1-16-7961/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-7961

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. novembril 2016, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 04.11.2016 Kriminaalasja number 1-16-7961 (16233000631) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen, Egle Nigulist Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Roman Rutskihhi 2 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 202 lg p 2 - 3 , § 22 lg järgi

P.J-i

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Marina Zagorets abiprokurör Süüdistatav Roman Rutskihh Elukoht xxx, viibimiskoht: Viru Vangla, isikukood: 37905133718, Vene Föderatsiooni kodakondsus, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht puudub Kriminaalkorras karistatud 8-l korral, neist viimane:

-

rgi 22.07.2016 Viru Maakohtu otsusega KarS § 118 lg 1 p 1 jä ning 1 alusel vangistusega 2 aastat KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 8 kuud ja . 11 päeva

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.05.2016. Kannab karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.07.2016 otsuse alusel (kohtuotsus jõustus 28.09.2016)

Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming, kohtuistungil osales asenduskaitsja Eduard Bulattšik Süüdistatav P.J

Elukoht xxx, isikukood: XXX, Venemaa Föderatsiooni kodanik . , põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht puudub Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - Viru Maakohtu otsusega KarS 199 lg 2 p 7,8, 9

31.12.2014 § järgi vangistusega 1 aasta

7 kuud ja 28 päeva vangistust Tõkend - vahistamine, vahistamise algus 08.06.2016

1-16-7961

2 Kaitsja V okova andeadvokaat Galina Tšeln

RESOLUTSIOON

Mõista Roman Rutskihh õigeks süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi (05.06.2016 kell 17.00 xxx grupis P.J-iga varguse toimepanemises, kus kannatanuks on P K

OÜ).

Tunnistada Roman Rutskihh süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõista talle 8, karistuseks 1 ( ja 6 (kuus) kuud vangistust. üks) aasta

Tunnistada Roman Rutskihh 202 lg 2 p 2 -

süüdi KarS § § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista -le 1, Roman Rutskihh liitkaristuseks vangistust. ile 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman Rutskihh vangistusega 1 ( ) aasta ja 2 (kaks) kuud. i üks

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 22.07.2016 2 (kaks) aastat 8 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega –

(kaheksa) kuud ja 11 ( t - Roman Rutskihhile liitkaristuseks, üksteis ) päeva ning mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 (kolm aastat vangistust. )

Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.07.2016.

Roman Rutskihhile elukohast lahkumise keeld, . valitud tõkend, tühistada

Mõista õigeks süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ( P.J 8, 24.05-25.05.2016 Narvas, grupis Roman Rutskihhiga varguse toimepanemises, kus kannatanuks on S Mõisa 2a G ).

Tunnistada P.J , 1 süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 9 järgi ning mõista talle karistuseks (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada P.J-i vangistusega ja 2 (kaks) kuud vangistust. 1 (üks) aasta

Arvata KarS

§ 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 03.06.2016, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ning mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks 1 (üks) P.J-ile ) aasta kuu ja 29 ( a vangistust. kakskümmend üheksa) päev

Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.06.2016.

P.J-ile vahistamine

valitud tõkend, , tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldada.

1-16-7961

3 Mõista välja Roman Rutskihhilt kuriteoga tekitatud kahju: - kannatanu S G (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju 491 (nelisada üheksakümmend üks) eurot, mis tuleb kanda S G arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pank; - kannatanu V (xxx kasuks 1337 ( tuhat kolmsada kolm seitse) eurot ja 79 OÜ ) üks kümmend senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank;

Asitõendid:

-

plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, CD jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista älja menetlus Roman Rutskihhilt riigituludesse v kulud: osa kaitsja Arri Toomingu poolt eeluurimisel os 57 ( ) eurot ja 60 senti ning utatud õigusabi kulust, s.o viiskümmend seitse osa asenduskaitsja poolt 04.11.2016 kohtu , s.o Eduard Bulattšik istungil osutatud õigusabi eest 188 ( ) eurot ja 16 senti. ükssada kaheksakümmend kaheksa

Seoses Roman Rutskihhi riigi kanda. osalise õigeksmõistmisega jätta ülejäänud kaitsjatasu

Vabastada Roman Rutskihh sundraha 645

(kuuesaja neljakümne viie) euro tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkari

stusega KarS § 65 lg 1 alusel.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa Roman Rutskihhil alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700079106 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses Roman Rutskihh, 1-16-7961 tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista älja menetlus P.J-ilt riigituludesse v kulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) Galina Tšelnokova utatud õigusabi eurot, osa kaitsja poolt eeluurimisel os

kulu , s.o 307 (kolmsada seitse) eurot ja 78 senti ja osa kaitsja poolt st Galina Tšelnokova 04.11.2016 kohtuistungil 153 ( ) eurot ja 60 osutatud õigusabi eest ükssada viiskümmend kolm senti.

Seoses P.J-i riigi kanda. osalise õigeksmõistmisega jätta ülejäänud kaitsjatasu

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetlus P.J kulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700079119 ning selgitus „P.J, 1-16-7961 ulatuses , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

1-16-7961

4

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 09. novembrist 2016. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksu

l alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe

kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 09. novembrist 2016.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav seoses kohtuotsuse

tegemise tähtaja pikendamisega Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 19. detsembrist 2016.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1.Süüdistuse sisu

P.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi ja röövimise, 30.03.2016 kella 10.15 paiku viibides xxx asuvas administratiivhoones,

kasutades seda, et keegi ei jälgi tema tegevust, 4.korrusel asuvast kabinetist pani toime A P

kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 maksumusega 300 eurot taskuga maksumusega 20

eurot, tahvelarvuti Apple 3 maksumusega 600 eurot taskuga maksumusega 20 eurot, varguse, millega tekitas A P

materiaalset kahju üldsummas 940 eurot.

Samuti tema 18.05.2016 ajavahemikul kella 07.50-09.00, viibides Narva, Bastrakovi 4 asuva

Narva Issanda peakiriku A Ülestõusmise territooriumil vaba juurdepääsu teel pani toime A kuuluva jalgratta Muddyfox Anarchy 400 Maxxis, maksumusega 400 eurot, varguse.

Samuti tema tegutsedes grupis Roman Rutskihhiga, ajavahemikul 24.05.-25.05.2016 võõra vall 2a asuva Y2K asasja ebaseadusliku äravõtmise ja omandamise eesmärgil, lõhkus Narvas, Mõisa,

kaupluse juurde pargitud sõiduauto KIA reg.m.xxx pagasiruumi tagumise ukse aknaklaasi ning

salongist pani toime S G kuuluva perforaatori Makita maksumusega 320 eurot ja

bensiinimootorsae Shtill maksumusega 171 eurot, varguse, tekitades S G materiaalset kahju üldsummas 491 eurot.

Samuti P.J 02.06.2016 kella 15.00 paiku viibides Narvas, Karja, 3 asuva Narva muusikakooli juures helistas Roman Rutskihhile ja tegi ettepaneku toime panna jalgratta varguse,

anda pandimajja ja raha jagada, ning 02.06.2016 kella 15.30 paiku tegutsedes grupis Roman Rutskihhiga ja viibides Narvas, Karja, 3 asuva Narva muusikakooli juures pani toime M V kuuluva jalgratta Cross Heksagon X4 maksumusega 350 eurot, varguse katse, kuid ei saanud oma plaane lõpuni viia temast sõltumata asjaoludel.

Samuti tema, olles isik, kes on 2 kuu jooksul pani toime 4 vargust, tegutsedes grupis Roman Rutskihhiga 05.06.2016 kella 17.00 paiku viibides restoranis G aadressil: xxx baariletilt pani toime

P K OÜ kuuluva raudkasti sularahaga summas 450 eurot, varguse ja baari juures andis selle üle Roman Rutskihhile, kes lahkus

sündmuskohalt varastatud varaga.

Oma tahtliku tegevusega P.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, st KarS § 199 lg 2 p7,8,9 järgi kvalifitsee

ritava kuriteo.

Roman Rutskihhile , on esitatud süüdistus selles, et tema tegutsedes grupis P.J-iga

ajavahemikul 24.05.-25.05.2016 võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omandamise

1-16-7961

5

eesmärgil, lõhkus Narvas, Mõisa tänaval asuva Y2K kaupluse juurde pargitud sõiduauto KIA

reg.m.xxx pagasiruumi tagumise ukse aknaklaasi ning salongist pani toime S G kuuluva perforaatori Makita maksumusega 320 eurot ja bensiinimootorsae Shtill maksumusega 171 eurot, varguse, tekitades S G t. materiaalset kahju üldsummas 491 euro

Samuti tema tegutsedes grupis P.J-iga 02.06.2016 kella 15.30 paiku viibides Narvas, Karja,3 asuva Narva muusikakooli juures pani toime M V kuuluva jalgratta Cross Heksagon X4

maksumusega 350 eurot, varguse katse, kuid ei saanud oma plaane lõpuni viia temast sõltumata asjaoludel.

Samuti tema, tegutsedes grupis P.J-iga

05.06.2016 kella 17.00 paiku panid toime OÜ P

K kuuluva raudkasti sularahaga summas 450 eurot, varguse, nimelt Roman Rutskihh viibis restorani G juures aadressil: xxx kui P.J viibides baaris baariletilt pani toime OÜ P K kuuluva raudkasti sularahaga summas 450 eurot, varguse ja baari juures andis raudkasti sularahaga üle R.Rutskihhile, kes lahkus sündmuskohalt varastatud varaga.

Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul pani toime 3 vargust, taas ajavahemikul 25.06.- 27.06.2016 varguse toimepanemise eesmärgil, lõhkus xxx asuva keldriruumi ukseluku ja pani toime

OÜ V ketaslõikur kuuluva vara varguse: elektritrell Bosch, maksumusega 169 eurot, ketassaag-

Bosch maksumusega 120 eurot, kablirull 50 m kaabliga maksumusega 52,20 eurot, parkettketassaag maksumusega 149 eurot, akutrell Makita maksumusega 169 eurot, fassaadi võrgu rull 150 meetrit maksumusega 84,14 eurot, mikser 83,60 eurot, tellingute ülemine kate maksumusega 50,40 eurot, tross 60 m maksumusega 48 eurot, turvavööd (julgestus) 2 tk üldmaksumusega 73,45 eurot,

väikesed tööriistad (pahtellabidas, lood, puurid, mõõtelindid) üldmaksumusega 120 eurot, elektritrell Metabo maksumusega 219 eurot, tekitades kahju

OÜ V üldsummas 1337,79 eurot.

Oma tahtliku tegevusega Roman Rutskihh pani toime

võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, st KarS § 199 lg 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 p

Roman Rutskihh guse it süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud var (30.03.2016.a.) ja olles teadlik, et vara on varastatud, 18.05.2016 päevasel ajal Narvas, aitas P.J-ile kaasa (osutas kaasaabi) viimase poolt varastatud ja A A kuuluva jalgratta Muddyfox Maxx maksumusega 400 eurot turustamisel, nimelt: leidis inimest (A K), kellele pakkus pantida jalgratta pandimajja ja 18.05.2016 A K 45 pantis jalgratta Muddyfox Maxx pandimajja OÜ M euro eest.

Oma tahtliku tegevusega Roman Rutskihh pani toime kaasaaitamise süüteo toimepanemise

tulemusena saadud vara turustamises, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, st KarS § 202 lg § 22 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 p 2- 3

2. Kohtuistung

Süüdistatav , et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi P.J teatas

osaliselt.

Ta ei tunnistanud varguse episoodi 24- . P.J ei 25.05.2016 Mõisa 2a sõiduautost KIA

taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Esitatud tsiviilhagi ta ei tunnistanud.

Süüdistatav Roman Rutskihh , et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi teatas

täielikult ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega . Roman Rutskihh lühimenetluses. Ta võttis õigeks esitatud tsiviilhagid .

Abiprokur leidis, et vaatamata sellele, et P.J ör tunnistas oma süüd osaliselt,

1-16-7961

6

s P.J üüdistatavate süü on tõestatud ja nende teod on õigesti kvalifitseeritud.

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Roman Rutskih gendavaks hi süüd ker

asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Abiprokurör tegi kohtule ettepaneku tunnistada P.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata 1 päev eelvangistust karistusaja hulka, mõistes lõplikult 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust. Samuti palub a t

-

biprokurör unnistada Roman Rutskihh süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 202 lg 2 § 22 lg 3 järgi ja mõista KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi KarS § 202 lg 2 karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust, -

§ 22 lg 3 järgi KarS 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud - 9 kuud vangistust. vangistust. Roman Rutskihhile 1 aasta 2 KrMS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestades 22.07.2016 kohtuotsust mõista Roman Rutskihhile

lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja juures, kuuluvad hävitamisele otsuse jõustumisel.

Kaitsja Galina Tšelnokova on seisukohal, et süü 24 P.J-i -25.05.2016 varguse episoodis ei ole kriminaalasja materjalidega

tõendatud, seega peab ta olema selles episoodis õigeks mõistetud. Episoodi 02.06.2016 osas P.J-i Siin tegevust võis kvalifitseerida nagu jalgratta varguse katse. ei olnud KarS § 199 lg 2 koosseisu, ei olnud puhast varguse koosseisu. P.J tunnistas oma

süüd, kahetses tehtut. Tal on olemas KarS § 57 kergendava asjaoluna süü ülestunnistamine ja

puhtsüdamlik kahetsus. aristuse mõistmisel võtta arvesse nii Kaitsja palub k P.J-i poolt toimepandut kui ka tema perekonnaseisu. Tema abikaasa suri. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist

last. P.J viibib vahi all peaaegu 5 kuud. Arvestades seda palub kaitsja kergendada prokuröri poolt pakutud karistust.

Kaitsja Eduard Bulattšik on täiesti nõus prokuröri poolt pakutuga ja palu sellist karistust ka mõista.

b

3. Kohtu osas

järeldused süüdistuse tõendatuse

KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja

eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.

KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende

kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

30.03.2016 A P kuuluvate esemete (mobiiltelefon Samsung Galaxy S5 taskuga, tahvelarvuti Apple 3 taskuga, tahvelarvuti laadija) varguse toimepanemine, kahju suurus on 940 eurot.

Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad kannatanu ütlused, A P tunnistajate N I , I G , kannatanu allkiri ning kahtlustatava ütlused, asitõendi vaatlusprotokollid P.J-i ütlused, mis on omavahel kooskõlas ja kohtu hinnangul usaldusväärsed.

Kannatanu A P 30. xxx, kella 10.20 ütluste kohaselt 03.2016 tema töökabinetist, mis asub aadressil

paiku varastati temale kuuluvad mobiiltelefon Samsung Galaxy S5 musta värvi korpusega IMEI

1-16-7961

7

koodiga 353222068455511 maksumusega 300 eurot, tahvelarvuti Apple 3 musta värvi korpusega IMEI koodiga 013212008969228 maksumusega 600 eurot, tahvelarvuti laadija. Telefon oli musta värvi nahktaskus, tasku maksumus on 20 eurot. Tahvelarvuti oli hallist plastmassist taskuga Apple` logo valge kleebisega, tasku maksumus on 20 eurot. Kokku moodustab kahju 940 eurot (kd 1, lk 110-114).

Kahtlustatav P.J

, mille kohaselt 30.03.2016 tunnistas ennast süüdi ning andis ütlused

kella 10.10 paiku viibides xxx asuvas administratiivhoones, 4.korrusel asuvast kabinetist pani ta

toime mobiiltelefoni ja tahvelarvuti koos laadijaga varguse. ule Varastatud asjad müüs tundmat meesterahvale 150 euro eest (kd 1, lk 116-120). Kahtlustatav andis vabatahtlikult tema poolt ära varem varastatud esemed, nimelt mobiiltelefon Samsung Galaxy S5 taskuga ja tahvelarvuti Apple 3 tasku ja laadijaga (kd 1, lk 136-139).

Tunnistaja N I

ütluste kohaselt 30.03.2016 videokaamera salvestise vaatamisel nägi, et kell 10.28 maja trepikotta siseneb noormees, kellel olid valgete triipudega hallid püksid jalas. Umbes 5 minuti pärast see noormees väljus trepik t välja videokaamera ojast. Tunnistaja andis uurijale vabatahtlikul salvestise (kd 1, lk 123-126).

Asitõendi vaatlusprotokollist (koos fotodega) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on -plaa N L CD t poolt esitatud salvestisega videovalvekaamerast, mis asub hoone, asukohaga xxx, Foto seina küljes.

vaatusel on tuvastatud, et 30.03.2016 kell 09.28:24 kaamerast piki möödub , mööda hoone seina, Puškini tänava poole ü äine ks noormees, kes oli keskmist kasvu, keskmise kehaehitusega, kiilasp , kellel oli seljas tume lühike jope, jalas külgedelt valgete triipudega tumedad spordipüksid, valgete triipudega musta tossud 016 kell 09.28:39 värvi , õlakoti rihm on üle õla. Märgitud noormees 30.03.2 sisenes välisuksest N ruumidesse. 30.03.2016 kell 09.31:26 märgitud noormees väljus hoonest ja L l (kd 1, lk 128-135). äks Narvas Puškini tänava poole

Asitõendi vaatlusprotokolli (koos fotodega) kohaselt on vaatluse objektiks kahtlustatavalt P.J-ile

ära võetud musta värvi korpusega IMEI koodiga mobiiltelefon Samsung Galaxy S5

353222068455511 tasku, tahvelarvuti Apple iPad IMEI koodiga 013212008969228 , musta värvi , halli värvi taskuga, laadija (kd 1, lk 141-146).

Tunnistaja I G , et 30.03.2016 kella 10.25 paik did andis ütlused u väljus oma kabinetist dokumen

käes koridori. Tunnistaja märkis, et tunnistajast mööda A läks noormees, kes

P kabineti poole

rääkis telefoniga. Tunnistaja ei näinud noormehe nägu, aga nägi tema riideid ja nägi teda selja tagant tal . Meesterahvas oli vanuses kuni 30 aastat, kõhna kehaehitusega, kasvuga umbes 170 cm, olid väga lühikesed heledad juuksed. Jalas olid spordipüksid kolme valge triibuga küljel ja heledad spordijalatsid, seljas oli must nahkjope (kd 1, lk 147-151).

Kannatanu A P i taskuga tahvelarvuti taskuga sai Narva politseijaoskonnas kätte oma mobiiltelefon , ja laadija. (kd 1, lk 153).

Ülal nimetatud tõenditega (kannatanu P.J-i ütlused, asitõendi

, tunnistajate, kahtlustatava vaatlusprotokollid, kannatanu allkiri) loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus A P kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 taskuga, tahvelarvuti Apple 3 taskuga ning

laadija vargus ning selle pani toime P.J . Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu,

tunnistajate, kahtlustatava P.J-i ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised ning kooskõlas omavahel ja teiste kriminaalasja materjalidega. Samuti süüdistatav tunnistas eeluurimisel ja kohtuistungil oma süüd varguse toimepanemises.

18.05.2016 A A kuuluva jalgratta Muddyfox Anarchy 400 Maxxis maksumusega 400 eurot varguse toimepanemine

1-16-7961

8

Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad kannatanu J A ja A A te ütlused, ütlused, 20.05.2016 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt, tunnistajate Y S , A K, A K -

M K i vaatlusprotokollid, kahtlustatavate OÜ ja A vahel 18.05.2016 sõlmitud leping, asitõend P.J-i ja Roman Rutskihh ütlused.

Kannatanu J A selgub, et 18.05.2016 tuli ta umbes kell 07.50 jalgrattaga Narva ütlusest

Ülestõusmise kiriku juurde ja läks alla kirikusse jumalateenistusele. Jalgratta kinnitas

jalgrattalukuga kiriku territooriumil kirikust paremale jääva posti külge. Jumalateenistusel oli ta

umbes kella 09- Jalgratas oli Muddyfox ni. Kui ta välja tuli, avastas, et jalgratas on kadunud.

Anarchy 400, 24-käiguline, musta värvi, raamil valget värvi kiri „Muddyfox“ ja valget värvi esihark, väliskummid MAXXIS Jalgratta väärtus on 400 eurot . (kd 1, lk 1-5).

Tunnistaja Y S xxx. Politsei taotlusel andis teatas, et töötab uurimisele üle jalgratta Muddyfox Anarchy 400 ja pandilepingu koopia (kd 1, lk 8-11).

20.05.2016 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti kohaselt, nooremuurija V võttis Y. S - K vastu jalgratt Muddyfox Anarchy 400 (kd 1, lk 13) a

Tunnistaja A K v ljastas 18.05.2016 salvestuse kaameralt, mis on paigaldatud kiriku ä territooriumile (kd 1, lk 14-17).

18.05.2016 M K u alusel andis A. K 18.05.2016 laenuandjale M OÜ ja A vahel sõlmitud leping OÜ-le pandiks jalgratta Muddyfox Anarchy 400 ja sai la uandjalt laenu summas 45 eurot (kd 1, lk en 18).

Asitõendi vaatlusprotokoll ) nähtuvalt ist (koos fotodega on vaadeldavaks objektiks jalgratas Muddyfox Anarchy 400 (kd 1, lk 19-21).

Asitõendi vaatlusprotokollist (koos fotodega selgub, et vaadeldavaks objektiks on Narva linnas, ) Bastrakovi 4 asuva turvakaamera videosalvestused. Kaamera salvestas ajavahemikus kella 08.54- 08.56 kiriku juures oleva meesterahva (kd 1, lk 22-25).

Kannatanu A A , et 2015. aastal tellis internetist musta jalgratta Muddyfox Anarchy andis ütlused 400 ja maksis selle eest 400 eurot. Seda jalgratast kasutas vahel tema noorem vend J A . 20.05.2016

teatas J A telefonis, et jalgratas on s varastatud, kui vend käi Ülestõusmise kirikus. 21.05.2016 jalgratas tagastati kannatanule. Jalgratas oli korras, materiaalseid pretensioone kannatanul ei ole (kd 1, lk 26-31).

Kahtlustatav P.J tunnistas oma süüd ning andis ütlusi, et 18.05.2016 pani ta toime

jalgratta varguse. Kangelaste tänaval kohtas A melist tuttavat hüüdnimega „O “ ja palus -ni

tal

jalgratta pandimajja viia. P.J lubas A teenuse eest 5 eurot anda. A nõustus ning andis

pandimajja varastatud jalgratta. Jalgratta eest anti A 50 eurot. A P.J-ilt, kellele ei küsinud jalgratas kuulub, P.J ei öelnud A seda (kd 1, lk 32-35).

Tunnistaja A K , et 18.05.2016 oma tuttava Roman Rutskihhi palvel viis jalgratta andis ütlused pandimajja 45 e (kd 1, lk 39-42). uro eest. 5 eurot jättis endale

Kahtlustatav Roman Rutskihh , et 2016. aasta maikuus tuli tema juurde tumedat andis ütlused värvi jalgrattaga P.J , kes palus aidata se jalgrata pandimajja viia. Rutskihh ei teadnud, da st kellele jalgratas kuulub, kuid aimas, et mitte P.J-ile. Samuti Rutskihh aimas, et jalgratas on varastatud. Rutskihh palus antud jalgrata pandimajja viia S - st nimelisel noormehel, kelle hüüdnimi on „O “. P.J käis koos S

jalgratast pandimajja viimas. (kd 1, lk 44-47).

1-16-7961

9

Kannatanute, tunnistajate, - ga, süüdistatavate ütlustega, asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti

a dega, 18.05.2016 lepinguga sitõendi vaatlusprotokolli loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas P.J varguse objektiivse ko täitis süüdistatav osseisu, võttes ära

jalgratta Muddyfox Anarchy 400. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute, tunnistajate,

kahtlustatava R. Rutskihhi, süüdistatava P.J-i ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on

loogilised ning kooskõlas omavahel ja teiste kriminaalasja materjalidega. Samuti süüdistatav tunnistas eeluurimisel ja

kohtuistungil oma süüd.

Samuti kohus tuvastas, et Roman Rutskihhi tegevuses on olemas kaasaaitamise süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise tunnused, so KarS § 202 lg 2 p 2 § 22 lg 3 järgi - kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

02.06.2016 M V kuuluva jalgratta Cross Heksagon X4 maksumusega 350 eurot varguse katse toimepanemine

Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse ütlused, katse toimumist kinnitavad kannatanu S V asitõendi vaatlusprotokoll ütlused , kannatanu allkiri, tunnistaja J E , kahtlustatava P.J-i ütlused.

Kannatanu S V , et 02.06.2016 kell 16.05 helistas kannatanule poeg ja teatas, et tema andis ütlused

jalgratas Cross Heksagon X4 maksumusega 350 eurot taheti ära varastada. Poeg oli tunnis muusikakoolis, mis asub aadressil Karja 3, Narva, aga tema jalgratas oli pargitud kooli juurde ja

kinnitatud spetsiaalse jalgrattatrossiga. Kui ta tundidest tänavale tuli, nägi ta oma jalgratta juures

komandanti

, poissi nimega Ž ja tema sõpra ning nemad ütlesid pojale, et tema jalgratas taheti varastada. Materiaalset kahju pole. (kd 1, lk 155-159).

Asitõendi vaatlusprotokollist (koos fotodega) nähtub, et dud musta värvi eeluurimisel on vaadel jalgratta turvat Tross on osaliselt vigastatud (kd 1, lk 161-162 ross luku ja võtmega. ).

Jalgratta turvatross on tagastatud omanikule S V 06.06.2016 (kd 1, lk 163).

Tunnistaja J E selle kohta, et 02.06.2016 kella 15.30 paiku m andis ütlused ärkas muusikakooli

juures aadressil Karja 3, Narva linnas kahtlast noormeest. Ta pidevalt rääkis kellegagi telefonitsi.

Tunnistaja pildistas teda. Hiljem selle kahtlase noore inimese juurde tuli teine noor inimene, kes kükitas jalgratta, mis oli pargitud muusikakooli käsipuude lähedale, ette maha ja tegi seal midagi. Garderoobi töötaja tädi L väljus muusikakoolist ja küsis noorelt inimeselt, kes maas kükitas, mida

ta teeb. Ta vastas, et ei tee midagi ja jooksis minema naabermaja hoovi. Teine noormees ütles, et ei tea mitte midagi, kohe ta saab selle kätte kes ära jooksis ja küsib temalt. Ta jooksis samuti minema ,

naabermaja suunas. Tunnistaja oli tuttavaga, kelle nimi on Kirill. Nad koos vaatasid turvatrossi, millega oli kinnitatud jalgratas ja nägid, trossil on lõiketangide jäljed

et (kd 1, lk 164-169).

Tunnistaja J E juurde on lisatud tema poolt pildistatud noore inimese, P.J-i, foto ütluste (kd 1, lk 171)

Kahtlustatav P.J tunnistas oma süüd ja andis ütlused, et 02.06.2016 umbes kella 15.00

ajal minnes muusikakooli - st mööda, märkas kooli sissekäigu juures seisvat punast musta värvi jalgratast. Sel ajal rääkis ta telefonitsi Roman Rutskihhiga. Ta ütles Rutskihhile, et nägi jalgratast ja

et on võimalus toime panna see vargus, anda see pandimajja, aga raha jagada. Kuna P.J isiklikult seda varastada ei tahtnud, siis pakkus seda teha Rutskihhile. Rutskihh nõustus ning ütles,

et tuleb kohe muusikakooli juurde. Roman Rutskihh tuli, kükitas maha ja hakkas midagi tegema

jalgratta kinnitustrossiga. Sel hetkel tuli muusikakoolist välja naine-komandant ning minnes Rutski

hhi juurde küsis, mida ta teeb. Rutskihh vastas, et ei tee midagi ja läks kohe ära. Pärast läks

1-16-7961

10 P.J samuti minema. (kd 1, lk 177-180)

Kahtlustatav R

oman Rutskihh kinnitas P.J-i ütlusi varguse katse kohta. Ta näitas, et tema 02.06.2016 kella 15.30 paiku koos P.J-iga muusikakooli maja , mis läksid st mööda asub aadressil Narva, Karja 3. koolimaja l jalgrata , mis oli Ta nägi kõrval, peasissekäigu läheda st kinnitatud lukuga käsipuu külge. . Seejärel läks jalgratta juurde, Ta otsustas antud jalgratta varastada

laskus selle juures kükakile, kavatses lõigata kaasa toodud lõiketangide abil luku trossi katki. P.J seisis antud hetkel eemal. Kui ta jalgratta juures kükakile laskus, siis hoonest tuli kohe välja tundmatu naine, kes küsis, mida Rutskihh ei vastanud midagi, vaid tõusis Rutskihhile ta teeb.

püsti ja lahkus jäi jõudis järele ja ütles, et . P.J koolimaja juurde. Hiljem P.J Rutskihhile koolimajast väljunud naine rääkis sellest, et ta nägi, et Rutskihh tahtis jalgratast varastada ja tahab teatada sellest politseisse. (kd 2, lk 1-8).

Ülal nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas t

oimus M V

kuuluva jalgratta Cross Heksagon X4 varguse katse ning selle panid toime P.J ja

Roman Rutskihh. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu, tunnistaja ning kahtlustatavate ütluste

usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised ning kooskõlas omavahel ja teiste kriminaalasja

materjalidega. Samuti tunnistasid süüdistatavad eeluurimisel ja kohtuistungil oma süüd.

Ajavahemikul 24.-25. xxx, S G kuuluva perforaatori Makita 05.2016 sõiduautost KIA, reg. nr. maksumusega 320 eurot ja bensiinisae Shtil maksumusega 171 eurot varguse toimepanemine.

Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimepanemist kinnitavad kannatanu S G ja F T te OÜ

seadusliku esindaja ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, ütluste ja olustiku seostamise protokoll, kahtlustatava Roman Rutskihh ütlused.

Kannatanu S G , et 24.05.2016 kella 21.00 paiku parkis firmale F T andis ütlused OÜ kuuluva

sõiduauto KIA, reg.n Mõisa tänaval asuva Y2K kaupluse kõrvale. 25.05.2016 umbes kell r. xxx

10.30 märkas, et auto tagaklaas on lõhutud. Ta avastas, et autost on kadunud temale kuuluvad esemed Makita perforaator maksumusega 320 eurot ja bensiinisaag Shtil masksumusega 200 eurot (kd 1, lk 50-54).

Sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel on vaatluse objektiks Mõisa tänaval asuva Y2K kaupluse

kõrval pargitud helesinist värvi sõiduauto KIA Sportage reg. nr. e xxx. Auto pagasiruumi klaas on lõhutud. Klaasikillud asuvad nii pagasiruumis kui ka asfaldil autost vasakul 1,5 m kaugusel (kd 1, lk 61-68).

Asitõendi vaatlusprotokolli alusel Narva linnas, Mõisa 2a oleva maja (koos fotodega) vaadeldi

seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestust. Kell 01:34:07 fikseeris kaamera kaht

meesterahvast. Ühel neist on tume jope seljas, tumedad püksid ja heledad tossud jalas. Teda

edaspidi nimetatakse „esimene mees“. Teisel on hele jope tumedate varrukatega või hele vest ja tume sviiter selle all seljas, heledad püksid ja heledad tossud jalas. Teda edaspidi nimetatakse „teine mees“. 01:34:10-01:35:09 ajavahemikul seisavad tumeda hoone nurga taga. Kella 01:35:18 paiku mehed tulevad esimese sõiduauto juurde käes tagant poolt, nende pole midagi. Kella 01:35:24 paiku läheb teine mees esimese sõiduauto vasakule poole, tema vasakus käes on pikk ese. poolt vaadates Kella 01:35:34 paiku esimene mees läheb esimese sõiduauto poolt vaade vasakule poolele, tema nii vasakus kui ka paremas käes on kotiga sarnased esemed. Kella 01:49:55 paiku mehed tulevad tagasi esimese sõiduauto juurde , teevad seal midagi ja lähevad ära. Teise mehe vasakus käes tagant poolt on väike läikiv/valgust kiirgav ese (kd 1, lk 70-74).

Kahtlustatav P.J andis ütlus 25.05.2016 öösel jalutas linnas koos ed, et 24.05.2016-

Roman Rutskihhiga. Umbes 01.00 asusid nad Mõisa tänaval, kaupluse Y2K kõrval. Tal oli hele

1-16-7961

11 kampsun NIKE seljas. tskihh oli musta riided seljas. st Ru värvi Kõndides kaupluse mööda märkasid

kaupluse juures pargitud sinist värvi sõiduauto KIA. Rutskihh märkas sõidu t auto pagasiruumis ehitustööriist lõhkus sõiduauto pagasiruumi tagumise aknaklaasi, u: mootorsaagi ja perforaatorit ning võttis pagasiruumist sa andis Rutskihh P.J-i kätte, perforaator võttis e ja perforaatori. Sae i enda kätte P.J läks sa ga käes Võidu tänava suunas, Rutskihh mõne aja pärast läks P.J-ile . e

järele. Viiekorruselise maja lähedal, kaupluse Y2K vastas, andis P.J sa üle Rutskihhile ning

e nad läksid laiali (kd 1, lk 75-80).

Ütluste ja olustiku seostamise protokolli alusel näitas P.J tema poolt sooritatud autost tööriistade varguse sündmuskohta. Ta näitas kohta, kus ta ja Rutskihh peitusid poehoone nurga taga;

parkimiskoht ta, kus varguse sooritamist a, kus oli seisnud sõiduauto KIA; koh pärast oli ta üle andnud tööriistad Roman Rutskihhile (kd 1, lk 82-86).

Kahtlustatav Roman Rutskihh andis ütlus , et 2016. aasta maikuu 20ndate kuupäevade ö ed l isel ajal

jalutas väljas koos sõbra P.J-iga. Kõndides Y2K kauplu mööda sest , mis asub Narvas,

Mõisa tä , pööras tähel turi tüüpi sinisele sõiduautole, mis oli pargitud kaupluse naval epanu maas

juurd a antud e. Sõiduauto pagasiruumis olid ehitustööriistad. Rutskihh otsustas toime pann tööriistade vargus . Ta ei rääkinud P.J-ile oma kavatsusest. Võttis vaikides kõnniteelt kivi e ja

lõhkus selle abil sõiduauto pagasiruumi tagumise aknaklaasi. Alguses, kui P.J nägi, et Rutskihh võttis kivi, ta rääkis Rutskihhile, et ta ei paneks vargust toime, kuid Rutskihh ei kuulanud P.J. Rutskihh lõhkus aknaklaasi, pistis käe aknaavasse ja võttis pagasiruumist välja sae ilma

kohvrita ja andis selle P.J-ile üle. Seejärel võttis ta samal moel välja rohelist värvi plastmasskohvri, milles oli perforaator. Rutskihh palus P.J, et ta aitaks Rutskihhil tassida

varastatud bensiinimootorsaage Rutskihhi maja juurde ja P.J nõustus. Rutskihh kandis perforaatorit. ni asukohaga xxx t Olles jõudnud Rutskihhi maja , jä sid sae ja perforaatori põõsastesse. P.J läks enda juurde, Rutskihh läks korterisse, võttis spordikoti, panin kotti sae ja perforaatori

ning u

s ta maha tolli juures veoautoautojuhile 200 euro eest. läks tööriist müüma. Tööriistad müü Rutskihh ei jaganud raha P.J-iga, kuna nendel ei olnud sellekohast kokkulepet (kd 1, lk 87- 92).

