1-16-9721/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-9721

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2016, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number 1-16-9721 (16233001494) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi T.P 121 lg 2 p 2

süüdistuses KarS § järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abip Ragnar Plistkin rokurör Süüdistatav T.P

Elukoht xxx, isikukood XXX, kodanik, keskharidus, VF emakeel vene keel, xxx – töökoht

Varasem karistatus: puudub KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinni peetud 04.11.2016. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON

Tunnistada T.P 121 lg 2 p 2 3 süüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks (kolm vangistust. ) kuud

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.P vangistusega 2 (kaks) kuud.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 04.11.2016, so 1 (üks) päev,

karistusaja hulka ja mõista T.P-le lõplikult ärakandmisele 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

1-16-9721

2 KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks ü 1 ( ks) aasta.

KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 04.11.2016.

Vabastada T.P vahi alt kohtusaalis.

Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures.

M T.P-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 322 olmsada õista välja (k

kaks kaks) eurot ja 50 senti kümmend , kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud

õigusabi üheksakümmend ) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eest 96 ( kuus 04.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest seitsekümmend kaks 72 ( ) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata on õigus tasuda väljamõistetud , et T.P

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003

DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700079766 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses T.P, 1-16-9721 tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 05. novembrist 2016. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe

kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 05. novembrist 2016.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus seoses otsuse tegemise tähtaja pikendamisega tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 19. detsembrist 2016.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

T.P kse selles, et tema, 04.11.2016 kella 10.00 ajal Narva linnas aadressil süüdistata xxx asuva elumaja trepikoja kolmandal korrusel kasutas xxx P S suhtes füüsilist vägivalda, hoides kannatanut vasakust käest kõvasti kinni ning seejärel tõugates teda tugevalt vastu seina, mille

tagajärjel kannatanu P kaotas tasakaalu ja kukkus pikali põrandale. Sel moel tekitas T.P S

oma tahtliku tegevusega kannatanule P S kriimustatud füüsilist valu ja kehavigatusi – käevars.

Oma tahtliku tegevusega T.P pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

1-16-9721

3

II Kohtuistung

Süüdistatav T.P tunnistas ennast kohtuistungil süüdi Süüdistatav ei

ja kahetses. taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Abiprokurör kohtueelses menetluses kogutud tõendid viitavad ühe leidis, et selt sellele, et T.P

pani 04.11.2016 toime vägivallateo, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse. ta on tunnistanud oma Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus,

süüd ja kahetsenud juhtunut. Tegemist aga ei ole esmakordse ja juhusliku sündmusega. T.P on ka varem xxx suhtes füüsilist vägivalda kasutanud, aga prokuratuur lõpetas menetluse lepituse tõttu. Uus juhtum on selgelt näidanud, et sellest lahendusest ei ole T.P teinud tõsiseid järeldusi. Abiprokurör palus tunnistada T.P süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 alusel ja

kuivõrd tegemist mõista on isikuga, keda ei ole varem karistatud, talle karistuseks 4 kuud vangistust

ning kuna asja arutatakse lühimenetluse korras, siis KrMS § 238 alusel vähendada karistust 1/3

võrra ja määrata lõplikult 2 kuud 20 päeva vangistust. Rahalise karistuse määramist ei pea ta

põhjendatuks, kuna oma käitumisega on süüdistatav näidanud ükskõiksust õiguskaitseorganite

suhtes. ettepaneku Abiprokurör tegi kohaldada šokivangistust, pöörates vangistusest 2 kuud 20 päeva vangistust täitmisele 1 kuu reaalselt vangistust, ülejäänud osa 1 kuu 20 päeva jätta KarS § 73 lg 1 alusel , kui T.P ei pane toime 18 kuu pikkusel katseajal uut täimisele pööramata

kuritegu.

hoidma uute Abiprokurör leidis, et šokivangistus on põhjendatud ja see peaks ära kuritegude toimepanemise T.P poolt.

Kaitsja tuleb arvestada T.P isiksust. Ta ei ole varem leidis, et karistuse mõistmisel

kohtulikult karistatud, seega ei saa kaitsja nõustuda prokuröri seisukohaga, et tuleb mõista šokivangistus mõista T.P-le karistuseks rahalise karistuse 150 . Kaitsja tegi ettepaneku päevamäära ulatuses, mida tuleb lühendada 1/3 võrra ja mõista talle lõplikult rahaline karistuse 100 päevamäära ulatuses päev ja lõplikult . Arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 mõista talle karistuseks 97 päevamäära ulatuses, kohaldades KarS § 73 lg 1 sätteid rahaline karistus

ja mitte pöörata karistust täitm ülalpidamisel isele. Tuleb arvestada, et T.P on laps.

Kannatanu ei maksa talle elatist, samuti ei maksa kannatanu kommunaalkulusid. Kaitsja palus

vähendada poole võrra, kuna sundraha asja arutatakse kiirmenetluses ning ülejäänud osa kohtukulude

st ajatada üheks aastaks.

Kohtuistungile ilmunud kannatanu P S selgitas, et ta kardab T.P . takistab Ta kannatanul lapsega kokkusaamisi. Tuleb lapsega kohtuda siis, kui T.P töötab, muudel päevadel ta keelab lapsel suhtl Kannatanu sõnul l rää emist. aps ise kis, et ta kardab isa ja isa ei luba tal kohtuda kannatanuga.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) - § le 61 hindab kohus tõendeid nende

kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kriminaaltoimikutes olevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava poolt talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud.

Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv aktiline süüteokooss Valu põhjustatud - eis.

muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes

1-16-9721

4

inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest,

samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne

(Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või

potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -13 p 12). Kohus leiab, et T.P - 50 täitis enda tegevusega KarS §

s 121 lg 2 p 2 04.11.2016 kella 10.00 ajal xxx asuva sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu elumaja trepikoja kolmandal korrusel.

Nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud T.P enda ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ema ütluste ja kahetses tehtut. T kohaselt (tl 26-28) 04.11.2016 hommikul kella 09:10 paiku ja tahtis tuli ta koju peale öist vahetust magama jääda. Kella 09:45 paiku sai ta sõnumi, milles ta kirjutas, et tahab korteri võtmeid enda xxx saada. saatis kannatanule vastus

st Süüdistatav eks sõnumi, milles ütles, et viimasel ei ole õigu viibida selles korteris ilma süüdistatava nõusolekuta. Kella 10:00 paiku

ta kuulis, et keegi avab ust võtmega. Ta tõus voodist püsti ja läks vaatama . Kui ta jõudis esikusse, siis nägi ta, et is , mis toimub P siseneb korterisse. P ütles, et tal on õigus viibida süüdistatava korteris ja näitas mingit paberit ja

ütles, et jääb siiski korterisse, kuid süüdistatav ei olnud sellega nõus ja jõuliselt ajas ta korterist

välja. Nimelt ta hakkas kannatanut trepimademele tõukama, hoides P vasakust käest kinni.

Kannatanu üritas korterisse jääda, kuid süüdistatav ei olnud nõus ja veel kõvemini tõukas teda korterist välja. Selle tagajärjel kukkus P maha. Sel hetkel märkas ta, et keegi

filmib neid neljandal korrusel viibides. P tõusis püsti ja üritas pääseda korterisse tagasi, kuid süüdistatav ei lasknud teda

sisse, võttis telefoni kätte ja kutsus välja politsei. Süüdistatav kahetseb, et ei saanud ennast vaos hoida.

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist T.P poolt tõendavad kannatanu

P S ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu P S selgitas (tl 1-6), et 04.11.2016 hommikul niikaua, kui

laps on koolis, ta saatis sõnumi T.P-le, et ta annaks talle võimaluse elada kannatanu korteris. Süüdistatav ei ole õigust siseneda korterisse kirjutas, et kannatanul . Umbes kella 9-10 ajal kannatanu korterisse aadressil x T.P-ga. Ta kaasa kolleegi D sõitis xx, et rääkida võttis J , kuna teab, et Aleksei on väga agressiivne ning varem kooselu ajal peksis teda mitu korda, mille

kohta ta kirjutas avaldusi politseisse. Kannatanu tegi uksed lahti oma võtmega. Aleksei kuulis ja jooksis välja ning läks kannatanule kallale, hakkas viimast korterist välja tõukama. Kannatanu üritas

süüdistatavaga normaalselt rääkida, süüdistatav teda ei kuulanud ja jätkas väljatõukamist. Kannatanu hakkas vastu, kuid süüdistatav tõukas kannatanut tugevalt. Kannatanu kukkus mademele ning tugevalt lõi end vasaku õla ja vasaku reiega vastu kahhelpõrandat ära. Pärast lööki tal tugevalt valutab vasak õlg. Samuti oma tegudega süüdistatav vigastas kannatanu nahka vasaku käe randmel, millega tekitas füüsilist valu.

Kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl

12-15), mille kohaselt kannatanu vasaku käe randme piirkonna ülevaatusel leiti järgmised kehavigastused: veritsevad nahakahjustused pikkusega 8 cm.

Lisaks tõendavad poolt KarS § 121 lg s 2 p 2 sätestatud kuriteo objektiivse T.P - koosseisu täitmist tunnistaja ütlused (tl 16 , mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed, kuna D J -19)

need . 04.11.2016 kella 09.00 paiku on kooskõlas eeltoodud tõenditega Nimetatud ütluste kohaselt pöördus tema poole töökaaslane P S palvega toetada teda ning minna koos temaga tema korterisse

aadressil: xxx, kuna kardab, et tema endine abikaasa käitub agressiivselt ning võib tema suhtes jõudu kasutada. Tunnistaja sõnul nad saabusid P ülalmainitud aadressil asuvasse korterisse. P S S avas korteriukse oma võtmega ning astus üksi korteri aga jäi trepimademele sse sisse, tunnistaja D J

seisma. Kohe pärast s sisse, kuulis tunnistaja korterist lärmi ning eda, kui P S astus korterisse

1-16-9721

5 T.P kisa, nimelt T.P karjus ning solvas P Tunnistaja D J roppsõnadega. lülitas kohe telefonis oleva kaamera sisse, kuna oli kohe arusaadav, et P ja tema endine abikaasa ei saa rahulikult kokku leppida. Sel hetkel avanes korteri välisuks ning T.P tõukas P S tema korterist välja. P hoidis kätega uksepiidast kinni, T.P tõukas P S endiselt, siis P S kukkus korteri uksest vasakule küljele maha. Endine abikaasa ajas P korterist välja, nimelt tõukas

teda, tekitades talle füüsilist valu. Pärast seda kukkus maha ning lõi end kõvasti ära, , kui P S

helistas T.P ise politseisse ning ütles, et tema endi üritab antud hetkel ne abikaasa P ebaseaduslikult tema korterisse sisse tungida.

Seda, et

-plaat tehtud toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine tõendab ka asitõendi (CD

videosalvestusega) vaatlusprotokoll (tl 20-22). Selle protokolli kohaselt on kindlaks tehtud, et

videosalvestus oli tehtud xxx asuva maja trepikojas mobiiltelefoni . Videosalvestuse vaatlusest ga

selgus, et naine proovis astuda korterisse sisse, aga mees ei lasknud teda sisse. Pärast seda mees

proovis sulgeda korteri ust, aga naine ei lasknud tal seda teha. Siis mees naist ja naine tõukas kukkus keeras t ja tal oli

. Videosalvestuse lõpus naine parema käe varruka nähtav randmekohal haav.

Kohus leiab, et tõendatud on see, et T.P poolt kannatanu tulemusel tekkis tõukamise kannatanul valu. Rahvusvaheline Valu-uuringute Assotsiatsioon (International Association for the

Study of Pain) defineerib valu kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat

ebameeldivat meeltega või tundmuslikult tajutavat aistingut või asjassepuutuva isiku poolt sellise kudede kahjustamisena kirjeldatavat aistingut ( > Resources >Pain Terminology). www.iasp-pain.org

Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, vastab erinevate inimeste puhul välismõjuri erinevale intensiivsusele (samas). Seega on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate

inimeste puhul erineb. Kohu see, et ta tundis T.P s leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb

isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et õvasti hoides kannatanult k

vasakust käest kinni ja tõugates tugevalt kaotab viimane tasakaalu ja kukub kõvale pinnale, teda millega kaasneb valu ja kriimustused.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides:

p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama -

inimese vaheline pere-, sugulus- - - , põlvnevus , hõimlus või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõend süüdistatava ütlustega, millistest nähtub, et amist leidnud nii kannatanu, kui ka tunnistaja D J P S on T.P endine abikaasa ning neil alaealine laps. on ühine

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava osas karistust kergendava asjaoluna saab arvestada süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteo.

1-16-9721

6 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Lisaks isiku - ja süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. aristuse mõistmisel kohus arvestab K seda, et

T.P suhtes on juba üks kord alustatud kriminaalmenetlus seoses 11.07.2015 sama

kannatanule (P S . Seoses T.P ja P S vahel ) füüsilise valu tekitamisega sõlmitud

lepituskokkuleppega lõpetas prokuratuur 14.09.2015 kriminaalmenetluse T.P suhtes

ning kohustas teda P S htes mitte kasutam (tl 33) su a füüsilist ja psühholoogilist vägivalda . Nimetatust tulenevalt ja karistuse eripreventiivset eesmärki silmaspidades võimalikuk ei pea kohus s karistada T.P kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna kohtu hinnangul

ei hoiaks selline karistus ära seda, et süüdistatav ei pane tulevikus toime sama kannatanu suhtes samalaadset kuritegu.

T.P ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning arvestades tema süü suurust ja

kergendava asjaolu esinemist, peab kohus põhjendatuks karistada teda alammäära lähedase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.P tuleb karistada vangistusega 3 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse sätete kohaselt tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.P vangistusega 2

kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.11.2016, so 1 päev, karistusaja hulka (tl 7-19) ja mõista T.P-le lõplikult ärakandmisele 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

Kohus T.P leiab, et põhjendatud ei ole karistamine nn šokivangistusega, kuna varasemalt ei ole teda karistatud ei kriminaal – ega ka väärteokorras (tl 31), mis annab aluse uskuda, et süüdistatav teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab enda senist õiguskuulekat

elu. Samuti ei saa jätta arvestamata seda, et suure tõenäosusega kaotaks T.P

vabaduskaotusliku karistuse puhul töökoha, mida ei saa pidada kuriteo toimepanemise asjaolusid

arvestades põhjendatuks ning arvestamata ei saa jätta ka seda, et tema ülalpidamisel on alaealine

laps. S karistuse tes kohaldamata eetõttu jätab kohus tingimisi süüdimõistetu suh KarS § 73 alusel. Tulenevalt KarS § 73 lg st 3 peab kohus põhjendatuks määrata katseajaks üks aasta ning KarS § 78 - p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 04.11.2016.

V Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis

võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduse

s olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Kohus leiab, et - CD plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

VI Menetluskulud

Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetlus KrMS § kulud. -de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel kuulub T.P-lt väljamõistmisele sundraha teise

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 322 eurot ja 50 senti, kuna

s ab kohus KrMS üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähend § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Kohus peab tulenevalt KrMS § st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud - kaitsjale kohtueelses men 96 Oleg Gorškaljovile väljamakstava tasu ( etluses osutatud õigusabi eest

1-16-9721

7 eurot 72 eurot). ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest

Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel

anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315.

/digitaalselt allkirjastatud/ Mari-Liis Avikson Kohtunik