3-14-52893/53 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52893 Haldusasi VJ kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt kinnipidamistingimustega Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – VJ Vastustaja – Tallinna vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON 1. Lugeda VJ kaebus haldusasjas nr 3-14-52893 esitatuks seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52893 ning lõpetada asja menetlus. 3. Jätta VJ menetluskulud summas 540 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. VJ esitas 27.03.2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt Tallinna Vanglas viibitud 36 kuu vältel alates 03.03.2011 ebapiisava põrandapinna tagamisega. 2. Tallinna Vangla 13.05.2014 kirjaga nr 5-18/14/9323-2 anti VJ-le 10-päevane täiendav tähtaeg kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määratud ajaks VJ vastust ei esitanud. 3. Tallinna Vangla 09.10.2014 vastusega nr 5-18/14/9323-3 tagastati VJ kahju

3-14-52893 2(3) hüvitamise taotlus perioodi 03.03.2011–26.03.2011 osas läbivaatamatult. Perioodi 27.03.2011–27.03.2014 osas jäeti taotlus rahuldamata. 4. VJ esitas 07.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seonudvalt ebakohaste kinnipidamistingimustega ning taotluse mõista välja hüvitis 500 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest. 5. Tallinna Halduskohtu 16.06.2015 otsusega rahuldati VJ kaebus osaliselt ning tuvastati Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus osas, milles kaebajat hoiti kambrites, kus arvestuslik põrandapind ühe kinnipeetava kohta oli väiksem kui 2,5 m2. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. 6. VJ esitas 25.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 16.06.2015 otsuse peale. 7. Tallinna Vangla esitas 16.07.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 16.06.2015 otsuse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus võttis 21.07.2015 määrusega Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse menetlusse. 8. Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2015 määrusega tagastati VJ apellatsioonkaebus selles esinenud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. 9. Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2016 määrusega anti VJ-le täiendav 7-päevane tähtaeg kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks koos tähtaja möödalaskmise mõjuvate põhjuste väljatoomisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Kinnipeetavate kahju hüvitamise taotluste puhul reguleerivad halduskohtusse pöördumist vangistusseaduse § 11 lg 8 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval pöörduda halduskohtu poole 30 päeva jooksul alates taotluse tagastamisest või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmisest. Riigikohtu halduskolleegium on 11.05.2016 otsuse nr 3-3-1-18-16 p-s 11 selgitanud, et RVastS § 18 lg 2 on erinormiks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-te 2 ja 3 suhtes. Seega tuli praegusel juhul lähtuda halduskohtusse pöördumisel RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast.

12. VJ esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 27.03.2014. Tallinna Vangla 13.05.2014 kirjaga nr 5-18/14/9323 anti VJ-le täiendav 10-päevane tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Seega tuli VJl taotluses esinenud puudused kõrvaldada hiljemalt 23.05.2014. Pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist tuli vanglal lahendada VJ kahju hüvitamise taotlus RVastS § 18 lg 1 kohaselt hiljemalt 24.07.2014. Kuna vangla viivitas kaebaja taotluse lahendamisega, oleks kaebus tulnud halduskohtule esitada hiljemalt 25.08.2014, kuid esitati alles 07.11.2014, seega pärast kaebetähtaja möödumist.

13. HKMS § 124 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

14. VJ sai ringkonnakohtu 06.09.2016 määruse kätte 19.10.2016 (tl 4, kd II). Seega tuli kaebetähtaja ennistamise taotlus esitada hiljemalt 26.10.2016. Ringkonnakohus selgitas

3-14-52893 3(3) 06.09.2016 määruses kaebetähtaja kulgema hakkamisega seonduvat, viitas asjakohasele kohtupraktikale ning selgitas kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise vajadust. Samuti juhtis ringkonnakohus kaebaja tähelepanu Riigikohtu praktikale seonduvalt kaebetähtaja kulgemise regulatsiooni ebaselgusega. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega palunud taotluse esitamiseks antud tähtaega pikendada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebetähtaega ennistada.

15. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Kuna halduskohus võttis ebaõigesti menetlusse mittetähtaegselt esitatud kaebuse ja tegi selle kohta otsuse, tühistab ringkonnakohus HKMS § 124 lg 2 ja § 200 p 5 alusel halduskohtu otsuse ning lõpetab asja menetluse. Menetluse lõpetamise tõttu puudub kaebajal edaspidi õigus esitada halduskohtule kaebust sama nõudega ja samal alusel (HKMS §

43 lg 1 p 2, § 155 lg 6).

16. VJ on menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu jääb kaebuselt tasutav riigilõiv HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe