1-09-1458/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-1458

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märtsil 2009.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1458 (08230114968)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi B.N süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi.

Prokuröri abi

Kaito Puusepp Süüdistatav

B.N, elukoht: xxx; isikukood: xxx;

kodakondsuseta; haridus: alg; emakeel: eesti keel; töökoht: ei

tööta; Kriminaalkorras varem karistatud : 03.12.2008.a.Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 3-kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 2-kuulise vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel 1 kuu ja 3-päevase vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 10.09.2008.a. Kaitsja

Owe Ladva

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.N KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista B.N-ile 1 kuu ja 10 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud vangistust Harju Maakohtu

2 03.12.2008.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa , s.o. 1 kuu ja 3 päeva , võrra ja liitkaristuseks mõista 2 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada B.N-ile mõistetud 2 kuu ja 13 päevane vangistus 146 tunni üldkasuliku tööga , mille tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel peab B.N üldkasuliku töö tegemise ajal järgima alljärgnevaid kontrollnõudeid :

1) elama oma alalises elukohas xxx ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-

või õppimiskoha vahetamiseks .

Välja mõista B.N-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis)

krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 1292.10(üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks ) krooni ja 10 senti, kokku menetluskuludena 7817.10 krooni riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 3908.55 krooni riigi kanda ning B.N tuleb tasuda 3908.55 krooni. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „B.N, 1-09-1458 sundraha või kaitsjatasu“.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

B.N 08.09.2008.a. Tallinna linnas Pärnu mnt 11 asuvas Põhja Politseiprefektuuri

Kesklinna Politseiosakonnas andis politseivaneminspektorile E Angerile enda kannatanuna

ülekuulamisel kriminaalasja nr 08230114855 raames teadvalt vale ütlusi selle kohta, et

06.09.2008.a. Tallinna linnas Väike-Ameerika tänaval röövisid kaks meesisikut vägivalda tarvitades temalt mobiiltelefoni, kuigi tegelikkuses antud sündmust aset ei leidnud, olles kannatanuna eelnevalt hoiatatud KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluse andmise eest..

3

Seega B.N pani oma tahtliku tegevusena toime kannatanuna teadvalt valeütluse andmise, s.o. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.N süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. süüdistatav B.N kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (t.l 2-5, 23-26) seletab, et 06.09.2008.a. oli ta joobes olekus tänaval taarat korjamas, käis erinevate prügikastide juures ja kaotas ära mobiiltelefoni Samsung, mille oli talle andnud GS. Ilma telefonita ei julgenud koju minna ja mõtles seetõttu välja loo, kuidas mingid kaks meest tänaval temalt telefoni röövisid. Rääkis

selle loo kodus S ja viimane soovitas tal politseisse minna. Ülejärgmisel päeval läks

politseisse ja tegi avalduse telefoni röövimise kohta. Paar päeva hiljem tuli ise uuesti

politseisse ja rääkis ära, et avaldust esitades valetas.; tunnistaja Anger ülekuulamise

protokollis ( t.l. 11-13) seletab, et 08.09.2008.a. oli valveuurija, võttis vastu avalduse B.N-ilt

, kes väitis, et 06.09.2008.a. kella 02.00 paiku röövisid Väike-Ameerika tänaval

ühe maja ees kaks meest temalt vägivalda kasutades mobiiltelefoni Samsung. B.N võis olla kerges joobes, kuna oli tunda nõrka alkoholilõhna, kuid ise väitis, et on kaine. Tema kõne oli ebaselge, pidevalt täpsustas ja parandas öeldut, koordinatsioon oli korras, näos olid tal vigastused. Vaatamata ütlustes esinenud ebatäpsustele ei osanud kahtlustada, et B.N

valetab.; 08.09.2008.a. koostatud kanntanu ülekuulamise protokollist (t.l 6-8) nähtub, et politseivaneminspektor E Anger on kannatanuna üle kuulanud B.N, B.N-ile on tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi ning hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest .

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav B.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.N on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta, on pensionär-invaliid . B.N-ile karistuse

mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada B.N edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et B.N-ile ei ole otstarbekas karistuseks mõista kergemaliigilist, s.o. rahalist karistust, kuna ta ei tööta ning

sissetulekuks on invaliidsus pension. Kohtu arvates oleks B.N-ile, arvestades

võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, otstarbekas

karistuseks mõista vangistus. Arvestades asjaolu, et B.N sai ise aru oma tegevuse

seadusevastasusest ning läks politseisse oma tegu üles tunnistama ning samuti seda, et tegemist on kuriteoga, millega ei põhjustatud kellelegi kahju võib kohtu arvates mõistetava karistuse määr jääda sanktsiooni alammäära lähedale , seega tuleks B.N-ile karistuseks mõista lühiajaline vangistus, mida KarS § 65 lg 1 alusel tuleb suurendada varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna B.N-ile liitkaristusena mõistetud vangistus on tähtajaga alla kahe aasta ja ei ole otstarbekas vangistust B.N suhtes reaalselt ärakandmisele määrata , peab kohus võimalikuks asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mille täitmise jooksul on B.N jätkuvalt kohustatud täitma kontrollnõudeid ja on kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kohus juhindus KrMS § 238, 311-313 .

Kohtunik