Ütluste ja olustiku seostamise (koos fotodega) näitas Roman Rutskihh kohta, kust protokolli alusel varastas kaupluse juures pargitud autost KIA tööriistad; põõsaid, kuhu peitis ta autost varastatud sae ja perforaatori (kd 1, lk 96-103).

Kannatanu F T kme R G test selgub, et 24.05.2016 kella 21.00 paiku oli firmale OÜ juhatuse lii ütlus kuuluvast autost KIA, reg.nr. xxx tagaklaasi lõhkumise teel tundmatu isiku poolt auto pagasiruumist

toime pandud S G kuuluva perforaatori Makita ja mootorsae Stihl vargus. Auto omab kaskokindlustust u t - ja lõh tud autoklaas oli kindlustusfirma poolt välja vaheta ud. Seetõttu ei ole OÜ le F T varalist kahju tekitatud. (kd 1, lk 106-109).

B-kaardi alusel on R G F T juhatuse liige. (kd 1, lk 104-105). osaühingu

Ülalnimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus S G kuuluva gus ning selle pani toime ainult Roman Rutskihh. Kohtu hinnangul P.J-i te tööriistade var

Selles episoodis tuleb P.J süüdistus selles varguse episoodis ei leidnud tõendamist.

mõista õigeks Kohus on seotud süüdistuse tekstiga ning seda täiendada ei saa ning . tõendamist ei leidnud see, et P.J oleks lõhkunud sõiduauto KIA reg nr xxx pagasiruumi

tagumise ukse aknaklaasi ning oleks salongist ära võtnud mõne vallasasja. Nimetatud tegevuste toimepanemine on tõendatud Roman Rutskihhi puhul. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ning te süüdistatavate ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised ning kooskõlas omavahel ja teiste

kriminaalasja materjalidega.

1-16-7961

12 05.06.2016 restoranist G raudkasti sularahaga 450 eurot varguse toimepanemine

Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad tunnistaja K F, kannatanu N L ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, süüdistatavate ütlused.

P.J-i ja Roman Rutskihhi

Tunnistaja K F , et aadressil xxx. Ta andis ütlused 05.06.2016 kella 17.00 paiku oli tööl restoranis G oli Ta v köögis, teine kelner oli aga restorani teisel korrusel. äljus köögist ja avastas, et baariletist oli kadunud punast värvi metallkast, milles hoitakse päevasissetulekut. Kadumise hetkel oli kastis paberr id summas 450 eurot. Olles avastanud kadumise, F ja teine kelner jooksid aha ja münd välja. Tunnistaja m tunnistaja vates ärkas meesterahvast, kes oli üle tee restorani vastas ja ar tema võis võtta rahaga punase kasti. Tunnistaja jooksi ele ja sai s sellele mehele jär ta kätte Vabaduse 5 juures. Siis kui tunnistaja tunnistaja sai lähenes mehele, ta kõndis ja rääkis telefoniga. Kui ta kätte, siis ta rääkis

kellegagi telefoni teel tunnistaja, et ja palus sel inimesel tulla tagasi. Minuti aja pärast avastas nendele vas , , tu Tuleviku tänava poolt tuleb teine mees. Vastu tulnud mees võttis põuest välja selle sama kupüüridega punast värvi metallkasti, mis oli baariletist kaduma läinud. Meesterahvas andis selle kasti tunnistajale e meesterahvas, kelle tunnistaja üle ja pärast seda lahkus teadmata suunas. Se

kätte sai, läks üle tunnistajaga tagasi restorani. Restoranis luges tunnistaja raha . Kogu raha oli

paigal. Meesterahvas hakkas tungivalt nõudma kompensatsiooni selle eest, et ta olevat aidanud

kurjategijat a. Tunnistaja püüd le tundus, et meesterahvas oli alkohoolse või narkojoobe seisundis,

sest ta tegi ebaadekvaatseid äkilisi liigutusi, mis tundusid tunnistajale omakorda imelikuna. Tunnistaja otsustas kutsuda kohale turvafirma ning kell 17.20 oli turvafirma juba restoranis. Olles

märganud turvamehi jooksis meesterahvas ära. Hiljem kutsusid turvamehed ka politseitoimkonna välja. Restoranis G on see juhtum videole salvestatud (kd 1, lk 183-186).

B-kaardi alusel on N L P K xxx) juhatuse liige (kd 1, lk 194) OÜ (

Kannatanu N L 05.06.2016. aastal kella 17.00 paiku helistas kannatanu ütluse kohaselt

mobiiltelefonile restorani G kelner K F ja teatas, et restoranis pandi toime vargus ja ta palus kannatanul tulla restorani. Kui t is eelnimetatud restorani, siis saalis oli kannatanule tundmatu a jõud meesterahvas ja kelner F ise. Kelner selgitas kannatanule, et baariletist oli toime pandud metallkasti vargus, milles oli sularaha, restorani sissetulek, summas 450 eurot. Samuti ta selgitas, et restorani saalis istunud meesterahvas tagastas selle kasti, ja et see meesterahvas palub tasu. Kelner oli juba välja kutsunud turvafi a töötajad rm . Kannatanu tegi otsuse kutsuda politsei. Kui meesterahvas kuulis

selle politsei, siis st, et välja kutsutakse ta jooksis restorani saalist välja ja põgenes. Temaga koos

jooksis ära veel üks meesterahvas, kes seisis väljas, kui kannatanu sisenes restorani. Kast kogu rahaga summas 450 eurot on tagastatud ja firmal ei ole materiaalseid pretensioone. (kd 1, lk 188- 192).

Asitõendi vaatlusprotokolli alusel (koos fotodega) oli vaadeldavaks objektiks DVD-plaat Narva linnas, aadressil xxx (baar „G“) asuvate turvakaamerate videosalvestustega. Salvestusel võib näha

varguse toimepanemi . ella 17:02:48 paiku kallutab st Esimesest videosalvestusest nähtuvalt k meesterahvas ettepoole, vaatab leti taha, võtab kar i ja läheb ära. Meesterahval on südamekujuline b

nägu, kõrge , konksnina, kõrvad on pea haehitus on kõhn, kasv on kortsudega laup st eemal, ke keskmine. -plaat lisatakse kriminaalasja materjalidele. (kd 1, lk 195-200). DVD

Kahtlustatav P.J tunnist , et 05.06.2016

as oma süüd ja andis ütlused päevasel ajal oli sõbra Roman Rutskihhi seltsis. Kella 17.00 paiku läksid L -restoranist G tänaval asuvast baari mööda. Ta otsustas antud baari sisse astuda, et tualetis käia. Rutskihh ei läinud koos

P.J-iga baari, vaid jäi õue ootama, nimelt läks baari taha. Baari sisse astudes läks kohe teda baari juurde tualettruumi. ualettruumis baarileti juurde. Baarileti juures polnud Pärast t t väljumist astus P.J

kedagi personalitöötajatest. Külastajaid ka polnud. P.J ootas umbes 20 sekundit ning veendudes, et tema juurde keegi ei tule, otsustas piiluda baarileti plaadi alla. P.J nägi punasest metallist kasti, avas

selle kasti pooleldi, et vaadata, mis on kasti sees. Antud kastis nägi ta rahatähti,

1-16-7961

13

münte ja otsustas ne d ära võtta. Antud kasti kiiresti ära võttes peit selle sviitri alla ja väljus e is baaris ue. Karbi andis Roman Rutskihhile, kes ootas teda P.J andis talle t õ õues baari juures. kasti üle ning ütles: „Vii see kuskile!". Rutskihh võttis antud kasti enda kätte ilma mingi jututa ja

läks sellega Vabad änava use t l asuva endise politseihoone suunas. P.J otsustas baari sisse astuda, kus istus toolile ning hakkas tuttava noormehega rääkima, kes astus sel hetkel baari sisse. Baaris istus ta umbes viis minutit Rutskihhile helistada ning otsustas lahkuda. Kui tuli õue, otsustas

ning öelda talle, kasti rahaga tagastada. Samuti küsis et tema tuleks baari juurde tagasi, ta tahab

Rutskihhilt telefoni teel, kui palju raha oli kastis, aga Rutskihh ütles, et ei vaadanud ega lugenud.

Antud jutu ajal hüüdis baari töötaja n aari töötaja P.J ing tuli tema juurde. B hakkas P.J-ilt

P.J palus

küsima, kas ta nägi, kes võis baaris varguse toime panna. baari töötajal veidi oodata, kuna P.J-i tuttav jälitab praegu noormeest, kes olevat raha varguse toime pannud ja talutab teda siia. Rutskihhile, kellega telefonijuttu P.J ei katkestanud, ütles, et tema tuleks

P.J-i juurde rahaga tagasi. Umbes paari minuti pärast Vabaduse tänaval asuva endise

politseihoone juurde tuli Rutskihh, tema tagastas P.J-ile rahaga kasti. P.J andis selle

omak nad d koos orda baari töötajale ja läksi baari, et vaadata, kas raha on säilinud või mitte.

Rutskihh jäi P.J a, kogu õue baari juurde ootama. Baaris hakkas töötaja sularaha lugem rahasumma o kohal. Siis hakkas P.J t paluma, et tema annaks P.J-ile raha li baari töötaja

5 euro ulatuses või pakuks kannu õlut selle eest, et P.J tagastas neile rahaga kasti. Baari töötaja ütles, et praegu tuleb direktor ja lahendab selle küsimuse ära. P.J ei hakanud direktorit ootama, jooksis (kd 1, lk 205-210). baarist välja.

Kahtlustatav Roman , et 05.06.2016 kella 17.00 paiku jalutas P.J-iga Rutskihh andis ütlused

d G, mis asub aadressil xxx. P.J linnas ja läksi mööda baarist läks baari, Rutskihh ovi. jäi teda ootama baariho Umbes viie minuti pärast P.J väljus baarist ja tõi kaasa metallkasti. P.J andis Rutskihhile kasti ja Rutskihh l ks selle kastiga baari hoonest eemale ja ä ootas P.J maja aadressil Vabaduse 5, Narva juures. U helistas mbes 5 minuti pärast P.J Rutskihhile ja palus tuua tagasi metallkast, mille ta andis Rutskihhile Rutskihh enne seda üle. läks

taas baari hoone juurde, kus kohtas P.J ja baarimeest. Andis kasti P.J-ile üle, P.J ari juurde tuli autoga baari omanik ja tahtis aga andis selle baarimehele ära. Seejärel ba

tema ning P.J-iga asju klaarida, sest P.J olevat varastanud baarist sissetuleku, aga

Rutskihh lahkus. Rutskihh ei teadnud, millise kasti P.J temale tõi ja andis üle, samuti ei näinud ta kasti sisu (kd 2, lk 1-8).

Ülalnimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus restorani sularahaga 450 eurot raudkasti vargus ning selle pani toime P.J. Kohtu st „G “

hinnangul Roman Rutskihhi lle varguse toimepanemises süüdistus se ei leidnud tõendamist

kriminaaltoimikus olevate tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu, tunnistaja ning süüdistatavate ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised ning kooskõlas omavahel ja teiste

kriminaalasja materjalidega. Selles episoodis tuleb Roman Rutskihh . Kohus on seotud õigeks mõista

süüdistuse tekstiga ning seda täiendada ei saa ning sellest ei nähtu, et süüdistatavad oleksid enda

tegevuse varguse toimepanemiseks eelnevalt kooskõlastanud, et neil oli ühine tegutsemisplaan

varguse toimepanemiseks ning mõlemad hoidsid sündmuste käiku enda kontrolli all. Seega mõistmaks süüdistatavaid süüdi varguse kaastäideviimises langetama ühise teootsuse ja pidid nad

tegutsema ühtse teoplaani järgi. Kohus ei saa KrMS § 268 lg-st 1 tulenevalt omistada isikule teopanust, mis väljuks süüdistuse piiridest (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-83-10, p 40).

25.- 5 keld ruumist -le V kuuluva vara varguse toimepanemine 27.06.2016 KÜ D ri OÜ

Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul pannud toime 3 vargust, taas ajavahemikul 25.06.- 27.06.2016 varguse toimepanemise eesmärgil, lõhkunud xxx asuva keldriruumi ukseluku ja pannud

toime kuuluva vara varguse: elektritrell Bosch, maksumusega 169 eurot, ketassaag- OÜ V

ketaslõikur Bosch maksumusega 120 eurot, kaablirull 50 m kaabliga maksumusega 52,20 eurot, parkett-ketassaag maksumusega 149 eurot, akutrell Makita maksumusega 169 eurot, fassaadivõrgu

1-16-7961

14

rull 150 meetrit maksumusega 84,14 eurot, mikser 83,60 eurot, tellingute ülemine kate

maksumusega 50,40 eurot, tross 60 m maksumusega 48 eurot, turvavööd (julgestus) 2 tk

üldmaksumusega 73,45 eurot, väikesed tööriistad (pahtelabidas, lood, puurid, mõõtelindid)

üldmaksumusega 120 eurot, elektritrell Metabo maksumusega 219 OÜ V eurot, tekitades kahju üldsummas 1337,79 eurot.

Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad kannatanu V M , tunnistajate V

K , L I ja A D -plaat) ütlused, 27.06.2016 sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi (CD vaatlusprotokoll, äratundmiseks esitamise protokoll, ütlused. kahtlustatava Roman Rutskihhi

B-kaardi alusel on V M V (xxxx) juhatuse liige. (kd 2, lk 16) OÜ

Kannatanu V M , et 27.06.2016 hommikul helistas temale V K ning teatas, et kui ta andis ütlused

tuli ehitusobjektile aadressil xxx, kus teostatakse elamu fassaadi soojendustöid, avastas, et

keld ruumi ukselukk u ri , kus hoiti ehitustööriist , on lõhutud ja ehitusmaterjalid ja tööriistad on varastatud. Kannatanu palus kutsuda politsei välja. Oli varastatud: elektritrell Bosch maksumusega

169 eurot, ketassaagablirull 50 m kaabliga ketaslõikur Bosch maksumusega 120 eurot, ka

maksumusega 52,20 eurot, parkett-ketassaag maksumusega 149 eurot, akutrell Makita

maksumusega 169 eurot, fassaadivõrgu rull 150 meetrit maksumusega 84,14 eurot, mikser 83,60

eurot, tellingute ülemine kate maksumusega 50,40 eurot, tross 60 m maksumusega 48 eurot,

turvavööd (julgestus) 2 tk üldmaksumusega 73,45 eurot, väikesed tööriistad (

pahtellabidas, lood,

puurid, mõõtelindid) üldmaksumusega 120 eurot, elektritrell Metabo maksumusega 219 eurot. Kokku on varastatud vara väärtus 1337,79 eurot. (kd 2, lk 10-14).

OÜ V seaduslik esindaja esitas kriminaalasjas tsiviilhagi summas 1337,79 eurot (kd 2, lk 20-22).

Tunnistaja V K

ta xxx ehitusfirmas V . Tegele maja asukohaga xxx ütluste kohaselt töötab ti fassaadi soojendamisega. Nendel oli kokkulepe KÜ esimehega, et firma tööriistad hoitakse

esimese trepikoja keldris. 25.06.2016 kella 14.00 paiku lõpetasid töö, panid tööriistad keldrisse, tunnistaja

pani keldriuksed kinni. 27.06.2016 kella 09.00 paiku avastasid, et tundmatud isikud tungisid

keldrisse ja t Makita, akutrelli Makita kohvris varastasid firma tööriistad: kaks perforaatori akulaadija ja lisaakumulaato i Bosch, tsirkulaarsae, mikseri segu segamiseks, rullis ritega, ketaslõikur pikendusjuh

221-227). tme 25 m, pool rulli rohelist värvitekstiilvõrku. (kd 1, lk

Sündmuskoha vaatlusprotokoll , mille kohaselt on sündmuskohaks üheksakorruselise koos fotodega

maja asukohaga xxx esimese trepikoja keld ruum. Keldrisse viib trepp ja metalluks. Uksel on ri riigellukk. Lukk ja uks on vigastusteta. Sissekäigust vasakul asub sissepääs numbrita ruumi. Ruumi uks on kaetud metallist lehtedega. Ukse küljes on rippluku kobad. Uksekobas on lõhutud, ripplukk on korras, see on kinnises seisundis ja ripub teise koba küljes. Rippluku ja ripplukukobade pindadest võeti proovid DNA ekspertiisi tegemiseks. (kd 1, lk 229-231).

K xxx esimees L I e paigaldatud orteriühistu andis politsei nõudmisel maja fassaadil videovalvekaameratega tehtud videosalvestise. (kd 1, lk 247)

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldav (koos fotodega) aks objektiks on CD-plaat xxx,

aadressil xxx e asuvate turvakaamerate videosalvestustega. Vaatluse käigus on vaadeldud kolm videosalvestust. Ajavahemikul alates kella 01:15:07-01:17:15 kaamera fikseeris kaht meesterahvast. Ü käe käe ks meesterahvas hoidis vasakus s heledat tumedate lisanditega kohvrit, paremas s hoidis tumedat kotti. Teine mees hoidis vasakus s suurt eset. (kd 1, lk 249-251). käe

Tunnistaja A D sellest, et 27.06.2016 pandimajas asukohaga xxx andis ütlused oli ta tööl M . Pandimajja tulid kaks noormeest. Ta tundis ühte kui Roman Rutskihh . Nad tõid pandimajja kohvris i perforaatori Makita ja betoonimikseri. Tunnistaja pakkus neile esemete eest 50 eurot. Kuna nad ei

1-16-7961

15 jäänud sellega rahule, nad lahkusid ja ei hakanud neid esemeid pantima. (kd 1, lk 252-256).

Tunnistaja A D kui Roman Rutskihhi pandimajas tundis ära isiku nr 1 all , kes käis 27.06.2016 M aadressil xxx. D tundis Rutskihhi -262). ära näojoonte järgi. (kd 1, lk 258

Kahtlustatav Roman Rutskihh tunnistas eeluurimisel oma süüd ning seletas, et ajavahemikul alates

25.06.2016 kella 14.00-st kuni 27.06.2016 kella 09.00-ni varguse toimepanemise eesmärgil tuli

maja asukohaga xxx keldriukse juurde, tegi ning keldriukseluku välisukseluku muukrauaga lahti,

lõhkus lahti. Seejärel viis keldrikuurist mitme korraga välja kaks perforaatorit Makita, akutrelli Makita, ketaslõikuri Bosch, tsirkulaarsae, pikendusjuhtme ja rulli tekstiilvõrku. Rulli võrku jättis ta

vastas asuva maja juures asuvatesse põõsastesse. Tööriistad müüs ta maha tundmatutele isikutele. (kd 2, lk 1-8).

Ülal nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus

OÜ- le V kuuluva vargus ning selle pani toime Roman Rutskihh. Kohtul ei ole alust kahelda te tööriistade kannatanu, tunnistaja Roman Rutskihhi te ning süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised ning omavahel stas eeluurimisel ja kohtuistungil oma kooskõlas. Samuti süüdistatav tunni süüd.

P.J-i poolt varguse objektiivse ja subjektiivse koosseis

täitmine

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Varguse eseme seisukohalt peab

seega olema tegemist asjaga, mida saab füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse

objektiivne koosseisutegu sisaldab kolme elementi: a) võõra valduse lõpetamine; b) uue valduse

kehtestamine; c) valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta.

P.J-ile viies on esitatud süüdistus võõra vallasasja äravõtmise episoodis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p , isikute grupis,

7,8

,9 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Üks varguse episood (02.06.2016) ei ole süüdistatava

poolt lõpule viidud. kuuluvate tööriistad P.J-i poolt 24.-25.05.2016 S G e varguse

toimepanemine ei ole kriminaalasjas kogutud

P.J-i tõenditega tõendatud. Seega mõistab kohus

Seega P.J-i tegevuses puuduvad 8 selles episoodis õigeks. KarS § 199 lg 2 p objektiivsed tunnused.

Kogutud tõenditega (kannatanute ja tunnistajate ütlused, asitõendite vaatlusprotokollid,

sündmuskoha vaatlusprotokollid, süüdistatava ütlused) on tõendatud, et

te P.J pani

30.03.2016, 18.05.2016 ja 05.06.2016 seadusliku toime võõra vallasasja äravõtmise selle eba omastamise

eesmärgil ning 02.06.2016 varguse katse.

P.J-i poolt toimepandud 4 vargust leidsid aset ajavahemikul alates 30.03.2016 kuni

05.06.2016 ehk 3 P.J-ile etteheidetavad teod ja teo objektid olid kuu jooksul. Kõik sarnased ning moodustasid

a Kohus on seisukohal, et süsteemi – varastada, müüja ja sa da raha kätte.

esemete varastamine edasimüümise eesmärgil on kujunenud P.J-ile elustiiliks.

Varastades hankis P.J endale elatist. Arvestades, et teod on toimunud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning teoobjektid ja tehiolud on sarnased, on põhjust öelda, et P.J-i

tegevus varguste toimepanemisel on olnud süstemaatiline. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud süstemaatilise varguse, so KarS § 199 lg 2 p 9

objektiivsed tunnused.

Samuti kohus tuvastas, et 02.06.2016 varguse pani P.J toime grupis Roman Rutskihhiga.

1-16-7961

16 Seega kohus on seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud vargus , so KarS § 199 lg grupis 2 p 7 objektiivsed tunnused.

Eelnimetatut P.J-i kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud käitumises KarS § 199 lg 2 p-des 7

,9 sätestatud kuritegude objektiivsete tunnuste esinemine.

Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui

isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud P.J kuriteod toime otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Süüdistatav P.J e vallasasjadega, tahtis seda omastada oli teadlik, et tegemist on võõrast ning tegi seda.

Kuna süüdistatava käitumises süüteokoosseisude objektiivsed ja esinevad talle inkrimineeritava te subjektiivsed tunnused, siis on P.J-i 7, süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi põhjendatud.

Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on alus tunnistada P.J 7,

süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Roman Rutskihhi poolt talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu t

äitmine

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Varguse eseme seisukohalt peab seega olema tegemist asjaga, mida saab füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse

objektiivne koosseisutegu sisaldab kolme elementi: a) võõra valduse lõpetamine; b) uue valduse

kehtestamine; c) valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta.

Roman Rutskihhile neljas on esitatud süüdistus võõra vallasasja äravõtmise episoodis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p

7,8,9 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Üks varguse episood (02.06.2016) ei ole süüdistatava

poolt lõpule viidud. Roman Rutskihhi poolt 05.06.2016 P K

OÜ- kuuluva sularahaga raudkasti le varguse toimepanemine Roman ei ole kriminaalasja materjalidega tõendatud. Seega mõistab kohus Rutskihhi selles episoodis õigeks.

Kogutud tõenditega (kannatanute ja tunnistajate ütlused, asitõendite vaatlusprotokollid, sündmuskoha vaatlusprotokollid, ütluste ja olustiku seostamise protokollid, äratundmiseks esitamise

protokoll, Roman Rutskihh pani 24.-25.05.2016, 25.- süüdistatavate ütlused) on tõendatud, et

27.06.2016 toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning 02.06.2016 varguse katse.

Ruslan Rutskihh poolt toimepandud 3 vargust leidsid aset ajavahemikul alates 24.05.2016 kuni

27.06.2016 ehk 1 Ruslan Rutskihhile etteheidetavad teod ja teo objektid olid kuu jooksul. Kõik sarnased ning moodustasid süsteemi – varastada, müüja ja saada raha kätte. Kohus on seisukohal, et

1-16-7961

17

esemete varastamine edasimüümise eesmärgil on kujunenud Ruslan Rutskihhile elustiiliks.

Varastades hankis Rutskihh endale elatist. Arvestades, et teod on toimunud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning teoobjektid ja tehiolud on sarnased, on põhjust öelda, et Ruslan Rutskihh

tegevus varguste toimepanemisel on olnud süstemaatiline. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud süstemaatilise varguse, so KarS § 199 lg 2 p 9 objektiivsed tunnused.

Samuti kohus tuvastas, et 02.06.2016 varguse pani Roman Rutskihh toime grupis P.J-iga . Seega kohus on seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud varguse grupis, so KarS § 199 lg 2 p 7 objektiivsed tunnused.

Seoses sellega, et S G oli toime pandud Roman Rutskihh poolt kuuluvate tööriistade vargus mootorsõiduki tema tegevuses on olemas KarS § sse sissetungimisega, siis 199 lg 2 p 8 objektiivsed tunnused.

Eelnimetatut Roman Rutskihhi kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud käitumises KarS § 199 lg 2 p-des 7,8, uritegude objektiivsete tunnuste esinemine. 9 sätestatud k

Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui

isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tem

a jaoks võõras ja on kellegi valduses.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese Roman Rutskihh tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastav

a asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on võõra Roman Rutskihh ste vallasasjadega, tahtis seda omastada ning tegi seda.

Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud.

Kuna esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused, siis on Roman Rutskihh 8, süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi

põhjendatud. Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on alus tunnistada Roman Rutskihh 8,

süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

KarS -

Objektiivne koosseis on vara omandamine, hoidmine või turustamine. Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mistahes viisil (nt vargalt ülesostmine, vahetamine, kingiks või võla katteks

saamine jne). Hoidmine on asja valdamine, mida ei tule aga mõista mitte tsiviilõiguslikus, vaid faktilises tähenduses. Turustamine on vara võõrandamine mistahes vormis (müümine, vahetamine, võla katteks andmine jne).Ka ei eelda turustamine tingimata tasu eest tegutsemist.

KarS § 22 lg 1 alusel osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. KarS § 22 lg 3 alusel kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.

Kaasaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Seadus nimetab ammendavalt kolm kaasaaitamise liiki: füüsiline, aineline ja vaimne. Füüsiline kaasabi on täideviija tegevuse positiivne mõjutamine – ne, takistuse kõrvaldamine, valvamine jms, nt eeltingimuste loomi

aga ka füüsiline tegu, mis seisneb vägivallakuriteo korral kannatanu lahkumise takistamises vms.

1-16-7961

18

Aineline kaasabi on näiteks süüteovahendi muretsemine, rahaline toetus, et muretseda

süüteovahend, sõita sündmuskohale jms. Vaimne kaasabi on täideviija psüühika positiivne mõjutamine – nt nõuanne, juhatus jms.

Kogutud tõenditega ( ute, tunnistajate, süüdistatava R. Rutskihhi ja süüdistatava kannatan

P.J-

- ütlustega, asitõendi üleandmise vastuvõtmise aktiga, asitõendi vaatlusprotokollidega, 18.05.2016 lepinguga) on tõendatud, et Roman Rutskihh tegevuses on olemas kaasaaitamise süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise tunnused, so KarS § 202 lg 2 p 2 § 22 lg 3 järgi - kvalifitseeritava kuriteo tunnus . ed

Roman Rutskihh olles teadlik, et jalgratas on varastatud, aitas P.J-ile kaasa varastatu

turustamisel. Ta leidis inimese K ), kellele pakkus pantida jalgratas pandimajja ja viimane (A pantis varastatud jalgratta pandimajja 45 euro eest. Seega osales Roman Rutskihh varastatud vara

turustamises kaasaitajana. Roman Rutskihh on isik, kes on varem toime pannud varguse. Seega tema tegevuses on 202 lg 2 p 2 -

objektiivsed olemas KarS § § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

Eelnimetatut 202 lg kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud Roman Rutskihh käitumises KarS § 2 p 2 -

§ 22 lg 3 sätestatud kuritegude objektiivsete tunnuste esinemine.

Subjektiivsest küljest eeldab käesolev süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega piisab, kui omandaja, hoidja või tur

ustaja peab võimalikuks vara süüteolist päritolu.

KarS § 16 lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Süüdistatav Roman Rutskihh oli teadlik, et tegemist on varastatud vallasasjaga, leidis inimese, kes

pantis varastatud eseme pandimajja. See kinnitab, et tegemist oli otsese tahtlusega toime pandud süüteoga.

Kuna esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused, siis on Roman Rutskihh süüdistus KarS § § 22 lg 3 järgi 202 lg 2 p 2 -

põhjendatud. Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on alus tunnistada Roman Rutskihh süüdi KarS § § 22 lg 3 järgi. 202 lg 2 p 2 -

Karistus

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel

tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Roman Rutskihhi karistus

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Roman tegevuses ei esine, KarS § 57 Rutskihhi

1-16-7961

19

lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü poolt ülestunnistamist ja kahetsust.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Roman Rutskihh on varasemalt 8- korral l

kriminaalkorras karistatud, sh ka varavastaste kuritegude eest. Seega tegemist on retsidiivse käitumisega. ja 11 päeva vangistust, Kohtuotsuse tegemisel kannatab ta karistust, 2 aastat 8 kuud Viru Maakohtu 22.07.2016 kohtuotsuse alusel.

Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline

sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem

käitumine välistab rahalise karistuse kui kergemaliigilisema karistuse kohaldamise. Roman

Rutskihh ta on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on

jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 7,8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Võttes arvesse toimepandud vargust tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu e teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Võttes karistust kergendavate asjaoludena arv n Rutskihhi poolt oma süü üles esse Roma unnistamist,

on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 202 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kolmeaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud tehiolusid ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise

raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine.

Võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse Roman Rutskihhi poolt oma süü üles

tunnistamist, tema rolli kuriteo toimepanemisel, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse

mõistmine alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel, arvestades kuriteoepisooide arvu ja varasemat karistatust Rutskihhile ja mõista Roman liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt

KrMS § 238 lg le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman - Rutskihh vangistusega 1 aasta 2 kuud.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.07.2016 kohtuotsusega tunnistati Roman Rutskihh süüdi KarS

§ 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud ja 11 päeva

alates 22.07.2016. Kohtuotsus on jõustunud.

Seega d karistus Viru Maakohtu Narva KarS § 65 lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetu kohtumaja 22.07.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liidab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 22.07.2016 kohtuotsuse alus stusega, 2 aastat ja 8 kuud ja 11 el mõistetud vangi

päeva, ning mõistab Roman Rutskihhile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 22.07.2016. Roman Rutskihhile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tuleb tühistada.

1-16-7961

20

P.J-i karistus

KarS § 199 lg 2 p 7,8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tegevuses ei esine, KarS § P.J-i 57

lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü poolt ülestunnistamist ja kahetsust.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et P.J on varasemalt 2- korral l

kriminaalkorras karistatud, sh ka varavastaste kuritegude eest. Seega tegemist on retsidiivse käitumisega.

Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puudub

piisav sissetulek ine , mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitum välistab rahalise karistuse kui kergemaliigilisema karistuse kohaldamise. P.J on varem

korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude

toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 7,8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Võttes arvesse toimepandud varguse tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Võttes karistust ker poolt oma süü üles tunnistamist, gendavate asjaoludena arvesse P.J-i

on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määras. Kohus peab

põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Kuna krim - inaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada KarS § 68 P.J vangistusega 1 aasta 2 kuud. lg-st 1 tulenevalt tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.06.2016, so 1 päev ja

mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend P.J-ile üheksa) päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada P.J-i kinnipidamisest, so alates 08.06.2016. P.J-ile

valitud tõkend, vahistamine, tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid

VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

(lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega

seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. (lg 3).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas

1-16-7961

21 ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p natanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri -st 2 on kan

kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused.

Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. (RKKK 3-1-1-79-09).

Süüdistusaktide kohaselt on kriminaalasjas esitatud kaks tsiviilhagi: kannatanu S G esitas

tsiviilhagi summas 491 eurot, kannatanu V (seaduslik esindaja V M) esitas tsiviilhagi OÜ

summas 1337,79 eurot. Rutskihh

Süüdistatav ei ole kohtumenetluse käigus tsiviilhagide osas mingeid vastuväiteid esitanud ning võttis mõlemad tsiviilhagid õigeks. TsMS § 1 sätestab, 440 lg

et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu 440 lgst -

või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seotud kostja õigeksvõtuga ning rahuldab kannatanute poolt süüdistatava vastu esitatud hagiavaldused. -

Asitõendid

Vastavalt KrMS § 126 lg 3 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendite ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kaubandusliku

väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi

omandisse; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse ümber; kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale; kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.

Antud kriminaalasjas asitõenditeks tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde olevad -plaadid CD .

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. - Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud.

KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku § s 182 sätestatud erandeid. -

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub riigituludesse väljamõistmisele sundraha Roman Rutskihhilt

645 eurot, kuna tegemist on teise astme kuritegudega. Lisaks -dest 175 ja mõistab kohus KrMS § 180 lähtudes Roman välja kaitsja poolt eeluurimisel osutatud õigusabi Rutskihhilt Arri Toomingu eest 57,60 eurot, asenduskaitsja poolt 04.11.2016 Eduard Bulattšik kohtuistungil osutatud õigusabi eest 188,16 eurot.

Seoses Roman Rutskihhi osa kaitsjatasu riigi kanda. osalise õigeksmõistmisega jätab kohus st Samuti vabastab kohus Roman Rutskihhi sundraha 645 euro tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist

1-16-7961

22 on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 alusel.

Arvestades menetluskulude summat, samuti seda, et Roman kohus mõistab süüdistatavale

Rutskihhile karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub riigituludesse väljamõistmisele sundraha P.J-ilt 645 eurot, kuna tegemist on teise - astme kuritegudega. Lisaks tuleb KrMS § dest 175 ja 180 lähtudes

mõista välja kaitsja Galina Tšelnokova b kohus P.J-ilt poolt eeluurimisel osutatud

õigusab Galina Tšelnokova i eest 307,78 eurot, kaitsja poolt 04.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153,60 eurot.

Seoses P.J-i osalise õigeksmõistmisega jätab kohus osa kaitsjatasu riigi kanda. st

Süüdistatavaid osaliselt õigeks mõistes polnud kohtul võimalik kindlaks teha, milline tekkinud õigusabikulu on seotud nende kuriteoepisoodidega, milles kohus mõistis süüdistatavad õigeks ning seetõttu kohus vähendab süüdistatavatelt välja mõistetavat õigusabitasu selliselt, et jagab osutatud

õigusabikulu kõikide kuriteoepisoodide vahel ära ning selles kuriteoepisoodis, milles süüdistatav mõistetakse õigeks, õigusabi osutamisel tekkinud kulu jätab kohus riigi kanda.

Arvestades menetluskulude summat, samuti seda P.J-ile , et kohus mõistab süüdistatavale

karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale.

Otsuse tegemisel kohus juhindub 233, 238, 311, 313, 315. KrMS §

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik