1-16-1083/47 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1083 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. novembri

2016 määrus süüdimõistetu P.H

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.H (P.H; isikukood

XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda- Johanna Pello, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 22. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu P.H kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello

määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot, sealhulgas (seitsekümmend kaks)

käibemaks 12 eurot, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole (kaksteist) süüdimõistetu P.H-le määratud korras kaitse teostamise eest.

4. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu P.H

kanda.

Süüdimõistetul P.H tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 24.03.2016 otsusega karistati P.H KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 2 aasta vangistusega, KarS § 121 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuu vangistusega.

2

KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti P.H-le liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati P.H 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.04.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud 20 päeva vangistust) ning mõisteti P.H-le liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 23.09.2015 ja lõpp 12.09.2017. 2. Viru Maakohtu 22.11.2016 määrusega jäeti P.H vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata.

2.1. P.H käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kehtiv

distsiplinaarkaristus. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudus maakohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud

– isik paneb toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine.

2.2. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale, kes elab seal üksi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis

on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks pidas maakohus ka P.Hähedasi suhteid oma emaga, kes vajab poja abi. Ema sõnul toetas kinnipeetav teda enne vangistust igapäevases toimetulekus. P.H on vanglas osalenud majandustöödel, kusjuures töökohustuste täitmisesse suhtus

kohusetundlikult. Samuti on isik andnud nõusoleku sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda

paigutamise kohta, mida ei saa aga teha enne poolelioleva ravi lõpetamist. Seega kasutab kinnipeetav vanglas viibimise aega otstarbekalt. Isikule on 1-kuulise katseajaga garanteeritud reklaamiagendina töökoht XXX OÜ-s. Töökoha ja seega ka sissetuleku olemasolu on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. 2.3. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse elu- ja mõtteviisiga sõpru ning tuttavaid. Kriminaalkorras on karistatud ka tema tüdruksõber, kellega ta elas koos enne vangistust, kuid kes kannab käesoleval ajal

karistust Tallinna Vanglas. Maakohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist, arvestades asjaoluga, et kinnipeetav on mõjutatav.

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, samuti on tal

probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Isik ise ei näe seost alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel ja leiab, et alkoholi tarbimine ei sega igapäevaelu. 2.4. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul

73% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 51%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab enesevalitsuse kaotamine, hoolimatu ja riskeeriv eluviis ning sõltuvusainete tarvitamine. Oht suureneb ka siis,

3

kui isik on rahalistes raskustes. Maakohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus kinnipeetaval on maksmata nõudeid 10 338,26

eurot, iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ja tal on väljakujunenud kulutamisharjumus. 2.5. Vangla iseloomustuse kohaselt ei teadvusta P.H oma tegude tagajärgi, tegutseb

hetkeemotsioonide ajel, käitumises esineb vägivalda, süüd näeb pigem teiste kui enda käitumises. Probleeme ei lahenda sihipäraselt, väldib nendega tegelemist, eelistades tarvitada

sõltuvusaineid. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid jättes tegemata ÜKT tunnid ja pannes katseajal toime uue kuriteo, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole P.H-le mõju avaldanud. Maakohtul puudus veendumus, et antud juhul

on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt oli

maakohus seisukohal, et P.H puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Määruskaebus 3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuses leitakse, et ei ole põhjendatud P.H poolt kogu

mõistetud vangistuse ära kandmine vangistuses. Ei selgu, miks on jõudnud maakohus järeldusele, et süüdimõistetu tuleks jätta ennetähtaegselt vabastamata. P.H on aru saanud oma tegude tagajärgedest ning on otsustanud teha elus muudatusi. Süüdimõistetu soovib elada moraalset ja eeskujulikku elu. Määruskaebuses korratakse üle, et P.H on vabanemisel olemas elu- ja töökoht, tal puudub huvi ja vajadus narkootikumide kui ka alkoholi järgi. Üksnes distsiplinaarkaristuse olemasolu pinnalt ei saa oletada, et isik ei ole muutunud ning hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et P.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu

pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks süüdimõistetu kaitsja määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et määruskaebuses toodud väide, et maakohtu veendumuse kujunemine ei ole järgitav, on alusetu. Maakohus on kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, hinnanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, jõudes nende kogumina tulemusele, et P.H vabastamine

ei ole põhjendatud. Positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu käitumine vangistuse jooksul, st kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, peegeldab üheselt, et

P.H ei ole võimeline alluma reeglitele. Samuti näitab varasemalt ebaõnnestunud

kriminaalhooldus, et süüdimõistetu ei oska kasutada talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses ning ei oska suunata oma käitumist õiguskuulekusele. Süüdimõistetu suhtes kogumis

4

ei esine asjaolusid, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ka ei veena kohut P.H väidetav motiveeritus muutuda. 6.

Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks,

milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb P.H hüvitada G.-J. Pello kaitsjatasu 72 eurot.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 22. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas