe пoшлu бы вы нaхуй“. Tunnistaja tundis ennast solvatuna peale neid nn küsimuste esitamist.

Kohus hinnates menetlusaluse isiku poolt kasutatud väljendeid leiab, et tegemist on solvavate väljenditega, mille kasutamist ei saa pidada avalikku korda kaitsva võimuesindajaga suhtlemisel lubatavaks. Solvata on võimalik ka lugupidaval toonil ja teietades.

Kohus leiab, et Vadim Seljugin pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik teadis, et ta kasutab solvavaid väljendeid avalikku korda kaitsva isiku suhtes ning möönis seda. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt avalikku korda kaitsva võimuesindaja suhtes solvavate väljendite kasutamise tingis tema poolt see, et tema suhtes alustati väärteomenetlust, mida tõendavad nii menetlusaluse isiku enda kui ka tunnistaja J V ütlused ning üldteada asjaoluna suurendab ka alkoholijoove seda, et isik kasutab solvavaid sõnu. Seda, et menetlusalune isik oli alkoholijoobes tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 6), mille kohaselt 26.08.2016 kell 04:06 esines Vadim Seljuginil joove 0, 58 mg/l ning tema käitumises esines rahutus ja ta oli verbaalselt agressiivne.

Menetlusaluse isiku poolt väljatoodu, et solvava väljendi kasutamise tingis tema läbiotsimine pole kohtu jaoks eluliselt usutav, kuna nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja J V ütluste kohaselt oli läbiotsimisest möödunud juba 1 tund, mis on kohtu hinnangul piisavalt pikk aeg, et nimetatud tegevusi omavahel seostada ning kui isegi jaatada sellist seost, siis ikkagi täitis menetlusalune isik enda tegevusega väärteo objektiivse koosseisu, mis on kvalifitseeritav KarS §275 lg 1 järgi, kuna küsimuses sisaldus sõna, mida ei saa pidada sõna homoseksualist sünonüümiks ning mida kasutatakse tavakõnes kellegi solvamiseks. Samuti on menetlusaluse isiku poolt kasutatud teine väljend enda sisult solvav ning selle kasutamist ükskõik millisel põhjusel ei saa pidada lubatavaks suhtlemisel avalikku korda kaitsva võimuesindajaga.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Vadim Seljugin on talle süüks arvatud KarS §275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seega seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega on tõendamist leidnud see, et Vadim Seljugin pani toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vadim Seljuginile mõistetav karistus

KarS § 275 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastavalt Politseija Piirivalveameti teatisele (tl 10) ja karistusregistri õiendile (tl 24) on menetlusalust isikut karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras. Samas kohus leiab, et isiku kriminaalkaristatus peab olema arhiveeritud tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lg 2 p 4 ning seda ei saa arvestada karistuse mõistmisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vadim Seljuginit ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s. o rahatrahviga saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, sest teda on varasemalt karistatud väärteokorras ja ta ka ametlikult ei tööta.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Vadim Seljuginit arestiga 10 päeva,

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).

Kohus leiab, et Vadim Seljugini on põhjendatud käesoleval juhul karistada arestiga alla keskmäära, s.o 10 päeva aresti, kuna puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varasemalt karistatud väärteo toimepanemise eest arestiga ning seega peab kohus võimalikuks karistada teda arestiga alla keskmäära ning KarS §

69 lg 1 alusel asendada Vadim Seljuginile mõistetud karistus 10 päeva aresti 10 tunni üldkasuliku tööga, kuna menetlusalune isik teatas, et on nõus tegema üldkasulikku tööd.

KarS 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik