1-16-384/44 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-384 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasja nimetus M. suhtes esitatud erakorraline ettekanne D Süüdimõistetu

Kaitsja Kriminaalhooldusametnik

Kohtuistung 12.12.2016

M. , isikukood , elukoht xxxx D XXX Vandeadvokaat Matti Reinsalu Viktoria Tammoja Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 RESOLUTSIOON

1. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik taotlus M.D-le mõistetud karistuse täitmisel pööramiseks jätta rahuldamata. e

2. Välja mõista M. lt , alaealisel vahendite puudumisel, tema seaduslikult D- esindajalt O J, menetluskuluna riigituludesse 182,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaad Matti Reinsalu

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK) nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700090350, selgitusse

märkida: „1 kulu“. -16-384, M.D , menetlus

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 182,64 Matti Reinsalu pool eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi süüdimõistetu M. kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. D

2

Kohtumääruse väljatrükk saata kriminaalhooldusametnikule, M.D-le ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtule arvate kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud

1. M. D on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 20.01.2016 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 203 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõistis kohus talle liitkaristuseks 6 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.07.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistis kohus M. le D- 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 10.09.2015.

2. M.

D Maakohtu 29.06.2016 määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 20.01.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni s.o. 10.09.2017 ja määrati tema katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid. Lisaks k M. suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p D ohalda ti 2, 21, 4 ja 7 alusel järgmiseid kohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi;

2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt

luba taotlemata. M. vabasta

ti D tingimisi kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 15.07.2016.

3. 17.11.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata M.

ilmuda D karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu on rikkunud kontrollnõuet kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele ja kohustust asuda tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist. Kriminaalhooldusalune vabanes kinnipidamisasutusest 15.07.2016, seega oleks pidanud olema täidetud tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele 15.08.2016 seisuga kohustus asuda hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist.

4. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt kriminaalhooldusalune jättis registreerimisele tulemata 23.08.2016, 24.08.2016, 05.09.2016, 21.09.2016, 07.11.2016, 27.10.2016, 28.10.2016 Kriminaalhooldusalune seisuga 14.11.2016 ei tööta, ei õpi ega ei ole arvel töötukassas.

5. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes 25.08.2016 kirjutas M. D märgitud, seletuses, et 23.08.2016 ei tulnud kriminaalhooldusesse tervislikel põhjustel (arsti vastuvõtul ei

käinud) ja 24.08.2016 tehti tööpakkumine ja läks tööle (tööleping puudub, asutust ei osanud öelda). 06.09.2016 väitis kriminaalhooldusalune, et lõi käe ära ning ei saa kirjutada, suuliselt väitis, et 05.09.2016 unustas registreerimisele tulla.

3

22.09.2016 kirjutas seletuses, et 21.09.2016 puudus kriminaalhooldusest, kuna oli Tallinnas tööl (tööleping puud b ning asutust ei osanud öelda). u 11.10.2016 M. keeldus 07.10.2016 D registreerimisele mitte ilmumise kohta seletust andmast. 02.11.2016 M. kirjutas seletuses, et 27.11.2016 ja 28.11.2016 ei ilmunud D kriminaalhooldaja juurde tervis . likel põhjustel (arsti vastuvõtul ei käinud) 29.08.2016 kirjutas M. seletuses, et kohustus tööle või õppima või võtma end D töötuna arvele on täitmata, kuna polnud aega. Hiljem on keeldunud seletust andmast selle kohta, miks ei tööta või ei õpi või ei ole end arvele töötukassas võtnud.

6. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes , et esimene kohtumine M. D märgitud M. -ga toimus 15.07.2016, kus kriminaalhooldusametnik tutvustas M. -le D D kriminaalhooldusaluse õigusi läbivaatamise -kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja korda. Õigused ja kohustused olid talle arusaadavad, seda M. kinnitas oma D allkirjaga. Kriminaalhooldusalusega on senise katseaja jooksul kohtutud 11 korda. Rikkumiste kohta on koostatud kaks kirjalikku hoiatust: 1)25.08.2016 koostatud kirjalik hoiatus registreerimiskohustuse rikkumise kohta., kuna kriminaalhooldusalune ei ilmunud 23.08.2016 registreerima, helistas, et on haige. Lepiti kokku uus registreerimise aeg 24.08.2016 kell 9.00. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud 24.08.2016 registreerima ega ei teavitanud ametnikku mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnik helistas kriminaalhooldusalusele, kuid telefonis väitis vastaja, et ei ole kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik helistas 24.08.2016 kriminaalhooldusaluse vanaemale, kes väitis, et kriminaalhooldusalune oli tõ läks sama päeva õhtul välja ja ei ole esti 23.08.2016 palavikus, kuid seniajani koju ilmunud. Kriminaalhooldusaluse vanaema väitis, et võtab kriminaalhooldusalusega ühendust ning ütleb talle edasi, et ta kriminaalhooldusesse ilmub. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud 24.08.2016 kriminaalhooldusesse registreerima. Kriminaalhooldusalune ilmus registreerima 25.08.2016, arsti juures ei käinud. 2)22.09.2016 on koostatud kirjalik hoiatus, kuna M. rikkus registreerimise kohustust sellega, et D põhjuseta jättis 05.09.2016 ja 21.09.2016 registreerimisele ilmumata. M. on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust asuma tööle või õppima või võtma D

end

Töötukassas arvele hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist. Lähtudes eeltoodust te pöörata karistus gi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku täitmisele. le koostatud vää Kriminaalhooldaja lisas, et 27.10.2016 on M. rteo otsus D Npals § 151 lg 1 alusel, et tema 06.08.2016 kell 14: 30 paiku xxxx oli eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Tal oli narkootikumide tarvitamise keeld.

6. Kohtuistungil M. selgitas, et ta D ei saanud tööle asuda kuna on alaealine, töötukassas töötuna arvele võtmine viibis kuna ema antud volitusel allkiri puudus. Käis mitteametlikult tööl, töölepingut alaealisega ei vormistata, lisaks puudus tal ametlik dokument. Ta ei suutnud õigeaegselt kriminaalhooldusesse teatada mitteilmumise põhjust või unustas kohtumise. Mõnikord oli haige, kuid arstile ei läinud. Viibis Tallinnas, kuna emal oli infarkt. Lubas oma käitumist parandada, suhtuda kriminaalhooldusametnikku ja kriminaalhooldusesse lugupidav da

alt, asuda tööle ja esita kahe nädal jooksul töölepingu ametnikule.

7. K et kriminaalhooldus on kestnud viis kuud, riminaalhooldusametnik märkis kohtuistungil, kuid M.

D ükskõikse suhtumise tõttu registreerimisse, ei ole kriminaalhooldus probleemideta sujunud. Kriminaalhooldusametnik on nõus kriminaalhoolust jätkama, kui M.D annab endale aru käitumiskontrolli nõuetest ja käib ettenähtud aegadel registreerimas.

4

8. Kaitsja palus jätta erakorraline ettekanne le võimalus rahuldamata ja anda M. D jätkata kriminaalhooldust.

Kohtumääruse põhjendused

9.

4 KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike , § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik oma määrusega.

10. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega.

11. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud esitatud materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatult esitatud, kuid kohus annab M. -le

D veel viimase võimaluse tõestada, et ta suudab teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused. Kohtuistungil lepiti kokku, et 12.12.2016 kell 12.00 läheb M. kriminaalhooldaja juurde ennast registreerima, kuna kokkulepitud D ajal 09.12.2016 ta seda ei teinud. Seal pannakse lepitakse kokku järgmine registreerimise aeg ja paika M. eesseisvad kohustused. D Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja M. -le D mõistetud karistuse täitmisele pööramata.

Menetluskulud

12. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu. Vandeadvokaat Matti Reinsalu esitas tasutaotluse, milles taotleb tasu muuhulgas materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistamise eest, ajakuluga 45 minutit, summas 60 eurot ja istungil osalemise eest, ajakuluga 1,5 tundi, summas 60 eurot. Arvestades asja keerukust ja materjalide mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toiminguteks 5 pooltundi summas 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kaitsjatasu põhjendatud ja vajalikud ulatuses kokku summas 182,64 eurot (sh käibemaks 20%).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Vedro kohtunik