2-16-119992/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2016.a, Valga kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-16-119992

Tsiviilasi

Suomen Luottovalvonta OY hagi Tatjana Stepanova vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2 097,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Suomen Luottovalvonta OY (Soome Vabariigi

registrikood 2400904-2; asukoht: Helsinki PL 311, 00181

Uusimaa, Soome Vabariik

Hageja lepinguline esindaja: K. K. (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ;

telefon: +372 xxxx xxx; e-post: x)

Kostja: Tatjana Stepanova (isikukood: xxxxxxxxxxx; elu- ja

viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Suomen Luottovalvonta OY hagi Tatjana

Stepanova vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista Tatjana Stepanova’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks:

2.1. tagastamata põhivõlgnevus 917 (üheksasada seitseteist) eurot ja 50 senti;

2.2. intress 105 (ükssada viis) eurot ja 03 senti;

2.3. võla sissenõudmiseks kantud kuludest summas 20 (kakskümmend) eurot;

2.4. sissenõutavaks muutunud viivis 763 (seitsesada kuuskümmend kolm) eurot ja 54

senti;

3. Välja mõista Tatjana Stepanova’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks viivis 27 % aastas

põhinõudelt (917,50 eurot) alates 15.12.2016.a. (kohtuotsuse tegemise päevast) kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku

mitte suuremas summas kui põhinõue.

4. Jätta välja mõistmata Tatjana Stepanova’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks

sissenõudmisega seotud kulud summas 43,90 senti.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte kostjale Ametlikud Teadaanded kaudu. Avaldada väljavõte ja

kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast. (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

7. Toimetada tagaseljaotsus hageja esindajale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta 98 % hageja menetluskuludest Tatjana Stepanova kanda ja 2 % hageja

menetluskuludest tema enda kanda.

9. Määrata Suomen Luottovalvonta OY menetluskulude rahaliseks suuruseks 340 (kolmsada

nelikümmend) eurot.

10. Välja mõista Välja mõista Tatjana Stepanova’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks

kasuks menetluskuluna 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot ja 20 senti ning viivis

tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

menetleb

apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.

12. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et

kohus

otsust

puuduoleva

osaga

täiendaks.

Otsuse

täiendamise

korral

hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse

kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine

13. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

14. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas

osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

15. 25.04.2013.a sõlmisid Kaupmehe Järelmaks OÜ ja Tatjana Stepanova järelmaksulepingu nr

xxxxxxx/xxxx, mille alusel omandas Kostja teleri Samsung 46’’ UE46Es6100, 3D.

Järelmaksusummaks oli lepingu järgi 917,50 eurot ja lepingujärgseks intressimääraks

30,1219% aasta kohta.

16. Kostja kohustus tasuma järelmaksusumma ja intressi osamaksete kaupa vastavalt Lepingus

olevale maksegraafikule. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu ütles Kaupmehe

Järelmaks OÜ 25.09.2013.a Lepingu Kostjaga üles. Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas

07.07.2015.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga Lepingust tuleneva nõude Kostja vastu

Suomen Luottovalvonta OY’le.

17. 06.09.2016.a esitas Hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu

Maakohus tegi 15.09.2016 Kostjale makseettepaneku, kuid makseettepanekut ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul Kostjale kätte toimetada. 03.10.2016.a määrusega lõpetas Pärnu

Maakohus maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 06.10.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta.

24.10.2016.a esitas hageja nõuetekohase hagiavalduse. 26.10.2016.a määrusega võttis Tartu

Maakohus hagi menetlusse. Kuna kostja elu- või viibimiskoht on teadmata toimetati

kohtumaterjalid kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldati

27.10.2016.a). Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud.

18. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud (vt. ka Riigikohtu 30.10.2013.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13

p 24; Riigikohtu 24.11.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12; 17.06.2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13).

19. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63,90 eurot. Hagist nähtub, et

võla sissenõudmisega seotud kulu on Kaupmehe Järelmaks OÜ poolt kostjale saadetud võla

sissenõudmisega

seotud

kolm

meeldetuletuskirja

(05.07.2013.a,

23.07.2013.a

ja

03.09.2013.a) ja lepingu ülesütlemise teate (25.09.2013.a) kulu, mille tasumist nõuab hageja

lepingu alusel vastavalt Kaupmehe Järelmaks OÜ hinnakirjale.

20. Kohus leiab, et lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on

tühine. Tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx üldtingimuste p 7.5 (hagiavalduse p 2.4)

kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud

mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu

saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale.

Hagiavaldusest punktist 2.4.1 nähtub, et meeldetuletuskiri maksab 12,78 eurot ja teade

lepingu ülesütlemisest maksab 25,56 eurot.

21. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

22. Kohtu hinnangul on Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja vahel 25.04.2013.a sõlmitud

järelmaksuleping tüüptingimustel sõlmitud leping VÕS § 35 lg 1 mõistes. Lepingu

lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol on tegemist tüüptingimustega.

23. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on

selline tüüptingimus tühine.

24. Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja ja ühe lepingu

ülesütlemise teate (kokku 4 kirja).

25. Kohus leiab, et hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade maksumus 12,78 eurot ja

lepingu ülesütlemise teate maksumus 25,56 eurot on ebamõistlikult suur, seejuures arvestades

kulu tööjõule ja tööajale ning sellega, et kirjade näol on tegemist sisuliselt tüüpkirjadega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üldtingimuste p-st 7.5 ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse

sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.

26. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise

teate maksumus 5 eurot. Tartu Ringkonnakohus on 23.05.2016.a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-

107067 punktis 8.1.1 märkinud muu hulgas, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu

ebamõistlikku suurust ilmestab hästi alates 1. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132,

mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt ja mille lg 1 kohaselt lepingu

kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid

ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja1 kohaselt on viie euro suurune ülempiir valitud

põhjusel, et sellega on võimalik kehtiva Eesti Posti hinnakirja järgi katta ära kõik postikulud,

seda ka juhul, kui tegemist on väljastusteatega kirjaga ja välismaale saadetava kirjaga. Samuti

on 5 euro suurune hüvitis vastavuses lõikes 2 sätestatavate teise ja kolmanda tasulise

meeldetuletuskirja hüvitise suurusega, mis on eelnõu kohaselt samuti 5 eurot. Samas ei kaasne

5 euro suuruse hüvitise korduva maksmisega (nt juhul, kui tarbija on viivituses mitme

järjestikuse maksega) tarbijale liiga suurt majanduslikku koormust.

1 Kättesaadav http://eelnoud.valitsus.ee/main#OS2VkZT0

27. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võla sissenõudmiseks kantud kuluna kostjalt hageja

kasuks välja 20 eurot (4 × 5 eurot). Ülejäänud, so 43,90 eurot, osas tuleb sissenõudmisega

seotud kulud jätta välja mõistmata.

28. Ülejäänud osas on hagi põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Menetluskulud

29. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

30. Hagi rahuldatakse ligikaudu 98 % ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskuludest 98 % kostja

ja 2% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

31. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

32. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 250 eurot

ning kantud õigusabikulu 225 eurot (ilma käibemaksuta).

33. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja

põhjendatud kuluga.

34. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (seejuures üldjuhul sama hageja poolt

esitatud hagiavaldustes vahetuvad üksnes põhiandmed, näiteks: nimed, lepingu numbrid,

kuupäevad ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 90 eurot, mis vastab

hageja lepingulise esindaja tunnimääraga.

35. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 340 eurot (250 eurot riigilõiv ning 90

eurot õigusabikulu). Kuna kostjal tuleb hageja menetluskuludest kanda 98 % ulatuses, siis

tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud 333,20 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik