2-16-5698/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-16-5698

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda KÜ Puškini 13 hagi L M vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest.

2. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses KÜ Puškini 13 kanda.

3. Tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtujurist Olga Dmitrijeva Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2016, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-16-5698 Kohtuasi KÜ Puškini 13 hagi L M vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Korteriühistu (KÜ) Puškini 13 (registrikood 80121083), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kostja: L M (sünniaeg xxx)

2-16-5698

2(3) ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu korteriomandi aadressil XXX Narva majandusja kommunaalmaksete võlgnevuse summas 6339,94 eurot tasumise nõudes. Kstja on korteriomandi aadressil XXX, Narva omanik. Nimetatud aadressil kostja ei ela. Tema elukoht on Venemaal.

Kuna kostja ei ela Eestis, saatis kohus tema e-posti aadressile (kuhu hageja edastab kostjale arved) päringu, milles küsis tema nõusoleku asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kostja ei ole kohtule vastanud.

Hageja taotlusel nõudis kohus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt korteriomandi soetamise lepingute koopia kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks. Lepingu kohaselt on kostja elukoht XXX, Venemaa Föderatsioon, e-posti aadress puudub.

Kohus 28.11.2016 koostas hagejale kohtunõude, milles selgitas, et kuna kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis ja on teada tema aadress, peab kohus küsima kostja kirjaliku seisukoha asja lahendamiseks Eesti kohtus. Dokumendi kostjale kättetoimetamiseks peab kohus koostama taotluse Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule ja hageja peab taotluse tõlkima vene keelde. Enne taotluse koostamist palus kohus teatada, kas hageja taotleb kostjale (kirjas on ekslikult märgitud hagejale) kohtunõude edastamist. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõude tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Hagejale oli määratud vastamiseks 5 päeva kohtunõude kättesaamisest arvates. Hagejale on kohtunõude toimetatud kätte 29.11.2016. Hageja ei ole kohtule vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu majandusja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Kohtul on andmed, et kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1).

Kohus saatis hageja poolt teatatud kostja e-posti aadressile päringu, milles küsis tema nõusoleku asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kostja ei ole vastust esitanud.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi.

2-16-5698

3(3) Kuna kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja elab Venemaa Föderatsioonis kuulub kohtu pädevuse kindlaksmääramisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping.

Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek.

Hageja ei esitatud kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Kohus on küsinud hagejalt, kas tema taotleb vastava kohtunõude kostjale edastamist kohtu poolt Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu vastavalt Eesti-Vene õigusabilepingule. Kohus on selgitanud hagejale taotluse vene keelde tõlkimise kohustust.

Hageja ei ole kohtule vastanud. Kohus järeldab, et hageja ei taotle kohtunõude edastamist.

Kohus leiab, et ei ole pädev asja lahendama sest puudub kostja kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4).

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 372 lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS §

173 lg 1).

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

/digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik