1-16-8052/12

1-16-8052

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. novembril 2016, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 03.11.2016. Kriminaalasja number 1-16-8052 (16233000678) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Z.F 121 l 1,

, süüdistuses KarS § g § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluse korras Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri Pavel Gordijevski, abiprokurör kohtuistungil osales abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Z.F

Elukoht xxx, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, ema xxx keel: vene keel, töökoht Varasem karistatus: puudub Tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

Tunnistada Z.F süüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks 121 lg 1 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistada Z.F 266 lg 2 p 1 karistuseks 6 süüdi KarS § järgi ning mõista talle (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem kaetuks raskeima karistusega, mõist a karistuse a Z.F-ile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Z.F vangistusega 4 (neli . ) kuud

1-16-8052

2

Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui

Z.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 03.11.2016.

Mõista älja menetlus Z.F-ilt riigituludesse v kulud sundraha 645 (kuussada : nelikümmend viis) utatud õigusabi kulud eurot; kaitsja Deniss Matvejevi poolt eeluurimisel os 96 ( kuus) eurot ning kaitsja Deniss Matvejevi poolt 03.11.2016 kohtuistungil üheksakümmend osutatud õigusabi eest 264 kakssada kuuskümmend n ( eli) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates Z.F kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700075540 ning selgitus

„ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses Z.F , 1-16-8052 tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04. novembrist 2016. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe

kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04. novembrist 2016.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tähtaja pikendamisega seoses otsuse tegemise tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 19. detsembrist 2016.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Z.F süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 25.05.2016 kella 19.35 paiku jõuga lõhkudes mõlemad korteriukse lukud ja tungis korterisse valdajate xxx D A ja T I tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi.

Sel moel Z.F pani oma tahtliku tegevusega toime omavolilise sissetungi, nimelt valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, so KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

1-16-8052

3

Samuti Z.F süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 25.05.2016 kella 19.40

paiku xxx korteris A kasutas füüsilist vägivalda D suhtes, nimelt korduvalt lõi teda rusikatega vastu nägu ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kuritegu leidis aset xxx D G xxx rikasse. (sünd. .a) juuresolekul. Laps ärkas üles, nuttis ja sattus hüstee

Sel moel Z.F pani oma tahtliku tegevusega toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo.

Süüdistatav Z.F ta on süüdistusest aru saanud ning tunnistas ennast süüdi. teatas, et Ta ei taotlenud enda ülekuulamist ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Abiprokurör süüdistus on põhjendatud süü nimetatud leidis, et Z.F-ile esitatud . Z.F kuritegude toimepanemises on leidnud kinnitust. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik

kahetsus , karistust raskendavaks ja süü ülestunnistamine asjaoluks on isikuvastase süüteo toimepanemine täiseali Abiprokurör te se poolt alaealise juuresolekul. gi kohtule ettepaneku tunnistada Z.F karistuseks 6 kuud vangistust, tunnistada süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle Z.F lg 1 süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Z.F-ile

una asja vaadatakse läbi lühimenetluses, siis vähendada karistust 1/3 võrra ja

süüdistataval jääb kanda 6 kuud vangistust. Kuna Z.F ei ole varem kriminaalkorras

karistatud, siis peab abi k prokurör võimalikuks, et pakutud vabaduskaotuslik u karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.F ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, seega siis tingimisi vangistus juhindudes -dest 1 ja 3. mõista talle KarS § 73 lg

Kaitsja on seisukohal, et Kaitsja leidis, et Z.F süüdistus ei ole põhjendatud. KarS § 266 järgi kannatanuks peab olema T I , kuid ta ei ole kannatanuna üle kuulatud. Seega ei saa kohus tuvastada, kas see oli valdaja tahte vastaselt või kannatanu ei olnud sellele teole vastu. D. G ei ole kannatanu kriminaalasjas. Kohtu tõendid Tõenditest D. A tervisele kahju tekitamise kohta on vastuolus. ei ole

aru saada, kes algatas kakluse, kes, kellele ja kuhu lõi. Ei ole arusaadav, mis ajal on need

kehavigastused saadud, sest kahtlustatava tegevus, mis on kirjeldatud uurimise ajal, ei vasta

kannatanu kehal olevatele vigastustele. , siis palub Kui kohus siiski peab süüdistust põhjendatuks kaitsja kohaldada rahalist karistust vangistust tingimisi, sest Z.F ei ole varem kohtulikult või karistatud isik ja ühiskonna huvides ei ole see tegu arvestatav. Kaitsja on seisukohal, et ei saa lapse juuresolekut raskendava asjaoluna arvestada.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses

kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.

KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures

ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis

tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

1-16-8052

Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja

materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Z.F süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi

on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

Antud kuritegude toimepanemine Z.F

poolt on tõendatud:

- kannatanu D A 5.05.2016 ajavahemikul 19.37-19.57 murdis Z.F ütlustega, mille kohaselt 2

kahe ning tungis kannatanu ja tema xxx T I elukohta aadressil xxx st uksest läbi . Mõlemad korteri uksed (puidust) olid lukus. oli oma sõpradega V Z.F B ja A D . Z.F hakkas kannatanut A mõlema käega näkku lööma, lükkas kannatanu põrandale pikali

ja hakkas kannatanut kätega vastu pead lööma. Kannatanu tundis füüsilist valu. Z.F sõbrad ja T. I . Kannatanu läks kööki, järgnes kannatanule ning tuli lahutasid neid Z.F jälle kannatanule kallale, lükkas põrandale. Kukkudes lõi kannatanu kukla vastu põrandat ära,

tundis tugevat valu. Olles kannatanu peal, hakkas Z.F kannatanu pead küünarnukiga

vastu põrandat suruma, kannatanu tundis valu. B tiris Z.F natuke kannatanust eemale ning kannatanul õnnestus koridori pääseda. Kannatanu läks suurde tuppa. Seal olid T. I koos

lapsega ja A. D . Z.F vehkima, kuid ei saanud järgnes kannatanule ja hakkas kätega kannatanule pihta (tl 1-5);

- isiku läbivaatuse protokolliga koos fotodega, millest nähtub, et läbivaatusega tuvastati kannatanul D A oli t ülemine huul lõhki löödud, ülemiselt hambalt tükk lah i löödud, parema ja vasaku käe küünarnukkidel marrastused, põrutused vöökohal, põrutused paremal abaluul ja paremal õlal (tl 7-16);

- patsiendikaardiga nr xxx A , millest nähtub, et D 26.05.2016 kell 00.22 paiku pöördus SA Narva Haigla vastuvõtu ele ülahuule, pea kukla, küünarnukkide ja osakonda kaebustega valud selja piirkondades. Vaatlusel tuvastati parema kulmu, k semisel õrva ja kõrva taga, ülahuule si pinnal, parema abaluu, nimme ja mõlema küünarnuki piirkondades on värsked marrastused. Pea kukla piirkonnas on hematoom (tl 17-19);

- olliga, millele on lisatud fototabel. Vaatlusprotokoll kinnitab, et sündmuskoha vaatlusprotok

xxx korteri kaks ust on rikutud. Korteri esikus pole korda rikutud. Köögis on pesumasin. Pesumasina uks on kinnituselt maha rebitud ning a -30); sub pesumasina ees põrandal (tl 20

- kannatanu T I tlustega, et 25.05.2016 kella 19.35 paiku Z.F tungis korterisse ü aadressil xxx, kus elasid T. I ja D. A

mitu korda , lõhkudes kaht ust ning läks A kallale, lõi A rusikatega vastu pead (tl 31-35);

- tunnistaja L V .a

ütlustega, mille kohaselt 2016 mai lõpus kella 20.00 paiku temale helistas T

- tunnistaja T V

ütlustega, et 2016.a mai lõpus kella 21.00 paiku heitis ta magama. Ärkas

tuhmide kolksatuste peale. Tunnistajale tundus, et kolgitakse vastu trepikoja metallust. See

tagumine kestis umbes viisteist minutit. Kolkimine lakkas. Mõne aja pärast hakati taguma

vastu puidust ust. Tunnistaja sai aru, et klopitakse korteri nr xx ukse taga. Oli kella 21.15

paiku. Seejärel muutus kolkimine valjemaks. Tunnistaja kuulis naishääle karjumist: “Ära puutu teda, ära puutu teda“. Pärast kuulis tunnistaja mehehäält, aga ei saanud aru, mida nimelt

karjutakse. Teine mehehääl ütles: „Ah, rahune maha“. Tunnistaja helistas korteriühistu

1-16-8052

- tunnistaja J B s tugevat kolkimist vastu ütlustega, et 25.05.2016 õhtul veidi pärast 21.00 kuuli uksetahvlit korterisse nr xx. Vastu ust kolgiti umbes kümme minutit, misjärel tunnistaja sai aru, et korteri uks on kas avatud või sisse löödud. Kohe seejärel kostis tugev kolin. Oli kulda mööbli – – . Pärast kukkus midagi põrandale. Korterist hakkas toolide ja laudade liigutamist

kostma naisterahva karjumist ja lapse nuttu. Järgnevalt hakkas see naisterahvas kõikide korterite ustele koputama ja appi hüüdma. Ta koputas tunnistaja korteri uksele. Kui tunnistaja

elukaaslane riidesse pani, läks too neiu korruse võrra allapoole ja hakkas teise korruse

naabrite korteriustele koputama. Tunnistaja noormees jooksis trepimademele ja läks trepist alla. Tunnistaja vaatas aknast välja ja nägi tänaval, trepikoja sissepääsu juures seismas kahte noormeest, oli aru saada, et need kaks noormeest oli kursis sellega, mis neljandal korrusel

toimub. Tunnistaja elukaaslane tuli koju tagasi, ütles, et ta ei leidnud seda neiut, neljandal korrusel nägi, et korteri nr xx uks on maha murtud (tl 59-64 );

- tunnistaja V B xxx Z.F ütlustega, et 25.05.2016 kogunesid tunnistaja korterisse aadressil ja A I on Z.F endine elukaaslane, neil . Nad jõid õlut. Z.F jutustas, et T on ühine . Pärast sündi sõitis Z.F Norrasse raha teenima. D xxx D D A on D ristiisa. Z.F oli Norras kaks-kolm kuud, aga kui tagasi tuli, siis selgus, et T. I hakkas A koos elama. Z.F ägestus ja lubas I rääkida ning veenda T juurde minna. Z.F tahtis T ja A

temaga koos elama. Nad jõudsid T maja juurde. Z.F läks trepist üles T

korterisse, m vastu korteri ust. Tunnistaja ja A istusid trepikoja isjärel kostis valju kolkimist ukse kõrval oleval pingil. Z.F lõi paar hoopi ukse pihta, misjärel kostis ümberpaisatava mööbli kolinat ja väikese lapse valju nuttu. Tunnistaja tormas I korterisse. Korteris nägi tunnistaja nutvat D

ja T uttis. T palus Z.F ja A rahuneda. Tunnistaja , kes hoidis kahe käega peast kinni ja n ei näe mehi kaklemas. Nad lebasid voodil, olles teineteisel keha ümber haaranud. Tunnistaja haaras Antonist kinni ja kiskus ta D eemale (tl 65-71 );

- tunnistaja A P tega, et tema 2016.a xxx asuva ütlus mai lõpus kella 19.00 paiku läks jalutama. maja juures kohtas A D , Z.F ja V B , kes olid alkoholijoobes. Nad olid teel D A poole. Z.F tahtis A T j Z.F tahtis A peksa anda. Nad as us „meeste kombel“ kõnelda.

neljakesi läksid T maja juures. Tunnistaja jäi Loomingu Maja lähedusse tuttavat ootama.

Poisid läksid kolmekesi T . Z.F ütles, et nad trepikoja juurde. Hiljem tulid Z.F, B ja D

olid D ja D lahutasid A ja Z.F käsitsi kokku läinud. Tunnistajale oli teada, et B omavahel (tl 74- 80 );

- tunnistaja A D

ja Z.F-iga B juures. ütlustega, et 2016. aasta mai lõpus jõi õlut koos B

Kella 20.00 või 21.00 paiku otsustasid jalutama minna. Z.F otsustas minna oma tütart

külastama. Nad jõudsid T maja juurde. Z.F läks üksinda trepist üles T I korterisse.

Tunnistaja ja B , olles kuulnud T jäid trepikoja ukse kõrval olevale pingile istuma. B

korterist kostvat valjuhäälset jutuajamist, läks trepikotta sisse. Tunnistaja jäi välja tänavale telefoniga rääkima. Paar minuti pärast läks ta korterisse. Tunnistaja nägi, et T i korteri uks on

ristseliti lahti. Korteris viibisid T I , D A , Z.F ja V B . B püüdis lahutada

teineteise külge klammerdunud Antonit ja D , kes seisid koridoris. Nad ei kakelnud. Tunnistaja rahustas Z.F xxx D , kes nuttis ja kiskus Z.F eemale, B kiskus D male ee ning nad läksid minema (tl 81-87 );

- A . Helistas kahtlustatava Z.F enda ütlused, et 25.05.2016 õhtul ta tahtis rääkida D temale, palus väljuda korterist välja õue. A läksid maja juurde, keeldus. Ta koos P , D ja B

kus T D elavad. Tee peal kohtasid veel kahte noormeest. Nemad tulid nendega kaasa. Noormehed jõudsid maja juurde, seisid tee ääres. Z.F läks üksinda maja juurde ja helistas fonolukku. Vastas T I . Z.F palus, et D A

tuleks välja. T ütles, et D ei lähe kuhugi.

1-16-8052

suks avanes, kui ta tõmbas uksepiidast. Vastu teist usk lõi ta jalgaga umbes 3 korda, uks avanes. Ta

läks otse tuppa, selles toa lähenes D s seisis akna juures D Z.F ja nad hakkasid kõrgendatud toonil rääkim hakkas Z.F eemale tõukama, Z.F lükkas D a. D samuti. Nad

hakkasid kaklema. Korterisse tulid B ja D . D Z.F paremale silmale hakkas sõrmega

vajutama. Z.F olid silmades kontaktläätsed, nad kukkusid silmadest välja ja läksid kaduma. B hakkas neid lahutama, kuid ei lahutanud. D viis Z.F tütre teise tuppa ära ja tuli aitama B Z.F ja A lahutada. B ja D lahutasid Z.F D

. Z.F jättis hüvasti tütrega ja B ja D 43-49 saatsid teda õue (tl ).

Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega, isiku läbivaatuse protokolliga, patsiendikaardiga,

sündmuskoha vaatlusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus kehaline väärkohtlemine ning valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi sissetungimine ning selle pani toime Z.F. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute D. A , T. I ja tunnistajate ütluste

usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised, eluliselt usutavad ning nii omavahel kui ka teiste

kriminaalasja materjalidega Z.F tunnistas kohtuistungil oma kooskõlas. Samuti süüdistatav süüd.

KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu

tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil,

mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited

sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad sii e, juustest a käe väänamine, kägistamine, hammustamin

kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu.

Kohus tuvastas, et A rusikatega Z.F lõi mitu korda süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas D

vastu nägu , st tuvastatud on Z.F poolsed valulised löögid. Seega on kohtu ja pead hinnangul KarS § 121 lg 1 koosseis Z.F poolt objektiivsest küljest täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et Z.F pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ta tahtlikult lõi D , et põhjustab oma tegudega A oli teadlik sellest ja viimasele valu.

Seega objektiivsed ja esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu

subjektiivsed tunnused ja on seega Z.F süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi põhjendatud.

Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on põhjendatud süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. tunnistada Z.F

Objektiivse koosseisu moodustab a) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või

piirdega alale ebaseaduslik tungimine või b) valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude

ebaseaduslik täitmata jätmine. Ruumi võib määratleda kui ehitist või rajatist, mis on ette nähtud

inimeste või materjalsete väärtuste mahutamiseks. See võib olla nii alaline kui ka ajutine, nii

1-16-8052

7

statsionaarne kui ümberpaigutatav. Valdaja tahte vastane on sisenemine ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05).

Kogutud tõenditega (kannatanu , tunnistajate ja süüdistatava ütlused) on tõendatud, et Z.F te tungis ebaseaduslikult T I ja D A elamiseks kasutatavasse ruumi - korterisse aadressil xxx valdajate

tahte vastaselt. Seega on kohtu hinnangul KarS § 266 lg 2 p 1 koosseis Z.F poolt objektiivsest küljest täidetud.

Subjektiivses koosseisus piisab kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav Z.F pani ülalnimetatud kuriteo toime kavatsetult.

KarS § 16 lg 2 alusel isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Süüdistatav Z.F tungis kõnealusesse ruumi eesmärgiga leida ja lüüa D A ning sealjuures sai

ta väga hästi aru, et tegemist on võõra ruumiga ning tal puudub sisenemiseks selle valdaja luba. Seega e koosseisu. täitis Z.F talle inkrimineeritava kuriteo subjektiivs

Seega kuna es objektiivsed ja inevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu

subjektiivsed tunnused, siis on Z.F-ile esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

põhjendatud. Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on põhjendatud tunnistada Z.F süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lõikest 1 ning arvestab karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 58 p 13 mõttes karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus isikuvastase süüteo toimepanemist täisealise poolt alaealise juuresolekul. KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust

.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus,

mida on võimalik mõista KarS § 121 ja 2 p 1 kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei § 266 lg järgi

kuulu, kuna tegemist on kahe kuriteoepisoodiga, süüdistatav pani kuriteod toime tahtlikult ning esineb ka karistust raskendav asjaolu. Seega kohus leiab, et antud juhul rahalise karistusega ei ole

võ preventiivset eesmärki, so seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus imalik saavutada karistuse eri toime enam samalaadseid kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkaks oma senist seaduskuulekat elu.

Kohus on seega seisukohal, et antud juhul selleks, et aidata Z.F paremini kohaneda ühiskonnas

heakskiidetud käitumisreeglite ning konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõt

etega, tuleb talle karistuseks mõista vangistus.

1-16-8052

Arvestades seda, et kannatanule tekitatud toimepandud kehalise väärkohtlemise tehiolusid ning vigastused pole tõsised, Z.F poolt kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ega kannatanu elule või tervisele ohtlik, asub kohus seisukohale, et Z.F süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on alla KarS § 121 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, sest esineb nii karistust raskendav kui ka

kergendav asjaolu. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 266 lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kolmeaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid ning seda, et esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes – süü ülestunnistamine, asub kohus seisukohale, et Z.F süüaste pole suur

ning ta väärib karistust, mis on alla KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb nimetatud karistused liita ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergema

karistuse kaetuks raskeima karistusega, 6 (kuus) kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku - võrra ja karistada Z.F vangistusega 4 kuud.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse

mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või

ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -

kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata.

Kohus leiab, et esinevad asjaolud karistuse tingimuslikuks kohaldamiseks. Arvestades asjaolu, et Z.F

on varasemalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistamata omab töökohta ning ,

legaalset sissetulekut

, tunnistas oma süüd, leiab kohus, et teda saab mõjutada õiguskuulekale

käitumisele ka tingimuslikku karistust kohaldades. Kohus kohaldab KarS § 73 lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui Z.F ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. - Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 Z.F-ilt eurot, kuna kohus peab põhjendatuks tema süüdimõistmist teise astme kuritegude toimepanemises.

Lisaks tuleb KrMS § dest 175 ja 180 lähtudes mõista välja määratud kaitsjale - Z.F-ilt makstud tasu niss Matvejevi 96 eurot järgnevalt: kaitsja De poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja kaitsja Deniss Matvejevi poolt 03.11.2016 264 eurot. kohtuistungil osutatud õigusabi eest

1-16-8052

9

Arvestades väljamõistetava suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu nende maksmise ajatamine üheks aastaks.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et on õigus tasuda väljamõistetud Z.F menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.

Otsuse tegemisel kohus juhindub 233, 238, 311, 313, 315. KrMS §

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik