Legislator Case Law & Legislation
2-15-126002/16 AI generated

2-15-126002/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-126002/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Legislator headnote

AI generated

2-15-126002/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Keywords

AI generated
severe personal hardship hardship clause reimbursement of transport costs refusal of expense reimbursement unsubstantiated violation grievance removal despite hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-15-126002

Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2016, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi OÜ Ideelaen hagi RK vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08. novembri 2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1197,44 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RK apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Ideelaen (registrikood 11539529), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa

Kostja: RK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: Keelduda RK Harju Maakohtu 08. novembri 2016 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. OÜ Ideelaen esitas 07.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Result Inkasso (kostja I), LK (kostja II) ja RK (kostja III) vastu 2824,28 euro väljamõistmiseks. Seoses võlgnike vastuväidetega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 26.01.2016 hagiavalduse, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 1600 eurot ja viivise 1197,44 eurot ning kostjalt I lisaks viivise 402,56 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 2. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale I 08.08.2014 laenu 1600 eurot. Samal päeval sõlmis hageja kostjatega II ja III käenduslepingud kostja I kohustuste tagamiseks kuni 2797,44 euro ulatuses. Kostja I ei ole oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Maakohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu 05.10.2016 tagaseljaotsusega. 3. Kostja III vaidles hagile vastu. Hageja ei ole kostja poole lepingust tuleneva kohustuse küsimuses pöördunud ja teda põhivõlgniku kohustuste rikkumisest teavitanud. Viivis on põhjendamatu selle tarbijat kahjustava suuruse tõttu. Viivise arvestus ei ole selge. 4. 08.11.2016 otsusega rahuldas kohus hagi RK vastu ja mõistis temalt hageja kasuks välja põhivõla 1600 eurot ning 26.01.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1197,44 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 967,34 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 5. RK esitas 09.12.2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja 26.01.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1197,44 eurot, samuti osas, milles menetluskulud jäeti tema kanda ja temalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena välja 967,37 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellant palub teha uue otsuse, millega jätta viivise nõue rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt rahuldatud haginõude ulatusega. 6. Kaebuse kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti tüüptingimustes kokkulepitud ebamõistlikku viivisemäära. Kohus oleks otsuse tegemisel pidanud kohaldama VÕS § 113 lg-t 1.

Määruse põhjendused 7. Ringkonnakohus leiab kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. 8. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 9. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi põhivõla 1600 euro ja viivise 1197,44 euro väljamõistmiseks. Tegemist oli lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt võetakse lihtmenetluses menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba

edasikaebamiseks. Et maakohtu otsusesse on täiendavalt lisatud edasikaebamise korra selgitus, ei ole edasikaebamise loa andmine. 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning võttis asja lahendamisel arvesse kõik asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ja tõendid. Apellatsioonkaebuses kordab apellant maakohtu menetluses esitatud väiteid, millele maakohus on juba ammendavalt vastanud. Iseenesest asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluseks. 11. TsMS § 638 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna kaebus esitati kohtule elektrooniliselt, ei ole selle tagastamine vajalik.

Reet Allikvere

Iko Nõmm

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)