4-16-6704/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-6704

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-6704 (2315,16,004373)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker

Tõlk

Oleg Zolotarjov

Väärteoasi esitatud kaebus Politsei- ja S.T

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 26.08.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,16,004373

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): S.T

(isikukood: XXX, elukoht: XXXX; töökoht: XXXXOÜ)

Kaebuse esitaja kaitsja: Igor Sumarok (Alinea Õigusbüroo OÜ, Kerese 5, 20309 Narva)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg

08.11.2016

Istungil osalenud isikud ja tema esindaja Menetlusalune isik: S.T Igor Sumarok;

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Hannes Küünarpuu

2

RESOLUTSIOON

S.T kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.08.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,16,004373 jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Trahv (80 eurot) tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi

arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220165152935.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.08.2016 otsusega nr 2315,16,004373 karistati S.T Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1

järgi rahatrahviga 80 eurot. Otsuse kohaselt juhtis S.T 23.04.2016 kell 10.44

Tallinnas Narva mnt-l Ussimäe ja Priisle vahelisel lõigul mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 73 km/h +/- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 20 km/h võrra. Sellega rikkus S.T LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid.

2. esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles palub lõpetada menetlus S.T V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja märgib, et koostatud väärteoprotokoll ei vasta kehtivatele nõuetele, mistõttu ei saa selle põhjal otsust teha. Protokollis pole nimetatud usaldusväärseid tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et S.T pani toime väärteo. Samuti on väärteoasja materjalid ebaküllased väärteo toimepanemise kindlakstegemiseks. Lisaks ei ole

kohtuväline menetleja analüüsinud ega andnud hinnangut kaebaja 15.08.2016 esitatud vastulausele. Oma kaebuse juurde jäi S.T ja tema esindaja ka kohtuistungil.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata, sest alused otsuse

tühistamiseks puuduvad. S.T-le etteheidetav tegu on tõendatud ja õigesti

kvalifitseeritud, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Arutatavas asjas on tõenditeks kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja R. Rubinovi ütlused. Tunnistaja ütlustes pole

põhjust kahelda, kiirusmõõtur oli taadeldud ja mõõtmist teostas erialaselt pädev isik. Väärteoprotokoll on koostatud nõuetekohaselt.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 23.04.2016 peatati liikluskontrolli käigus S.T juhitav sõiduauto ning kaebajale heideti ette sõidukiiruse ületamist asulasisesel teel mitte vähem kui 20 km/h.

Kiiruseületamist tõendab kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtub, et S.T

poolt juhitud sõiduauto liikumiskiiruse mõõtmisel näitas politsei poolt kasutatud seadme

3 (TraffiPatrol XR nr 507-207/09340) lugem 50 km/h teelõigul 73 km/h laiendmääramatusega +/- 3 km/h. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja Roman Rubinov. kelle sõnul mõõtis ta kiirust Narva maanteel, Priisle tee ja Ussimäe tee vahelisel teelõigul seadmega TraffiPatrol. Mõõtevahend oli taadeldud ja selle seadme töökorras olekut oli testitud samal hommikul vahetult enne vahetuse algust kell 07.30. Teel oli vähe autosid, mistõttu oli mugav

mõõta ja oli näha, et kaebaja auto läheneb suure kiirusega eessõitvale autole. Seetõttu ta mõõtiski tagant läheneva auto kiirust. Seadme tabloole mõõtmise käigus fikseerunud kiirust näitas ta ka S.T-le.

Kohus on istungil üle kuulanud ka väärteoprotokolli koostanud patrullpolitseiniku Jelena Orlova, kelle sõnul mõõtis kiirust tema paariline R. Rubinov ja tema seisis samal ajal mõõtja kõrval. Mõõteriistal fikseeritud näitu tema mõõtmise ajal ei näinud, küll aga nägi autos olles

mõõturil salvestatud kiirust ja ka mõõtmise kellaaega. Seetõttu tegi ta rikkumise kellaaja kohta protokolli paranduse. Protokolli koostades kirjutas ta esialgselt ajaks kell 10.59 ja kui oli kellaaega kontrollinud mõõtevahedi näidul, parandas kellaajaks 10.44. Kuna mõõdetava teelõigu tänavanimedes olid tähevead, tegi ta hiljem ka sinna parandused, seda tutvustati ka menetlusalusele isikule, kes keeldus aga paranduste tutvustamise kohta allkirja andmast.

Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja kaitsja väidet, mille kohaselt ei saa koostatud

väärteoprotokolli ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli alusel otsust teha, kuivõrd need ei vasta kehtivatele nõuetele. Väärteoprotokoll vastab V™S §-s 69 sätestatud sisunõuetele, mh

on seal piisava täpsusega kirjeldatud S.T-le etteheidetavat rikkumist, märgitud

väärteo kvalifikatsioon, antud menetlusalusele isikule võimalus anda omapoolseid selgitusi

ning kirja pandud ülevaade kogutud tõenditest. Mis puudutab protokollides sisalduvaid parandusi, siis tunnistajad on kohtus selgitanud, et dokumendid koostatakse autos n.ö põlve peal ja paranduste näol on tegemist eksimustega, mis parandati S.T teadmisel.

Põhjendamatu on kaebaja väide selle kohta, justkui ei oleks protokollides märgitud väärteo

toimepanemise ja mõõtmise koht piisava täpsusega. Väärteoprotokollist tulenevalt on teo toimepanemise kohaks Narva mnt Ussimäe ja Priisle tee vaheline lõik ning kiirust mõõdeti

kiirusmõõturi kasutamise protokollist tulenevalt samuti sellel teelõigul. Google kaardiandmete kohaselt on nimetatud lõikude vahe ca 600 meetrit. Seega on rikkumise koht kirjeldatud piisava täpsusega ja mõõtmise paika on tunnistaja kohtus kaardi pealt näidanud.

Tegemist on sirge teelõiguga ning kohtu arvates ei saa GPS asukoharakenduse kasutamata jätmine kaasa tuua ebaõigeid järeldusi.

Kaebaja ütlusi, mille kohaselt võis tema sõidukiirus olla 55 km/h, peab kohus

ennastõigustavaks, sest need ei haaku teiste tõenditega. Kaebaja on ise kinnitanud, et arutatava teo toimepanemise ajal ei olnud liiklus tihe, üks auto sõitis tema ees ja üks tuli vist vastu. Seega ei saanud politseiametnikul olla raskusi mõõtevahendi suunamisega konkreetsele

autole. Kuivõrd kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt jõudis kaebaja auto järele ees

liikuvale sõidukile, ei ole tõenäoline ka see, et kogenud patrullpolitseinik mõõtis ekslikult eessõitva auto kiirust.

6. sõidukiiruse ületamise toime pannud vähemalt kaudse Kohtu hinnangul on S.T tahtlusega, st ta pidi tajuma lubatust suurema kiiruse ületamist ja möönma rikkumist.

7. Eeltoodust tulenevalt on S.T poolt sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel, s.o LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud rikkumine tõendatud tunnistaja ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi.

4 8. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

LS § 227 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistada süüdlast rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (120

eurot). S.T ületas sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h, s.o selle sätte

maksimummääras ning see näitab, et tema süü on keskmisest suurem. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmete kohaselt on tal üks kehtiv väärteokaristus ning see rahatrahv on määratud liiklussüüteo eest.

Seega on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud S.T süü suurusest ning silmas pidanud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning määranud karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut, mis on 80 eurot.

Kohtu hinnangul peab S.T talle mõistetava karistusega tunnetama, et juht ei tohi

liiklusseaduses sätestatud nõuetesse suhtuda ükskõikselt. Kaebaja ei ole aru saanud, et

liiklusjärelevalve teostamise eesmärk ei ole autojuhtide kiusamine, vaid õigete liiklusharjumuste kujundamisele kaasaaitamine ning liiklusohutuse parandamine. Kui kaebaja

soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumisharjumusi muuta ning liigelda viisil, mis oleks turvaline nii iseendale kui ka teistele kaasliiklejatele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.T-le määratud karistus on põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Karistus vastab S.T süü suurusele, on vajalik tema

mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 1, 133-135.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/