2-16-1079/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohu Kohtunik Kohtujurist Kristi Rickberg Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1079 Tsiviilasi Korteriühistu XXXX hagi XXXX vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudes Menetlustoiming Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX ); Hageja lepingulised esindajad: Marko Woronowicz ja Andrei Novikov (IUSTUS Group OÜ, e-post marko@iustus.ee, andrei@iustus.ee); Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX ); Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (isikukood 37309150297, e-post valdimir@buldakov.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Korteriühistu XXXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Välja mõista XXXXKorteriühistu XXXX kasuks menetluskulud 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot.

3. Jätta rahuldamata Korteriühistu XXXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 720 eurot. Edasikaebamise kord

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud

1. Harju Maakohus on 01.11.2016 määrusega jätnud XXXX kaja rahuldamata ja jätnud hageja menetluskulud seoses kaja menetlemisega kostja kanda. Harju Maakohtu 01.11.2016 määrus jõustus 19.11.2016.

2. Hageja esitas 09.11.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kuludest õigusabile summas 1 110 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja on seisukohal, et arvel nr 20160892 märgitud kulud ei seondu käesoleva kohtuvaidlusega ning arvel nr 20161039 märgitud kulud on ebamõistlikult ning põhjendamatult suured. Arve nr 20161109 osas leiab kostja, et kulu ei ole põhjendanud, kuna Riigikohus on korduvalt jõudnud seisukohale, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Kohtu põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindajate tasuga 1 110 eurot (ilma käibemaksuta). Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindajate tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.

7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajatel arve nr 20161039 alusel kaja osas seisukohtade koostamiseks 4 tundi, arve nr 20161109 alusel menetluskulude avalduse koostamiseks 2 tundi ja arve nr 20160892 alusel täitmisavalduse koostamiseks 3 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 12.10.2016 kaja 04.07.2016 tagaseljaotsusele (tlk 68-69), millele hageja on 24.10.2016 esitanud seisukohta (tlk 83-85). Hageja on 09.11.2016 esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (tlk 97-98).

8. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja lepinguliste esindajate toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus on seisukohal, et arvel nr 20161039 kajastatud toiming on põhjendatud

3 tunni ulatuses, lähtudes esitatud kaja ja selle vastuse sisust ja mahust. Kohus leiab, et arvel nr 20161109 nimetatud toiming ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirja koostamine pärast menetluse lõppemist ei ole õiguslikult keeruline menetlustoiming ning see ei tohiks vastaspoolele kaasa tuua täiendavaid menetluskulusid ja seda ei saa lugeda TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatud kuluks, mida vastaspoolelt välja mõista. Kohus leiab, et arvel nr 20160892 nimetatud ei ole põhjendatud, kuna kohus saab arvesse võtta üksnes kohtumenetluseks tarvilikke toiminguid. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kajamenetluses 3 tunni ulatuses.

9. Hageja esindajad ei nõua menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindajate tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindajad omavad kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindajate töötundide põhjendatud maht on 3 tundi ja töötunni hind 130 eurot, on hageja esindajate õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 390 eurot.

10. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 390 euro ulatuses, mis koosnevad lepinguliste esindajate tasust. Kohus jätab hageja menetluskulude avalduse rahuldamata 720 euro ulatuses. Kohus märgib, et arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).

11. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

12. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik