3-16-2506/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-2506 Kohtuasi A.S. kaebus käru mittevõimaldamises ja asjade tassimisele sundimises seisnenud Viru Vangla tegevuses õigusvastasuse tuvastamiseks, 10 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks ning õiguste rikkumise lõpetamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.S. kaebus. 2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 29.11.2016 on kinnipeetav A.S. (edaspidi kaebaja) koostanud vaide blanketil Viru Vanglale (edaspidi vastustaja) adresseeritud vene keelse taotluse, milles nõudis 10 000 euro suurust hüvitist kahju eest, milline põhjustati seeläbi, et 28.11.2016 ei võimaldatud asjade transportimiseks käru ja sunniti neid ise tassima. 14.12.2016 vastusega nr 6-16/152-2 tagastati taotlus põhjusel, et selle esitajal on vabakasutuskontol olemas raha, kuid ta keeldus pöördumise tõlkimiseks saatmise blanketti allkirjastamast ega ei taotlenud ka vanglalt selle tõlkimisse saatmist.

2. 03.12.2016 koostatud kaebuses selgitas kaebaja, et tal oli palju raskeid kotte ja selg valutas, kuid valvur keeldus sellele vaatamata käru toomast, vaid sundis neid vägisi üles tõstma ja 80 meetrit tassima. Veel selgitas ta, et kohale kutsutud meditsiinitöötaja rääkis nii nagu valvur käskis ning lisas, et pärast hakkas selg kõvasti valutama ja ta pidi valvurite käest kolm päeva valuvaligistavaid tablette võtma. Kaebaja väitis, et sellega rikkus vastustaja tema õigusi ja vabadusi, alandas, piiras, diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust ning tekitas moraalse ja füüsilise kahju, kuid ei hakka

rahvusliku vihkamise tõttu tema taotlust läbi vaatama, mispärast esitab ta kaebuse vangla õigusvastasusest tema vastu, nõuab 10 000 suurust õiglast kahju hüvitamist ja otsuse tegemist millega keelatakse tema õiguste ja vabaduste rikkumine.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lg 2 p 1 lubab kaebuse tagastada ka juhul, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

4. VangS § 1’ lg-s 8 kehtestatu kohaselt võib kinnipeetav vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. HKMS § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui sellest korrast on kinni peetud ning ainult selles ulatuses, milles pole nõuet tähtaegselt rahuldatud.

5. KeeleS § 10 lg-st 1 ja § 12 lg-st 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Kinnipeetava kohtueelsete nõuete esitamise kord on reguleeritud VSkE § 49’ lg-tes 1, 2 ja 3. Neis sätestatu kohaselt peab vangla saatma võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkijale, võtma enne seda allkirja nõusoleku kohta kulude maha arvestamiseks kinnipeetava isikuarvelt ning jätma võõrkeelse nõude menetlusse võtmata juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel arvel olemas vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest. Vastustajalt kohtu nõudmise peale 14.12.2016 saadud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja vanglasisesel arvel oli kahjunõude vastu võtmise päeval 19,18 eurot. Võõrkeelse kahjunõude tõlkimisele saamise taotlusel on kirjas täpselt sama rahasumma, kuid tema on keeldunud taotlusele allkirja andmast. Seetõttu ei olnud vastustajal õigust 29.11.2016 koostatud põõdrumist menetlusse võtta, ta pidi selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa kahju hüvitamise nõude osas läbituks lugeda.

6. Kaebuses sisalduv lubab järeldada, et lisaks kahjunõudele soovib kaebaja esitada ka kohustamisja tuvastamisnõuded. VangS § 1’ lg 5 kohaselt peab ka kohustamisnõudele eelnema kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja 29.11.2016 pöördumisest aga ei nähtu peale 10 000 euro suuruse hüvitise saamise soovi mingeid muid nõudeid ja ta pole kaebuses ka ise väitnud kohustamisnõudega vaide olemasolu. Tuvastamisnõude esitamise võimalusi on seaduseandja HKMS § 45 lg-s 2 sätestatuga piiranud, mistõttu on see lubatud olla üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning kui selle abil on kaebajal võimalik saada õiguslikku kasu. Kuna vangistusalased õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette subjektiivset õigust nõuda oma asjate transportimiseks käru, ei viita antud juhtumi puhul miski sellele, et tuvastamisnõudel saaks olla erilist edulootust või, et kaebaja võiks saada selle nõude abil mingisugust reaalset õiguslikku kasu.

7. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebuses sisalduvad hüvitamisja kohustamisnõuded kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise ning tuvastamisnõue kaebeõiguse puudumise tõttu lubatavad. Tartu Halduskohus ei saa neid menetlusse võtta ning peab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-st 4 ja lg 2 p-st 1 tulenevatel alustel täies ulatuses tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane