3-15-2316/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2316

Haldusasi

Stigo OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

22.06.2015 otsuse nr 1.1-5.1/10/5000 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Stigo OÜ, volitatud esindaja Tiia Raudmägi

Vastustaja

–

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutus,

volitatud esindaja Age Rebane

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Stigo OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Stigo OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.

veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2316 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-15-2316

2(10)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Stigo OÜ esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) 12.11.2010 taotluse

registreerimisnumbriga EU37621 projektile „Stigo eksport“ kogumaksumusega 215 382,26

eurot majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 „Eksporditurunduse

toetamise tingimused ja kord“ (meetme määrus) alusel toetuse saamiseks summas 107 691,13

eurot. Projekti abikõlblikkuse periood oli 06.09.2010‒30.06.2012 (I kd, tl 7-10). Taotluse

kohaselt oli ekspordiplaani eesmärk viia Stigo OÜ poolt arendatav unikaalne sõiduk

(elektrimopeed) välisturgudele, mis täidab EAS-i eksporditurunduse kolme eesmärki: tõstab

ettevõtte ekspordi müügitulu, suurendab eksportivate ettevõtjate arvu ja kasvatab kõrge

lisandväärtusega toodete osakaalu ekspordi müügitulus. Taotluses märgiti, et ekspordiplaani

eduka elluviimise tulemusena plaanitakse müüa vähemalt kolmel olulisel sihtturul vähemalt

10 000 sõidukit aastas. Ekspordi müügikäibeks plaaniti 2011. a-l 405 279 eurot, 2012. a-l

4 200 541 eurot ja 2013. a-l 6 708 455 eurot. EAS rahuldas 16.11.2010 otsusega nr 1.1-

5.1/10/5000 (toetusotsus) Stigo OÜ taotluse projekti rahastamiseks (I kd, tl 12-13).

2. Stigo OÜ esitas 18.03.2011 taotluse toetusotsuse p 2.6 muutmiseks või kehtetuks

tunnistamiseks, kuivõrd nimetatud punktiga kehtestatud eritingimustest tulenevalt ei ole Stigo

OÜ-l võimalik saada SA-st KredEx sildfinantseeringu garantiid. Samuti taotles Stigo OÜ

müügiprognooside muutmist taotluses esitatud 2011. a ja 2012. a müügiprognooside

vähendamise ja perioodi 2013‒2015 prognooside suurendamise osas (I kd, tl 14-24).

3. EAS rahuldas 03.05.2011 otsusega nr 1.1-5-1/11/1495 toetusotsuse muutmise taotluse

osaliselt ja tunnistas kehtetuks toetusotsuse p 2.6 ning jättis rahuldamata müügiprognooside

muutmise taotluse (I kd, tl 25-25p).

4. Stigo OÜ esitas 21.03.2012 muudatustaotluse toetusotsusega kinnitanud projekti

toetussumma vähendamiseks, abikõlblikkuse perioodi muutmiseks ning vahearuannete ja

lõpparuande esitamise tähtaja muutmiseks (I kd, tl 27-29).

5. EAS vähendas 09.04.2012 otsusega 1.1-5-1/12/795 Stigo OÜ taotluse alusel toetusotsuses

toetuse summat ning määras uueks toetuse summaks 47 788,02 eurot ja uueks abikõlblikkuse

perioodiks 06.09.2010‒05.09.2012 ning muutis projekti tegevuskava ja eelarve kululiikidele

kinnitatud summasid (I kd, tl 31-32).

6. EAS tuvastas eksporditurunduse toetuse lõpparuande (I kd, tl 34-38) menetlemise raames,

et Stigo OÜ-l on täitmata taotluses lubatud müügitulude saavutamine ja meetme määruses

toodud meetme eesmärgid, mistõttu EAS tunnistas 15.07.2014 otsusega nr 1.1-5-1/14/1340

toetusotsuse kehtetuks ja nõudis Stigo OÜ-lt tagasi seisuga 15.07.2014 välja makstud toetuse

summas 12 090,84 eurot (I kd, tl 46-48).

7. Stigo OÜ

esitas EAS 15.07.2014 otsusele vaide, mille väliskaubandus- ja

ettevõtlusminister rahuldas 17.10.2014 vaideotsusega nr 14-0004. Vaidlustatud EAS otsus

tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks ja saadeti asi uueks otsustamiseks EAS-le.

8. EAS tunnistas 22.06.2015 otsusega nr 1.1-5-1/15/700 (tagasinõudmise otsus; I kd, tl 115-

122) toetusotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ja nõudis Stigo OÜ-lt projekti raames

väljamakstud toetuse summas 12 090,84 eurot tagasimaksmist. Meetme määruse § 2 kohaselt

oli eksporditoetuse eesmärgiks müügikäibe saavutamine, mis oli põhiline tingimus taotluse

rahuldamisel. Vastava käibe oli toetuse saaja ka prognoosinud. Projekti lõpparuandest selgus

3-15-2316

3(10)

aga, et ekspordikäivet, mis oli meetme eesmärk, ei ole toetuse saaja saavutanud. EAS

03.05.2011 otsusega, millega tunnistati kehtetuks otsuse p 2.6, ei tühistatud müügitulu

saavutamise nõuet, vaid reguleeriti toetuse väljamaksmise eritingimust. Müügitulu

saavutamise nõue tuleneb meetme eesmärgist ja on vaadeldav eraldi haldusotsuse

kõrvaltingimusest konkreetse väljamakse tegemise eelduste kohta. Toetusotsuse p 2.1, mille

kohaselt kohustub toetuse saaja täitma kõiki perioodi 2007‒2013 struktuuritoetuse seaduses

(STS) ja meetme määruses toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, jäi kehtima.

Projektiperiood lõppes 05.09.2012. Seega pidi toetuse saaja selleks ajaks projekti eesmärgi

saavutamiseks täitma müügiprognoosid täies mahus või kasvõi osaliselt. Toetuse saaja ei ole

seda teinud isegi kaks aastat pärast projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppu. Kuna toetatud

tegevuste tulemusena ei ole kasvanud ettevõtte müügitulu ekspordist täies mahus ega ka

osaliselt, ei ole toetuse saaja saavutanud projekti eesmärke ega täitnud toetusotsuse p 2.1 ja

meetme määruse § 23 p-de 2 ja 4 nõudeid.

9. Stigo OÜ esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) vaide

tagasinõudmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks (I kd, tl 124-127). MKM jättis 31.08.2015

vaideotsusega nr 15-0260 vaide rahuldamata (I kd, tl 129-133p).

10. Stigo OÜ esitas 14.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 22.06.2015 otsuse nr

1.1-5-1/10/5000 tühistamiseks.

Vaidlus on küsimuses, kas ekspordi müügitulu saavutamine oli kaebajale kohustus ning kas

müügitulu mittesaavutamine on oluline põhjus, mis tingib kogu toetuse tagasinõudmise.

Müügitulu mittesaavutamise nõue ei saa olla aluseks toetuse tagasinõudmisel. Müügikäibe

nõue sisaldus EAS-i 12.11.2010 otsuse 1.1-5.1/10/5000 p-s 2.6, kuid EAS tunnistas selle

punkti 03.05.2011 otsusega tervikuna tagasiulatuvalt kehtetuks. EAS väitel tunnistati

nimetatud punkt küll kehtetuks, ent kehtima jäi selle sisu ehk kaebaja kohustus saavutada

kindel müügikäive. Säärane tõlgendus on meelevaldne. P 2.6. kehtetuks tunnistamine tähendas

ka kohustusliku käibe tühistamist, kuna müügitulu saavutamine oli p 2.6 sisuks ning see oli ka

ainus koht, kus oli sätestatud kaebaja eritingimus toetuse saamiseks. Praktika, kus kehtetuks

tunnistatud punkti sisu tunnistatakse tagantjärgi kehtivaks ja poolele siduvaks, on vastuolus

haldusmenetluse üldpõhimõtetega. Haldusorgani tegevus peab olema selge ja ühemõtteline.

EAS-i poolt viidatud õigusaktidest ükski ei sea kaebajale kohustuseks saavutada

kohustuslikku käibenõuet. Õigusaktidest tuleneb kaebaja kohustus täita projekti taotluses

ettenähtud tegevuskava, mida kaebaja on ka teinud ja esitanud EAS-le nõuetele vastavaid

aruandeid.

EAS on oma 03.05.2011 otsuses jätnud rahuldamata müügiprognooside muutmise taotluse.

Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt ei tähenda müügiprognoos veel kohustuslikku käivet ja seega

ei saa sellele punktile viidates väita, et kehtestatud oli kohustuslik käibenõue.

Müügiprognooside täitmise kohustust õigusaktidest ei tulene.

EAS on teinud toetuse tagasinõudmise osas kaks otsust (15.07.2014 ja 22.06.2015), mille

põhjendused on osaliselt vastuolulised. Võrreldes esimese otsusega on teisest otsusest alustena

välja jäänud STS § 26 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest

teabe edastamise tingimused ja kord“ § 10 lg 1. Kuna EAS on loobunud oma teises otsuses

viitamisest neile alustele, siis saab järeldada, et EAS leiab, et saadud toetusi on kasutatud

eesmärgipäraselt ja kulutused on olnud abikõlblikud.

Lisaks on EAS oma 22.06.2015 otsuses muutnud STS § 26 lg-st 2 tulenevat alust. Kui varem

leidis EAS, et tagasinõudmise otsuse võib teha, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei

3-15-2316

4(10)

oleks rahuldatud (STS § 26 lg 2 p 1), siis nüüd tugineb EAS sättele, mis näeb ette

tagasinõudmise otsuse õiguse, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega või

selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi (STS § 26 lg 2 p 7). Oma olemuselt on tegu

kahe erineva olukorraga, mistõttu on küsitav, miks ei tuginetud juba varem kohustuse

rikkumisele. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt saab tõlgendada STS § 26 lg 2 p 7 asjaolu

sellise tingimusena, mis on ette nähtud seaduses toetuse saaja kohustusena ja hiljem selgub, et

ta ei vasta toetuse saamise nõuetele STS § 22 tähenduses. EAS väitel on kaebaja rikkunud

STS §-st 22 tulenevaid kohustusi, samas ei ole EAS välja toonud, milliseid kohustusi on

kaebaja konkreetselt rikkunud ja milles need on seisnenud.

EAS otsusest ei nähtu kaalutlusõiguse kohaldamist küsimuses, kas ja millises ulatuses

tagasinõue teha. EAS on piirdunud lakoonilise tõdemusega, et müügikäibe mittesaavutamine

tingib toetuse tagasinõudmise selle kogusummas, viidates sealjuures ka määrustest

tulenevatele eesmärkidele, ent jätab täpsustamata eesmärgid ja nende olemuse. EAS viitab

oma otsuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2988/95, kuid jätab välja toomata,

milles seisneb kaebajapoolne „eeskirjade eiramine“. Üksnes formaalne põhjendus, et kaebaja

ei ole saavutanud müügikäivet ning erinevate õigusaktide tsiteerimine ei ole kaalutlusõiguse

teostamine HMS mõttes. EAS ei ole otsuses näidanud, kas ja kuidas on ta hinnanud rikkumise

tõsidust ja selle olemust enne otsuse tegemist.

Otsuse tegemisel tulnuks vastutajal arvestada ka sellega, et kaebaja hoidis vastustajat tegevuse

käiguga kursis ning edastas nõuetekohaseid ülevaateid ja aruandeid. Projekti vältel ei tulnud

kaebajale etteheiteid.

EAS hinnangul seisneb oluline rikkumine asjaolus, et kaebajal on jäänud täitmata projekti

elluviimise tagajärjeks prognoositud tulemused kui ka meetme määruse alusel nõutav

miinimumtulemus. Prognoosi (ennustust) kui sellist ei saa pidada siduvaks kohustuseks, mille

rikkumine toob kaasa sedavõrd olulised tagajärjed. Samuti ei näe meetme määrus ette

miinimumtulemust ning EAS ei viita tehtud otsuses konkreetsetele miinimumtulemustele, mis

tema sõnul määrusest tulenevad.

EAS on jätnud otsuses arvestamata kaebaja muud tegevused projekti raames. Stigo OÜ

tegevus on leidnud ülemaailmset tunnustust, hetkel luuakse ühisettevõtet Hiinas, et

elektrimopeede tootma asuda. Kaebaja on kaasanud täiendavat kapitali ettevõtte arendamiseks

ja müügitegevuse alustamiseks välisturgudel üle poole miljoni euro. Stigo OÜ sõiduk on

võitnud disainiauhindu nii Eestis kui välismaal, seda kasutatakse Tallinna tutvustavas videos

ja ka EAS ise on Stigo OÜ arendatud elektrimopeedi korduvalt maininud Eesti innovatsiooni

näitena. Kaebaja on ellu viinud kõik tegevusplaanis ettenähtud tegevused, paraku uue toote

turule tulekul on alati risk, kui ruttu ja millises mahus käive saavutatakse. Ekspordikäibe

puudumine ei saa olla ainus asjaolu kaalutlusotsuse tegemisel, vaid arvestada tuleb laiema

kontekstiga.

11. EAS palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja läbiviidud menetlus on

õiguspärased. Kaebaja on viidanud eksitavalt vaid nendele 16.11.2010 otsusest tulenevatele

kohustustele, mille täitmine praeguses vaidluses ei oma tähtsust. Tagasinõude aluseks olevad

rikkumise alused on sätestatud otsuse p-des 2.1 ja 2.2, mille kohaselt rahuldati taotlus toetuse

saamiseks vaid tingimusel, et toetuse saaja täidab kõiki STS-s ja meetme määruses sätestatud

toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab toetust taotluses ning määruses

sätestatud tingimustel ja eesmärkidel ning projekti abikõlblikkuse periood kestab

06.09.2010‒30.06.2012. Nimetatud punktidega antakse kaebajale teada, et toetust antakse

vaid juhul, kui toetuse abil saavutatakse eesmärk ning eesmärk saavutatakse kindlaksmääratud

ajaperioodil.

3-15-2316

5(10)

EAS on 22.06.2015 otsuses selgelt välja toonud kõik asjaolud, mida oli võimalik arvesse võtta

ning mis diskretsiooniotsuse tegemisel kaalu omasid. Antud juhul ei ole vaidlus selles, kas

ekspordi müügitulu saavutamine oli kaebajale kohustus, kuivõrd selle määrab otseselt ära

meetme määruse § 2, mis ütleb sõnaselgelt, et läbi planeeritud turundustegevuste oodatakse

müügitulu ekspordist ning suureneb eksporditavate toodete ja teenuste osakaal müügitulus.

Antud meetme peamiseks eesmärgiks oli suurendada eksportivate ettevõtjate hulka, kus läbi

turundustegevuste välisturgudel suureneks käive ekspordist. Seda kinnitab ka meetme

määruse 28.11.2007 seletuskirja 1. peatükis „Üldsätted“ rõhutatu, sama on MKM kinnitanud

oma 31.08.2015 vaideotsuses. Kuivõrd antud meetmes ei ole eesmärgiks seatud tegevuskava,

eelarve järgimist ega ka mitte õigeaegse aruandluse esitamist, vaid tulemuste saavutamist

ekspordist, ei saa kaebaja eeldada, et sellele ei järgne saadud soodustuse ära võtmist. EAS on

22.06.2015 otsuses arvestatud kõiki poolt- ja vastuargumente, selle tegemisel ei ole tuginetud

asjasse

puutumatutele

kaalutlustele

ja

meelevaldsetele

asjaoludele,

mis

ei

ole

kaalutlusotsusega kuidagi seotud.

EAS-i hinnangul oli tegemist toetuse saaja poolt toetuse andmise tingimuste olulise

rikkumisega, kuivõrd täitmata on jäänud nii projekti elluviimise tagajärjeks prognoositud

tulemused kui ka määruse alusel nõutav miinimumtulemus. Toetuse täies mahus

tagasinõudmine projekti eesmärkide täitmata jätmise korral on õigustatud eelkõige juhtudel,

kui projekti eesmärkide täitmata jätmine on sedavõrd olulises vastuolus meetme määruse

alusel toetuse andmise eesmärgiga, et muudab toetuse andmise otstarbekuse kaheldavaks.

EAS tunnistas 03.05.2011 otsuse p 2.6. kehtetuks alates otsuse jõustumisest, kuid jättis

rahuldamata müügiprognooside muutmise taotluse. Otsuse p-ga 2.6 sätestati vaid toetuse

väljamaksmise eritingimus ning selle punkti kehtetuks tunnistamisega ei kaasnenud võimalust,

et toetuse saaja ei pea täitma iseendale seatud eesmärke ehk tulemusi. Otsuse p 2.6

tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel jäi kaebaja suhtes kehtima kohustus saavutada kindel

müügikäive. Sisuliselt tuldi vastu kaebaja soovile saada SA-st Kredex sildfinantseeringu

garantiid. Kuivõrd EAS ei rahuldanud müügiprognooside muutmise taotlust, siis pidi toetuse

saaja sellest üheselt aru saama nii, et kõik müügiprognoosid jäid kehtima. P 2.6 olemus ei

seisnenud mitte kaebajale ekspordi müügitulu prognooside täitmise kohustamises, vaid antud

punktiga kehtestas EAS pelgalt eritingimuse toetuse väljamaksete kohta.

Müügiprognoosidel on toetuse saamisel oluline roll. Toetuse andmisel lähtutakse meetme

eesmärgist ja paljude toetuse taotlejate hulgast osutuvad hindamise tulemusel toetuse saajateks

vaid need, kes tuginedes taotluses välja toodud andmetele, näitajatele ja prognoositule

suudavad kõige paremini ellu viia meetme eesmärki. Taotlemisel on antud taotlejale võimalus

seada iseendale jõukohased käibeprognoosid ning toetuse saaja on oma taotluses seda teinud.

Kuivõrd 16.10.2012 toetuse saaja poolt esitatud projekti lõpparuande

III osas

„Tegevusaruanne“ on toetuse saaja näidanud, et 2011. ja 2012. a-l oli ekspordimüügitulu 0

eurot ja 13.05.2014 äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest nähtus, et ettevõtte

müügitulu 2013. a-l on 0 eurot, siis ei olnudki EAS-l võimalik kaaluda osalist tagasinõudmist

olukorras, kus müügitulu ei saavutatud küll prognoositud mahus, kuid on saavutatud

väiksemas mahus, kuna sellist olukorda ei ole tekkinud.

Kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke, ei ole tegemist toetuse ettenähtud tingimusel

kasutamisega. Kui toetuse saaja ei täida talle pandud kohustusi, s.t eesmärgid ei ole täidetud,

võib STS § 26 lg 2 p 7 alusel teha tagasinõudmise otsuse. Nimetatud olukorda on EAS

põhjalikult käsitlenud 22.06.2015 otsuses ning seega on ebaõige väide, et õiguslik alus on

jäetud sisustamata. Määruse nr 2988/95 art 4 lg 1 sätestab, et tavaliselt järgneb mis tahes

eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine. Erandlikeks asjaoludeks, mis

võimaldaksid toetuse tagasi nõudmisest loobuda projekti eesmärkide saavutamata jätmise

3-15-2316

6(10)

korral, ei ole kulude tegemine vastavalt abikõlblikkuse reeglitele või maksimaalsete

pingutuste tegemine projekti eesmärkide saavutamiseks. Kaebaja poolt oluliseks peetud

asjaoludena välja toodud tegevused ei oma tähtsust, kuivõrd projekti eesmärkide täitmist

kontrollitakse projekti lõpparuande esitamisel projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisel. Et

projekti eesmärke lõpparuande kohaselt ei saavutatud, võttis EAS rikkumise menetlemise ajal

ja tagasinõude otsuste ettevalmistamise ajal kulgenud aega arvesse kui lisaaega, s.t kui sellel

ajal oleks selgunud, et mingis osas on käivet saavutatud ja et kasvõi osa sellest oleks olnud

tekkinud toetatud projekti tulemusena, oleks EAS saanud seda diskretsiooniotsuse tegemisel

arvesse võtta. EAS ei heida kaebajale ette, et toetust ei ole kasutatud sihipäraselt. Samas

olulisim on majandusarengu edendamine, mille saavutamata jätmist ei saa aktsepteerida.

Ühegi toetatava projekti juures ei saa olla esmatähtis üksnes tegevuste elluviimine, vaid

oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni.

EAS-i 15.07.2014 ja 22.06.2015 otsuste võrdlus ei ole asjakohane, kuna vaidlustatud on EAS-

i 22.06.2015 otsus. 15.07.2014 otsus on kehtetuks tunnistatud ega oma asjas tähtsust.

Riigikohus on otsustes nr 3-3-1-77-12 ja 3-3-1-16-14 asunud seisukohale, et toetuse saajal ei

ole subjektiivset õigust toetusele. See põhimõte on üle kantav ka Euroopa Liidu

struktuurifondidest jagatavale toetusele. Toetuse saamise eelduseks on toetuse saaja poolt

kõigi kohalduvatest õigusaktidest tulenevate kohustuste ning nõuete täitmine. Kui toetuse

saaja oma kohustusi ei täida, ei saa tal tekkida ka õigustatud ootust toetusele.

12. Tallinna

Halduskohus

jättis

17.02.2016

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus EAS-i 22.06.2015

otsuses ning MKM 31.08.2015 vaideotsuses toodud põhjendustega ega pidanud vajalikuks

põhjendusi korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

EAS-i 12.11.2010 otsusest nähtuvalt vastavad taotleja ja tema taotlus STS § 14 lg-s 1, § 15 lg-

s 1 ja meetme määruse §-des 10 ja 12 sätestatud nõuetele. STS § 15 lg-s 1 ja meetme määruse

§-s 12 on sätestatud nõuded taotlusele, sealjuures on meetme määruse § 12 lg-s 1 sätestatud

nõue, et taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele. Meetme määruse § 4 p

3 kohaselt on projekt kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud

ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või

kasutatakse. Nii STS kui meetme määrus näevad ette, et toetust taotletakse meetme

tingimustes ettenähtud toetatavatele tegevustele (praegusel juhul meetme määruse §-s 5

sätestatud tegevustele), kuid toetuse andmise eesmärgiks ei ole toetatavate tegevuste

tegemine, vaid toetatavate tegevuste kaudu meetme eesmärgiks seatud tulemuse saavutamine.

Kaebaja on ise seadnud taotluses eesmärgid, millisteni ta esitatud projektile toetuse saamisel

pidas võimalikuks jõuda. Meetme määruse § 12 lg-tes 3 ja 4 sätestatud miinimumnõuded

taotluses sisalduvatele andmetele ja dokumentidele, aga samuti § 17 lg-s 4 ette nähtud

taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud näitavad selgelt, et ekspordi prognoositud

müügitulu olulisust meetme eesmärkide saavutamisel ja seega ka projekti elluviimise

tulemuslikkust toetuse andmise otsustamisel ei saa alahinnata. Seega on vastustaja

põhjendatult vaidlustatud otsuses leidnud, et kaebajal lasus mitte üksnes kohustus toetatud

tegevuste elluviimiseks, vaid nende tegevuste kaudu seatud eesmärkide, s.h ekspordi

müügitulu (kasvu) saavutamiseks.

EAS-i 03.05.2011 otsuse sõnastus on üheselt selge ja arusaadav nii osas, millises kaebaja

taotlus rahuldati, kui ka osas, milles muudatustaotlust ei rahuldatud. Lisaks sellele, et

kaebajale pidi olema juba EAS-i 03.05.2011 otsusest tulenevalt üheselt selge, et toetuse

väljamaksmiseks 12.11.2010 otsuse p-s 2.6 seatud eritingimuse kehtetuks tunnistamisega ei

kaasnenud

muudatuste

tegemist

müügiprognoosides,

on

vastustaja

seda

piisavalt

3-15-2316

7(10)

üksikasjalikult selgitanud 22.06.2015 otsuses, samuti on küsimust selgitatud ka MKM-i

vaideotsuses. Kuigi algselt oli seatud toetuse väljamaksmine sõltuma 2011. a konkreetse

müügitulu saavutamisest, siis toetuse väljamaksmise eritingimuse kehtetuks tunnistamisest ei

saa kuidagi järeldada, et seeläbi oleks muutunud müügitulu saavutamise nõue (lisaks on

vastav asjaolu toodud selgelt välja juba EAS-i 03.05.2011 otsuses).

Taotluse

rahuldamisel

võeti

hindamisel

aluseks

kaebaja

poolt

taotluses

toodud

müügiprognoosid ning taotlus rahuldati selle teabe alusel. Olukorras, kus toetuse saajal

majandustegevus puudub, ei saa rääkida ka projektis läbiviidud tegevuste tulemusena

müügitulu saavutamisest. Kaebaja ei saavutanud müügitulu 2011. ja 2012. a-l, samuti oli see 0

eurot 2013. a-l, mistõttu vastustaja, kaaludes kõiki tähendust omavaid asjaolusid, on

põhjendatult jõudnud järeldusele, et isegi kui kõik tegevused on ellu viidud ja kulud vastavad

abikõlblikkuse reeglitele, ei saa väita projekti edukat elluviimist, kui projekti eesmärgid on

saavutamata. Olukorras, kus müügitulu ekspordist puudub, on projekti eesmärgid jäänud

saavutamata. Kui läbiviidud tegevuste tulemusena seatud eesmärke ei ole saavutatud, siis ei

saa omakorda asuda seisukohale toetuse kasutamisest eesmärgipärastel tingimustel. Kohus

jagab vastustaja seisukohta, et kuivõrd meetme määruse alusel toetuse andmine on seotud

projekti tulemuslikkusega, oleks projekti eesmärkide saavutamata jätmise korral toetuse tagasi

nõudmata jätmine vastuolus meetme määruse eesmärgi ja mõttega. Kuivõrd toetatud tegevuste

tulemusena ei saavutanud kaebaja müügitulu kasvu ekspordist ka osaliselt (võrreldes

müügiprognoosidega), ei olnudki vastustajal võimalik kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist.

EAS on viidanud 22.06.2015 otsuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 2988/95,

tsiteerides määruse art 1 lg-t 2 ning vastupidiselt kaebuses väidetule tuleneb otsusest, et

kaebaja poolt temale kehtestatud toetuse saamise tingimuste mitte täitmine ongi käsitatav

kaebajapoolse „eeskirjade eiramisena“.

Kaebuse võrdluse EAS-i kahe otsuse vahel jätab kohus tähelepanuta, sest praeguses

haldusasjas on vaidlustatud EAS-i 22.06.2015 otsus, sellega võrreldud otsus on tunnistatud

kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. Stigo OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2016 otsus

ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustub EAS-i 22.06.2015 otsuse ning MKM

31.08.2015 vaideotsuse põhjendustega. Kohus oleks pidanud põhjalikumalt käsitlema

menetlusosaliste argumente ja andma neile omapoolse hinnangu. Kohus on rikkunud HKMS §

157 lg-s 1 sätestatud põhjendatuse nõuet.

Müügitulu saavutamise kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Halduskohus on sellegipoolest

leidnud, et kaebajal oli vastav kohustus, viitamata seejuures konkreetsetele õigusaktidele.

Müügitulu saavutamine ei saa olla eesmärgiks iseenesest. Projekti raames ellu viidud

tegevuste tulemused sõltuvad ka muudest teguritest, mitte üksnes toetuse saaja tegudest.

Kohus on järeldanud, et kaebaja on ise seadnud taotluses eesmärgid, millisteni ta pidas

võimalikuks jõuda. Kaebaja seatud eesmärkide saavutamine ei saa olla aga kohustuseks ja

eesmärkide mittesaavutamine toetuse tagasinõudmise aluseks.

Kaebaja ei nõustu kohtuga meetme määruse § 17 lg 4 tõlgendamise osas. Viidatud sättest ei

tulene kohustus igal juhul saavutada prognoositud (eelduslik) müügitulu. Meetme määruse § 2

kohaselt on müügitulu tulemuseks ehk tagajärjeks, mitte toetuse andmise eeltingimuseks või

3-15-2316

8(10)

kohustuseks. Eelkõige on toetuse andmise eesmärgiks Eesti ettevõtjate konkurentsivõime

suurendamine.

Kohus on jätnud käsitlemata toetuse tagasinõudmise aluseks oleva seaduse (STS). Kohus ei

ole puudutanud küsimust, kas STS §-s 26 toodud alused toetuse tagasinõudmiseks on täidetud

ja millised neist tingimustest konkreetsel juhul esinevad. Vastustaja on samade asjaolude

pinnalt teinud kaks erinevat otsust (15.07.2014 ja 22.06.2015). Kuigi 15.07.2014 otsus on

kehtetu, on vastustaja tegevuse hindamiseks vaja anda hinnang ka 15.07.2014 otsusele. Juhul,

kui vastustaja nõuab toetust tagasi STS § 26 lg 2 p 7 alusel, siis on vaja põhistada, millist

õigusaktidega toodud kohustust kaebaja ei ole täitnud. Halduskohus ei andnud hinnangut ka

EAS 03.05.2011 otsusele. Samaaegselt ei saa üks säte olla kehtetu alates otsuse jõustumisest

ning osaliselt siiski kehtiv. Kui toetuse andja sooviks oli tunnistada p 2.6 üksnes osaliselt

kehtetuks, siis tulnuks sellele vastavalt ka viidata. Kohus on ekslikult otsuse p-s 21 leidnud, et

kaebajal puudub majandustegevus. Kaebaja tegutseb senini aktiivselt.

14. EAS vaidles kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata. Kaebajal oli müügitulu saavutamise kohustus tulenevalt meetme määruse §-st 2,

§ 4 p-st 3 ja § 12 lg-st 1. EAS möönab, et müügitulu on õigesti valitud ja hästi elluviidud

tegevuste tagajärg. Samas on EAS eraldanud toetust just nende tegevuste elluviimiseks, mille

elluviimise tagajärjeks prognoosis toetuse saaja müügikäivet. Seega oli antud juhul toetuse

andmise eesmärgiks müügitulu ekspordist. Kaebaja ei ole selgitanud, millised on need uued

asjaolud, mis takistasid tal saavutamast vähimatki müügikäivet 2011., 2012. ja ka 2013.

majandusaastal. Toetuse saajal ei ole subjektiivset õigust toetusele (Riigikohtu otsused nr 3-3-

1-77-12 ja 3-3-1-16-14). Kaebaja kahe otsuse võrdlus ei ole asjakohane, kuna antud asjas on

vaidlustatud EAS-i 22.06.2015 otsus. Kaebaja väide, et halduskohus ei ole andnud hinnangut

ka EAS-i 03.05.2011 otsusele, millega tunnistati EAS-i 12.11.2010 otsuse p 2.6 kehtetuks

alates otsuse jõustumisest, ei ole õige ja on eksitav. Toetuse väljamaksmise eritingimus

tunnistati kehtetuks, kuid müügiprognooside muutmise taotlus jäeti rahuldamata. Kuivõrd

müügiprognoose ei muudetud, jäid kehtima esialgsed müügiprognoosid. Asjaolul, kas

kaebajal puudub majandustegevus või mitte, pole praeguse vaidluse kontekstis olulist tähtsust.

Samas ei saa majandustegevuseks lugeda elektrimopeedi esitlemist maailmanäitusel või

auhindade, meediakajastuste ja äramärkimiste saamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Halduskohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Halduskohus on

nõustunud EAS-i vaidlustatud otsuse põhjendustega ja järginud neid ning selliselt toimides ei

pea halduskohus haldusorgani põhjendusi tuginedes HKMS § 165 lg-le 2 üle kordama.

Kaebuse väidetele on halduskohus piisava põhjalikkusega vastanud, mis muudab kohtuotsuse

jälgitavaks.

17. Väär on kaebaja seisukoht, ei EAS-i ega halduskohtu otsusest ei nähtu, millisest

õigusaktist tulenes kaebajale kohustus ekspordi müügikäivete täitmiseks toetuse saamise

eeldusena. Nii EAS kui ka halduskohus on viidanud kohustuse tekkimise õigusliku alusena

meetme määruse §-le 2, § 4 p-le 3, § 12 lg-le 1 ning § 26 p-le 4 nende koostoimes taotlusega

ja toetusotsusega. Meetme määruse § 4 p 3 kohaselt on projekt kindla eesmärgi saavutamisele

suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille

elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse. Vastavalt meetme määruse §-le 2 on toetuse

3-15-2316

9(10)

andmise eesmärgiks Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi

planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab

ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge lisandväärtusega toodete ja

teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk. EAS on

põhjendatult viidanud meetme määruse seletuskirjale (I kd tl 158-160), mille 1. ptk-s

„Üldsätted“ on rõhutatud, et lisaks sellele, et toetuse andmise eesmärgiks on Eesti eksportivate

ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja

tervikliku turundustegevuse toetamise, peab toetuse tulemusel kasvama ettevõtjate

ekspordikäive. Vastavalt meetme määruse § 12 lg-le 1 peab taotluses sisalduv projekt vastama

meetme eesmärkidele. Meetme määruse § 24 p 6 kohaselt on EAS-il õigus lõpetada toetuse

väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub

«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub

muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Eelnevast nähtuvalt

peab taotletav toetus toetama projekti (§ 4 p 3), mille tulemusena kasvab ettevõtja müügitulu

ekspordist (§ 2 ja § 12 lg 1), kusjuures täpsemad tingimused selle eesmärgi saavutamiseks

nähakse ette taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses (§ 24 p 6). Pädevus EAS-ile määrata

kindlaks toetuse saamise tingimused tuleneb meetme määruse § 12 lg-st 2 ja § 18 lg-st 5

koosmõjus § 24 p-ga 6. Halduskohtu viide meetme määruse § 17 lg-le 4 ei ole olnud

asjakohatu. Ehkki sellest ei tulene toetuse saajale kohustust ekspordi müügitulu

saavutamiseks, näitab see ometi, kui oluline osa on ekspordi müügitulul meetme eesmärgi

saavutamise vahendina taotluste hindamisel.

18. Eksporditurunduse toetuse taotluses (I kd tl 7-11) on taotleja prognoosinud müügitulu

ekspordist 2011. a-ks 6 341 236 eesti krooni, 2012. a-ks 65 724 186 eesti krooni, 2013. a-ks

104 964 509 eesti krooni ning 2014. a-ks 201 614 895 eesti krooni. Projekti eesmärgina on

taotleja märkinud, et ekspordiplaan on eesmärk viia Stigo poolt arendatav unikaalne sõiduk

välisturgudele, mis täidab EAS-i eskporditurunduse kõiki kolme eesmärki: tõstab ettevõtte

ekspordi müügitulu, suurendab eksportivate ettevõtjate arvu ning kasvatab kõrge

lisandväärtusega toodete osakaalu ekspordi müügitulus. Taotluse kinnitamise p-s 10 kinnitas

taotleja, et taotluses sisalduv projekt vastab meetme eesmärkidele. Toetusotsuse p-st 2.1

nähtuvalt rahuldati taotlus tingimusel, et toetuse saaja täidab kõiki STS-s ja meetme määruses

sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab toetust taotluses ja meetme

määruses sätestatud tingimustel ja eesmärkidel. Toetusotsuse p 2.6 kohaselt oli toetuse

väljamaksmise eritingimuseks see, et toetuse saaja müügitulu ekspordist peab 2011. a-l olema

vähemalt ca 6 300 000 krooni, mis moodustab ca 100% 2011. a-ks taotleja poolt prognoositud

ekspordi müügitulust. Niisiis nähtus toetuse taotlusest ja toetusotsusest selgelt, et toetuse

maksmise eelduseks on meetme määruse eesmärgi järgimine, sh prognoositud ekspordi

müügitulu saavutamine.

19. 18.03.2011 esitas Stigo OÜ EAS-ile taotluse projekti muutmiseks (I kd tl 14), milles

taotles müügiprognooside muutmist ja toetusotsuse p 2.6 tühistamist. Taotluse põhjenduste

kohaselt on ekspordi müügitulu plaan muutunud selliselt, et vähenenud on 2011. ja 2012. a

müügiprognoosid ja suurenenud 2013‒2015. a müügiprognoosid. Toetusotsuse p 2.6 osas

märkis taotleja, et p-s 2.6 nõutud käibeprognoose ei ole võimalik tagada ja p 2.6 sõnastus

takistab taotlejal saada SA-st KredEx sildfinantseeringut. Taotluse kohaselt on toetusotsuse

tegemisel juba võetud arvesse Stigo OÜ käibeprognoose ja p 2.6 nõue ei ole sellises ranges

sõnastuses (müügiprognoosi kasvõi minimaalsele täitmata jätmisele või selle täitmisega

hilinemisele n 1 kuu võrra võib järgneda meetme määruse § 24 p 6 kohane toetuse

tagasinõudmine) põhjendatud. Stigo OÜ 18.03.2011 taotlusest nähtub üheselt, et isik mõistis

oma kohustust müügiprognooside täitmiseks toetusotsuse p-s 2.6 sätestatust sõltumata ning

toetusotsuse p 2.6 tühistamise taotlemise põhjenduseks oli selle punkti väga range sõnastus

3-15-2316

10(10)

(SA KredEx ei käsitle sellist sõnastust tavapärase sihtfinantseeringuna). EAS-i 03.05.2011

otsusega (I kd tl 25) rahuldati Stigo OÜ taotlus osaliselt, tunnistades toetusotsuse p 2.6

kehtetuks ning jättes rahuldamata müügiprognooside muutmise taotluse. Nimetatud otsusest

pidi kaebaja üheselt aru saama, et taotluses esitatud ja toetusotsusega kinnitatud ekspordi

müügiprognoosid on talle täitmiseks endiselt kohustuslikud, kuid toetusotsuse tingimusi

leevendati selliselt, et 2011. a ekspordi müügiprognoosi täpsel mittetäitumisel ei ähvardanud

kaebajat koheselt meetme määruse § 24 p-s 6 märgitud sanktsioonid. Vaidlus puudub selles, et

kaebaja ekspordi müügitulu osutus 2011. a-l ja 2012. a-l 0-ks (vt eksporditurunduse toetuse

lõpparuanne I kd tl 34-39).

20. EAS on kaebajalt nõudnud toetuse tagasi STS § 26 lg 2 p 7 alusel, mis sätestab, et

tagasinõudmise otsuse võib teha, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle STS-iga või selle alusel

antud õigusaktidega pandud kohustusi. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei saavutanud

prognoositud ekspordi müügitulu üldse ning see oli abikõlblikkuse perioodil 0. Sellises

olukorras ei saanud EAS kaaluda, kui palju ja millises osas meetme eesmärke (müügitulu

ekspordilt) täideti, sest see jäi täies mahus täitmata. Kui täitmata jäi projekti eesmärk tõsta

ettevõtte ekspordi müügitulu, jäid täitmata ka kaks ülejäänud projekti eesmärki, mis tulenesid

meetme määruse §-st 2 ja olid kirjas toetuse taotluses: suurendada eksportivate ettevõtjate

arvu ja kasvatada kõrge lisandväärtusega toodete osakaalu ekspordi müügitulus. Niisiis saab

järeldada, et projekti eesmärk jäi saavutamata, sõltumata selle saavutamiseks tehtud

tegevustest.

21. Asjakohatu on kaebaja arutelu EAS-i 15.07.2014 (I kd tl 46-48) ja 22.06.2015 otsuse

võrdlusest ning halduskohus on õigesti jätnud kaebaja väited seonduvalt EAS-i 15.07.2014

otsusega tähelepanuta. EAS-i 15.07.2014 otsuse näol on tegemist kehtetuks tunnistatud

haldusaktiga,

mis

mh

tunnistati

kehtetuks

vale

õigusliku

aluse

valimise

ja

põhjendamispuuduste esinemise tõttu. Seepärast ei saagi nimetatud kaks otsust kuidagi

ühtemoodi olla või lähtuda sarnasest loogikast.

22. Eelneva alusel ja tuginedes HKMS § 200 p-le 1 jääb Stigo OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

23. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja

menetluskulud vastustaja enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe