2-13-23823/155 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-23823

Tsiviilasi

JB avaldus lepitusmenetluse kohaldamiseks ja JR

avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuli 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: JR

Puudutatud isik I: SB

Puudutatud isik II: RB

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik III: JB, lepinguline esindaja advokaat

Dmitri Tšimpoaka

Eestkosteasutus I: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu), esindaja Tiia Tõll

Eestkosteasutus II: Saue linn (Saue Linnavalitsuse

kaudu), esindaja Anneli Ritsing

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. juuli 2016 määrus resolutsiooni punktide 2 ja 3

osas. Muus osas jätta sama määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

MENETLUSE KÄIK

1. ER (avaldaja või ema) esitas 17. mail 2013 Harju Maakohtule avalduse laste SB (puudutatud

isik I või laps) ja RB (puudutatud isik II või laps, koos „lapsed“) suhtes ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks.

2 (7)

JB (puudutatud isik III või isa) esitas 26. juunil 2013 vastuse avaldusele, avalduse

lepitusmenetluse algatamiseks (hilisemalt esitas taotluse lepitusmenetluse ebaõnnestunuks

tunnistamiseks) ja uue suhtlemiskorra määramiseks.

2. Maakohus jättis 6. oktoobri 2014 määrusega avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

rahuldamata ning tunnistas lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja määras puudutatud isikule III

puudutatud isikutega I ja II suhtlemiseks uue korra järgmiselt:

 puudutatud isik III kohtub puudutatud isikuga II igal teisipäeval ja neljapäeval, võttes

lapse koolist või lapse elukohast kl 16.00 ja viies lapse tagasi lapse elukohta kl 20.00.

Tuues lapse tema elukohta kl 20.00, peavad lapsel olema järgmise päeva koolitööd

tehtud isa abil. Kui isa ja laps ei tee koos koolitöid ja koolitööd ei ole varasemelt tehtud,

tuleb laps koju tagasi tuua hiljemalt kl 18.30;

 puudutatud isik III kohtub iga kuu teisel nädalavahetusel puudutatud isikuga II, võttes

lapse reede õhtul koolist või kl 17.00 tema elukohast ja viies lapse tagasi lapse elukohta

pühapäeva õhtul kl 19.00;

 nädalavahetusel, kus puudutatud isik II on emaga ja ema ei saa teda treeningule viia,

teatab avaldaja sellest puudutatud isikule III reedel hiljemalt kl 20.00 e-posti teel.

Sellisel juhul võtab puudutatud isik III laupäeval puudutatud isiku II lapse elukohast või

lapse ema viibimiskohast ja viib lapse tagasi lapse elukohta või lapse ema viibimiskohta

kohe pärast treeningut. Avaldaja viibimiskoht peab jääma Harju maakonna piiridesse

(laupäeviti osaleb puudutatud isik II džuudo treeningutel alates kl 10.30 kuni 13.00.

Laps peab olema kohal vähemalt 15 minutit enne treeningut);

 suvel s.o alates 1. juunist kuni 31. augustini, kohtub puudutatud isik III puudutatud

isikuga II järgmiselt: 1. juunist 7. juunini; 15.juunist 21. juunini; 29. juunist 5. juulini;

13. juulist 19. juulini; 3. augustist 16. augustini; 24. augustist 30. augustini. Ülejäänud

aja on laps avaldajaga. Puudutatud isik III võtab lapse kohtumise esimesel päeval tema

elukohast kl 10.00 ja viib kohtumise viimasel päeval kl 19.00 lapse tema elukohta tagasi;

 sügisvaheajal ja kevadvaheajal on puudutatud isik II vaheldumisi kord puudutatud

isikuga III, kord avaldajaga. Laps on kevadvaheajal emaga neli ja isaga viis päeva ning

sügisvaheajal emaga viis ja isaga neli päeva;

 jõulupühade (22. detsembrist alates kl 10.00 kuni 28. detsembrini kl 19.00) ja uusaasta

(29. detsembrist alates kl 10.00 kuni 4. jaanuarini kl 19.00) ajal on puudutatud isik II

vaheldumisi kord puudutatud isikuga III, kord avaldajaga. 2014. aastal on puudutatud

isik II jõulupühade ajal koos puudutatud isikuga III ja uusaasta ajal koos avaldajaga;

 kui puudutatud isik I soovib, kohtub puudutatud isik III puudutatud isikuga I ajal, mil

puudutatud isik III kohtub graafiku järgi puudutatud isikuga II. Kohtumised toimuvad

ilma avaldajata;

 laste, puudutatud isiku III ja tema sugulaste sünnipäevadel on puudutatud isikul III

õigus kohtuda lastega vähemalt 4 tundi puudutatud isiku III poolt valitud kohas

sealhulgas ei pea lapse sünnipäeva pidamine toimuma lapse sündimise päeval, vaid kuni

kaks päeva enne või kaks päeva pärast sünnipäeva;

 kui puudutatud isikul III on võimalik ning see sobib laste ja avaldaja plaanidega, võivad

pooled kokku leppida ka graafikuvälised kokkusaamisi laste ja puudutatud isik III vahel;

 laste üleandmine emalt isale ja isalt emale toimub laste ja ema elukohas, maja ees st

avalikus kohas;

3 (7)

 lastel on õigus helistada eemalviibivale vanemale, olemata sellest, kumma vanema

juures lapsed on. Vanematel on õigus helistada eemalviibivale lastele üks kord kolme

päeva jooksul;

 pooled jagavad teineteisega informatsiooni seoses laste kavandatavate ettevõtmise,

ringide, trennide vm tegevuse osas, eesmärgiga tagada lastele mitmekülgne ja

harmooniline areng. Mõlemal vanemal on õigus helistada teisele vanemale iga päev ühe

korra ja küsida lapse käekäigu kohta;

 vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema halvustamisest ja teevad kõik endast

oleneva, et mitte kaasata lapsi vanemate vahelisse konflikti.

3. Puudutatud isik III esitas 9. mail 2016 maakohtule avalduse lepitusmenetluse kohaldamiseks,

kuna avaldaja on 6. oktoobri 2014 määrusega kindlaksmääratud suhtlemise korda korduvalt

tahtlikult rikkunud. Seetõttu ei ole puudutatud isik III saanud lastega suhelda määratud ajal,

kohas ja viisil, nende eest hoolitseda ega teostada oma vanema õigusi.

4. Avaldaja esitas 27. mail 2016 maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks puudutatud isiku II suhtes (tsiviilasi nr 2-16-6558).

Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et keelata

asja menetluse ajal puudutatud isikul III kohtumine puudutatud isikuga II, samuti sidevahendite

kaudu suhtlemine ning anda puudutatud isiku II viibimiskoha otsustusõigus üle avaldajale.

5. Puudutatud isik III palus jätta avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata ning määrata isa ja laste suhtlemise kord.

6. Laste esindaja arvamuse kohaselt ei tuleks ema taotlusel esialgset õiguskaitset kohaldada,

kuna asjaolud on ebaselged. Ema võib olla puudutatud isikut II mõjutanud, kuna lapse arvamus

sarnaneb varasemas menetluses õe poolt räägitule. Puudutatud isiku II väide selles, et tahab

isaga suhelda siis, kui ise tahab, sarnaneb täielikult ema nägemusega asjast. puudutatud isik II

ei osanud nimetada tegevusi, mida on teinud koos isaga, mis pole aga usutav, kuna kohtu poolt

määratud suhtluskord on toiminud pikema aja jooksul.

7. Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et kui puudutatud isik II seda soovib, siis peaksid isa ja

lapse kohtumised jätkuma juba määratud suhtluskorra kohaselt.

8. Maakohus liitis 31. mai 2016 määrusega asjad nr 2-13-23823 ja 2-16-6558 ühte menetlusse

ja ühiseks asja numbriks jäi 2-13-23823.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus jättis 7. juuli 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Kohus rakendas omal algatusel esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise

abinõu ja reguleeris puudutatud isiku III suhtlemist puudutatud isikuga II määruse resolutsiooni

p-s 2 järgmiselt:

 puudutatud isik III kohtub puudutatud isikuga II igal teisipäeval ja neljapäeval kl 16.00

kuni 20.00; puudutatud isik II viibib isa juures iga paarisnädala nädalavahetusel reede

õhtust alates kl 16.00 kuni pühapäeva õhtul kl 20.00;

 puudutatud isiku II üleandmine-vastuvõtmine toimub lapse ja ema elukohas maja ees

või muus kohas Tallinna piires. Lapse isa teavitab oma saabumisest lapse ema ette, kas

helistades või sms-i teel;

 isal on emaga võrdne õigus osaleda puudutatud isiku II kooli, trenni, lapse huviringi

vms poolt korraldatavatel lapsega seotud üritustel;

4 (7)

 kui puudutatud isiku II haiguse tõttu jääb kohtumine ära, on isal õigus koheselt

külastada last lapse kodus;

 puudutatud isik III kohtub puudutatud isikuga I Tallinna Perekeskuses eestkosteasutuse

korraldamisel.

Maakohus märkis vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3, et täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 28 lg 2 kohaselt võib kohtutäitur puudutatud isiku II avaldajalt puudutatud isikule III

üleandmiseks käesoleva määruse alusel kasutada jõudu ja avaldaja nõusolekuta tema valduses

olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida.

TMS § 28 lg 3 kohaselt peavad ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas-

või otseses valduses ruum või maatükk on.

Maakohus hoiatas avaldajat, et isa ja laste suhtlemise jätkuval takistamisel võidakse piirata

tema hooldusõigust laste suhtes.

Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 551 lg-le 1 ja § 378 lg 3 p-le 2

ning perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-tele 1 ja 2.

10. Kohtule on tsiviilasja eelnevast menetlusest teada, et ema takistab kõigiti isa ja laste

suhtlemist. Ema on esitanud kolme korral isa suhtes avaldusi politseisse, et isa on olnud laste

suhtes vägivaldne. Kahel korral on menetlus lõpetatud. Ühe avalduse esitas ema aprillis 2016

ning selles on menetlus käimas.

Tsiviilasja eelneva menetluse käigus alates maist 2013 kuni käesoleva ajani ei ole kinnitamist

leidnud isa vägivaldsus laste suhtes. Seega ei ole tuvastatud isa ohtlikkust lastele.

Ema ei soovi jätkuvalt isa ja laste suhtlemist. Ema peegeldab enda suhtumist laste isasse ka

lastele, kinnitades muuhulgas, et „ema on lapsed ja lapsed on ema“. Ema arvab, et tema

erimeelsuste tõttu laste isaga ei pea ka lapsed isaga suhtlema.

Kohus on jätkuvalt seisukohal, et ema kahjustab isa ja laste suhet ning nende suhte õõnestamise

kaudu kahjustab ema lapsi. Ema on loonud lastele negatiivse isakuvandi, mis on mõjunud eriti

tütrele. Lastelt isa äravõtmine ema poolt kahjustab laste elu tervikuna. Isa on suhelnud lastega

nii palju, kui ema lubab sealhulgas on puudutatud isik II viibinud sagedasti isa elukohas, ja

üksikutel kordadel on isa juures kodus viibinud ka puudutatud isik I. Puudutatud isik II on

käinud alaliselt isa korraldatud trennides. Isa osaleb puudutatud isiku II koolielus. Isa hoolitseb

laste eest, panustades rahaliselt olulisel määral.

Kohus ei tuvastanud isa kahjulikku mõju lastele, küll aga tuvastas ema kahjuliku mõju juba

2014. aasta kohtulahendis. Eeltoodu põhjal ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset ema

taotletud kujul, s.o anda menetluse ajaks puudutatud isiku II viibimiskoha otsustusõigus emale

ja keelata isal puudutatud isikuga II suhtlemine.

11. Maakohus kuulas lapsed menetluses ära ja rääkis mõlema lapsega eraldi.

Puudutatud isik I nimetas ärakuulamisel samu asju, mida 2014. aasta ärakuulamisel: „isa

elukohas on halb energia, seal hakkab kohe midagi „pigistama““, „isa käib naistes“, „ isa lõi

mind, kui olin 6-aastane“. Puudutatud isik I oli ärakuulamisel väga kindlameelne oma

seisukohas, et „isa on halb“.

Puudutatud isik II oli ärakuulamisel kurb isaga seotud küsimustes. Ta rääkis kurvalt, mis nad

koos isaga on teinud ja ütles, et sellised tegevused „ei ole huvitavad“. Kurva näoga rääkis, et ta

ei taha enam isa juures džuudos ja karates käis, põhjendada ei osanud. Vastused küsimustele

tema ja isa suhtlemise kohta ütles puudutatud isik II siis, kui kohtunik lubas talle, et vastuseid

ema teada ei saa. Eeltoodud põhjusel ei ole puudutatud isiku II seisukohta tema ja isa suhtlemise

kohta määruses esitatud.

5 (7)

Laste ärakuulamisel jõudis kohus seisukohale, et puudutatud isik I esitab endiselt ema

väljendatud seisukohti, mida peab enda omadeks. Võrreldes ajaga kaks aastat tagasi, esitas

puudutatud isik I nimetatud seisukohti endisest veendunumalt. Kohus järeldas sellest, et ema

on kahe aasta vältel puudutatud isikut I isaga seotud küsimustes veel enam kahjustanud ning

puudutatud isiku I seisukohti kinnistanud. Puudutatud isiku I ärakuulamisest järeldas kohus, et

laps püüab rääkida ema poolt sisendatud halba isa kohta ning see põhjustab tema sisemist

segadust ja kurvastust, kuna lapsel endal ei ole isaga seotud halbu kogemusi ning ta soovib

isaga koos olla.

12. Maakohus jõudis veendumusele, et ema kahjustav mõju suhetes isaga on lastele väga suur

ja isa ning puudutatud isiku II suhe on lähedane. Seega määras kohus isa ja puudutatud isik II

kohtumised samas mahus kui 6. oktoobri 2014 määrusega. Kuna ema on väga tugevalt

puudutatud isiku I suhteid isaga kahjustanud, siis isa ja puudutatud isiku I suhtlemised peavad

toimuma kontrollitud keskkonnas Tallinna Perekeskuses. Seal on ema võimalused kohtumist

mõjutada piiratud ning on võimalik jälgida isa oskusi tütrega suhtlemisel ja isa ning last

juhendada. Eestkosteasutus on pere juba Tallinna Perekeskuse järjekorda pannud.

MÄÄRUSKAEBUS

13. Puudutatud isik III esitas 14. juulil 2016 määruskaebuse, milles palus tühistada vaidlustatud

määrus tervikuna ja uue määrusega määrata isa ja laste suhtlemise kord ja korraldada nende

suhtlemist järgmiselt:

 puudutatud isik III kohtub puudutatud isikuga II igal teisipäeval ja neljapäeval kl 16.00

kuni 20.00;

 puudutatud isik II viibib puudutatud isiku III juures iga paarisnädala nädalavahetusel

reede õhtust alates kl 16.00 kuni pühapäeva õhtul kl 20.00;

 suvel s.o 30. maist 31. augustini, kohtub puudutatud isik III puudutatud isikuga II

järgmiselt: 30. maist 5. juunini; 13. juunist 19. juunini; 27. juunist 3. juulini; 11. juulist

17. juulini; 25. juulist 31. juulini; 8. augustist 14. augustini ja 22. augustist 28. augustini,

võttes lapse esimesel päeval kl 10.00 ja tagastades viimasel päeval kl 20.00;

 sügisvaheajal on puudutatud isik II neli päeva emaga ja isaga viis päeva ning

kevadvaheajal on puudutatud isiku II viis päeva emaga ja neli päeva isaga;

 jõulupühade (22. detsembril alates kl 10.00 kuni 28. detsembril kl 19.00) ja uusaasta

(29. detsembril alates kl 10.00 kuni 4. jaanuaril kl 19.00) ajal on puudutatud isik II

vaheldumisi kord puudutatud isikuga III, kord avaldajaga. 2016. aastal on puudutatud

isiku II jõulupühade ajal puudutatud isikuga III ja uusaasta ajal avaldajaga;

 puudutatud isiku II üleandmine-vastuvõtmine toimub lapse ja ema elukohas maja ees

või muus kohas Tallinna piires. Lapse isa teavitab oma saabumisest lapse ema ette, kas

helistades või sms-i teel;

 nädalavahetusel, kus puudutatud isik II on emaga ja ema ei saa teda treeningule viia,

teatab avaldaja sellest puudutatud isikule III reedel hiljemalt kl 20.00 e-posti teel.

Sellisel juhul võtab puudutatud isik III laupäeval puudutatud isiku II lapse elukohast või

lapse ema viibimiskohast ja viib lapse tagasi lapse elukohta või lapse ema viibimiskohta

kohe pärast treeningut. Avaldaja viibimiskoht peab jääma Harju maakonna piiridesse

(laupäeviti osaleb puudutatud isik II džuudo treeningutel alates kl 10.30 kuni 13.00.

Laps peab olema kohal vähemalt 15 minutit enne treeningut);

 kui puudutatud isiku II haiguse tõttu jääb kohtumine ära, on isal õigus koheselt

külastada last lapse kodus;

6 (7)

 puudutatud isik III kohtub puudutatud isikuga I Tallinna Perekeskuses eestkosteasutuse

korraldamisel. Kui puudutatud isik I soovib, kohtub puudutatud isik III temaga ajal, mil

puudutatud isik III kohtub graafiku järgi puudutatud isikuga II. Kohtumised toimuvad

ilma avaldajata;

 laste, puudutatud isiku III ja tema sugulaste sünnipäevadel on puudutatud isikul III

õigus kohtuda lastega vähemalt neli tundi puudutatud isiku III poolt valitud kohas

sealhulgas ei pea lapse sünnipäeva pidamine toimuma lapse sündimise päeval, vaid kuni

kaks päeva enne või kaks päeva pärast sünnipäeva.

Samuti palus puudutatud isik III tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning määrata,

milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada maakohtu määratud suhtlemise korra rikkumisel

avaldaja poolt, sh anda kohtutäiturile õiguse määrata avaldajale sunniraha, kui ta takistab lastel

puudutatud isikul III kohtu määratud ajal, kohas ja viisil suhelda ja kasutada jõudu lastega

suhtlemise võimaldamiseks seda takistava avaldaja vastu.

Menetluskulud palus puudutatud isik III täies ulatuses panna avaldaja kanda.

Määrus kitsendab puudutatud isik III õigust kohtuda puudutatud isikuga II ülemääraselt ning ei

võimalda tal pöörduda kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale, lastele määratud esindajale

ja Lasnamäe Linnaosa Valitsusele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Avaldaja määrus-

kaebusele ei vastanud, lastele määratud esindaja ja viidatud eestkosteasutus leidsid, et

määruskaebus ei ole põhjendatud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule.

15. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele täpsustas puudutatud isik III 9. detsembril 2016

määruskaebust ja palus vaidlustatud määruse tühistada vaid resolutsiooni p 2 osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise osas tuleb vaidlustatud määrus

(resolutsiooni p-d 2 ja 3) TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus ei tee asjas ise uut

määrust, samuti ei saa selleks kohustada maakohut. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

17. Maakohus on ekslikult kohaldanud TsMS § 551 lg 1 ja § 378 lg 3 p 2, kuna puudutatud

isiku III ja laste suhtlemise kord on kindlaks määratud maakohtu 6. oktoobri 2014 lahendiga.

Seega puudub vajadus käesoleva asja menetluse ajal esialgse õiguskaitse korras isa ja laste

suhtlemist reguleerida.

TsMS § 563 lg 5 näeb ette, et lepitusmenetluse raames peab kohus püüdma saavutada vanemate

kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Kui kohus näeb, et kokkulepe pole võimalik, tuleb TsMS

§ 563 lg 7 järgi teha määrus, millega tunnistatakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

Lepitusmenetluse nurjumise korral ei ole välistatud suhtlemiskorras teatavate korrektiivide

tegemine, kui see on vajalik kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtlemiskorra täitmisraskuste

tõttu.

Põhjendatud

on

jõustunud

kohtulahendiga

kindlaksmääratud

suhtlemiskorra

täitmisraskuste tõttu algatatud lepitusmenetluse nurjumise korral muuta suhtlemiskorda, kui see

on vajalik suhtlemiskorra sujuva täitmise tagamiseks põhjusel, et suhtlemiskord ei toimi. Siiski

ei ole selliste muudatuste tegemine kohane esialgse õiguskaitse korras. Tulenevalt TsMS § 563

lg 8 mõttest ei saa lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise

tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetlust läbi viia enne lepitusmenetluses sisulise

lahendi tegemist. Seega ei ole põhjendatud kohtu algatusel rakendatava esialgse õiguskaitse

korras anda lepitusmenetluse ajaks täitmisvõimalusi vastavalt TMS § 28 lg-te 2 ja 3 sisule.

7 (7)

Maakohus rikkus lisaks määruse põhjendatuse nõuet, sest vaidlustatud määrusest ei nähtu, miks

tuleb puudutatud isiku III suhtlemist lastega korrigeerida võrreldes 6. oktoobri 2014 määruses

kindlaksmääratud korraga. Maakohus märkis, et ta ei tuvastanud puudutatud isiku III

kahjulikku mõju lastele, pigem takistab ema puudutatud isiku III ja laste suhtlemist. Asjaolu, et

avaldaja kahjustab laste ja isa suhet, ei saa olla aluseks puudutatud isiku III suhtlemise

piiramisele lastega.

18. Eeltoodud kaalutlustel tuleb maakohtu määrus kohtu algatusel esialgse õiguskaitse

kohaldamise osas tühistada. Kuigi määruskaebuse esitaja soovis vaidlustada ainult määruse

resolutsiooni p 2 (suhtlemiskorra tingimused), siis tühistab ringkonnakohus TsMS § 659 kaudu

kohalduva TsMS § 656 lg 4 alusel ka resolutsiooni p 3 (täitmiskorra määramine). Käesoleva

määruse eelmise p 17 eelviimase lõigu kohaselt ei saa suhtlemiskorra täitmiseks vajalikke

kõnealuseid otsustusi teha esialgse õiguskaitse kohaldamisel.

Ringkonnakohus ei tee ise uut määrust ega kohusta selleks maakohut. Arvestades kohtu

algatusel esialgse õiguskaitse kohaldamise eripäraga on maakohtul piisav diskretsiooniõigus

ise kaaluda, kas kohaldada uuesti esialgset õiguskaitset lepitusmenetluse ajaks.

Kuna puudutatud isik III taotles määruskaebuses lisaks maakohtu vaidlustatud määruse

tühistamisele ka uue määruse tegemist, siis kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

19. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. Sarnaselt

hagi tagamisega on ka esialgse õiguskaitse määrus selline, millega sisuline menetlus ei lõppe

(vrd Riigikohtu 25. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 10 teine lõik).

20. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise või tühistamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja

menetlust lõpetav määrus ka TsMS § 173 lg 1 esimene lause mõttes, siis menetluskulude jaotust

selles ei märgita.

21. TsMS § 477¹ lg 2 teise lause ja § 390 lg 1 esimese lause alusel võib käesoleva määruse

peale esitada määruskaebuse (vt nt Riigikohtu 4. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

121-15, p 14 esimene lõik, samuti selles viidatud 14. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

15-11, p 9).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing